! ! ! Juhtetee ! Puutetundlikkus sarnapiirkonna nahalt ! a) trakti nimetus - tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3 neuroni asukoht - esimene (ganglion trigeminale), teine (nucleus spinalis n. trigemini), kolmas (thalamuses, nucleus ventralis posteromedialis) c) koorepiirkond - gyrus postcentralis d) perifeerne närv - n. trigeminus ! Valutundlikkus alumistelt/ülemistel hammastelt (juhtetee) ! a) perifeerne närv, trakti nimetus n.trigeminus´e n.mandibularis/n.maxillaris, tractus trigeminothalamicus b) 1, 2, 3. neuroni kehade asukoht Esinemene neuroni keha - ganglion trigeminale, Teise neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis
Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse. Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete -mediaatorite vahendusel. 6. Närvisüsteem (ehitus ja funktsioon): kesknärvisüsteem ja perifeerne närvisüsteem Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem, sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust.
–tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid –ravimid (uinutid, rahustid jms.) –narkootilised ained –alkohol –suitsetamine Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad. NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvid – kraniaalnärvid/spinaalnärvid - ja ganglionid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (10 11 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. KNS – Peaaju osad – Eesaju (vahe- ja otsaju), Keskaju, Tagaaju – piklikaju, ajusild, väikeaju.
Komplikatsioonide vältimiseks 11. Mida soovitakse hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimitega saavutada? Mis on ravi eesmärk? Vähenda perifeerset vaskulaarset reistentsust ja/või vähendada väljutusmahtu. Ravi eesmärk on hüpertensiooni tüsistuste vältimine ja südamee-veresoonkonna haiguste riski vähendamine. 12. Milliseid ravimeid kasutatakse primaarse hüpertensiooni ravis ja millised efektid on nendel ravimitel antud seisundile? AKEI: veresoonte perifeerne resistentsus langeb, RR langeb. ARB: Blokeerivad selektiivselt RAASi angiotensiin II retseptoreid. Ca-kanalite blokaatorid (KKB): Vaba Ca sisalduse tõus põhjustab müokardi ja veresoonte silelihaste kontraktsiooni tugevnemise. Ca on oluline ka erutuse tekkes ja levikus südames. Toimed on seotud Ca-kanlite blokeerimisega veresoontes ja müokardis. Tiadsiid-diureetikumid: Vähendavad vereplasma mahtu ja Na sisaldust. Langeb veresoonte toonus ja perifeerne vaskulaarne resistentsus.
OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hunti sündroom.............................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha
2.Inimese Närvisüsteem Närvisüsteem on organsüsteem, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskkonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Inimese närvisüsteemi ehitus Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem (KNS), mis koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest.
liigutuste koordineerimisega Ajuga on seotud õppimine ja mälu. Närvisüsteem on organsüsteem, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskkonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem (KNS), mis koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Perifeerne närvisüsteem koosneb 12 paarist kraniaalnärvidest ja 31 paarist seljaajunärvidest
Nitrofuraani derivaadid > nitrofurantoiin FD: laia toimespektriga aine, mille TM ei ole täpselt teada. Kasutamine: UTI KT: GIT häired, ülidtundlikkusreaktsioonid, hepatotoksilisus, perifeerne neuropaatia Nitrofurantoiin Spetsiifilised kemoterapeutikumid > Algloomadest põhjustatud nakkuste vastased ained >Trihhomoniaasi vastased ained, amöbiaasi vastased ained Seedeelundeisse toimivad ained > Helicobacter pylori infektsiooni ravi > Mikroobivastased ained
polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine Keemiatööstus Looduslikud allikad Keskkondlikud reservuaarid mõjud inimestele Rasket vormi akne ( kloorakne ) Pahaloomuline kasvaja ( sarkoom ) Vähk Arenguhäired laste hammaste emailil Kesk ja perifeerne närvisüsteemperifeerse närvisüsteemi patoloogia Kilpnäärme haigused Kahjustused immuunsüsteemile Diabeet
Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1
enne operatsiooni rahustit.* 3.2 Postoperatiivse perioodi õendusplaan Probleem Diagnoos Eesmärk Tegevus Hinnang Infektsiooni risk, Infektsiooni risk Lähieesmärk: Jälgi patsiendi 27.04 – mis on tingitud (00004) Vähendada perifeerse Perifeerne perifeersest riski veenikanüüli veenikanüül veenikanüülist, infektsiooni paigaldamise paigaldati. mis võib tekkele kuupäeva, perifeerse väljenduda Kaugeesmärk: punkteeritud veenikanüüli punkteeritud koha Infektsiooni ei kohta, kas on punkteeritud
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides
jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär. See on oluline, kuna suure veeringe tõttu jõuab vesi ka maismaale. 4. Millest oleneb auramise kiirus? Temperatuurist, õhu niiskusest, oleneb aluspinnast veeväli v maismaa, aluspinna omadustest. 5. Mille poolest erineb perifeerne äravooluala sise-äravoolualast? Perifeerne äravooluala- jõgede vesi jõuab maailmamerre, siseäravoolualad- jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. 6. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad? Jõed, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Seal on kuiv kliima. Suure auramiste tõttu väljavool puudub. Suurteks sisevoolualadeks on Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad. Üha rohkem vett
1. Psühholoogia- on teadus, mis uurib psüühikat ja selle seaduspärasusi. 2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9
KANEP Süda ja vereringeelundeid muudab kanep palju: Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad. Kanep ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused. Põhjustab kopsuvähki. Kas seda et kanep maksa kahjustab ei ole teada. Kanep ka leevendab halba enesetunnet. Ta lisab söögiisu. Kanep kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub.
