Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo
·Grammatiline tähendus - ühesuguste muutevormide ühine tähendus (tunnused või tüveteisendid). Semantilised tunnused sõna tähenduse elementaarsed komponendid elementaarmõisted naine: [+ inimene + täisealine + naissoost] mees: [+ inimene + täisealine + meessoost] tüdruk: [+ inimene - täisealine + naissoost] poiss: [+ inimene - täisealine + imeessoost] pull: [+loom + veis + täisealine + isane] Assosiatiivne tähendus konnotatsioon tundmuslik lisatähendus, · kogemuste, väärtushinnangud ja suhtumiste alusel (sale, sihvakas, kõhn, kondine) o Positiivsed: sale, sihvakas o Negatiivsed: kõhn, kondine kollokatsioon - keeleline kontekst milles · sõna kasutada saab (võtma, korjama, koristama/ kartul, mari, peet) Sõna tähenduse muut(u)mine Laienemine sõna tähendus laieneb (maak) Kitsenemine sõna tähendusmahu vähenemine (nooruk tänap `poiss' infarkt üldkeeles)
Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910) * "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) * "Kadunud kodu" (1920, 1950) * "Valge öö" (1920) * "Valitud värsid" (1937) * "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003)
tarbija vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. Kauba võimalused ERISTUMISEKS Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: • tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis, suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... • peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... Inimesel peab olema võimalik ERISTADA. Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. “Bittneri palsam on punase korgiga ...”
(,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed · "Uued luuletused" (1909)
hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab inimese enesekohast suhtumist – Ma suhtun endasse hästi! Mina-konts on hoiak ja väljendub in suhtumises endasse kui tervikusse, hinnang võib olla pos või neg. Kognitiivne – ratsionaalne: Mille suhtes? Afektiivne – seotud tunnetega: . Milline +/- Kuidas mina-konts kujuneb? 1. sotsiaalne võrdlemine 2. oma käitumise vaatlemine 3. mõtted ja tunded (need in ke soma mina kirjeldamise kasut ka
Nico Frijda); 3) emotsioonid suunavad tähelepanu emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikule, eluliselt olulisele; 4) emotsioonid stimuleerivad mälu; 5) emotsioonid väljendavad isiku suhtumist ja eelistusi ning on kommunikatsioonivahendiks. 4 Emotsioonide teke 5 Emotsioonide liigid Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku seisundit nimetatakse meeleoluks. Näiteks viha võib kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Meeleolu on alati olemas, olles fooniks kõikidele tegevustele. Meeleolul ei ole nii selgelt väljendunud seost sündmustega, kui tundmusel. Kuigi ilmneb üsna tihe seos tundmuste märgi (hea, paha) ja meeleolu märgi (hea, paha) vahel,
18). Enesekasvatuse eelduseks on eneseteadvus ning isiksuse afektiivne areng. Afektiivses arengus on viis taset: tähelepanemine, reageerimine, väärtustamine, väärtuste süstematiseerimine ning väärtuste või väärtuste kompleksi alusel eelistamine. Isiksuse afektiivne ehk emotsionaal- hinnanguline areng peab olema jõudnud vähemalt väärtustamise tasemele, et kindlustada enesekasvatuseks vajaliku väärtuste kompleksi ja vastava tundmuslik-motivatsioonilise suhte (Tuulik, 2001:19). ALLIKAD Hytönen, J. (1999). Lapsekeskne kasvatus. Tallinn, Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjastus. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
Antiik-Kreeka filosoofi Empedoklese (492-432 eKr) kirjutistest, kus tema arvates on võimalik kõiki jälgitavaid nähtusi taandada neljale algomadusele- soe/külm ja kuiv/märg. · Emotsioonide esimene põhjalikum analüüs on kirja pandud raamatus ,,Nikomachose eetika", milles Aristoteles (384-322 eKr) käsitleb emotsioonide rolli seoses vooruste ja pahedega. Igapäevases kõnepruugis on emotsioon tundmuslik hingeseisund. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus märksa laiem, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunneb, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavad sündmused ja tegevused, mida see hingeseisund meid tegema sunnib. Sellest tulenevalt on raske leida emotsiooni ühest määratlust, millega kõik emotsiooniuurujad üheselt nõus oleksid. Paljud psühholoogid pooldavad tänapäeval emotsiooni prototüüpset määratlust- see rõhutab emotsiooni tüüpilisi
(,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis-lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..." Luuletused
süsteem. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas see tähendus luuakse. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). • Žanrite uurimine – žanriteooria, kirjandus kui müüdi nihke või teisaldusvorm. • Narratiivi struktuur – vastandused • Kirjanduse tõlgendamise struktuur Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. • Sai alguse 20. sajandil. Mõjutatud modernnistlikust esteetikast laiemalt. Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab.
