Eestis elab 11 nahkhiireliigi esindajaid. Inimese silma alla jäävad nahkhiired üsna harva, kuid tegelikult on neist mõned liigid Eestis päris sagedad. Aias võib tõenäolisemalt näha pruunsuurkõrva (Plecotus auritus) või põhjanahkhiirt (Eptesicus nilssoni), veekogude kohal aga veelendlast (Myotis daubentoni). Nahkhiirtel ei ole peale nime hiirtega midagi ühist. Nad ei ole närilised, vaid kuuluvad hoopis käsitiivaliste hulka. Sõltuvalt liigist toituvad kõik Eestis elavad nahkhiired kas suurematest või väiksematest, pehmematest või kõvematest putukatest, olles seega kasulikud kahjurihävitajad. Eesti külmas kliimas lendab öösiti suhteliselt vähe putukaid ning needki on aktiivsed vaid soojal aastaajal. Seetõttu rändavad nelja nahkhiireliigi esindajad talveks lõuna poole, ülejäänud seitse liiki aga veedavad külma aja taliuinakus. Selleks varjuvad nad püsiva õhutemperatuuriga niisketesse koobastesse või keldritesse. Talveuni kestab
Suur-käsitiivalised toituvad peamiselt puuviljadest, nektarist ja õietolmust. Tuntuim neist on kalong ehk lendkoer (Pteropus), kes elab Indoneesias. Suur-käsitiivalised on küllaltki kogukad, mõne liigi tiibade siruulatus võib ulatuda kuni pooleteise meetrini ja kaal kiloni. Väike-käsitiivalisi (Microchiroptera) on 16 sugukonda, kokku umbes 760 liiki. Enamik väike-käsitiivalisi toitub putukatest, kuid on ka liha- ja puuviljasööjaid ning vere- ja nektariimejaid. Lihasööjad nahkhiired söövad närilisi, kahepaikseid ja roomajaid, pisikesi linde, teisi nahkhiiri ning isegi kala. Mõõtmetelt jäävad väike-käsitiivalised esimesele alamseltsile kõvasti alla: tiibade siruulatus võib olla maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku.
Eesti nahkhiired Kes on nahkhiired? Kes on nahkhiired? Hõimkond – keelikloomad (Chordata) Klass – imetajad (Mammalia) Selts – käsitiivalised (Chiroptera) Chiroptera = cheiros (käsi) + pteros (tiib) Nahkhiire ehitus Tagajäsemed Saba ja sabalennus Pöial Esijäsemed Külglennus V sõrm II sõrm III sõrm IV sõrm
......................... 8 Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Talvel leidsin enda keldrist talvituva nahkhiire. Olles natuke bioloogiat õppinud, tean, et nahkhiired tavaliselt talvituvad kolooniatena ja inimtegevusest puutumatutes piirkondades, seega viitas leid, et antud isend pole muud sobivat talvituspaika leidnud. Niisiis otsustasin uurida, mis ohustab nahkhiiri Eestis. Seda teen tõmmulendlase kui Eestis kaitse all oleva liigi näitel, sest tema on eriti tundlik talvisele häirimisele. Kõik, mis on ohuks tõmmulendlastele, on ohuks ka teistele nahkhiirtele. Seega vähendades tõmmulendlaste ohutegureid kaitseme ka kõiki teisi nahkhiiri.
lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi läbi viies peame suhtuma kriitiliselt sellesse, mida arvame end nägevat, sest mõnikord "näeme" me seda, mida tahame näha, mitte seda, mis toimub tegelikult. Järgnevalt üks näide nahkhiirte uurimisest. Kaua aega hämmastasid nahkhiired inimesi oma salapärase võimega pimeduses millegi vastu põrkumata lennata. Enamik inimesi uskus, et nahkhiired on saanud oma võime pimedusejõududelt. Mungakloostri ülemat Lazzaro Spallanzanit ei rahuldanud see seletus. Ta püüdis mõned nahkhiired ja asus nendega katsetama. Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas. Ta vedas toa risti-rästi täis siidniite, niitide külge aga sidus kellukesed, kattis aknad tihedalt kinni ja laskis nahkhiired lahti
ei jälita ta oma saaki rohkem kui umbes 180 meetrit. 2 Nahkhiir Nahkhiired tekitavad nii kõrgeid helisid, et meie neid ei kuule. Need helid levivad nähtamatute lainetena öises taevas. Kui need helilained kohtavad oma teel lendavat putukat, peegelduvad nad temalt tagasi. Oma suurte kõrvadega võtab nahkhiir kaja vastu. Nahkhiir tegutseb nagu radar. Tagasipeegelduvate ultrahelilainete abil oskavad nahkhiired ringi liikuda ning määrata kindlaks saagi suurust, liikumissuunda, kiirust ja asukohta. 3 Lõgismadu Lõgismaod lõgistavad vaenlaste hirmutamiseks. Lõgismaod toituvad väikestest loomadest, kelle nad oma mürgiste hammustusega tapavad. Lõgistit kasutavad nad inimese ja teiste suurte loomade eemalepeletamiseks, sest nad kardavad ise vigastada või surma saada. Lõgismao saba otsas olev lõgisti koosneb nahast
Saaki märgates ei pane nad enam pöörlevat tiivikulaba tähele. Üldjuhul on loomadega vähem probleeme. Nad kas lahkuvad sellest piirkonnast või harjuvad kohanemisvõimelisemad ehitusmüra ja uuemate tingimustega. 2 Raskem lugu on nahkhiirtega. Öisest eluviisist tulenevalt märgatakse neid harvem. Eriti suure tähelepanu alla on nahkhiired sattunud Põhja-Ameerikas, kus Buffalo Ridge`i mäekurus suure nahkhiirekoloonia lähedal paiknevas 354 tuulikuga tuulepargis hukkus 2001.aastal 841 ja 2002.aastal 364 isendit (Kull 2004). Nii on uuritud ka Eestis tuulikute mõju nahkhiirtele. 2005. aasta märtsis korraldas Eestimaa Looduse Fond järjekordse taastuvenergeetika alase arutelu, kus seekord tuli kõne alla tuuleenergia. Tuuleparkide varjukülgedest rääkides toovad keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele
........................................................ 13 1. EESTIS TALVITUVAD KÄSITIIVALISED JA NENDE ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................................................................14 1.1 Nahkhiirte üldiseloomustus................................................................................14 1.2 Nahkhiirte talvitumise bioloogia ja talvituspaikade kirjeldus............................17 1.3 Eestis talvituvad nahkhiired............................................................................... 19 1.3.1 Talvituvate nahkhiirte ülevaade.................................................................. 19 1.3.2 Tiigilendlane (Myotis dasycneme)..............................................................20 1.3.3 Veelendlane (Myotis daubentonii).............................................................. 21 1.3.4 Habelendlane (Myotis mystacinus).................................................
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
täiesti eraldatud. veri ringleb kiiresti, sest süda lööb kiiresti. Seedeelundid: suuõõs, sõõgitoru,pugu, näärmemagu, lihasmagu-peenestatakse toit, sooltoru, kloaak. Sigimis aeg- pesitsusperiood. Viljastamine on kehasisene. Munemisele jäärgneb haudeperiood linnud pesahoidjad / pesahülgajad. Tähtsus linnuliha munad suled patjate jaoks linnusõnnik väetis. Imetajad on peamiselt maismaaeluga kohastunud selgroogsed loomad neid või kohata kõikjal maailmas mõned neist lendavad ntks nahkhiired, imetajaid ka ookeanides vaalad. Maailmas tuntakse 4000 liiki eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemegaloomad, keha on kaetud enamasti tiheda karvkattega imetjad on püsisoojased. Temperatuuri aitavad hoida karvkate ja keha hea varustamine hapnikurikka verega. Ojad arenevad esmalt emasorganismis pärast sündimist toidetakse emapiinaga. Kehakatted: nahk ja karvad õhuke näärmetega nahk on kaetud karvadega. Paljudel koosneb karvkate pealis ja villkarvadest.