c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ..
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestess...
Suitsetamine kõigepaelt mõjutab närvisüsteemi.Närvisüsteem on elundkond, elektrokeemilisi signaale juhtiv võrgustik. Närvisüsteemi ülesanne on võtta väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. nimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks, kuigi nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimunud. Need osad on kesknärvisüsteem, mis koosneb pea- jaseljaajust, ning perifeerne närvisüsteem, mis koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
organismis (ehk millist toimet avaldavad)? Kuidas neid manustatakse –boolus, infusioon? Dopamiin: Doosist sõltuvad inotroopsed, kronotoopsed, vasoaktiivsed omadused. Manustatakse i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Madalas annuses: stimuleerib dopamiini retseptoreid neerudes ja koronaararterites – versoonte laienemine (0,2-2 mcg/kg/min). Keskmises annuses: omab β1 adrenomimeetilist toimet (2-5 mcg/kg/min). Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus – suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. 17
ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiud-toimetavad närviimpulsse edasi · peaaju piirkonnad-toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3 3 Nägemine Nägemine, valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks
suureneb neerukanalikestes naatriumi tagasiimendumine ning kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad, töötavates lihastes ja südames aga laienevad, veredepood tühjenevad
· Aldosteroon + vasospasm soodustavad Na+ tagasiimendumist ja sellega vere mahu suurenemist, mis tõstab vererõhku ACE inhibiitorid Kaptopriil · Näidustus: hüpertensioon, südamepuudulikkus; soodsa toimega vasaku vatsakese düsfunktsiooni korral · Tühja kõhuga manustatuna imendub ~70%, T1/2 ~2t, osaliselt metaboliseerub, eritub neerude kaudu, ~40% muutumatult · ACE inhibeerimise tulemus: Arterioolid laienevad, perifeerne vastupanu väheneb, südame eel- ja järelkoormus väheneb, väljutusmaht suureneb Paraneb neerude verevarustus, väheneb aldosterooni vabanemine Suureneb Na+ ja vee sekretsioon, K+ sekretsioon ei muutu Ei põhjusta sümpaatilise närvisüsteemi reflektoorset aktivatsiooni (südame löögisagedus ja minutimaht ei muutu) · Kõrvaltoimed: hüpotensioon (eriti südamepuudulikkusega või eelnevalt diureetikumitega ravitud patsientidel), naha allergilised
rakkude ärritus. Marina, Kristina, Maria 14 Kuulmiskahjustus Tingitud helilainete või närviimpulsside ülekande häirest kuulmissüsteemi eri osades Analüsaatori ehituse ja/või talitluse muutuste põhjused võivad kujuneda igas vanuses Kristiina 15 Kuulmiskahjustus Kuulmissüsteemi ehituse alusel jaguneb kuulmiskahjustus: 1) Perifeerseks 2) Tsentraalseks Kristiina 16 Perifeerne kuulmiskahjustus tingitud välis-, kesk ja sisekõrva vedelike patoloogiast, võib olla ühes või mõlemas kõrvas erisuguse raskusastmega, koos morfoloogiliste muutustega mõjutavad süsteemi talitlust. Kristiina 17 Perifeerne kuulmiskahjustus Põhitüübid jagunevad: 1) helijuhte e.konduktiivne kahjutus, 2) heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus, 3) segatüüpi kahjutus. Kristiina 18 1) Helijuhte e
Otsaju e suuraju Ettekanne Olga Ahmetova Alina Pirogova KELA 1 Otsaju Kõige eesmise osa aju Koosneb kahest suuraju Click to edit Master text styles poolkerast ja neid ühendavast Second level mõhnkehast, mis omakorda Third level koosneb: Fourth level mantel(pallium),otsaju Fifth level tüveosa juttkeha (corpus striatum) ja haistmisaju. juttkeha (corpus striatum) Click to edit Master text styles Otseaju anatoomiline Second level struktuur Juttkeha reguleerib lihaste ...
