tegevuse käigus) Suhtlemise osaoskuste omandatusest Kõnetaju suhtlemisel Orienteerumine, kuulamine, lugemine Sisu (Mida öeldi?) Eesmärk (Milleks öeldi?) Motiiv (Miks öeldi?) Eesmärk realiseerub, kui mõistetakse partneri(te) motiivi. Kõnetaju tasandid I Sensoorne tasand: akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II Pertseptiivne tasand: sõna, lause (fraas), tekst (ütlus) Keelevahendite äratundmine Keelevahendite tähenduse mõistmine Ütluse mõtte mõistmine Kõneleja/kirjutaja motiivide ja kavatsuste mõistmine Mõistmist raskendab (1) Sõnatasand: Sõnatähenduse puudulik valdamine Mitmetähenduslikkus Tähenduse piiratus või ebatäpsus Foneetiline või semantiline lähedus Sõnavara/sõnatähenduse areng Baassõnavara ↔ esmased tajud/kujutlused
interpreteerimine, hiljem lävede kasv. 2. Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alanemine (pertseptiivne kaitse) siis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib ilmneda sensibilisatsioon, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht või valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu,
Superstraat keel, mis mõjutab temaga kontaktis olevat keelt SUT soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega Tähendusväli omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja Saussure'i termin keelelise vormi jaoks Tähistatav Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks Tajufoneetika pertseptiivne häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldeline eristamine/tajumime Teema teada olevat infot väljendav lauseosa Tekst keelelise suhtluse suurim üksus Tekstilingvistika - keeleteaduse haru, mille uurimisobjektiks on terviktekstid. Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega Tsirkumfiks diakriitiline märk vokaali kohal Tüpoloogiline liigitus jagab keeled nende struktuuri ja sõnavara omaduste järgi
infot. Asju tuleb analüüsida ühte moodi. Kõik jutud ei jälgi teema-reema tüüpi. Õpetamiseks tuleb võtta ilus hea nt ahelseose näide. Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne: Lausekonstruktsioonid väljendavad eri laadi suhteid: ühed sündmuste kommunikatsiooni, teised suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab
omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4. Nimetage ja kirjeldage häälduslikke protsesse kolmest aspektist lähtuvalt. /Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid kirjeldada (kolm aspekti) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevustkõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 5. Millised on foneetika rakendusalad? · Retoorika e kõnekunst · Lavakõneõpetus · Võõrkeeleõpetus · Logopeedia · Lauluõpetus (hääleseade) · Kohtufoneetika · Foniaatria (häälehäireid uuriv arstiteaduse haru) Foneetika rakendusaladkõnetehnoloogias · Kõne automaatne äratundmine · Kõnesüntees · Kõneleja automaatne tuvastus
tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks
reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled - keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient(semantiline roll) - lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika(nimetatakse ka tajufoneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus - grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia - mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi
tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile. · Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on
(suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid). Mis on foneetika ja mida ta uurib? Millist märkimisviisi kasutatakse? Foneetika on teadus, mis tegeleb häälikute uurimisega akustilisest, artikulatoorsest ja pertseptiivsest aspektist. Foneetika uurib häälikuid ja nende esinemist kõnevoolus. Märkimiseks kasutatakse nurksulgi. [a:] koolon tähistab pikka häälikut. Millisteks allüksusteks foneetika jaguneb ja millega need tegelevad? Foneetika allüksused on artikulatoorne, akustiline ja pertseptiivne foneetika. Artikulatoorne foneetika tegeleb kõneorganite tegevuse uurimisega kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja akustilisi omadusi (pikkus, kõrgus jt). Pertseptiivne ehk tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ehk tajumist. Milline on foneetika põhiüksus ja mis teda iseloomustab? Foneetika põhiüksuseks on häälik. Häälikute hulk on lõpmatu. Hääliku kvaliteeti
(vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika – häälikuõpetus, hääldusõpetus – teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid – häälikuid – artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega. Foneetika põhiüksus- häälik. Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus. Allofon e foneemivariant- foneemi püsitunnuste miinimumkomplekt koos
tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile. · Hüpoteesi kontrollimise tulemuseks on stiimuli äratundmine, mida ülalt alla töötluse puhul nimetatakse ka mõistete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla töötluses (tervikult detailidele minnes) avalduvad konteksti efektid. Konteksti efektide näiteiks on
sõltudes ärritaja tähendusest. Tähenduse määrab suhe organismi vajadusega. Ntx taksis (fototaksise puhul liigub organism või selle osa valguse suunas - positiivne taksis või sellest eemale negatiivne taksis. Difuusne närvisüsteem koosneb üksikutest närvirakkudest Ganglioosne närvisüsteem eraldub närvirakkude juhtivkeskus Sensoorne staadium omane selgrootutele. Eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime Pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine õppimisvorm, mis on oluliste mõjurite (vanemad,toit,vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Kogemus individuaalselt omandatud käitumisvorm. Formeerub tavaliste proovide ja vigade
artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste ja taju vahelisi seoseid. Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt häälikute roll tähenduse eristamisel. Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ... Foneemid e
Dikteerimine) või sisendiks edasisele töötlusele (näit. Tuvastatud sõnade põhjal käskluste edastamine seadmetele, kõne semantiline analüüs automaatses dialoogisüsteemis). 21. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 22. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia-teadusharu, mis uurib keele hälikulist struktuuri; uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem - on fonoloogia põhiüksus.