pühendumisriitused erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju) - teadmised (kursisolek liikumise oluliste tekstite ja põhimõtetega, kitsapiirilised, spets treeningud, usuliste mõistete ümberdefineerimine
vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna. 39. Kuidas mõistab autori (luuletaja) ja loomingu suhet T.S. Eliot? - Huvi peab suunduma autorilt tekstile: ,,Aus kriitika ja tundlik hinnang ei orienteeru luuletajale, vaid luulele." Kunsti emotsioonid on impersonaalsed, luuletaja võib kasutada ka niisuguseid emotsioone, mida pole ise läbi elanud. 40. Milles seisnevad nn kavatsuslikkuse eksitus ja tundmuslik eksitus? Kas olete nõus, et tegemist on eksitustega, millest tuleks hoiduda? Põhjendage oma seisukohta. - Intentsioonieksitus [Kavatsuslikkuse eksitus]" 1946. Eksitus: aetakse segi see, mida autor kavatses ja mis teoses realiseerus. - ,,Afektieksitus [Tundmuslik eksitus]Eksitus: aetakse segi lugeja emotsionaalne reaktsioon ja see, mida teos tegelikult ütleb (,,pisarad ähmastavad pildi"). - Taotletakse objektiivsust kriitik ei peaks vahendama oma muljeid ega tegelema autori
millises ulatuses (näit. konsensus, kauplemine, kompromiss või sundimine; de facto (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust
6 (fakti ette seadmine))? Teisisõnu : kuidas kõnealune perekond oma otsuseid langetab? Võimu alused. Mitmesugused erinevad võimutüüpide alused või tekkepõhjused on: legitiimne võim/autoriteet ja selle variatsioonid, "abitu" võim, viitav võim; ekspertlik võim ehk ressursside võim; tasustav võim; sundiv võim, teabevõim (otsene ja kaudne); tundmuslik võim; ja pinget käsutav võim. 19. 4. Millise võimutüübi alusel perekond langetab oma otsuseid? Perekondlikku võimu mõjutavad näitajad. 19. 5. Mistahes alljärgneva näitaja olemasolu tunnistamine aitab vaatlejal tõlgendada perekonna käitumist, mille põhjal perekondlikku võimu hinnata. Pere võimuhierarhia Perekonna vormitüüp Koalitsiooni(de) moodustamine Ühiskondlik klassiseisund Perekonna elutsükli staadium Etniline ja kultuuriline taust
jumalaga jätsin sääl") ja kodu(reaalne isakodu, lapse- ja noorpõlvest armas Soosaare, hingekodu, püüdluste lõppeesmärk, panteistlik kõiksusega ühtesulamine, jätkuv vaimne uuenemine). N. ,,Rändaja õhtulaul", ,,Igatsuse laul", ,,Sind jumalaga jätsin sääl", ,,Kojuigatsus", ,,Neil õhtutundidel", ,,Kodu luule", isegi terve luulekogu ,,Kadunud kodu". Enno ballaadilooming on samuti filosoofilis- lüüriline tundmuslik, ja oma ajas uuenduslik alge, mis ei rõhutanud enam eepilisust ja dramatismi nagu J. Bergmanni ja J. Tamme looming. N. ,,Võiks otsast alata", ,,Kolm eite" , ,,Vanaisa surm" Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Tema kirjeldused ei ole täpsed N. ,,Kevad", ,,Tartu valgel ööl", ,,Öö valge on õnn..."
