emaseid nähakse sageli koos töölistega ringi lippamas. Vaaraosipelgad võivad iga maja kiiresti ja kergesti läbi uurida, kuid pesa teevad nad siiski ainult teatavatesse kohtadesse ja nende liikuminegi piirdub hiljem üsna kindlate ruumiosadega. pesa tehakse võimalikult toidukoha lähedusse, kuid otsustav on mikrokliima - pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad, talvel kütmata hooneis ootab neid aga kindel hukkumine. Sipelgapere suuruseks on Kesk-Euroopas mõnisada töölist ja sada või poolteistsada emasipelgat. Emade suur arv tagab pere jõudsa juurdekasvu. Vaaraosipelgatel on kalduvus pereheitmisele. Ta pered pole eriti seotud pesapaigaga nagu teistel sipelgatel. Kui avastatakse uus söödamaa, otsitakse läheduses ka sobiv pesapaik, kuhu siirdub osa töölisi, võttes kaasa ka
kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Luts on röövtoiduline kala. Nooremad kalakesed toituvad vesikirbulistest, limustest ja kalamaimudest. Täiskasvanud luts kasutab toiduks prahikalu: kiisk, ahven, tint, rääbis. Muide, teadlased on kindlaks teinud lutsu erakordse võime nälgimisel - ligi kaks aastat. Seejuures võib tema kehamass väheneda ligi 74% võrra. Inimesed hindavad lutsu silmapaistvalt suurt maksa vitamiinirikka rasva tõttu ja tema liha rasvavaese, kuid maitsva dieettoiduna
Skisofreenia Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemi...
Need peaks võrdselt ära jagama söögikordade vahel. Paljudel inimestel on välja kujunenud oma tavalised söögikorrad, või siis on see alles kujunemisjärgus. Kõige tähtsamaks söögikorraks pean mina hommikusööki, sest sellest saan energia, millega alustan päeva. Olen kuulnud inimestelt et nad hommikul üldse ei söö, tuues vabanduseks , kas ajanappuse või mõnel juhul väite, et nad lähevad selle pärast paksuks. Just see teebki inimese hommikul väsinuks ja loiuks. Lõuna- ja õhtusöök peaks ka kuhugi vahele pigistama, kuigi ei tohiks teha nii et hommikul pole midagi söönud ja nüüd pugin kõhu täis , et ei jõua liikudagi. Süüa tuleks mõõdukalt ja tervislikult. Koolilapse üks põhilisemaid küsimusi koolis on: "Mis me täna süüa saame?". Minu arvates oleneb sellest natuke ka lapse tuju. Kui jälle on söögiks mulgipuder või siis veel hullem ühepajatoit, saab näha mõne lapse torssis nägu, mis nuriseb " Mida, alles oli ju"
Lastel sagedamini esinevad terviseprobleemid olenevalt vanusest Lapseeale on iseloomulik haigusprotsessi generaliseerumine ning mitmete elundite kaasahaaramine. Seetõttu on haigustel palju ühiseid sümptomeid. Mida noorem on laps, seda kergemini ta haigestub ja haiguse kulg on raskem. 85 Lastehaigused ning hooldus Haigestumisel võib esimesena märgata muutust lapse käitumises. Ta võib olla muu - tunud närviliseks või loiuks. Tihti täheldatakse, et laps on kaotanud isu. Lapseea iseärasuseks on organismi varude kiire ärakasutamine, mistõttu tuleb haiguse ajal eriti jälgida lapse joomist ja söömist, et vältida atsidoosi (hapete hulga suurenemist organis - mis) ja dehüdratatsiooni teket. Imikutel ja väikelastel arenevad haigused kiiresti (nt mädapõletikulised lähevad üle sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism
Innocents, Pariis), kujutatakse saledaid peentesse voltitesse langevates läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise
See mõjub neile aga emotsionaalselt halvasti ja süvendab stressi. Inimesed suudavad ja tahavad arvuti taga istuda ka järjest kauem, kuna aina rohkem saab Interneti kaudu ära tehtud, näiteks igasugu ametlikud asjaajamised, arvete maksmine, isegi uute kodumasinate ja kasvõi auto ostmine, ja ei pea enam nii palju väljas käima. Värskes õhus viibimine ja enda liigutamine on aga tervisele väga oluline ja nii muutuvadki tunde järjest arvuti taga istuvad inimesed loiuks, apaatseks ümbritseva suhtes ning nende tervis ja füüsiline vorm halvenevad tunduvalt. Internetil on väga palju häid külgi ja võimalusi, paljud inimesed ei oska aga neid kasutades piiri pidada ja elavad seetõttu liiga vähe reaalset elu. Mõistlikult kasutades Internet siiski sõltuvust ei tekita ning iga internetikasutaja peaks ise mõtlema kui palju aega ta arvuti taga veedab ning jälgima, et selline ajaveetmismoodus ei kahjustaks tema töö- ja eraelu ega tervist.
suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja aeglaseks ning mõtlemisvõime kaob) Aju plokid Luria järgi Kolm plokki – sarnaste funktsioonidega piirkonnad ajus. I plokk • Kõige alus - aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv plokk – ärkvelolek, orienteerumisrefleks, tähelepanu, taju, emotsioonid. Retikulaarformatsioon • Sõltub otseselt reflektiivne tegevus ja sensomotoorse arengu algus. • I ploki nõrkus: hilistuv või moonutatud areng, vajadus stimuleerida (sekkuda) –
Sellega sa treenid oma aju. Iga õppeaasta jooksul areneb su mälu, suurenevad vaimsed võimed ja süvenevad teadmised. Kiire vaimse arengu kõrval kipub kehaline areng enamasti aeglustuma, sest suure osa päevast istud sa raamatu taga. Koos kehalise arengu aeglustumisega muutub vere koostis, langeb südame töövõime, nõrgeneb nägemine jne. Kooliaasta lõpuks nii vaimne kui ka kehaline töövõime väheneb ja organism nõrgeneb. Tekib kevadväsimus - sa muutud uniseks, loiuks ja koolitöö ei edene kuidagi. Suvel on olukord vastupidine. Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde
Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Toome näite : Kui koleerik jääb teatrisse hiljaks, hakkab ta piletikontrolöriga vaidlema, et teatri kell on ees ning, et kui ta siseneb teatrisaali ei sega ta sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu
ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab tervist ja kehalist vormi, kuna ta kiirendab ainevahetust, mis vähese liikumise tõttu kipub loiuks jääma. Tantsimine kiirendab rasvarakkudesse kogunenud toksiinide liikveleminekut ja suurendab mürkide väljutamist kehast naha kaudu, see aitab vältida näiteks veenilaiendite teket või paistetust. Tantsimine nõuab füüsilist pingutust ehk lihaste tööd ja see omakorda tähendab seda, et lihased saavad tantsides jälle toonusesse. Tantsimine treenib praktiliselt kõiki suuremaid lihasrühmi ja aitab kaasa "rasva põletamisele". Lihased paisuvad, kuid mitte liiga suureks.
