ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muutmine mingi ärritaja toimel. ( N: pimedast valgusesse ...) Kompensatsioon kui üks aisting on nõrk, siis teised on tugevamad. Taju vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeis ja nähtusi tervikuna. Taju koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii mõtlemine, kui tunded. Tajul on valiv iseloom. Taju liigid: - Ümbritsevate objektide taju - Ruumitaju - Ajataju - Liikumistaju Omaette tajuliik on illusioon. Illusioon on moonutatud, ebaõige taju.
Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./ Tähelepanu-filtreerib kogu meelte kaudu tuleneva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele.TP jaotab tajuvälja FIGUURIKS (objekt,millele keskendutakse) ja FOONIKS(see,mis ümbriteb objekti) TP omadused-maht,jaotuvus,koondamine,püsivus,ümberlülitatavus/
· Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Eemalduv taust (suunaga seljataha) tähendab ettepoole liikumist, sellal kui seljatagant ''tulev'' taust tähendab iseenda liikumist suunaga seljataha. Mille poolest erinevad liigutuste planeerimise ja kontrollimise faasid tegevuse juhtimisel? Liikumise taju Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Enamus muutusi visuaalses tajupildis seostub liikumistajuga. V5 tasandil. Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju? Lokaalne liikumistaju: esmane liikumise tuvastus toimub V1 ja V2 spetsialiseerunud rakkudes, mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutusele kahes nägemisvälja punktis. Muutuda võib valgusintensiivsus või vormitaju tunnus. Globaalne liikumistaju: toimub V5 retseptiivrakkudes. Iseloomustab integreeritus (hõlbab suuremat ala) ning integreeritus (rakurühmad on spetsialiseerunud teatud liikumissuundadele ning saavad sisendi erinevate esmaste tunnuste kodeerijatelt).
jääb tähelepanuta positiivne oreool. Vastupidiselt näeme pigem halba ja positiivse jätame kahe silma vahele negatiivne oreool. 2.) Ruumitaju Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. Annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju Annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega.
meeleolu, suhtumine, eesmärk jm. Taju terviklikkuse tagavad nt objektide lähedus, suletus, sarnasus ja ,,hea jätk" (nt pidev joon). Taju peamised omadused on: püsivus e konstantsus, valivus e selektiivsus, mõtestatus ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. On lahutamatult seotud tunnetamise, emotsioonide ja motivatsiooniga. Nii tunnetusprotsess kui ka teadvuse seisund
Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.
Taju tekib tänu:* ärritajate lähedusele *sarnasusele *suletusele *heale jätkule. Taju omadused: *püsivus e konstantsus *valivus e selektiivsus-see sõltub elukutsest, tervisest, vanusest, soost, huvidest, vajadustest, eseme valgustatusest ja kaugusest. *Tajuda aitavad mõtlemine ja kogemused *Tajule avaldavad mõju tundmused e emotsioonid Taju liigid: *Isikutaju- teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist *Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. *Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta. *Ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta ja eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. Illusioon eksitaju, kasutatakse kunstivaldkondades, mustkunstis. NS jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks NS-ks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteem(peaaju, seljaaju) ja piirdenärvisüs(närvid). Autonoomne ns(siseelnudite, sisenõrenäärmete, südame, veresoonte talituse regul)tahtele allumatu
2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajusmis ( mõistmist ja hindamist ) 2) Ruumitaju saame maailmast kolmemõõtmelise pildi 3) Liikumistaju- annab meile infot teiste objekdide liikumise kohta 4)Ajataju saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kiirust ja ajajärku .Tähelepanu omadused : Tähelepanumaht(objekdide hulk , mida jõuame haarata kindla ajajooksul) , Tähelepanu jaotavus ( jaotamine mitleobjeksi vahel korraga ) , Tähelepanu koondamamine ( keskendamine ühele kindlale objeksile ja kekenduda selle liikumisele ja tegevisele ) ,
Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju....
SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID , MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD . KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE:
tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm
SELEKTIIVSUS TAJUTAKSE OBJEKTI ERINEVALT; MÕNI ESEME OMADUS ON OLULISEM. MÕTESTATUS OBJEKTID, MILLEL ON MEILE MINGI TÄHENDUS, ON SELGEMAD. KOGEMUSTE, HOIAKUTE JA EMOTSIOONIDE MÕJU VARASEMAD KOGEMUSED VÕIB TAJU HÕLBUSTADA, KUI KA VASTUPIDI PÄRSSIDA. TAJU LIIGID. ISIKUTAJU E. SOTSIAALNE TAJU TEISE INIMESE TAJUMINE, MÕISTMINE JA HINDAMINE. RUUMITAJU RUUMILINE PILT; SELLE SÜGAVUS. BINOKULAARNE E. KAHE SILMAGA NÄGEMINE ERINEVAD KUJUTISED, AGA AJU LIIDAB ÜHEKS. LIIKUMISTAJU INFO OBJEKTIDE LIIKUMISE KOHTA. AJATAJU SAAME TEAVET AJA KULGEMISE KOHTA NING VÕIME ERISTADA SÜNDMUSTE KESTUST, KIIRUST JA JÄRGNEVUST. TÄHELEPANU OMADUSED TÄHELEPANU MAHT: OBJEKTIDE HULK, MIDA TÄHELEPANU JÕUAB HAARATA; 5-9 OBJEKTI; TÄHELEPANU JAOTUVUS: TÄHELEPANU ON VÕIMALIK JAOTADA MITME OBJEKTI JA TEGEVUSE VAHEL; TÄHELEPANU KOONDAMINE: TÄHELEPANU KESKENDUMINE ÜHELE KINDLALE OBJEKTILE; TÄHELEPANU PÜSIVUS SUUDETAKSE HOIDA TÄHELEPANU MINGIL
tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga nägemine), Tausta struktuur (paiknemistihedus), Lineaarne perspektiiv (nt peedgel kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad)
21. Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi (värvus, suurus, maitse, siledus). Taju - peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult, koosneb aistingutest kuid pole nende lihtne summa. Tajus peegelduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised suhted 22. Aistingud liigitatakse: välisaistingud (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) ja siseaistingud (tasakaal, valu). Taju liigitatakse: ümbritsevate objektide taju, liikumistaju, ajataju ja ruumitaju 23. Võrkkestas asuvaid kepikesi on vaja hämaras nägemiseks, kolvikesi värvuste nägemiseks. 24. Kuulmisaistingu tekkimine: Helilained panevad võnkuma trummikile, kust edasi liiguvad lained kuulmeluukestele. Kuulmeluud edastavad need teole, kus retseptorid muudavad helivõnked närviimpulssideks. Impulsid liiguvad oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Nägemisaistingu tekkimine: Valguse mõjul tekib silma võrkkesta valgustundlikes
mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU
ühest objektist: näiteks teab inimene oma peas kindlalt, milline näeb välja tool). Tajusid liigitatakse erinevate närvimehhanismide alusel. Eristatakse nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast: seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju. Taju tähtsamateks omadusteks on tema mõtestatus, valivus, konstantsus, aperetseptiivsus (see, mis tuleneb eelnevast kogemusest) ja ökoloogiline põhjendatus; lisaks on veel olulised ka taju terviklikkus, struktuursus ja produktiivsus. Taju mõtestatust saab defineerida niimoodi: inimene tajub esemeid sellisena, et sellel esemel on tema jaoks teatud tähendus, mõte või sisu.
Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või toimingu subjektipoolne põhjustaja Stiimul- iga füüsilise energia allikas, mis aktiveerib meeleelundi. Absoluutne lävi- stiimuli vähim füüsiline intensiivsus, mille puhul on ta avastatav. Eristuslävi- kahe stiimuli vaheline väiksem avastatav erinevus. Sensoorne adaptatsioon- harjumine stiimuliga.
hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajume sügavustunnuste abil: binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv (kaugemal asuvad objektid paistavad olevat üksteisele lähemal kui lähedal asuvad objektid) ja kattumine (lähemal asuvad objektid katavad osaliselt või täielikult kaugemal asuvaid objekte). c) Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise tajutakse ka näivat ehk stroboskoopilist liikumist ja esilekutsutud ehk industreeritud liikumist. d) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust ja järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.Tähelepanu jaotab tajuvälja kaheks: tähelepanu figuuriks (see, mida tajutakse väga
aktiivsust maha. Kuju on üks olulisemaid objekte defineerivaid tunnuseid. Valgustugevus, suurus, orientatsioon, värv, tekstuur, müra, funktsioon, otstarve võimaldab üldjuhul objekte identifitseerida. Inimese tunnevad ära keerulisi objekte, mille parimaks näiteks on nägu. Inimesed on näo järgi identifitseeritavad ka siis, kui nende näod on emotsioonide või vananemise tõttu muutunud. · Liikumine ehk objekti asukoha muutus ajas. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine. Stroboskoopiline liikumine- kui miski on ühel hetkel ühes kohas ja teisel hetkel teises kohas, siis sobiva ruumilise nihke ja ajalise vahe puhul tõlgendab tajusüsteem seda kui objekti liikumist. Seda isegi siis, kui alg- ja lõppasukoha vahel pole objekt olnud nähtav või objekt ise pole päris täpne koopia objektist esimeses asukohas. (Psühholoogia gümnaasiumile, Tartu Ülikooli kirjastus)
nägemishallutsinatsioone, teiselt poolt aga pärsivad kesknärvisüsteemi tegevust. Nimeta tunnetusprotsessid Tunnetusprotsesside hulka kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu mõtlemine, kujutlus ja keel. Mida peegeldab aisting, mida taju Aisting peegeldab objekti üksikuid omadusi, taju peegeldab objekti terviklikult Aistingute ja taju liigid Aistingute liigid: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine. Taju liigid: isikutaju, liikumistaju, ajataju, ruumitaju. Milleks on silma võrkkestal kolvikesed ja kepikesed Kolvikesed on selleks, et nöha värve, kepikesed selleks, et pimedas näha. Kuulmis- ja nägemisaistingu tekkimine Nägemine: stiimuliks on värvilained, retseptorid on kolvikesed ja kepikesed silma värkkestal, aisting tekib kuklasagaras. Kuulmine: stiimuliks on helilained, retseptoriteks on heliretseptori, mis paiknevad sisekõrvas, aisting tekib oimusagaras.
Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. · Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust · Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda
tausta struktuur - taust koosneb paljudest osistest, millel on oma asend, paiknemistihedus jne. Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam). lineaarne perspektiiv - kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. kattumine - lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub.
2. Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu 3. Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud 4. Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist Taju liigid: 1. Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teise inimese, tema emotsioonide, vajaduste tajumine 2. Ruumitaju – ruumi tajumine kolmemõõtmelisena 3. Liikumistaju – info objektide liikumise kohta 4. Ajataju – kuidas aeg tegelikult kulgeb ja kuidas see meile tundub? 5. Eksitaju ehk illusioon, moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aistingute seaduspärasused: 1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga 3. Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega
Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus.