erinevus ülejäänust maailmast) - doktriin (seisukohtade aktsentueeritud st kummalise rõhuasetusega süsteem; rõhutakse mingit erilist seisukohta ilmutused, suure juhi seisukohad, teatud kogemused, sünkretistlikud filosoofiad, määratleb tõelise pühaduse kriteeriumi jagades inimesed ,,meieks" ja ,,nendeks", eneselunastuslikkus täiuslikuks saamise eelduseks on grupiga liitumine, liikumises osalemine on tundmuslik mitte ratsionaalne) - emotsioonid (ekstaasid, meditatiivsed seisundid, eufooria või vihkamine, emotsiomaalne side grupiliikmete vahel, teadvuse teisenenud seisundid, mina destruktsioon st lahtiütlemine iseendast ja oma minevikust grupiga liitumisel, illusoorne tegelikkusetaju) - teadmised (kursisolek liikumise oluliste tekstite ja põhimõtetega, kitsapiirilised, spets treeningud, usuliste mõistete ümberdefineerimine
Emotsioonide ehk tundmuste teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis (Eensalu, 2011). Emotsioonide kultuurilised käsitlused Kultuurilise emotsiooniteooria kohaselt pole emotsioonid samamoodi nagu keeledki muud kui omandatud ja kultuuri kaudu edasiantud käitumismallid (Evans, 2002, 17). Antropoloogilised ning etnograafilised uurimused näitavad, et nii emotsiooniväljendused kui ka inimeste tundmuslik kogemus ning kirjeldav sõnavara võib kultuuriti erineda. On nii unikaalseid kui universaalseid komponente (Eensalu, 2011). 1960.aastate lõpul otsustas noor ameerika antropoloog Paul Ekman seda teooriat ka teaduslikult tõestada. Peale mitmeid katseid jõudis Ekman järeldusele, et vastupidiselt kultuurilise emotsiooniteooria tõestamisele, ei kõlba kultuuriline emotsiooniteooria kuhugi. Ekman otsustas oma tulemusi näidata ka Ameerika Antropoloogiaühingule ta jutt naerdi välja
INFORMATSIOON Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu. Eristada võib kaht liiki informatsiooni: 1.Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon, 2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon) Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem komplementaarsete terminitena kasutada ,,informatsiooni" ja ,,fastsinatsiooni". Informatsiooni töötleb inimpsüühika assotsiatsioonide (kujutluste-, mõistetevaheline seos), fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju.
Koorealused närvikeskused käivitavad ja viivad täide emotsioone, aga ajokoor (eelkõige otsmikusagar) on vajalik emotsioonide ohjamiseks ja mõistuslikuks kontrolliks. Ajukoore mehhanismid, hindavad olukordi tuginedes põhimälu kogemusele ning suunavad emotsioonidest mõjutatud käitumist nii, et see sobiks olemasolevasse sotsiaalsesse konteksti. Aju parem poolkera on emotsioonidega vahetumalt seotud kui vasak poolkera. Näited emotsionaalsete seisundite alaliikidest Meeleolu üldine tundmuslik foon, tekkepõhjus pole tihti teada Ärevus emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ebakindluse, ohustatuse, ootuse ja ebamäärasuse elamused ning abitus- ja hirmutunne. Kaasneb suurenenud tundlikkus Stress pingeseisund, tekib stressorite mõjul (tüüpilised stressorid ülepingutus, raske kehaline pingutus, trauma, püsiv/tugev ohutunne, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, pikem psüühiline pinge)
lähedal kui võimalik ideaalpositsioonile ja nii kaugel kui võimalik konkurentide positsioonist Eristumisprotsessi juhtimise üldised etapid: Saa aru konkurentsiolukorrast. Hinda tarbija vajadusi/ootusi. Leia lihtne idee, mis eristab sind konkurentidest. Põhjenda eristavat ideed usutavalt. Istuta eristav idee tarbija teadvusse ja kasuta seda kogu oma äritegevuses. Kauba võimalused ERISTUMISEKS: materiaalsed ja funktsionaalsed(pakend, heli kasutusviis/suhkruvabadus, koostis, kalorid). Tundmuslik iseärasus(sotsiaalne, imagoloogiline). Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Reklaamikirjutamisstrateegia e copy platform Mis tootega on tegemist? Kes peaksid seda toodet tarbima? Miks peaksid nad seda toodet tarbima? Mida peaks tarbijale reklaami vahendusel ütlema? Kuidas peaks selle sünumi vormistama? Pealkiri. Slogan e loosung-esitab reklaami põhiidee ja on lipukirjas, mis assotseerud selle
autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika: "Üldise lingvistika kursus" (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye)
keel. Märgitüübid: *indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Uuskriitika tekkepõhjused ja põhialused. Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus. Lähilugemise mõiste. Toetub modernistlike luuletajate töödele. Sai alguse 1920a. USAs ja Inglismaal, keskendus tekstielementide analüüsile. Tekkis vastuseisuna USA akadeemilise hariduse pragmatismile, reaalteaduste eelistamisele, massikultuuri kiirele arengule. Uuskriitika moto the text itself - tekstikesksus, kriitika keskmes on eelkõige kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused:
tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida hooletus – isik ei tea süüteokoosseisu vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema 3.3 Tundmused ja emotsioonid EMOTSIOON: emotsioon – Tundmuse läbielamise konkreetne vorm. Subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge;
signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. 39 Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste krigisemine, küünte viilimine). Äärmuslikult areneb selline tendents allergiaks, millel on juba meditsiiniline staatus.