Keelestruktuur on tasandiline: süntaks, morfoloogia, fonoloogia jne Foneetika ja fonoloogia (osale Einar Meistri loengute materjalide põhjal) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e
↓ Sisu (mida öeldi?) ↓ Eesmärk (milleks öeldi?) ↓ Motiiv (Miks öeldi?) Tasandid: I sensoorne – akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II pertseptiivne – sõna, lause, tekst Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots.sobiv käitumine – sots.grupis heakskiidetud b) sots.sobiv rollikäitumine c) sots
· Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. · Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. · Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. · Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. · Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. · (Foneetikud arvavad et) häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja
Indeksid (indeksaalsed ehk integratiivsed funktsioonid)- tõkestavad aja ja ruumi tunnuseid,tegelaste seisundit, üldist atmosfääri Wayne Booth. The Rhetoric of Fiction Implitsiitne(varjatud) autor, mitteusaldusväärne jutustaja (unreliable narrator)- reaalse autori alter ego, teksti põhjal tuletatud autori kuju Boriss Uspenski "Kompositsiooni poeetika" (1970): vaatepunktide liigid Hinnanguline (ideoloogiline) Fraseoloogiline Psühholoogiline (pertseptiivne, tajumehhanisimidega seotud) Ajalis-ruumiline G.Genette. Narrative Discourse. Oxford, 1980: jutustajate tüübid Heterodiegeetiline/ homodiegeetiline jutustaja Ekstradiegeetiline/ intradiegeetiline/ metadiegeetiline jutustaja Vaatepunkt Genette'il Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs.narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs.Kes räägib?)
eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks neuraalne sünkroonsus -- visuaalselt tajutavas 1. tervikstiimuli kohta närvirakkude eri rühmad kujutises toimub püstitatakse nn pertseptiivne erutuvad sünkroonselt → kõigepealt: hüpotees, sünkroniseeritud 1. üksiktunnuste avastamine, 2. hüpoteesi kontrollitakse närvirakkudelt saadud 2. neist tunnustest stiimuli teatud omaduste sõnumid on tegelikkuses keerukamate vormide peal, üksteisega seotud. moodustamine, 3. tulemuseks stiimuli kui närvirakud ei erutu 3
Psüühika kujunemine rangemas mõttes on seotud närvisüsteemi tekkega. Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemelisteks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Loomade käitumuses eristatakse kolme peamist vormi: instinktid, kogemus, käitumise regulatsiooni intellektuaalne vorm. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib elutingimustes püsivuse, muutumatuse korral. (n iga liik ehitab pesa, hangib toitu omal viisil). Kui instinktiivne käitumine on
(tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb. Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile
(tropism või taksis) Difuusne närvisüsteem Ainuõõssete üksikutest närvirakkudest koosnev närvisüsteem. Ganglioosne närvisüsteem tekkinud on närvirakkude juhtivkeskus. Sensoorne staadium on omane selgrootutele, eristatakse esemete üksikuid omadusi, puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime. Ämblik tunneb võrgus vibratsiooni ja ründab kärbest, pannes nad ühte anumasse ämblik põgeneb. Pertseptiivne staadium tekib seoses KNS arenguga, võimalik on vastu võtta mitu ärritajat nii, et nende signaalid sünteesitakse representatsiooniks. Instinkt kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste püsivuse, muutumatuse korral. Vermimine oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus.. Nt järgnemisreaktsioon vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile
15. Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused 16. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. · Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. · Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. · Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 17. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid. Häällikuklassi abstraktsioon e
Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded. 26. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika häälikuõpetus, hääldusõpetus teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega. Foneetika põhiüksus- häälik. 27. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus.