Tundmatu esemega kokkupuutel üritatakse tabada sarnasust mingi teatud esemega ja selle alusel seda mingisse kategooriasse liigitada. - Apertseptsioon - taju sõltuvus psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest ja eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. - Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse,
Sotsiaalne distants · 120-360 cm · Võõrad inimesed Avalik disants · 360 cm ja rohkem · Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust · Nt president, peaminister, riigikogu esimees · Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem o Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon Kuidas ma suunan nt oma kätt Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga o Vestibulaarne- Tasakaal Tasakaaluorgan · Poolringkanalid · Sisekõrvas asub · Kuulmine o Kuulmiselundid kõrvas o Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus. o Inimene kuuleb vahemikus 16 20 000 Hz
erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele. Laste liikumises on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine. Koordinatsioon tuleb eriti hästi esile keha ja kehaosade liigutuste ühendamisel, näiteks palli viskamisel ja püüdmisel. 5 Uut liigutust õppides suunab laps kogu oma tähelepanu liigutuse sooritamisele. Mida tuttavamaks muutub liigutus, seda paremini suudab laps liigutustele lisada ka kõnet ja teisi tegevusi. Last huvitab see, kui ta saab õpitud liigutust piisavalt palju korrata( P. Karvonen, 2003).
8. Kuidas on võimalik tajuda sügavust liikumise kaudu? liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). 9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise füsioloogilised detektorid. 11. Kuidas osalevad silmaliigutused liikumise tajumisel ja milles seisneb silmaliigutuste kompenseerimine? 12. Kuidas/miks tekib näiline liikumine ja indutseeritud liikumine? näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis
kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa). Liikumine silma võrkkestal ei pea olema tingitud stiimulite liikumisest: näiline liikumine (tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film) Silmaliigutused -- kujutis võrkkestal muutub, kuid aju võtab silmade asendi muutumisest tingitud nihkeid arvesse. Liikumistaju aluseks on sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine: indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine. Teiseks vastavuse probleem - kui vaade muutub, peab taju kindlaks tegema, millised praeguse vaate aspektid vastavad eelmise vaate aspektidele. Selle põhjal järeldus, kas ja milline liikumine toimus.
· Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. · Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju- Taju liigid: 1. Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: esmalt inimese kasv, siis silmad, juuksed ning miimika. 2. Ruumitaju- selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. 3. Liikumistaju- annab meile infot objektide liikumise kohta. 4. Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll). 18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) 19. Mälu Protsessid-
jne. Tihedus näib muutuvat kauguse suunas (mida kaugemal, seda tihedam). · lineaarne perspektiiv kaugemal asuvad objektid paistavad üksteisele palju ligemal kui lähedal asuvad objektid. · kattumine lähemal asetsevad objektid katavad/varjavad osaliselt või täielikult kaugemal asetsevaid objekte. Kolme viimast sügavustunnust tajume samaväärselt ka ühe silmaga, ruumitajuks pole ilmtingimata vaja kahte silma. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv e stroboskoopiline liikumine (nt kui üksteise kõrval asetsevaid elektripirne kordamööda teatud vaheaegadega sisse lülitada, siis näib, nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt sellist näiva liikumise efekti kasutatakse
Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus
Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus. Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt. Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)? 18. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet. Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada!
