Teadustöö tulemuslikkust ja kvaliteeti saab hinnata mitmete näitajate põhjal. Teadust võib näiteks hinnata teadusliku viljakuse (publikatsioonid), mõjukuse (viited töödele), tunnustuste (Nobeli jt preemiad) või siis praktiliste rakenduste (patendid ja litsentsid) põhjal. Teaduslik viljakus avaldatud publikatsioonide arv Teaduslik mõjukus viidete arv - mõõdetakse artiklite ja viidete omavahelise suhtearvuga NB! Mõisted, mis korduvad eksamist eksamisse · Reliaablus - näitab, mil määral mingi mõõtmistulemus on vaba juhuslikest vigatekitavatest komponentidest. On aja, instrumendi ning uuritava grupi muutumatuse ja sarnasuse sünonüüm. Tulemuste stabiilsus sõltumata uurijatest. · Valiidsus - on meetodi paikapidavus, kehtivus, kehtivus, tõesus, adekvaatsus. Näitab, mil määral mõõdab metoodika (instrument) seda, mida ta on plaanitud mõõtma · Sisemine - Andmekogumismeetodite vahelise kooskõla ulatus st
staniin-skaala (standard nine)- täisarvudes 1-st 9-ni; steenide skaala (standard ten) - täisarvudes 1-st 10-ni. Protsentiilskaala - näitab, milline osa grupist sooritas testi antud isikust paremini või halvemini. 9. Testi reliaabluse mõiste, reliaablusteooria põhiideed. Reliaabluse e. usaldusväärsuse, sh. skooride konsistentsuse põhiidee: mil määral me mõõdame mingit nähtust süstemaatilisel ja korrataval viisil (küsimata, mis see nähtus/omadus tegelikult on). Reliaablus näitab testi kvaliteeti: kui usaldusväärne mõõtmisvahend antud test on. Reliaablusteooria tegevusala: mõõtmisvigade hindamisega, ja võimaluste otsimisega testide parandamiseks e. kuidas maksimaalselt vähendada mõõtmisvigu. • Kunagi me ei saa mitmel järjestikusel mõõtmisel sama tulemust, kuna mõõtmisvigadeta mõõtmine ei ole võimalik (kuid ei saa ka väita, et lahknevused oleksid juhuslikud; kui lahknevused on väga suured, siis ei ole see test üldse usaldatav
vajalikud (nt millist käitumist ja kuidas mõõta). Konstruktide opratsionaalne määratlemine: 1. Konstruktiga seotud käitumise või objektiivsete märkide kirjeldamine- mida (millist käitumist) ja kuidas mõõta. 2. Mõõdetava konstruktiga tõenäoliselt seotud (sarnaste) konstruktide väljatoomine. 3. Nende teiste konstruktidega seotud käitumise kirjeldamine ja võrdlemine meie poolt mõõdetava konstruktiga: sarnasused ja erinevused. Reliaablus ehk usaldatavus. Mõõtmistulemuse peegeldavad kahte sorti tegurite mõju: Mõõdetud tulemus = tõeline tulemus +/- mõõtmisviga. Mida vähem mõõtmisvigu, seda kõrgem reliaablus. Reliaablus: 1. Siemine kooskõla. Kas küsimused mõõdavad ühtmoodi (üht ja sama asja)? -Testi poolitamine - Cronbachi 2. Ajaline stabiilsus. Kas me saame sama tulemuse, kui me mõõdame sama omadust korduvalt ühe ja sama mõõtvahendiga? - Kordustestimine (test-retest)
käitumist loomulikus keskinnas. 'Eeliseks on vahetu, rikkaaliku ja mitmekesise informatsiooni saamine.. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtelmine, nõusolekute taotlemine ja uuritavate anonüümsus, lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekuid, esikohal peavad olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus, ehk uurimuse korratavus, näidatakse et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ja hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal!