Levik näitab nende tuntust organisatsiooni liikmete hulgas. Tugevus näitab, kuivõrd neid aktsepteeritakse. Konspektist: juht peab olema realistlik.Oluline on sallivus nii iseenda kui teiste suhtes.Spontaanne, avatud ja vahetu.On selline inimene, kellel on millest mõelda vajab privaatsust, üksiolemist.Arukal inimesel on millest mõelda.Kiindumustunne tööpostil on huvitatus inimesest.Julgeb õppida teistelt.Küpse isiksuse tunnus on loovus.Juhi kui loovisiksuse omadused: pertseptiivne taju ja tunnetus; tähelepanu ja empaatia on sageli seotud probleemitundlikkusega.Intellektuaalne.Keskastme juhil on kesksel kohal enesekindlus. Konspektist: juhtimise etapid: otsuste ettevalmistamine;nende vastuvõtmine;elluviimine;monitooring kontroll ja hindamine. 3.Mis on intellektuaalse kapitali kõige olulisem sõnum? Mõisted: inimkapital ja struktuurikapital, selle sisemine jaotus
Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded. 26. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika häälikuõpetus, hääldusõpetus teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega. Foneetika põhiüksus- häälik. 27. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus.
Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded. 26. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika häälikuõpetus, hääldusõpetus teadus, mis uurib kõnesüsteemi allüksuseid häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle tulemusena tekkiva suulise kõne akustilisi omadusi. Pertseptiivne e tajufoneetika uurib häälelainete tulemusena tekkiva eristamise ja tajumise probleemidega. Foneetika põhiüksus- häälik. 27. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia- häälikulise struktuuri uurimine; uurib lõplikku hulka invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevateks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Foneem- häälikuklassi abstraktsion e invariantne etalon; fonoloogia põhiüksus.
Edaspidi selles loengus osalt Einar Meistri kõnekommunikatsiooni materjalide põhjal. Kõneleja mõte > kõnesignaal-> kuulaja mõte Lingvistiline tasand- füsioloogiline tasand-akustiline tasand- füsioloogiline tasand(närviimpulsid)- lingvistiline tasand. SÜNTEES ANALÜÜS Foneetika-kõneorganite tegevust kõneloome protsessis Artikulaarne foneetika- uurib häälelainet ja sellega edastatud infot. Akustilised omadused Pertseptiivne e. tajufoneetika.- uurib kuidas häälelainetega edastatu eristub. Uurida ja nende tulemuste põhjal selgitada kuidas taju ja liigutused omavahel on seotud. -häälik on väikeim kuuldeliselt eristatav artikultoorsete ja või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Kvaliteeti mõj positsioon, naaberh. kõneorganite anatoomina ja emotsionaalne seisund(toon). Häälikuklassi abstraktsioon on foneem.-fonoloogia põhiüksus.
omadusi, kuid puudub objekti kui mõtestatud terviku adumise võime.Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium--samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: 10
Veelgi kõrgemal arengutasemel eralduvad pea-ja seljaaju ning sel moel areneb ja täiestub kesknärvisüsteem. 8 Arengu käigus hakkab domineerima peaaju koos, närvisüsteem tasemestub ja liigendub üha sügavamalt. Kesknärvisüsteemi areng toimub erinevate liikide juures ebaühtlaselt ja erineva kiirusega ning on sõltub elukeskkonnast ja –viisist. Kesknärvisüsteemi arenguga seoses tekib ka psüühika pertseptiivne staadium—samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemeliseks terviklikuks psüühiliseks esinduseks (representatsiooniks). Representatsioonid on tarvilikud õigeks ja otstarbekaks reageerimiseks keskkonnaärritajatele ja organismi toimingute sihipäraseks suunamiseks. Loomade käitumise regulatsioonis eristatakse kolme peamist vormi: Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib otstarbekalt elutingimuste
reegleid (nt tervitus - vastutervitus, küsimus - vastus). Nominatiiv-akusatiivsed keeled: keeled, milles markeeritakse sihitisliku lause agenti (A) ja mittesihitisliku lause ainsat osalejat (S) ühtmoodi; sihitisliku lause patsienti (P) aga teisiti (markeeritud käändega); skemaatiliselt: A = S; P Patsient: (semantiline roll) lause osaline, kes või mis on kas mingis seisundis või mingites tingimustes või siis allub seisundi või tingimuste muutustele Pertseptiivne foneetika: (nimetatakse ka tajufoneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamist ja tajumist (äratundmist). Polaarsus: grammatiline kategooria, mis eristab jaatust ja eitust Polüseemia: mitmetähenduslikkus; mitmetähendusliku üksuse ehk polüseemi tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi
iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk - Amneesia ehk afektiseisund Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
8. Foneetika (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ja fonoloogia uurimisvaldkond. Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus - häälik - on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e
Implitsiitse mälu teste: Pertseptiivsed: lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnade täitmine, anagrammide lahendamine, leksikaalsed otsustused Mitteverbaalsed: pildifragmentide test, mittetäielike kujutiste test, õimalike/võimatute objektide test Kontseptuaalsed: sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused Praimimine kui eriline õppimisviis/mälusüsteem - Tähendusele eelnev pertseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust; lahus ka semantilisest mälus - Praimimine soodustab objekti äratundmist seetõttu et inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda ei teadvusta - Pertseptiivne praiming – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajlist kuju - Kontseptuaalne praiming – test omab sisulist seost esialgse infoga kuid kujult erinev
Vastsündinud vaatavad rohkem näolaadseid objekte kui muid, juhuslikke objekte. See viitab kaasasündinud vormitaju elementide olemasolule lastel. Neurofüsioloogilised uuringud ajukoore nägemiskeskuses viisid ajukoore spetsialiseerunud rakkude - tunnuste detektorite avastamisele. David Hubel ja Torsten Wiesel said selle eest Nobeli preemia. Tunnuste detektoritega seostatakse (objektide) servade avastamise, adaptatsiooni ja järelefektide nähtusi. Taju eraldusvõime e. pertseptiivne jaotamine on üheks vormitaju põhiomaduseks see lubab tajuda tervikpilti üksikobjektidest koosnevana. Selline pertseptiivne jaotamine mõjutab oluliselt tajutavat: Üliõpilane ütles õppejõud on loll Figuur (kujutis) ja foon on tajupildi jaotuse tulemused. Pöörduvad kujutised on tajureeglitele halvasti vastavad pildid. Vaadeldava maailma objektide seas toimub pertseptiivne grupeerimine (pertseptiivse organiseerituse loomine)
inimeste ekraanilugejad jne. K. eeldab head helikaarti ja korralikku audiosüsteemi. Kõneanalüüs- salvestatud kõne töötluse tulemuste alusel kujundatud juhtimisseaded. 26. Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-) Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju)- ehk häälikud. Artikulatoorne uurib kõneorganite tegevus kõneloome protsessis, akustiline uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi, pertseptiivne ehk tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise probleeme 27. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia, foneem, allofoon- fonoloogia ehk häälikute ühendid. Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavad ja tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Häälikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem
Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Taju on järelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Subjekti psüühikas toimub (sh alateadlikult) aktiivne mineviku jälgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, võrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega jne. Tajukujund üldistatakse kõnes. Nagu aistingud, ei ole ka taju lihtne kopeerimisetaoline jäljendivõtmise protsess, vaid see on aktiivne pertseptiivne tegevus, mis väljendub tajuobjekti aktiivses tundmaõppimises ja tajumuse loomises. Taju on reflektoorne ja kontekstitundlik protsess. Taju aluseks on, lisaks tingimatutele refleksidele, ka titngitud refleksid - ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Neid nn kompleksärritajaid analüüsitakse ja sünteesitakse pidevalt kesknärvisüsteemis
II Foneetika ja fonoloogia Foneetika (häälikuõpetus, hääldusõpetus) on teadus, mis uurib inimkõne üksusi häälikuid artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Häälikute ja häälduse metakeel: [u:] Artikulatoorne foneetika uurib kõneorganite tegevust kõneloome protsessis. Akustiline foneetika uurib häälelainet ja selle vahendusel edastatava suulise kõne üksuste akustilisi omadusi. Pertseptiivne e. tajufoneetika uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. Foneetika põhiüksus häälik on väikseim kuuldeliselt eristatav artikulatoorsete ja / või akustiliste omadustega määratletav kõnesegment. Häälikute hulk on lõpmatu. Häälikute kvaliteeti mõjutavad tema positsioon, naaberhäälikud, kõneleja kõneorganite anatoomia, kõneleja emotsionaalne seisund. Häälikuklassi abstraktsioon e