Taju on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtuseid terviklikult ning koosneb aistingutest. Tajule avaldavad mõju nii tundmused kui ka mõtlemine. Üheks taju iseärasuseks on tema konstantsus ehk muutumatus (valget lund tajume ikka valgena). Tajul on valim iseloom- inimesed võivad ühte ja sama objekti tajuda erinevalt sõltuvalt vanusest, soost ja elukutsest. Taju tekib silmaaktiivsuse tõttu. Taju määratlus – isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju, tähelepanu. Taju liigid: ümbritsevate objektide taju - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt – teine inimene. Ruumitaju – annab meile kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumi suhteid Ajataju – peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub
- Sisend – planeerimises sisendiks ruumiline ja mitte-ruumiline info. Kontrollis sisendiks ainult ruumiline - Kiirus – planeerimise faas on aeglane sest on infomahukas ja osaliselt teadvustatud; kontrolli faas on kiire kuna seal on vähe infot ja see on teadvuseväline Liikumise taju Kuidas toimib liikumise tuvastamine (liikumisdetektor)? Ajalised nihked tajusüsteemis tekitavad liikumisaistingu. Liikumise tajumiseks on vaja aja V5. eristatakse esimest ja teist järku liikumistaju: - Esimene – kui objekt ja taust on eri valgustusega astmel - Teine – kui valgustuses erinevust ei ole ja tuleb tähele panna teisi muudatusi nagu kontrast jne Milles poolest erinevad lokaalne ja globaalne liikumistaju? - Lokaalne – liikumist tuvastavad rakud mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutustele kahes nägemisvälja punktis. Lokaalne liikumistaju toimub V1 ja V2 piirkonnas ja spetsiaalsete retseptiivväljadega rakkudes
aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte seda, kui pikk see tegelikult on. Ruumitaju: esemete suhteline asukoht ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude (sügavus)tunnuste abil. Jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks. Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: Objekti vormi ja suuruse Objektide vastastikuse asendi Objekti reljeefi ja kauguse Objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. Liikumistaju: Meie pea ja keha liikumine ja teiste objektide liikumine tekitavad tajufenomeni Liikumise tajumisel eristatakse kahte aspekti. Nendeks on lokaalne aspekt ja globaalne aspekt (Gibson, 1986). a) Lokaalne aspekt Lokaalne liikumissignaal tekib liikuvate objektide tajumisel meie nägemisväljas, mis tähendab, et objektid liiguvad mingi taustsüsteemi suhtes. Näiteks autod, pallid, inimesed jne. b) Globaalne aspekt Kui kõik meie nägemisväljas muutub, on tegemist globaalse optilise aspektiga
Terviklik taju tekib tänu ärritaja lähedusele, sarnasusele, suletusele, heale jätkub. Taju omadused · Püsivus ehk konstantsus (lund tajume valgena, olgugi et on määrdunud) · Valivus ehk selektiivsus (see sõltub elukutsest, vanusest, soost, tervisest, huvidest, vajadusest, objekti valgustatusest.) Taju liigid · Ümbritsevate objektide taju, millest kõige tähtsam objekt on inimene (isikutaju) · Ruumitaju · Liikumistaju · Ajataju KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED Mis on aisting ? Kuidas tekib aisting ? Nimeta aistingute liigid. Välis- ja siseaistingud. Erinevate aistingute tekkimine. Nägemishäired ja nende põhjused. Aistingute dimensioonid. Aistingute seaduspärasused. Mis on taju ? Kuidas tekib taju ? Kuidas tekib taju ja selle terviklikkus ? Taju omadused. Taju liigid. Mis on illusioon ? Tähelepanu Seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele.
v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile.
kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju
4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju sügavustaju Taju omadused: Kiirus närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev Eristamisvõime milliseid väikseid erinevusi asjade juures märgatakse. Värvuste tajumine.
d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju; Taju liigid. a) isikutaju ehk sotsiaalne taju: teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine; pisut erandlik, sõltub emotsioonide ja hoiakutega; b) ruumitaju, mille kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. Silmas tekib kahemõõtmeline struktuur, kolmemõõtmeliseks tajumiseks on tarvilikud ka mitmesugused nähtused, mida nimetatakse sügavustunnusteks; c) liikumistaju, mis annab infot objektide liikumise kohta; d) ajataju: annab teavet aja kulgemise kohta, ei pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega, vaid erineb isikuti ja on situatiivne; Vaata lisaks: Tajuillusioonid Tähelepanu: filtreerib kogu meieni laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Jaguneb tahtmatuks (kandub objektile ilma tahtepingutuseta) ja tahtlikuks (suunatakse objektile või tegevusele tahte abil ning kujuneb kasvatuse ja õpetuse käigus).
Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele - Reetina > nägemisnärv > nägemisristmik > nägemistrakt > V1 > muud nägemisinfo töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus - V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi - V2 – sekundaarne, tödeldakse edasi infot mis V1 vastu võtab - V3 ja v4 – võimalik eristaad kas info on objekti või liikumistaju - V3 – liikumisanalüüs - V4 – ventraalne vool, seotud objekti kuju analüüsiga - V5 – liikmistaju analüüs, liikumise kiirus ja suund - V6 – liikumistaju keskkonna suhtes - Kui mingi konkreetne piirkond kahjustub, siis on aru saada milline piirkond see on Nägemisfunktsioonid koosneb mitmetest üsna spetsiifilistest töötlusvormidest mida saab üldiselt jagada viide kategooriasse - Vision for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks
Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub mingile objektile või tegevusele. Isikutaju- tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on- stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine. Taju vead- stereotüüpide
TAJU LIIGID o Ümbritsevate objektide taju o Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; o Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; o Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. 1. Ruumitaju ... võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. 2. Liikumistaju ... annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane.Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 3. Ajataju ... annab teavet aja kulgemise kohta. o Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; o Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; o Ajataju mõjutavad vanus, ....., ..... jne.
kauged aeglaselt kaasa (nt Kuu)). liikumine silma võrkkestal ei pea olema aga tingitud stiimulite liikumisest: ● näiline liikumine (e stroboskoopiline liikumine)-- tekitavad liikumatud stiimulid, mis asuvad algul ühes ja kindla ajavahemiku (30-200 ms) järel teises asendis/asukohas (nt film) ● silmaliigutused -- kujutis võrkkestal muutub, kuid aju võtab silmade asendi muutumisest tingitud nihkeid arvesse. (nullimise teooria) Liikumistaju aluseks on hoopis sündmuste ajalise järgnevuse registreerimine. indutseeritud liikumine -- tõestab, et me mitte ainult ei tuvasta liikumist, vaid ka tõlgendame seda. so tajutav liikumatu stiimuli liikumine, mille põhjustab ümbritseva raami või lähedalasuvate objektide liikumine. Vastavuse probleem -- kui vaade muutub, peab taju kindlaks tegema, millised praeguse vaate aspektid vastavad eelmise vaate aspektidele. Selle põhjal järeldus, kas ja milline liikumine
Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta visuaalset "pilti" tõlgendab mis on taust ning mis ei ole. 3. Võrgustikuteooria Clock, Cat, Geoonid2D ja 3D elemendid, millest ajus objektid kokku pannakse. 4. Tajuline püsivus(perceptua lconstancy)-taju omadus luua objektist stabiilne "pilt", isegi kui proksimaalne stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu.(Nt muutub stiimuli asukoht, orientatsioon, suurus vm). 5. Kauguste tajumine 6. Liikumistaju - Objekti kiiretele asukohamuutustele reageerivad liikumisdetektorid (spetsiifilised neuronid)ajus. Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt. Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated; millised elemendid kahes vaates kuuluvad kokku (vastavad üksteisele)? 25. Selgitage lateraalse pidurduse põhimõtet! Tooge näiteid, milliseid tuntud illusioone või efekte on võimalik selle abil ära seletada
14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16
Püsivus ehk konstantsus. Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Isikutaju mehhanisme: Tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Samastamine ehk identifitseerimine. Kaasaelamine ehk empaatia. Ülekandmine ehk projitseerimine. Oreooliefekt. Ruumitaju aitab maailma tajuda kolmemõõtmelisena Sügavustunnused: Tausta struktuur Lineaarne perspektiiv. Kattumine Liikumistaju Näiv ehk stroboskoopiline liikumine. Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju seotud sellega, kuidas me aega tajume. Inimesed tajuvad sündmuse kestust ja kiirust. Sõltub inimeset, soost, vanusest. Taju areng ja arendamine Nägemistaju vastsündinul ei ole veel välja kujunenud, teravus on kehvem, ema nägu on kõige olulisem objekt. Areng lõppeb 9. eluaastal. Kuulmistaju areng aeglasem kui nägemistaju, seotud kõnevõime arenguga
annaabi.ee 