Negatiivseid tundmusi on inimeses rohkem kui positiivseid, sest signaalid ,,ohtlik" ja ,,ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad. Emotsioonid tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. On isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Tundmuslik toon emotsionaalne reaktsioon: teatud värvid, hääled, lõhnad, vormid, esemed, isikud, tegevused jne. on meeldivad, teised ebameeldivad. Enamasti on tundmuslik toon varaema kogemuse jälg. Idiosünkraasia haiglane vastikustunne mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei 28 mõju või on isegi meeldivad. (nt sameti puudutamine, klaasi kriipimine, hammaste krigisemine, küünte viilimine)
tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. kauba võimalused eristumiseks Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: · tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) pakend, värv, koostis,suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... · peidetud kuid arvestatav (hidden) madal kalorsus,suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... tuleb kommunikeerida, seletada pildi või sõnaga, tuleb see eristaja sealt välja tõmmata. Tundmuslik iseärasus: (Kõik need imagoloogilised eristajad, kannab kaasas kaubaomast personaalsust, ei ole lihtsalt pudelikork, vaid ta on eriline pudelikork) · esile kutsutud, kunstlik (induced) imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... INIMESEL PEAB OLEMA VÕIMALIK ERISTADA Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda
modernistlikust esteetikast laiemalt. J. C. Ransom The New Criticism (1941), I. A. Richards, Practical Criticism (1929); The Philosophy of Rhetoric (1936), W. Empson, Seven Types of Ambiguity (1930), C. Brooks & R. P. Warren Understanding Poetry (1938), Understanding Fiction (1943) Uuskriitika moto "The text itself" > tekstikesksus Põhiline uuritav zanr < luule Põhimõisted, alused Intentional fallacy kavatsuslik eksitus Affective fallacy tundmuslik eksitus Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). Oluline kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tarbekeelest Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. 50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste
Vormistus vastab käesolevas juhendis esitatud nõuetele. Üliõpilane kaitseb kursusetööd komisjoni ees. 47 Kursusetoo maht on 20-25 lehekulge ilma lisadeta. Kirjandusallikaid peab olema vahemalt 15, neist voorkeelseid 7 ja kirjandusallikate uldmahust teadusartikleid vahemalt 3. · isiklikest tähelepanekutest esilekerkinud probleemid- vähene tähelepanu pööramine inimese sisemaailmale (stabiilsus, harmoonia, rahulolu, eneseteostus, emotsionaalne intelligentsus-tundmuslik arukus). · Eesmärgiks uurida ja anda teada kui oluline on individuaalne lähenemine igale kliendile ja seda läbi holistilise maailmapildi. · Pealkiri/teema- teadlik rasedus, vanemaks olemine- tähendus, .... Matters of great importance for our future lives are taking place, yet we have no memory of this time. Further, as if to deny any relevance of this period, it is only when it ends that our official age begins. · There is good news and bad news
vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. Kauba võimalused ERISTUMISEKS Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: • tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis, suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... • peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga Intelligentne- kohanemisvõimeline Inimesel peab olema võimalus ERISTADA Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on
TEEMA 13 TUNDMUSED JA EMOTSIOONID Tundmused - laiem, üldisem tähendus. Teda kasut. Igasuguse vajaduste rahuldamisest või mitterahuldamisest või siis spontaalselt tekkiva subjektiivse reaktsiooni (tundeelamuse) tähistamiseks. Emotsioonid - see aga tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. See on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tundmuslik toon - aistingute emotsionaalsus, emotsioonide reaktsioon ( meeldivad, ebameeldivad...värvid,lõhnad,inimesed,tegevused) Idiosünkraasia - avaldub haiglases vastikustundes mingi ärritaja suhtes, mis teistele inimestele ei mõju või on isegi meeldivad ( ntx klaasi kriipimine, hammaste krigistamine, küünte viilimine jms) Steenilised tundmused - siis kui tundmused suurendavad inimese energiat, muudavad tema elutegevuse intensiivsemaks, annavad uut jõudu