Üks fakt on see, et sportlased tajutavate tugevate füüsiliste võimetega on kõrgele eesmärgile suunitletusega. Uuringus, kus võrreldi eesmärgisuunitlust ja enesesuunitlust , tuli välja et eesmärgile suunitletud on need, kellel on rohkem motivatsiooni. Õnneks on eesmärgile suunitlus tihedas koostöös ja positiivses korrelatsioonis jõupingutustega. Teadlased väidavad, et eesmärgile orienteeritud inimestel on kalduvus üle võtta teiste käitumisvorme. RELIAABLUS Uuringu reliaablus on pigem halb, sest uuringus osalesid nii amatöörsportlased kui ka professionaalsed sportlased. SSCI ja GEO skaalat kasutati andmete kogumiseks, kuna ma ei leidnud, mis need endast kujutavad, siis ei oska täpselt kommenteerida. VALIIDSUS - Lähtudes järgenvast valiidsuse mõistest : Valiidsus ehk kehtivus viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigsusele, aga selle all peetakse silmas ka andmetekogumiseks loodud konstrukti määratlemise õigsust ja kehtivust. Väline
Kui eesmärgiks on uurida maailma ja saada informatsiooni tegeliku olukorra ning inimeste käitumise kohta loomulikus keskkonnas. 7. Palun nimeta kvalitatiivse uurimuse eetilisuse põhimõtteid. Uuritavate humaanne ja lugupidav kohtlemine. Nõusoleku taotlemine ja uuritavate anonüümsus. Lastega seotud uurimustes informeerida vanemaid ja küsida neilt nõusolekut. Esikohal peab olema laste turvalisus, heaolu ja huvid. 8. Mida näitab uurimuse reliaablus? Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. 9. Mida näitab uurimuse valiidsus? Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal!
Testid · Sooritustestid (performance). Teab täpselt mida teha (1); Käitumise vaatlemine. Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda oma tundeid, tõekspidamisi (3). · Objektiivsed vs projektiivsed. IQ test vs Rorschachi test. · Individuaalsed vs grupitestid. Võimete testide teke Mensa on suurim ja vanim highIQ ühiskond maailmas. Reliaablus. Valiidsus Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne. Näiteks, kui IQ test korreleerub
tulemustega 3) testitava hüpoteesi formuleerimine 4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment
Üiguspsühholoogia: kohtu-, kriminaalpsühholoogia, juriidiline psühholoogia Spordipsühholoogia Looduspsühholoogia PSÜHHOLOOGIA: UURIMUS Eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult (standardiseerimisnõuded) Uuringu korraldus: Riskilõikeline/läbilõikeline Samal ajahetkel.. UURIMISPROTSESS Valim representatiivne (esinduslik) Pilooturing (eeluuring) Uurimuse usaldusväärsus Väine valiidus (kehtivus ulatus) Instrumendi usaldusväärsus: valiidsus, reliaablus, täpsus UURIMISMEETODI Vaatlus Loomulik vaatlus Varjatud vaatlus Osalev vaatlus Enesevaatlus (introspektsioon) Tegevuspaiga/keskkonna vaatlus Vaatluse tugevad ja nõrgad küljed Eksperiment Muutujad Sõltuvad muutujad Sõltumatud muutujad Laboratoorne eksperiment Välieksperimentt Eksperimendi tugevad ja nõrgad lüljed INTERVJUU Struktureeritud intervjuu Struktureerimata intervjuu
Esineb kõikides mitte-dem parteides · sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav · kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi
Ajakirja indekseeritakse, refereeritakse, avatakse täistekstidena rahvusvahelise levikuga andmebaasides. Teadusajakirjas ei avaldata reeglina kommertsreklaami. 40. Mille poolest erineb teadusartikkel tavalisest artiklist? - annab ülevaate, mida ja kuidas uuriti ning milliste järelduste ja tulemusteni töö käigus jõuti. Sisaldab referaati (abstract), sisukokkuvõtet ja bibliograafiat (kasutatud allikate loetelu). 41. Reliaablus – mõõtmistulemuste korratavus. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. 42. Valiidsus – mõõtvahendi või uurimismeetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. Mõõtvahendid ja meetodid ei pruugi alati anda teavet just selle kohta, mida uurija arvab end uurivat
Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) Ikka veel vaidlustemaatika. Kui kiindumussuhe puudub võivad muuhulgas ilmneda mänguliste oskuste puudus, autoagressiivsus (isolatsioonis). Seda saab ka parandada. Arenguhindamismeetodid · vaatlus vanim, käepäraseim + paindlik, loomulikus keskkonnas, testist täpsem - madal reliaablus ja valiidsus, vaatleja kallutatus · juhtumianalüüs (case study) uuritakse indiviidi, mitte gruppi, levinud kliinilises praktikas + paindlik aja/koha/viisi/olukorra osas - üldistatavus · intervjuu kitsama teema jaoks, levinud kliinilises töös, väikelastega, lapstunnistajad + paindlik, võimalik küsida täpsustusi - sõltub kontaktist ja küsimuste sõnastusest, valiidsus ja reliaablus, teadmised ja arvamused,
II KAUDNE = TEISTELE AVALDUV = KOLMANDA ISIKU PERSPEKTIIV PSÜHHOFÜÜSIKA tunnetusprotsesside mõõtmine. PSÜHHODIAGNOSTIKA individuaalsete iseärasuste mõõtmine. Psühholoogiline teave peab olema objektiivne uuringud teostatud kontrolltavates tingimustes ja objektiivselt mõõdetud. TEADUSUURING on tsükliline: TEOORIA HÜPOTEES TEADUSFAKTIDE KOGUMINE SAADUD FAKTIDE KONTROLLIMINE FAKTIDE ÜLDISTAMINE JA JÄRELDUSTE TEGEMINE UUE TEOORIA LOOMINE/ HÜPOTEESI PÜSTITAMINE RELIAABLUS sama meetod samades tingimustes sama tulemuse. MEETODID I KIRJELDAVAD II KORRELATIIVSED III EKSPERIMENTAALSED KIRJELDAVAD · VAATLUS - introspektsiion (enesevaatlus) + käepärane - subjektiivne + pakub uusi ideid - ekstrospektsioon (teiste jälgimine) + tehniliste vahendite kasutamine osalusefekti vältimine + uurida neid, keda muude meetoditega raske uurida
valikvastuseid. Miinused.Vastaja võib vastata hoopis midagi muud ja minna oma küsimusest kõrvale; Vastused ei pruugi olla enam võrreldavad. Tekib rohkem kirju andmestik; Vastajal pole midagi, mis aitaks tal asju meenutada (valikvastustega on); Vastuseid on raskem arvutiga töödelda ja analüüsida; 9. Miks on vaja teha kordusteste ja mis selle vahel olev aeg näitab vms. Instrumendi reliaablus ja valiidsus tagatakse kordus küsimustiku läbiviimisega võimalikult sarnastes tingimustes. Reliaabluse suurendamiseks püütakse võrreldavaid uuringuid viia läbi täpselt samadel tingimustel ja sarnase grupiga. Saadud tulemustega kontrollime ka mõõtmisvahendite sobivust ja testi järjepidavust. Selleks arvutame nt korrelatsiooni ühe katsealuse kahe mõõtmiskorra skooride vahel (kordustesti reliaabluse). Peame oluliseks ka ajategurit, et kaks
3) TESTITAVA HÜPOTEESI FORMULEERIMINE 4) UURIMISMEETODITE KINDLAKS MÄÄRAMINE Olulised eelmised andmed mida tasub uurida ja mida saab Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline
Kvantitatiivuuringu põhieesmärgiks on saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Uuringu tulemus on vähe sõltuv uurija tõlgendusest ja näitajad arvulised. Kvaliteedi määrab valimi suurus, küsimused (tüüp, järjestus, ühemõttelisus, asjakohasus). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Teaduslikkuse kriteeriumid originaalsus, objektiivsus, tolerantsus, tõestatavus, kontrollitavus, täpsus. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Personali valiku valiidsust (ingl. k. validity) võimaldavad kindlaks määrata valiku kriteeriumide ja prediktorite vahelised seosed. Personali valiku kriteeriumide abil hinnatakse töötajate töösooritust, milleks võib kasutada erinevaid näitajaid, nagu töömaht, käive, tegevus (käitumine), töökvaliteet, täpsus, ideekus, meeskonnasobivus jt. Personali valiku valiidsuse kõrval on oluline arvestada ka valikumeetodite reliaablusega
Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta Valiidsus - mõõdab seda nähtust, protsessi, milleks ta on ettenähtud. Tulemuste statistiline analüüs kirjeldavad statistikud, järeldavad statistikud. Tsentraaltendents: Keskmine mood mediaan Variabiilsus: ulatus standardhälve jaotus Korrelatsioon: korrelatsioonilordaja korrelatsioon ei võrdu põhjuslikud efektid Positiivne(r=x), Negatiivne(r=-x)
valikulises kasutamises, kõrval- tegurite tähelepanemata jätmi- ses, ebameeldivate tulemuste välistamises. Mida aktiivsemat osavõttu uuritavalt nõutakse, seda rohkem mõjutab tulemusi tema suhtumine kõigesse sellesse, mis temaga tehakse. Näiteks kehaliste võimete määramine toimub enamasti testimise teel (nt Cooperi test). Testi tulemus aga sõltub sellest, kas uuritav tahab pingutada või mitte. Meetodi viga on iseloo- mustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus, täpsus, tundlikkus, spetsiifilisus, akuraatsus. Uurimuse reliaa- blus tähendab mõõtmistule- muste korratavust. Mõõtmise või uurimuse reliaablus näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Reliaablust võib kontrollida mitmeti. Tulemust võib reliaabliks pidada näiteks siis, kui kaks hindajat jõuavad või uuritava korduval uurimisel jõutakse sama tulemuseni. Et suurendada mõõtmise täpsust kasutatakse nt erinevate riikide võrdlemisel juba testitud mõõtevahendeid (statistika
Teadvustades õpilasi oma võimalusestest. Aitab otsida tõendusmateriali. Aitab hindamis oskuse tekkimisele. (lk 195) Kvalitatiivsele hindmaisele on pahaks pandud, et see on subjektiivne ja ebausaldusväärne. See on m'õõtmismudelitest tuletatud kirjeldus. Teisiti öeldes, kas me saame hindamis tulemusi usladada, on nad usaldusväärsed. Kas hindamised hindavad seda, mida vaja? Mõõtmismudelis tähedavad reliaablus ja usaldusväärsus: stabiilsust, dimensionaalsust ehk mõõtmised on samaväärsed ja testi läbiviimise tingimusi. Reliablus on siin testi omadus. Eeldatakse, et kehtib normaaljaotus . (lk 196) Tulemusmudeli jaoks tähendavad reliaablus ja usaldusväärsus: hindaja usaldusväärsust ja hindajate vahelist usaldusväärsust. Mõõtmismudelis peab testitõesust hindam amingi välise kriteeriumi alusel . Tulemusmudelis
Block'i California Q-sorteerimise tehnika; The Q-Sort consists of a deck of 100 cards, each containing a fairly specific quality within an individual's personality. Examples would be "very outgoing and social," "organized and detail oriented," or "high self-esteem." The goal of the assessment is to determine where a person is at relative to these qualities at the beginning of treatment and then to re-assess at various intervals and at the end to determine progress. 22. Reliaablus. Valiidsus. Reliaablus: Reliaablus on tulemuste korratavus, skaala annab sama tulemuse järgmine kord. NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Valiidsus: Valiidsus näitab, kas mõõdetakse ikka seda omadust, mida tahetakse. Valiidsus määratakse sellega, et korreleeritakse muutujat kriteeriumiga, mis on juba teada valiidne
Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu
3.1 Testide usaldusväärsus Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäämusest, vaimsest alaarengust, dementsusest, või käitumishälvetest.[6] Testide sooritamisel tuleb hoolikalt jälgida testi sooritamise tingimuste standardsust, vastasel korral võib saada ühel ja samal indiviidil üsna erinevaid testiväärtusi. Standardiseeritud intelligentsustestide reliaablus on kõrge, näiteks Stanford-Binet' intelligentsusskaalade 5. väljalaske alaskaalade reliaablus on vahemikus 0,82-0,98.[1] Olulisemad faktorid, mis märgatavalt võivad mõjutada testi tulemusi: o ärevus testi täitmise ajal o väsimus o tähelepanu hajutavad faktorid, nagu ümbritsev müra o motivatsioon o meeleolu o testi sooritamise kellaaeg - inimese ööpäevane rütm o möödunud aeg viimasest söögist o igapäevaste stressfaktorite olemasolu[6]
· õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus c) Praktilise intelligentsuse olemus (implitsiitsed teadmised) · protseduurilised teadmised · kasulike eesmärkide saavutamine omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust Wonderlic Personnel Test, organisatsioonikäitumise testid B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti
Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil moel üks tunnus tingib muutusi teise tunnuse väljendumises) 2)Mitteeksperimentaalsed meetodid ( üksikjuhtumite analüüs, kirjeldav vaatlus, küsitlusmeetodid intervjuu ja küsimustiku
· õigete lahenduste paljusus · lahendusviiside paljusus c) Praktilise intelligentsuse olemus (implitsiitsed teadmised) · protseduurilised teadmised · kasulike eesmärkide saavutamine omandatakse individuaalselt IV Testide omadused ja testide klassifikatsioon 1. Testide klassifikatsioon Kasutamisõigus: teadusuuringud, rakendus Autoriõigus - Testi manuaal testi loomise ajalugu, psühhomeetrilised omadused (reliaablus ja valiidsus), tulemuste tõlgendus, normid Testi kategooria: A - ei eelda spetsiaalset ettevalmistust Wonderlic Personnel Test, organisatsioonikäitumise testid B - eeldab vähemalt BA kraadi, koolitust ja litsentsi NEO-PIR, STAI, enamik isiksuse, suhete jne. teste C - eeldab MA ja PhD kraadi, süvakoolitust tulemuste interpreteerimise ja kasutamise alal ning litsensti
Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt abstraktsed muutujad või sisemised mõisted) • Manipuleeritakse tingimustega • Mõõdetakse muutujaid • Põhjuste väljaselgitamine • Eetika küsimused!!! (nt kuidas uurida lapse väärkohtlemise mõju arengule?) • Saame järeldada põhjuste ja tagajärgede kohta, eeldusel et
*keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47 TESTI PUHUL ON OLULINE - standardiseerimine - sooritus varasema valimi normidega võrreldes - reliaablus - valiidsus INTELLIGENTSUSE MÕÕTMISEST - üldine vaimne võimekus *kliinilised testid - spetsiifiliste võimekuste testid *akadeemilise võimekuse testid *sooritustestid - praeguseks on rohkem levinud David Wechsleri poolt loodud skaala WAIS ja WISC *verbaalne ja toiminguline * WAIS-IV *WISC *WPPSI NÄITED - verbaalsed alatestid: *mõõdavad üldist arusaamist – miks on suitsetamine tervisele kahjulik? *mõõdavad informeeritust – mitu päeva on aastas?
palju, kes, millal, kus, mis on parem? andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. Nt ankeetküsitlus, võrguküsitlus, postküsitlus. Kvalitatiivne uuring – annab vastuse küsimustele kuidas, millist, miks, millised omadused? uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada ja tõlgendada nende tähenduste kaudu mida inimesed neile annavad. Vaatlus, intervjuu, Reliaablus- uurimuse korratavus, näidatakse, et tulemused ei ole juhuslikud. Oluline on kogu uurimisprotsessi täpne ja põhjalik dokumenteerimine ning hindamine. Valiidsus- kehtivus, mõõdeti seda, mida sooviti mõõta. Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus (materjali näited). Uuringute tüübid - Teoreetiline uurimus, empiiriline uurimus, rakendust loov ehk arendusuurimus.
jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja
· ankeet Valiku representatiivsus - väljavõtukogum peab uuritavate parameetrite osas maksimaalselt lähenema üldkogumile. Valik: · juhuvalik · suunatud valik Skaalad: · nominaalskaalad · intervallskaalad Küsimuste formuleerimise reeglid Prooviküsitlus Korrelatsioonimeetod Testid Jagunevad: · grupitestid · küsimustikud · projektiivmeetodid · käitumistestid testidele esitatavad nõuded: · valiidsus · reliaablus · adapteeritus · standardiseeritus Sotsiomeetriline test Alusepanija J. L. Moreno Ühiskonna tasandid: · väline e makroskoopiline · sisemine e mikroskoopiline (sotsioemotsionaalne) Sotsiomeetriline test: 1) valikutest · mitteparameetriline · sotsiomeetrilise piiranguga 3) pertseptsioonitest 4) käitumistest Testi aluseks valiku kriteeriumid Sotsiomaatriks Kohesiivsuse indeks Eksperiment
PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimisksimus vi hpotees - falsifitseeritavus (teoreetilise vite phimtteline mberlkatavus vaatluste vi katsete phjal) - operatsionaalne definitsioon (miste, mille kasutamise igsust on vimalik kuidagi kontrollida) - andmete kogumine peab olema sstemaatiline (valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine =
1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul. Ettekanne oma vaatluse tulemustest ja materjali esitamine elektroonilisel
rahvastele. 21. Isiksusetestid. California isiksuse test. Isiksusetestid mõõdavad inimestevahelisi erinevusi tüüpilistes käitumis-, mõtlemis- ja tundmisviisides. Inimesed erinevad üksteisest hulga püsivate kalduvuste poolest, mis tulevad ilmsiks kas kõigis või paljudes sarnastes olukordades. California isiksuse test (CPI) on sarnane MMPI testile koosneb suurest hulgast õige/vale vastustega küsimustest. 22. Reliaablus. Valiidsus. Relibiaalsus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtetulemused (eeldusel, et testi läbiviimise tingimused on muutumatud). NB! Reliaablus (usaldusväärsus) ei ole testi, skaala omadus nagu mõnikord õpikutes kirjutatakse, vaid testi omadus teatud populatsioonis ja isegi valimis. Reliaablus on kontekstipõhine. Thus, IQ-test scores that are highly reliable in the general population, will be less reliable in a
juhul Milles seisneb kvantitatiivse uurimismeetodi põhiidee? empiiriline, Milles seisneb kvalitatiivse uurimismeetodi põhiidee. Kuidas erinevad teineteisest need meetodid? Iseloomustage kvalitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Iseloomustage kvantitatiivse uurimismeetodi põhialused (uurija-uuritav suhe ning kogutud informatsiooni iseloom). Milline kriteerium on kõige tähtsam teooria valimise käigus? Mida tähendab reliaablus ja valiidsus kvantitatiivses uuringus? Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Mida tähendab valim? - selle all mõistetakse üldkogumi kohta kättesaadavat mõõteinformatsiooni, s.o. lõplikku arvu tunnuseid, mida mõõdetakse üldkogumi üksikutel objektidel Mida tähendab juhuslik valim? Mida tähendab kodeerimine kvalitatiivses analüüsis? vastustele paned numbrid (näiteks jah ... 1-10) Mida tähendab diskursuse analüüs
Esineb kõikides mitte-dem parteides 11. sorokini meelelise tsükli kohta? Materiaalne, käega katsutav 12. kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis 13. millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid 14. kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus 15. mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? 16. mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus 17. millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? 18. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida 19. see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= 20. milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 21. Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem 22. Terase ja söeühenduse asutajaliikmed Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia,
komponendist. Metoodika viga summeerub meetodi veast, vigadest valimi moodustamisel, uuringu korraldamisel, uurijast endast ja uuritavast. Uuringu korralduse vead jagunevad sisemisteks (intervjueerija esitab kõsimuse valesti) ja välisteks (viga tekib järelduse tegemisel). Uurijast tingitud vead tulenevad meeleelundite piiratusest, ebakorrektsusest, subjektiivsusest. Meetodi viga on iseloomustatav selliste näitajatega nagu valiidsus ja reliaablus. Uurimuse reliaablus tähendab mõõtmistulemuste korratavust ja näitab, et saadud tulemused ei ole juhuslikud. Valiidsus tähendab mõõtevahendi ja uurimusmeetodi võimet mõõta just seda, mille mõõtmiseks ta on mõeldud. Vigade vältimiseks soovitatakse uurijal täpselt selgitada uurimuse läbiviimist. Andmete kogumist tuleb kirjeldada selgelt ja tõepäraselt. 21. Teadustöö koostamise etapid (kümme etappi vastavalt konspektile) iga etapi osas teada etapi sisu,
Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Arengupsühholoogia püüab aru saada inimese arengu mehhanismist - mis on see jõud, mis paneb inimese arenema. Psühhofüsioloogia- uurib psüühiliste ja füsoloogiiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid. Õiguspsühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, militaarpsühholoogija jne. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus, meetodi täpne kirjeldus. Valiidsus - näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Väline, e kui palju saab tulemusi üldsitadaja ökoloogiline, e kas saab tulemusi reaalellu üle kanda. Eksperiment - uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud
com Opinio: www.objectplanet.com/opinio/ • Andmete hoidmine. Algandmete hävitamine • Uuritavate tänamine/tunnustamine VALIDIIDSUS • Sotsiaalteaduslikus uurimuses - iga mõõtmine on ligikaudne, ükski protseduur ei anna absoluutset teadmist! • p<0,05 • Uuringu valiidsus (kehtivus, tõepärasus): kas mõõdame seda, mida probleemis ja hüpoteesis eeldasime? Kuivõrd muutujad esindavad nähtust? Kas SKT on rikkuse näitaja? • RELIAABLUS • Reliaablus (usaldatavus, püsivus, kindlus): kuivõrd mõõdame püsivaid/kindlaid seoseid või hoopis juhuslikke asjaolusid • Juhuslikud asjaolud: uurime rahulolu palgapäeval, küsitlus peale pikka koolipäeva, uurija mõju … • Võtted reliaabluse suurendamiseks: kaks korda sama kontingendiga, erinevad intervjueerijad, valim pooleks ja võrrelda, anonüümsuse järgimine (et poleks oodatud vastuseid) … EETIKANÕUDED • http://www
ole ühist põhjust - Võrgustikumudel – erineva tugevuse ja kuluga seosed indikaatorite vahel Latentsed omadused - Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõte kuid saab jälgida nende manifestatsioone - Intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid - LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus - Mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me same kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga - Klassikaline testiteooria: mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga - Tõeline skoor – omaduse tegelik väärtus - Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded tõelisest väärtusest mõlemale poole on võrdselt tõenäolised Juhuslik ja süstemaatiline viga - Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest
Katseks valmistab Exp ette stiimulite komplekti, millest juhuslikus järjekorras valides esitatakse kõiki stiimuleid korduvalt (soovitav palju kordusi, tüüpilistes psühhofüüsika eksperimentides vähemalt 100 korda või rohkem; etalonist erinevaid stiimuleid võiks olla 8-12) ja palutakse KI-l anda hinnang võrreldes etaloniga. Kriteeriumi põhjal, milleks eristusläve puhul on tavaliselt 75 %, leitakse vastuste sagedustest läve väärtus. 3.6. Mõõtmise reliaablus ja valiidsus Reliaablus tähendab kõige üldisemalt mõõtmistulemuste konsistentsust (~kokkukuuluvust). Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb
). Eksperimentaalgrupp: esitatakse katses kasutatavad sõltumatud muutujad (kas kõik või mõned, sõltuvalt eksperimenditüübis) Nullresultaat: Sõltumatu muutuja ei kontrolli käitumist Eksperimendi väljund, kus sõltumatu muutuja ei mõjutanud sõltuvat muutujat Laeefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik maksimaalsed Põrandaefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed 19. Uuringu reliaablus: reliaabluse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Käitumise mõõtmise järjekindlus Liigid: Kordusmeetod tehakse sama testi kaks korda suhteliselt lühikese intervallide jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse
· Viis planeeritud/planeerimata · Aeg millal, kui sageli ja kui kaua? · Vormid loomulik, struktureeritud, osalusvaatlus · Erinevad meetodi ja tehnikad Vaatlusmeetodid · Kirjeldav vaatlus · Hindamisskaalad · Aja ja sündmuse fikseerimine · Kontrollnimistu (checklist) Vaatluse head ja vead + · paindlik meetod · saab läbi viia loomulikus keskkonnas · sobiv meetod siis kui teisi ei saa kasutada · annab täpsema pildi kui testitulemused ... _ · madal reliaablus/valiidsus · vaatlejate kallutatus · vaadeldava ... määratlemine ja kodeerimine... Juhtumid (case studies) · Uuritakse pigem indiviidi, mitte gruppi tänapäeval täiendav meetod ja lisainfo (nt. elulood, Piaget' ja Freudi tööd) levinud kliinilises praktikas · Paindlik meetod (aeg/koht/viis/olukord) · Probleemiks representatiivsus ja üldistatavus Intervjuu · Verbaalse-mitteverbaalse info vahetus · Eesmärk, suunatus ja sisu
Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Teaduslik psühholoogia kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad. Esitab
Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim,
,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks.