suurust veekogu. · Arvestada tuleks sellega, et tiik ei tohiks talvel läbi külmuda, seega peaks see vähemalt keskpaigas olema üsna sügav. Et kahepaiksed ja vettekukkunud pisiimetajad veest välja pääseksid ning linnud juua saaksid, võiks tiik olla laugete kallastega. · Soojus on hädavajalik. Parimad on tuulevarjulised ja päikeselises kohas asuvad veekogud. Kiilivastsed vajavad soojust, muidu nad muutuvad loiuks, ei kasva, ei toitu ega suuda vaenlaste eest varjuda. Kiilivalmikutel on vaja, et päike soojendaks nende keha teatud temperatuurini, enne kui nad suudavad aktiivselt tegutsema hakata. Seetõttu ei tohiks üle kolmandiku tiigist olla päikese eest varjatud. Tiiki võiks asuda puudest piisavalt kaugel, sest vette langevad lehed tekitavad aiapidajale endale palju lisatööd ning kiilid (ka nende vastsed) eelistavad päikespaistelisi elupaiku
Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Flegmaatik (kr. k phlegma tähendab lima, tuim, loid) on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda
tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Sangviiniline temperament. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda
. Vaaraosipelgad võivad iga maja kiiresti ja kergesti läbi uurida, kuid pesa teevad nad siiski ainult teatavatesse kohtadesse ja nende liikuminegi piirdub hiljem üsna kindlate ruumiosadega. pesa tehakse võimalikult toidukoha lähedusse, kuid otsustav on mikrokliima - pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. 4 Miinustemperatuuride juures vaaraosipelgad surevad, 10 kraadi juures aga muutuvad väga loiuks. Seetõttu on korratult köetavad majad vaaraosipelgatele ebasobivad. Vaaraosipelgast on kujunenud oluline hügieenikahjur. Ta võib levitada haigusetekitajaid - streptokokke, paratüüfust, tuberkuloosi, bakteriaaldüsenteeriat ja polüomeliiti. Vaaraosipelgatega võitlemine on keeruline. Kontaktputukamürgid hävitavad küll töölised, kuid emasipelgad ja haue jäävad pessa alles.Emasipelgad on mürgiresistentsemad. Ohtu haistes võivad nad põgeneda ja varjuda kaugemates käikudes,
Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999). Kehalise kasvatuse alased teadmised (hügieen, ohutus, enesekontroll) Kuni 3 aastased Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel. Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga. Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele. Erinevate spordivahendite õiges kohasja sobival viisil kasutamine. Mäksa vallas harrastavate spordialade teadmine.
info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju
Vaesus on suhteline nähtus. 2. Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis. Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel. Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel. · Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks, põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, nt: auto heitkaaside, vabrikute suitsu, eluruumide sünteetiliste värvide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervistkahjustavat gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku ka suitsetamine. · Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid. · Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või
4 Paljunemine Sageli on loomad valmis paarituma enne täieliku suguküpsuse saavutamist. Esimene indlemine toimub emasloomadel 5.-7. elukuul ning ta ei pruugi veel tiinestuda, sest suguküpsus saabub 6.-12. elukuul. Isasloomad on valmis paaritumiseks 6-8 kuuselt, kuid esimene õnnestunud viljastamine toimub tavaliselt 8-12 kuu vanuselt. Sigimisperiood ehk jooksuaeg algab veebruaris ning kestab septembrini. Tuhkrute käitumine muutub- emasloomad muutuvad rahututeks või vastupidiselt täiesti loiuks. Isased muutuvad aga agressiivseks ning hakkavad oma territooriumi märgistama. Samuti muutuvad suguelundid. 1-2 nädalat pärast inna algust suureneb oluliselt emasloomade sugu- ja kuseelundi ava väline osa, mis muutub suure pohla suuruseks, isasloomadel suurenevad tugevalt munandid. Poegimine toimub tavaliselt kaks korda aastas- aprillis/mais ja juulis/augustis. Tiinus kestab 42 päeva ning pesakonnas on keskmiselt 6-9 kutsikat, kes sünnivad pimedate ja kurtidena. 4-5
saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob) · Ajukoore motoorsed väljad (asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve)
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
TANTS, KUI KEHAKULTUURI OSA Sisukord: Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Tantsu ajalugu lk.4 Miks tants on hea? Lk.7 Tantsuliigid lk.9 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 1 Sissejuhatus ,,Tantsida tähendab elada!" Isadora Duncan Mõeldes tantsust, mõtlen ma liikumisvajadusest, eneseväljendusest läbi liikumise - inimese ühest põhivajadusest, millega paljudel meist on tihe seos. Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu j...
Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus 4 on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(E. Maiste, 1999). Kehaline tublidus ja aktiivsus mõjutavad otseselt laste ja noorte tervist kasvueas. Treenimine lapseeas kutsub organismis esile füsioloogilisi ja biokeemilisi muutusi, mis avaldavad positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on
on tingitud vähenenud süljeeritusest ning peegeldab veevaegust. Suurimaks mureks gastroenteriidi puhul ongi vedela rooja ja oksendamisega kaotatav vesi. Kui vedelikku jääb juba organismi normaalseks funktsioneerimiseks väheseks, siis nimetatakse seda seisundit dehüdratatsiooniks ehk organismi veetustumiseks. Eriti oluline on vedelikuvaegust jälgida väikelastel! Esmalt muutub keel kuivaks, väheneb sülje- ja uriinieritus. Tõsisemal juhul muutub laps ebatavaliselt loiuks, nutab ilma pisarateta. Kui kõhunahk 7 sõrmede vahele volti võtta, siis lahti lastes tasandub volt väga aeglaselt; silmad vajuvad auku. Imikul vajub ka suur lõge lohku. Vedeliku tarbimine: Vedelikku tuleb gastroenteriidi puhul juua tavapärasest rohkem, täiskasvanul lausa mitu liitrit päevas
Peeter 1.1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäs...
Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia : nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse.Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused, mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelasi aga linna sisse siiski ei lastud. 2.3 Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal 1704. a. 1704. aastal, kui Vene vägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks. Tartu oli senini vallutamata ja sõjategevus Tartu rindel oli muutunud väga loiuks. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Peeter oli otsustanud minna appi Seremetjevile, kes piiras Tartut. Rootsi laevastik oli koondatud Emajõe suudmesse. Vene laevadel õnnestus rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. 2.4 Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku
· parim asi on oma tehtud asi õpetage last lauda katma ja süüa tegema; · söömine peaks käima koos meeldiva vestlusega ei mingit püstijalu ahmimist. Iga päev ei ole ju kiire päev. 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik Range taimetoit, milles puudub mitte ainult liha, vaid ka teised loomsed valgud, on lapsele kahjulik. Taimetoidu peal laps ei kasva. Kängu ei jää mitte ainult pikkus ja kaal, vaid ka aju areng ja nägemine. Laps muutub verevaeseks ja loiuks. Kui imetav ema on taimetoitlane, tekivad need hädad juba imikueas, sest puudu on rauast ja B- vitamiinidest. Kui pere eelistab rangelt taimetoitu, peab lapsele kasvamise ajal lubama piima, muna, kala ja kaks korda nädalas liha. Keegi ju ei taha, et tema laps arengus maha jääb ainult vanemate toidueelistuse tõttu. 3.6 Lapsele vajalikud toitained 3.6.1 Süsivesikud Süsivesikute vajadust arvestatakse protsendina päevases energiavajadusest. Esimesel eluaastal peab
Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energiakulu üle rahuloleku taseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub energiaks, mis on vajalik põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet
ja pikk tund on olnud. NOx all mõeldakse NO2 ja NO3 ühendeid. Need on lämmastikühendid ja väga kahjulikud. Lagundavad rakke ja põhjustavad vähki CO on vingugaas. Lõhnatu, värvusettu väga mürgine gaas. Majapõlengutes on CO ehk vingugaas enamlevinud põhjuseks milleks inimesed majadesse sisse põlevad. CO sissehingamisel ei saa inimene aru et ta seda teeb ja vaikselt jääb loiuks, ei tunne midagi ja siis jääb "magama" HC on põlemata kütuse osakesed. Tänapäevasest diiselmootorist tulevad tahma osakesed on väga väikesed. Otse väljalaskesüsteemi juures viibides lähevad need läbi raku seina ja jõuavad 20 sekundiga ajju!! Rehvide montaazistend Tänapäeva sõidukite kiire tehniline areng nõuab ka väga kvaliteetseid rehve. Mida
lehvitada. Anda juua toasooja või veidi jahedamat vett, kui teadvus kaob, kutsuda 112. Külmumine Sügaval külmumisel võivad tekkida villid, koed on justkui kivist või puust, külmunud piirkond muutub külmaks, veretuks, kahvatuks ja tuimaks. Külmunud jäset ei tohi hõõruda ega asetada sooja vette, tugeva valu korral panna peale Burn- Shield geeli ja vajadusel kutsuda 112. Alajahtumine Teadvus muutub häguseks, nahk hallikaks, kahvatusk, sinakaks ning laps muutub loiuks. Tuleb anda juua sooja jooki ja katta soojalt kinni aga mitte panna sooja vette. Alajahtumisel võivad näida kannatanud surnuna ka kogenud päästjatele aga isikut ei saa pidada surnuks enne kui ta ei ole äles soojendatud. Kutsu 112. Esmaabi ninaverejooksu korral Aseta laps natukene ettepoole kaldu istuma, suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal ning hoia umbes 10 minutit. Ninajuurele ja kuklale tuleb asetada külma kompressi. Last ei tohi
Pärast Landeswehri purustamist pöördus Eesti väejuhatuse tähelepanu jälle itta. Siin pidasid vene valged kibedat heitlust punavägedega. Juulis tõrjusid Eesti väed Punaarmee katse Pihkvat tagasi vallutada. Et kergendada vägede olukorda Pihkva all, tungisid Eesti väed juulis-augustis Porhovi ja Ostrovi lähistele. Augusti lõpuks jäeti maha Pihkva ja Eesti väed asusid tugevasti kindlustatud Irboska positsioonile. Siin jäi lahingutegevus kuni sõja lõpuni üsna loiuks. Peatähelepanu koondus Narva-Petrogradi suunale. 1919. aasta oktoobriks kasvas Loodearmeeks ümbernimetatud endine valgete Põhjakorpus 18500-meheliseks. 11. oktoobril läksid valged uuele pealetungile, et vallutada Petrograd. Seda pealetungi toetasid rannikul Eesti väed ja merel Inglise ning Eesti sõjalaevastik. Valgete pealetung oli algul edukas, kuid varises lõpuks ometi kokku. Näinud ära sõjaliste abinõude ummikussejooksmise, hakkas Nõukogude Venemaa 1919. aasta suvel otsima
kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendu ainult järgmise annuse hankimisele pikaajaline kasutamine põhjustab impotentsust Kuidas kasutajat ära tunda? silmaterad on kokku tõmbunud hingamine aeglane rahulik ja heas tujus kerged kõnehäired väsinud, isutu, uimane. 13 Rahustid Tarvitaja kaotab sageli huvi elu vastu, muutub uimaseks ja loiuks.Narkootikumidena kasutatakse erinevaid rahusteid ja unerohtusid, mis ilma arsti kontrollita pruugituna on ohtlikud ja tekitavad sõltuvust. Kuidas kutsutakse? Igal narkootikumina kasutataval ravimil on oma nimi: Diazepam, Diazipeks, Radetorm, Nitrozepam, Rivotril, Xanax, Imovan. Kuidas välja näeb? Erineva värvi ja kujuga tabletid või kapslid. Miks tarvitatakse? Rahustid muudavad inimese lõdvestunuks ja rahulikuks, tekitavad eufooriat ja leevendavad pinget.