tehiskoobast. Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Kõrgetes kaevanduskäikudes on esindatud kollaks- või pruunikashallide põimjas- või horisontaalkihilised liivakivid. Piusa liivas on kvartsi 94 %, päevakivi 3,6 % , vilgukivi 1,1 %, raskeid mineraale 0,1 %. On veel rutiili ja ilmeniiti. Piusas asuvad endised kaevanduskäigud on kujunenud lendlaste ehk rahva seas nimetatud nahkhiirte talvituspaigaks. Nahkhiired on imetajad. Nad on peidulise eluviisiga ning asustavad nii loodusmaastikke kui hõreda inimasutustega kultuurmaastikke. Nende suvised elupaigad on puistutes ja veekogude ääres. Päeval on nahkhiired peidus, öösel aga sooritavad toitumislende. Nad on putuktoidulised. Piusas asub suur nahkhiirte talvituskoloonia, mis on tekkinud pika aja jooksul. Loendama hakati neid 1949. a, siis leiti vaid 22 isendit.1994 oli nahkhiiri loenduse andmetel 2000 ja 1999. a juba 3500
PARK Ave Ojalo Liisa Roasto Madli Sults Rutti Mänd PARK LINNAPARK inna piirides asuvad ohkesti külastatavad arjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid t Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park MAAPARK ·E ndised mõisapargid ·N ende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupargid ·l innamäed Nt. Tarvastu park ·k loostripargid Nt. Padise kloostri park RAHVUSPARGID · arula · ahemaa · atsalu · oomaa · ilsandi PUUD ·Harilik pöök ·Mänd ·Pärn ·Hobukastan ·Lehis ·Vaher ·Sarapuu ·Kask ·Kadakas ROHTTAIMED ...
Park Eesti pargipärnd Eesti pargipärand on väga rikkalik valdav osa selles moodustavad vanad mõisapargid oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa paljud pargid on täna neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all park e. puiestik mitmekesise taimestikuga sealhulgas puude või põõsastega haljasala park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement Eesti pargid tagasihoidlikud ja lihtsad pargi osakaal Eestis on u 40% jagunevad maa- ja linnaparkideks Linnapargid on linnade piirides paiknevad Kadrioru park üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid Nt. Toomemäe park, Kadrioru park, Fr. Kreutzwaldi park Maapargid endised mõisapargid Nende hulka kuuluvad ka kirikupargid Nt. Helme ja Sangaste kirikupa...
Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu (loodusnähtused, äike, tuul, maavärin) Ultraheli üle 20 000 Hz, seda kuulevad delfiinid, nahkhiired 300-3500 Hz inimese kõne helisagedus Väga tugevad helid valu, kuulmiskahjustus Alaline müras viibimine koormab psüühikat.
Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju Ultraheli kuulevad nt koerad Delfiinid suhtlevad ultraheli vahendusel Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga MÜRA Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Looduslikud mürad: Merelainete kohin Tuule vihin Äikese kärgatus
toitaineid. - Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnda aega peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas ) Kõrgeltarenenud parasiidid ka : seened, bakterid jt. mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud imetajad ( nahkhiired vampiiride perekonnast ), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. ) Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur (ehitus )
Samas on palju tuulikute vastu võideldud , kuna nad tekitavad müra. Mida võimsam on tuulik, seda suurem müra. Keskkonna reostus müra näol. 19.01.2006 a. o n ajalehes "Saarte Hääl" artikkel Sõnajalgadest kes Salme vallas soovisid vanemate tuulikute asemel uuemat rakendama hakata. http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/salmekad-sodivad-uue-ja-vageva-tuuliku-vastu/ On olnud ka juhuseid kui tuulikute tõttu on linnud segaduses ja vastu tuulikut lennates hukka saanud. Samuti nahkhiired. Oluliste liikide pesitsemise muutused. Selle kohta on ka tehtud uuringuid Ornitoloogide poolt. Rohkem saab lugeda http://www.tuuleenergia.ee/2016/01/salmekad-sodivad-uue-ja-vageva-tuuliku-vastu/ Et tuulikutel on loodusele teatav mõju, mida tuleb tuulikute ehitamisel tõsiselt kaaluda.