-‐Teadus muudab sõnade tähendust – Cronbach & Meehl: selleks, et teada mis ärevus on, peaksime teadma tema kõiki regulaarsusi • Metoodika – meetodite kogum Latentsed omadused – mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone Reliaablus – mõõtmise usaldusväärsus Klassikaline testiteooria -‐ mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Juhuslik viga – ei sõltu omaduse tasemest, kõrvalekalded mõlemale poole võrdselt tõenäolised Süstemaatiline viga – testiskoori moonutab mingi väline asjaolu (hindaja
-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult ® üldisele, andmete kogumine ja analüüs paralleelselt, mustrite leidmine. Deduktiivne uurimus, üldiselt ® üksikule. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus? Reliaablus ehk usaldusväärsus, näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel. Valiidsus ehk kehtivus näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Mida tähendab hüpotees? Tähendab oletust miks miski juhtus. Probleemi üks võimalikke lahendusi(?), pakub faktidele mingi seletuse
esineb · Mõisted, mis ei põhine puhtal vaatlusel, muutuvad, kui me saame nende kohta rohkem teada (või ka lihtsalt muutuvad kasutamise käigus) Latentsed omadused · Mitmeid omadusi ei saa otseselt mõõta, kuid saab jälgida nende manifestatsioone · Näiteks intelligentsus väljendub oskuses lahendada eri tüüpi ülesandeid. · LO võib viidata tõenäosuslikule korrelatsioonile käitumisviiside vahel, kuid selle korrelatsiooni taga võib oletada ka põhjuslikke seoseid Reliaablus · Reliaablus mõõtmise usaldusväärsus. Kui sarnase tulemuse me saame, kui kordame mõõtmisprotseduuri sama objektiga? · Klassikaline testiteooria: Mõõtmistulemus = tõeline skoor + juhuslik viga Tõeline skoor omaduse tegelik väärtus Juhuslik ja süstemaatiline viga · Juhuslik viga: ei sõltu omaduse tasemest; kõrvalekalded mõlemale poole on võrdselt tõenäolised · Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast
2) Käände ja pöördevormid 3) Korrektne hääldus 4) Piisav sõnavara 5) Oskab kirjutada sõnu Hindamismeetodid - Vaatlus - Intervjuu - Küsimustik - Eksperiment - Testid - Füsioloogilised + varasem arengulugu - Kvantitatiivsed seotud näitajaga - Kvalitatiivsed seotud kirjeldusega - Formaalsed - Informaalsed - Üksteist täiendavad - Meetodi valik sõltub uurimisküsimusest RELIAABLUS ja valiidsus - Usaldusväärsus/korratavus/täpsus o Sisemine koskõla, tulemuste stabiilsus ja hindajatevaheline kooskõla - Kehtivus/kuivõrd mõõdab seda mida plaanitud - Valiidsus pole absoluutne, vaid õige teatud määral erinevad valiidsuse näitajad Vaatlus - Kõige käepärasem meetod - Info erinevatest valdkondadest - Loomulik üldistatavus - Hidamise aluseks ja teistele meetoditele - Pidev kuna laps muutub
intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30)