Seda nimetatakse väliseks, ärrituvaks meeleks. Meel lahkub objektilt ja erinevad mõtted tulevad pähe, häirides keskendumist. Siis on vaja rahuneda ning meel uuesti ja uuesti objektile tagasi tuua. Pärast pikka harjutamist on võimalik saavutada mingisugune stabiilsus suudetakse keskenduda ühele objektile ilma segavate mõteteta mõned minutid või sekundid(5.). Siis tuleb järgmine takistus meele uppumine. Seda nimetakse le`ks. Keskendudes muutub meel loiuks ja selgus ning meele teravus kipuvad kaduma. Kui muututakse uniseks, võidakse magama jääda või kaotada teadvus, lihtsalt uppuda sellesse objekti. Sel hetkel tuleb tõsta meel kõrgemale tasandile ning suurendada keskendumise teravust. Tuleb saavutada keskendumise selgus ja üha uuesti luua dünaamilisus. Pärast pidevat harjutamist keskendub meel soovitud ajaks objektile ilma häiringuteta. Pärast seda saavutatakse ka teatav füüsiline vorm. Keskenduva meele arendamise
päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15...16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Särg: Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...20 cm pikkune ja kaalub kuni 10...150 g. Särg on laialt levinud peaaegu kõigis Eesti järvedes. Ta elutseb järve kaldaäärsetes, mudastes ja rikka taimestikuga osades
olevad takistused. Näiteks vette kukkunud puud ,mida saavad kasutada enda varjamiseks ,nii ise olles saak loom kui varitseda ise saak looma . Kala värvus sõltub samuti veekogu enda värvusest,mida tumedam vesi seda tumedam ka kala . Näiteks soo järvedes on kalad väga tumedad . Ka ilmastik mõjutab kalade käitumist, talv ja suvi.Külmade tulles lõpetavad paljud kalaliigid toitumise, kogunevad suurtesse parvedesse ja heidavad sügavatesse paikadesse talvituma.. Nad muutuvad loiuks, liiguvad aeglaselt ühest kohast teise, otsides soodsamaid elutingimusi, ei otsi toitu eriti innukalt ja lepivad sellega, mis nina alla juhtub ning ei nõua energia kulutamist. Kevadel, kui hapnikurikkad sulaveed veekogudesse satuvad, tõuseb järsult kalade söögiisu ja saabub nn kudemiseelne võtmine. Samuti muutuvad kalad ka aktiivseteks jälle ja hakkavad rohkem toituma . -6- Kalavarude prognoosimine ja selle tähtsus kalapüügil.
kaudu. Ainult analoogia märgi () kasutamine oli lubatud. Kirjavahemärkide asemel tuli kasutada matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Futuristlik tekst on fragmentaarne, keeruline, võõristust tekitav. Teksti hakitud struktuur ja võõrus saavutati, kasutades seni harva rakendust leidnud võtteid, nagu montaaz, kollaaz, pastiss. Kirjanduses tuleb hävitada ,,mina", mis väljendab raamatukogudest ja muuseumidest rikutud ning loiuks muutunud igava inimese loogikat ja psühholoogiat. Vene futuristid lõid uue poeetilise keele zaùmi, mis uue sotsiaalse dialektina pidi vastama uutele olemisvormidele ja väljendama kaasaegset elutunnetust. Zaùmi keel tulenes lastelt ja tänavalt. Luules tuli vabaneda kõikidest piirangutest, et saavutada uus visioon: dünaamiline, mitmetasandiline ja mitmevärviline tähendus. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, väljajättelisus, argoo ja kõnekeele
Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores.
Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla või süstitakse. Miks on kahjulik? · suures koguses rahustite tarvitamine tekitab sõltuvust: inimene ei suuda nende tarvitamisest loobuda ning vajavad ennast hästi tundmiseks uusi ja üha suuremaid koguseid. · võivad tekkida tõsised unehäired ja kasutaja ei suuda ilma tablettideta enam üldse magama jääda · põhjustavad sageli peavalusid ning ajavad oksendama · tarvitaja kaotab sageli huvi elu vastu, muutub uimaseks ja loiuks · oskamatu süstimine võib tõsiselt vigastada või isegi tappa · suur kogus rahusteid võib kasutaja tappa · Kuidas kasutajat ära tunda? · väga heas tujus · kõnehäired · tundub purjus, aga ei lõhna alkoholi järele · võib olla agressiivne ja käituda ohjeldamatult · normaalsed silmaavad, mis reageerivad valgusele aeglaselt · lõdvad lihased ja aeglased refleksid Kasutatud allikad www.narko.ee
Seda pani tähele ka Maret kes Saassi tähelepanu selle juhtis ja ütles et tiina ja Oskari vahel on midagi ja tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka rutelu pruunide silmade üle kuna tiinal need olid arvatakse et pruunide silmadega inimesed on salakavalad, alati kui tiinat vaadata tundus ta nuker aga kui kõnetasid naeris ta alati. XIII Varsti hakkas muutma kõi kvastupidiseks kui vanemad olid loiuks muutund hakkasid kõik lapsed rõõmsaks muutma ja laulma , seda kuulis isegi oru eedi ja karla soovitas tal korralikumad riided selga panna ja kaasa laulda( kuigi seda keegi väga tähele ei pannud peale tiina kes täpselt aru ei saanud kes selle mörgamise taga oli). Suveks võeti ka sulane Ott kes oli tubli töömes ja soovis sõita oskari rattaga milda ta ka sai peale pikka mangumis .Ott rõgutas et alati on tähtis sport isegi naiste juures linnanaised armastavad soprtlasi
kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile. Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb “Apoloogias” sellest, et tema eetiline dialektika on jumala kingitus Ateena linnale: “Minu arvates ongi jumal mind siia linna saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin” (30 e-31 a), see on linnale kasulik “… nõnda nagu lihavusest loiuks muutunud suurele ja head tõugu hobusele on ergutamiseks vaja kannustamist” (30 e). Siin paistab väljenduvat arusaam, et ühiskonna kui terviku paremaks- muutmine saab toimuda vaid ühiskonna iga üksiku liikme kõlbelise täiustumise kaudu. Sokrates oli seisukohal, et niisugusele ühiskonna edendamisele saab kaasa aidata üksnes inimesi eraviisiliselt kõlbelisele täiustumisele ärgitades, mitte avaliku poliitilise tegevuse kaudu. Ta
Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kao Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused Kõrgem närvitalitlus on inimesele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldab kujundada otstarbekaid käitumisvorme ja kohaneda adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone.
Peristaltika nõrgenemise põhjused: 1. Mehaaniliste ja keemiliste ärritajate puudumine 2. Neurogeensed häired (kroonilised soolepõletikud retseptoorse aparaadi erutatavus langeb). Peristaltika nõrgenemisel tekib kõhukinnisus e. obstipatsioon (obstipatio). Olulisem jämesoole motoorika muutus nagu diarröa puhulgi. Jämesooles toimub vee tagasiimendumine ja roojapallide formeerumine. Kõhukinnisuse korral intensiivistuvad roiskumine ja käärimine. Loomadel kaob isu, muutuvad loiuks ja sooltes esineb meteorismi. Obstipatsioonid tekitavad sooleseina veresoontes staasi, laienenud veresooned võivad lõhkeda. AUTOINTOKSIKATSIOON Enesemürgistus e. autointoksikatsioon tekib: 1. Iileusseisundi puhul, kui areneb soole nekroos. Iileusest eespool olev sooleosa laieneb, kuhjuv küümus roiskub, käärib, moodustub gaase. Soole antiperistaltikaga püütakse soolesisust vabaneda mao suunas, võimalik soolesisu oksendamine