Siis endale teadvustamata hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid. - Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust, lahus ka semantilisest - Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud kuigi seda endale ei teadvusta - Praimingu efekt on amneeiskutel sama suur kui norm, kuigi ei mäleta isegi lühiajalist õppimist Tüübid: - Pertseptiivne – esialgne ja testitav info omavad samasugust tajulist kuju - Kontseptuaalne – test oma sisulist seost esialgse infoga kuid on kujult erinev Mis on implitsiitne õppimine? Mille poolest see erineb protseduurilisest mälust? Keeruka infotöötluse õppimine ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimel on mida on õpitud. - Erinevust implitsiitse mälu uurimisest on selles et impl. Õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - 3. Mäluprotsessid
COACHING'u MÄÄRATLUS: Coaching'u kui Coaching ei sisalda mõtestamata käskimist ja sundimist. kompetentsi raken- Coaching sisaldab juhi täielikku orienteeritust õpilases/grupis huvi tekitamisele damise esimene nõue: enesetäiustamise ja arengu vastu, selle toetamisele ja suunamisele. tekitada/sütitada Coaching on (1) tajule-meeltele-aistingutele (pertseptiivne pool) ja (2) kogemuste inimestes selline üldistamisele (nn arenguringi pool) toetuv õppimine, kus adekvaatne info kesk- huvi, mis viib konnast on aluseks tegevustele, mis omakorda tagavad arengu kaudu kohanemise nendes endapool- järjest muutuva keskkonnaga. se sisedialoogi tekkimiseni. Teiste Seega on coaching juhtimisstiil, mis ei tähenda õpetamist ega instrueerimist tradit-
infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed: * otsingukatse (visuaalne otsing) * eelosundajaga fokuseerimiskatse * Dihhootiline kuulamine * RSVP-meetodid Fokaalne tähelepanu- teadvuse keskendumine, piiratud maht, tähenduse alusel valik, töötleb korraga, ühte objekti, seega paljude objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne üks, siis järgmine jne)
spektrisse kuuluvaid formante. Seega kujuneb foneemikuulmine alati sõltuvalt konkreetsest kõnekeskkonnast. Kõnetaju sensoorne tasand jaotub vähemalt kaheks: 1. tajutava kõne liithelide mehaaniline jaotamine üksikuteks tunnusteks ning kodeerimine närviimpulssideks (perifeerias); 2. häälikute fonoloogiliste tunnuste äratundmine ning säilitamine operatiivmälus (kesknärvisüsteemis). Kõnetaju pertseptiivne tasand: Nimetatud tasandil tuleb inimesel ära tunda ja aru saada sellistest keeleüksustest nagu sõna, lause ja tekst. Keeleüksuste äratundmine on eelduseks nende tähenduse mõistmisele ja mõtte formuleerimisele. Sõnatasand: Ära om vaja tunda sõna kui foneetilist üksust ja seejärel selle tähendust. A. Luria rõhutab, et üksikute sõnade või koguni fraaside mõistmine toimub valdavalt operatsioonide tasandil ja inimene kõnet tajudes üksiku sõna tähendust tavaliselt ei teadvusta
Mis vahe on kontseptil ja keeleüksusel? KÜ võib toetuda mingile osale kontseptist. Konspet on nagu vahendaja. Me saame ühte sama nähtus nimetada erinevate nimedaga: karu, mesikäpp. Me võime kasutada erinevaid väljeneide, sama asjade kohta: pane aken kinni, kas saaksid akna sulgeda? Mis on kääne, sõnavorm, lauseliige jne. See tuleneb keele kui vahendi uurimisest. Pedagoogi jaoks on need väga olulised asjad. Sidustekst kontsept Sidusteksti mentaalne baas konspt kui pertseptiivne /kognitiivne/afektiivne üksus. Afektiivne mida ma asjast arvan. Autor (kijutaja , kõneleja) valib motiivsr ja kavatusest lähtuvalt sisu elemdid ja keeleüksused. Mis jääb verbaliseerimata? Alati jäävad mingid augud e lüngad. Ja oluline on , mida sellest suudab kuulaja/lugeja tuletdada Kui ta ei suuda seda teha, siis on nagu lausuingid ühest ja teisest, mida ei suuda tervikuks panna.. Mis on see tuum? Perifeene, mida kõik ei tea,millel küneleja rõhuasetuse teeb
kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees võtab aega. Tähelepanu uurimise tüüpkatsed: * otsingukatse (visuaalne otsing) * eelosundajaga fokuseerimiskatse * Dihhootiline kuulamine * RSVP-meetodid Fokaalne tähelepanu- teadvuse keskendumine, piiratud maht, tähenduse alusel valik, töötleb korraga, ühte objekti, seega paljude objektide töötlemiseks tarvis nende järjestiktöötlust (enne üks, siis järgmine jne) Eeltähelepanu- elementide grupeerimine tervikobjektideks, mida fokaalne tähelepanu saab
annaabi.ee 