Toime saavutamiseks kulub 10 30 minutit ja see kestab 1,5 h või kauem Süües tekib mõju tunni või paari pärast ja kestab kauem kui suitsetamisel Esimestel kordadel ei kutsu kanepisaadused esile meeldivat elamust ega head enesetunnet, vaid põhjustab negatiivset reaktsiooni Harjumuseni jõudmiseks on vaja läbi teha sissejuhatav periood, mille jooksul tuleb üle saada ebamugavatest kogemustest KANEPI MÕJU ORGANITELE Süda ja vereringe elundid Pulss ja perifeerne vereringe kiireneb. Silmavalged valguvad verd täis, vererõhk ja kehatemperatuur langevad Hingamisteed ja kopsud Ärritab hingamisteid, tavalised tagajärjed on kopsupõletik ja muud hingamisteede haigused, põhjustab ka kopsuvähki Seedeorganid Leevendab halba enesetunnet
Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari)). Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja KNS vahel. Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks (somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt retseptoritelt KNS poole (aferentne e
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul ime...
o Lihasrelak n Kõrvaltoimed: santide o Tahhükardia o Reflektoorne o Nägemishäir toime bradükardia ed lõpetamin o Perifeerne ja Kasutamine: e peale vistseraalne üldaneste o Spasmolüütiline vasokontrakts esiat toime maos, ioon o Mitte- seedetraktis, o Koenekroos
Retrieved Andmebaasist 99. Monopolistic Monopolistlik 126. Reverse Tagasikäik 100. Mount Alus 127. Sequence Jada 101. Noncommittal Ebamäärane 128. Shale Gas Kildagaas 102. Nuisance Tüütus 129. Significant Olulisi 103. Obliged Kohustatud 130. Sizing Dimensioneerimine 104. Occur Tekkida 131. Sophisticated Keerukamaid 105. Peripheral perifeerne 132. Source Allikas 106. Permits Lubasid 133. Squeezing Pigistada 107. Persuade Veenma 134. Standardized Standardiseeritud 108. Pixels Pikslit 135. Streams Voolud 109. Platters Vaagnad 136. String rida 110. Pollutant Saasteaine 137. Subroutines Alamfunktsioonid 111. Precision Täpsus 138. Surplus Ülejääk 112
sünteesimine ● Veresuhkru taseme ● Neurotransmitterite, langus (tõuseb heemi, nukleotiidide insuliini tundlikkus) ja sfingomüeliinide ● Dermatiit süntees ● Aneemia ● Osalemine ● Perifeerne homotsüsteiini neuropaatia katabolismis ● Homotsüsteinuuria ● Osalemine vitamiin B12-e imendumises B12(KOBALAMIIN) ● aminohapete ● Neuriit (HÜDROKSÜKOBALAMII normaalseks ● Ärritatavus N) ainevahetuseks, ● Mälulüngad
tänu patogeenide pinnal B- olevatele eriomastele lümfotsüüt molekulidele ehk antigeenidele Abistaja T- lümfotsüü t Vaata lisaks http://Teachers' Domain: Immune Cells in Action Lümfotsüütide areng Perifeerne lümfoidorgan- luuüdi tüümus lümfisõlm, põrn T-lümfotsüüdi eellane T-lümfotsüüt Rakuline T-lümfotsüüt immuun- Vereloome vastus
spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus? Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse halvatuse korral on kahjustatud kas peaaju tüvi, seljaaju teatud piirkonnad või perifeersed närvid. Halvatu lihased on lõdvad, lihaste kõhetumus (atroofia) areneb kiiresti ning refleksid on nõrgad või kustunud. Mis on hemiparees? Hemiparees ehk ühepoolne kerghalvatus on vasaku või parema käe ja jala lihaste osaline
deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Pulse http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/003399.htm VERERÕHU MÕÕTMINE Sissejuhatus Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust. Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese
vanad lagundatakse maksas) Leukopoes- eluiga kõige lühem 2-3 päeva (toodetakse erinevates paikades) Trombotsütopoes- tromb. hulga suurenemine, eluiga 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus. Verevoolu joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek) Mahtkiirus- iseloomustab vere liikumist kõrgema rõhuga P1 soone osast madalama rõhuga P2 ossa. Arvestades ka soone taksitust R. Seega Q=(P1-P2)/R 13. Veresoonte perifeerne vastupanu. Veresoonte perifeerne vastupanu- takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamisel kiirusel Sõltub: -veresoonte pikkusest, - veresoonte läbimõõdust e. diameetrist - vere koostisest (kui paks veri on) Tähistatakse R ja seda saab arvutada valemiga: R=Q/P (Q-vere hulk, P- vererõhk). 14. Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub? Vererõhk- rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas Jaguneb: - süstoolne e ülemine - diastoolne e alumine Sõltub: - vere hulgast, mis satub arteritesse(Q)
(närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev
bakteriaalsed infektsioonid, kasvaja nekroos, ümbritsevate kudede kahjustus). · 2. Stressireakstioon Endo-eksogeensed steroidid · 3. Koormuse või epinefriini vastuskerge leukotsütoos · 4. Leukeemiaühe või mitmete leukotsüütide neoplastiline proliferatsioon ja tsirkulatsioon Trombotsüütide hindamine Trombotsütoosharva. (regen. Aneemiaerütrotsüütide produkts. suureneb, trombots. produkts. suureneb.) Trombotsütopeenia- · vähenenud produktsioon -FIV · suurenenud perifeerne hävinemine - immuunvahendatud trombotsütopeenia.
põhjuslikkust. · Küsitlus uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid, eelistusi. Info kogumine. · Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas uuritakse, kuidas inimene/loom käitub talle loomulikus keskkonnas. · Juhtumiuuring uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Põhjus-tagajärg seost selgitab neist välja eksperiment. 3. Närvisüsteemi ülesehitus · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju · Perifeerne närvisüsteem ühenduses kesknärvisüsteemiga seljaaju kaudu. Aferentsed neuronid viivad infot kesknärvisüsteemi ja eferentsed viivad infot kesknärvisüsteemist välja. Somaatiline närvisüsteem saab kesknärvisüsteemilt infot ja juhib skeletlihaste tegevust, ning saadab kesknärvisüsteemi sensoorset infot (nahk, lihased, liigesed) Autonomne närvisüsteem reguleerib siseelundite tööd (info KNS-ilt) + saadab infot
arteritest läbi suruda. Niisugust seisundit nimetataksegi veresoonte vastupanu tõusuks ehk perifeerse resistentsuse tõusuks. Selline seisund võib tekkida väga mitmetel põhjustel: stress, külmetamine, suitsetamine, närvisüsteemi pingeseisundid, jne. Üldiseks perifeerseks takistuseks e totaalseks perifeerseks resistentsuseks nim kehavereringe üldist voolamistakistust, mis moodustub kõigi paralleelselt lülitatud üksikringete takistuste summast. Üldine perifeerne takistus ja südame väljutusmaht määravad omakorda vererõhu. Määravaks on rõhudiferents ja voolutugevus. Allikad: L. G. Navar, L. L. Hamm, „The Kidney in Blood Pressure Regulation“. R. Raudsik, „Arteriaalse vererõhu käsitlus keha kohanemisprotsessina“, 2017. C. Lemne, „Blodtrycket oeh din hälsa - Fakta om en livsviktig funktionen - Sveriges Radios förlag“, 1995. M. Viigimaa, „Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon“. W. Nienstedt, O. Hänninen, A