meetrit. Levitab putukate ligi meelitamiseks raipelõhna. Loomastik Elupaigaks 50%70% maailma loomastikule. Tuhandeid linnuja loomaliike, rohkem kui miljon putukaliiki. Pidevalt avastatakse uusi liike. Paljud liigid on ohustatud. Amazonase madalik KeskAafrika KaguAasia Loomastik Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Inimtegevus Alepõllundus Vähesel määral maavarade kaevandamine Väärispuidu raiumine Turism Korilus ja jahipidamine Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Turism Kohalikud teenivad elatist turistidele majutust ja
avaneb ettepoole, koonusekujulisse alasse, mille helisi koondavat kuju rõhutab veelgi sulgede asetus. Loorkakul (Tyto alba) on üks kõrvaava ülevalpool pea rõhttelge ning teine allpool rõhttelge. Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese
1) Selgita mis on elupaik. Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab vähem päikest kui ristikule selle pärast päike ei lähe nii hästi puudevahelt läbi. Jänesekapsas ei saa nii palju vett ( sademed, jäävad puus kinni) kuid metsas on niiskem. Temperatuur on metsas soojem kuna tuul seal nii palju ei puhu 3) Mille alusel rühmitatakse taimi lühi- ja pikapäevataimedeks? Rühmitakse selle järgi kui palju valgus neil on vaja. Lühipäevataimedel saavad õitseda siis, kui päeva pikkus on lühem kui öö pikkus (umbes 12 tundi) (Nt: tubakas, sojauba) Pikapäevataimedel vajavad õitsemiseks üle 12 tun...
Ultraheli Ultraheli.. · Heli, mille võnkesagedus on üle 20000 Hz. Heli kaudu, mis peegeldub esemetelt tagasi, luuakse kujutletav pilt. Näiteks nahkhiired tekitavad ultraheli sagedusega kuni 200 000 Hz, ning sellise ülikõrge sagedusega helid peegelduvad tagasi ka kõige pisematelt esemetelt. Kajasid analüüsides konstrueeritakse visuaalne pilt. · Põhineb keskkonna deformatsioonis, ei levi väga hõredates keskkondades.Väga tihedate keskkondade korral on probleemikss helivõnkumise viimine keskkonda, kuna suurem osa helist peegeldub pinnalt tagasi.Tagasipeegeldumist vähendavad sobituskihid
trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate keelenäsudele. Aroom+õhk-> ninaõõs-> lima-> haisterakud->närv->aju. Naha retseptorid- soe, külm, valu, surve, puudutus. nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine,kompimine.
Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevataimed õitsevad ja viljuvad , kui päeva pikkus on alla 12 tunni (nt. Krüsanteemid, astrid, sügislill, kanep jt.) Valgus vajalik ka loomadele : Päevaloomad tegutsevad valgel ajal parmud, inimene, hobused jt. Videvikuloomad sääsed, rebane, metskits, metssiga jt. Ööloomad suurte silmadega nt. Kassikakk, lendorav, nahkhiired jt. Öö ja päeva pikkuse muutus kutsub esile sesoonseid muutusi nt. Karvavahetus, kevad ja sügisränne, taimede puhkeseisund jt. Organismidele mõjub alati temperatuur. Taimed ja loomad on kohastunud kasvama kindlate tingimustega (aktiivsed taimed kasvavad külmas kliimas ; troopilised taimed kasvavad kuumas kliimas. Loomad jaotatakse : 1. Püsisoojased kehatemperatuur on alati kõrge (36 42°C) vaatamata temperatuurile
● Juhul, kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõppeb alati nakatunud looma või inimese surmaga. Lemmikloomade vaktsineerimine marutaudi vastu, hulkuvate loomade arvukuse piiramine ning metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine aitavad kaasa marutaudi leviku tõkestamisele. Millised loomad võivad nakatuda ? ● Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired. ● Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. ● Eestis nagu mujalgi Euroopas on haiguse põhilisteks kandjateks metsloomadest rebane ja kährikkoer. ● Lemmikloomi vaktsineeritakse marutaudi vastu( metsloomi samuti, mis tõkestab levikut) Millised on marutaudi haigustunnused? Kui viirus on läbi hammustushaava organismi tunginud, levib ta närvisüsteemi vahendusel peaajju ning enamik