mingi üldisema tunnuse alusel liigituvatesse alarühmadesse. Need on nö reklaaminipid. Teadvuses mõjub reklaam teadmise ja fakti kaudu ning järeldusena "kui-siis". Alateadvuses mõjub reklaam üldise ebamäärase millegi puudumise tunde kaudu ning teatud soovide tekkimisena. Teadvustatud reklaami mõjul tarbitakse midagi, sest teatakse, mida see annab. Reklaamiteate alateadliku mõju puhul aktualiseerub mingi soov või tekib mingi tundmuslik seisund ning selle lahendamiseks või sellele sobiva reaktsioonina tarbitakse teatud toodet, sest see on vastavuses soovi või seisundiga .(Bachmann 1994:125) 3.2 REKLAAMI TAJUMINE Esmatähelepanu reklaamipsühholoogias pöördub neile tajupsühholoogia momentidele, mis käsitlevad mingi objekti võimet teiste seast märgatav olla, eristuda, selgesti tajutav olla ning isikupära kanda. Et olla märgatav ja äratuntav, peab objekt millegi poolest ümbrusest esile tõusma, eristuma
`loksuma', mis on praegu säilinud vaid ütlemises süda läigib. Teisene tähendus on keeleajaloolise kujunemise käigus hiljem lisandunud tähendus. Nt sõna kiri algtähendusele on juurde tulnud tähendused `1. graafiliste märkide süsteem (ladina kiri); 2. kirjamärkidest koosnev tekst; 3. ümbrikus läkitatud sõnum'. 3) Denotatiivne tähendus on sõnaraamatutähendus. Konnotatiivne tähendus ehk konnotatsioon on tundmuslik lisatähendus, mille keeletarvitajad seovad sõnaga oma kogemuste alusel. Nt sõna hambaarst tähendus on seletussõnaraamatus `hammaste, suuõõne ja lõualuude haigusi raviv arst', aga paljudel inimestel pigem `vastik hambapuurija'. Vastupidi hästi peaksid mõjuma nt sõnad puhkus ja päike. 4) Usuaal- ehk tavatähendus on püsiv tähendus, milles keelendit harilikult mis tahes kontekstis kasutatakse. Nt klaaspärl `klaasist tehispärl'. Okasionaal-ehk
iseloomustavad objekti ja tarbija vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. Kauba võimalused eristumiseks: Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) – pakend, värv, koostis, suurus, lõhn, heli, kasutusviis... peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus... Tundmuslik iseärasus: esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga ehk näiteks ideoloogiline eristumine, seos religiooniga, vastandumine... Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida). Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine. “Omades” kogu kaubakategooriat, olles kogu selle nimetajaks ehk luua uus kategooria. Omades ajalugu, “pärandust.” Omades unikaalset/eristavat tootmisviisi.
ja tarbija vahelist suhet, seda, kellena või millena tarbija tunnetab ennast objekti või teiste ümbritsevate inimeste suhtes. Kauba võimalused ERISTUMISEKS Materiaalne ja/või funktsionaalne iseärasus: · tajutav, ilmne, reaalne (perceptible) pakend, värv, koostis,suurus, lõhn, heli, kasutusviis, ... · peidetud kuid arvestatav (hidden) madal kalorsus,suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: · esile kutsutud, kunstlik (induced) imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... Inimesel peab olema võimalik ERISTADA.õ Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida)
1)ettevalmistuse etapp; 2)inkubatsioon alateadvuses leiab aset ideede küpsemine; 3)illuminatsioon sarnane insaidile, tunne et õige lahendus on käes; 4) verifikatsioon (kontroll) Rigiidsus on võimetus muuta oma toiminguid, hoiakuid, maailmanägemisit, mõtlemismalle. Lateraalne mõtlemine on võime olukorda kõrvalt vaadata, asju ja probleeme uue persp näha. Mõtlemise individuaalsus: iseseisvus,kriitilisus,sügavus,paindlikkus,juurdlevus. Asteenia on negatiivne tundmuslik seisund. Mida emotsionaalsem on situatsioon, seda rohkem esineb mõtlemisvigu. Objektiivne väärtus ja subjektiivne kasulikkus on erinevad kategooriad ning mõjutavad otsustamist sageli erinevalt. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav semantiline süsteem. Kultuuris fikseeritud mõtlemismallid ja vilumused antakse kõne abil ja vanemate ning õpetajate vahendusel edasi lastele. Interorisatsioon on kultuurispetsiifilise välise mõtlemismalli muutumine isiksuse
annaabi.ee 