tahab sooja. kõigusoojane, troopikas ja mageveekogudes siis eelistab lähistroopikas. sooja aga osa kilpkonni elab samas ka mitte vees, ka meredes, liiga kuuma. osa on külmaga kuivamaaliigid. muutuvad loiuks. Toitumine teod, väiksed hiiri, konni ja enamikul röövloomad putukad. teisi kilpkonnaliikidel väiksemaid pole hambaid. loomi. neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab
kohta pärima, selgus, et Meeme oli kunagi olnud tark ja vapper sõdur, keda keegi kuulata ei tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati munka, keda Leemet väiksena raudmehe naiseks pidanud oli, munk püüdis Leemetilit sõrmust röövida, kuid Ints hammustas teda, munk suri, kuid jõudis enne suhu pandud sõrmuse alla neelata, Leemet palus Intsu, et too mehe sisse roomaks ja sõrmuse ära tööks, kuid sõber keeldus, kutsuti vaskuss, keda maod kasutasid ebameeldivate ülesannete täitmisel, vaskuss
*) Kasvatused tekkinud omadused: ärahellitatud või toimetulematuses üles kasvanud (vanemad ei tule toime oma lapsevanemaks olemise rolliga) lapsed. Kõige tundlikum on teise eluaasta kant. ~) Ärahellitamise puhul on emadel samuti depressiivsed jooned ning nad käituvad kui kanaemad, kelle sooviks oleks, et laps jääks abituks ja alati pere juurde seda tehakse hirmust kaotada ära lapsepoolne armastus. Nii võib asi minna nii kaugele, et lapsel polegi enam soove ja ta muutub loiuks ja arvab, et kõik tehakse tema eest ära. Selle näol tekkivad passiivsed, ära ootavad hoiakud on depressiivsete inimeste puhul väga tavalised. Sageli esitavad vanemad välismaailma kurjana, et lapsele tekiks tunne, et südamesoojust ja mõistmist saadakse vaid kodust õrnusega vägistamine ja lapse enda soovide lämmatamine. Tagajärjeks on see, et laps ei saa karastuda ja jääbki lootma, et välismaailm hellitab teda ka hiljem.
Karpkalade lõpusenekroos on lõpuste kahjustusega kulgev mittenakkav haigus. Tekkepõhjuseks on tiikide liigne saastumine orgaanilise ainega. Kõrge veetempera tuuri (üle 20 °C) ja pH puhul üle 9 esinevad vees olevad lämmastikuühendid põhiliselt vaba ammoniaagina, mis on kalale väga toksiline. Haigestuvad peamiselt kahesuvised karpkalad suve teisel poolel, mil vee temperatuur on kõrge ja füto planktonit rikkalikult (suurendab vee pHd). Haiged kalad muutuvad loiuks, hoiduvad veepinna lähedusse ja söövad halvasti. Lõpused kaotavad normaalse värvuse, on turses, limased ja kaetud õhukese valge katuga. Haiguse arenedes lõpuselehekeste tipud paksenevad ja lõpusekaas ei sulgu enam tihedalt. Haiguse läbipõdenud kaladel lõpuselehed hiljem regenereeruvad. Haiguse alguses esineb neerude turse, hiljem nad suurenevad ja muutuvad kohevaks. Maks on hele ja vahel kollane. Haigust diagnoositakse kliinilise pildi ja tiigi hüdrokeemiliste näitajate alusel
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Sisendage endale: "Ma ei peagi asja vastu huvi tundma. Kui olen end liikvele ajanud, tundub kõik palju kergem." Eluvaimu võib sisse ajada juba see, kui astute uksest välja ja teete paar tiiru ümber maja. Toetusvõrgustiku rajamine Kui te ennast muidu kokku võtta ei suuda, paluge abi mõnelt lähedaselt sõbralt või sugulaselt. See peab olema keegi, keda te täiesti usaldate. Öelge talle: "Mind on viimasel ajal vaevanud depressioon ja ma kipun loiuks jääma. Ma ei viitsi enam suhelda ja väljas käia. Ma tean, et kui ma suudan end nädalavahetusel kokku võtta ja midagi teha, tunnen end märksa paremini. Aga ma vajan sinu abi." Koostage tegevusplaan - näiteks väike väljasõit või kinoskäik. Öelge sõbrale: "Sa ei pea minuga kaasa tulema. Teeme lihtsalt nii, et ma tulen sinu juurest laupäeva hommikul läbi ja sa utsitad mind pisut." Kui olete teisega kokku leppinud, tunnete tema ees kohustust. See aitab
info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem Ajukoor katab suht kõik ära. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