Patsient kaebas valu alaseljas(6palli),põhjendab et liikus täna rohkem, arsti korrasldusel mannustaud arsti poolt määratud valuvaigistav i/m süst Tramadoli.(kell-12.00). Kell13.30 valu on leevenenud. Saatsin patsienti EKG- tegema. Kuna patsiendile oli määratud järgmiseks hommikuks angiograafia, rääkisin patsiendile selle olemusest ja võimalikutest tüsistustest, samuti et hommikul ei tohi süüa. Kell 15.45 paigaldatud perifeerne veeni kanüül (vasak käsi). Kell 17.00-mannustatud T.Ramipril 5mg. Kell 18.00 mõõdetud vererõhk- 135/75mmHg. 19.04.2011 Kell 7.30 mõõdetud vererõhk -135/78mmHg, kehatemperatuur 36,8C. Patsienti ettevalmistamine angiograafiaks. Kell 10.00 patsient tuli uuringust tagasi- seletatud patsiendile lamamisreziimi vajalikusest, ja et liivakotti peab peal hoidma 4t.Mannustatud määratud ravimid. 4tunni jooksul pidev patsienti jälgimine(verejooksu oht). Kell 16
Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev närvipinge vähendab inimese ajutööd. Esinemisel olge selleks valmis. Pingeseisundis aju ei tööta ideaalreziimis. Sümpaticus! 69. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Joonis 17. Jaguneb tsentraalne ja perifeerne. Tsentraalne antakse signaal, asub seljaaju rinna-ja nimmesegmentides. Perifeerne signaal jõuab elunditeni vastavate seljaaju närvide koosseisus. Närvid - vastavate segmentide seljaajunärvi koosseisus; sümpaatilised närvid, mis kulgevad elundite suunas. Domineerib pingeseisundis ja reguleeriv roll on organismi aktiivses seisundis, näiteks tugeval lihastööl, tugeva valu või muu emotsionaalse seisundi korral, seda iseloomustab suurenenud energiakulu.
sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia) Kraniaalne neuropaatia Autonoomne neuropaatia Fookuskaugus neuropaatia Diabeetiline distaalne sensomotoorne polüneuropaatia on kõige sagedam diabeetilise neuropaatia vorm Distaalne sensomotoorne polüneuropaatia Sümptomid: Kergete puudutuste taju Häireid temperatuuri tajus Häired valu tajus Diabeetiline autonoomne neuropaatia kahjustub sümpatitilise või parasümpatitilise närvisüsteemi
BAKTERIOSTAATILINE TOIME Fluorokinoloonid Pärsivad nukleiinhapete Seedetrakti kõrvaltoimed Urotrakti infektsioonide Vastunäidustat Tsiprofloksatsiin sünteesi (DNA / RNA) NS kõrvaltoimed Hingamisteedes ud lastel, (Ciprinol) Laia toimespektriga. Perifeerne neuropaatia Luudes ja liigestes infektsioonid raseduse ja Toimivad nii gram+ kui imetamise ajal Levofloksatsiin (Tavanic) Arütmiad Suguelundite infektsioonid ka gram- mikroobidesse
ärrituvus, rimis-raskused, anoreksia, tunne, langus, pernitsioosne- rasvinflirtatsioo , suunurkade anoreksia, katarakt, igemete pellagra dermatiidid aneemia, n maksas haavandid, depressioon, häbeme/ valulisus, taolised , perifeerne subakuutne keelepõletik, seedekulgla munandikoti naha- nähud, neuropaati seljaaju suur- tegevuse dermatiit, kahjustuse krambid, a, kombineeritud punalible häired,Werni ekseem, d, glossiit, hüpoglükeemi homotsüste degeneratsioo aneemia,
Ägeda glaukoomi puhul võib silma siserõhk järsult tõusta. (Bodh 2011). Glaukoom võib tekkida silmahaiguse tagajärjel või ilma nähtava põhjuseta tervel silmal. Silma närvikesta ja nägemisnärvi rakkude kärbumist põhjustavad muutused veresoontes ja kudedes ning ka selle tagajärjel kõrgenenud silmarõhk. Glaukoomi põdevatel inimestel võib haige silma nägemine püsida suhteliselt kaua küllalt hea. Ent närvikiudude kärbumise tõttu kannatab inimese vaateväli ja perifeerne nägemine. (Trofimova 1994). 1.1 Äge glaukoomihoog Äge glaukoomihoog kujuneb sagedasti välja juba olemasoleva, kuid senini märkamata jäänud haiguse käigus. Selle põhjustab silma sisevedelikku ärajuhtiva eeskambri nurga sulgus iirise juurega. Glaukoomihooga tekivad piinavad valud silmas ja vastavas peapooles, mis võivad kiirata ka lõualuusse. Lisaks võib esineda iiveldus, oksendamine, kehatemperatuuri tõus ja nägemine silmast kaob. Haiget silma läbi lau katsudes on see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