Näiteks kõrgepingeliinid, tuulegeneraatorid, lennuväljad, suured tootmiskompleksid. Lennukoridore rajatakse ka nahkhiirtele. Nahkhiirtele on loodud lennukoridore Huntaugu läheduses, kus asuvad matkarajad. Lennukoridorid nimetatud paigas on vajalikud, et nad saaksid lennata järvele toituma. Viljandi maastikukaitseala kaitsekorralduskava andmete kohaselt elab järve ümbruses üheksa nahkhiireliiki. Neist arvukamad on põhja-nahkhiir ning pargi-nahkhiir. Nahkhiired kasutavad elupaigana nii lossiparki kui Huntaugu salumetsa, kus on kõrged puud ning nende all teeradade koridorid. [8] Joonis 3. Põhja-nahkhiir Transpordi mõju Transport võib mõjutada elusloodust negatiivselt peamiselt elupaiku killustades ja liikide looduslikku levikut takistades. Samuti võib transport soodustada invasiivsete võõrliikide levikut. Elurikkuse säilitamiseks tuleb uute transpordirajatiste planeerimisel nende küsimustega arvestada
muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev (alates 85 detsibellist) heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Meile tuttav helinähtus on kaja mitmesugustelt takistustelt tagasipeegeldunud heli. Kuuleme seda siis, kui tajume peegeldunud heli esialgsest helist eraldi (ajavahemik nende vahel ei tohi olla alla 1/15 sekundi). Ultraheli (f > 20 kHz) peegeldumise järgi orienteeruvad nahkhiired pimedas ja delfiinid sogases vees. Kehade asukoha määramist tagasipeegeldunud ultrahelisignaali järgi nimetatakse kajalokatsiooniks. Nendega määratakse allveelaevade asukohad, merepõhja sügavust (kajalood), kalaparve asukohta ja liikumist ning kasutatakse ka udus liikumiseks.
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt v...
Põuaperioodi pikenemine võib hävitada kogu aastase järelkasvu. Probleeme tekitavad ka loomad: näiteks elab suur hüppurrott väga väikesel alal Lääne-Madagaskaril, toitudes baobabi noortest taimedest. Looduskaitsjad seisavad seal silmitsi keerulise probleemiga, soovides küll istutada baobabimetsi, kuid teisalt kaitsta ka suurt hüppurrotti. Saare lõunaosas asub väike Berenty kaitseala, kus hiigelsuurte tamarindipuude vahel lendlevad ühed maailma suurimad nahkhiired. Berenty elab hulgaliselt kassleemureid, kes kõnnivad väärikalt külastajate ees, tunnistades neid oma oranzide silmadega. 1000-st Madagaskari unikaalsest orhideeliigist kasvavad paljud Montagne d´Ambre rahvuspargis saare põhjatipu lähedal. Samas pole mitte kogu Madagaskar lopsakalt roheline, kuna metsade mahavõtmine ja põletamine on mõnedes piirkondades teinud oma töö. Saare idaranniku jõed on punasest savist, mis pärineb kunagisest haljendavast mägipiirkonnast.
Eesti imetajad. Tallinn: Varrak, 2015 ● EELIS infoleht: Luua mõisa park ● https://elurikkus.ee/ ● Riigiteataja: Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri ● Riigiteataja: Jõgeva maakonna kaitsealuste parkide piirid ● Luua mõis ja park ● Maa-ameti geoportaal ● I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu ● III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine ● Keppart V, Masing M, Lutsar L. Nahkhiired Luual (2005) ● forte.delfi.ee: Lusitaania teetigu sööb linnupoegi ● Looduskaitsealuste parkide kaitsest Eestis ● bio.edu.ee Tööjaotus Tööjaotuse määr, % Albert Saara Luua pargi spetsiifika 10 90 Parkide üldinfo 90 10 Toiduvõrgustiku koostamine 50 50 Ettekandmine 50 50 Täname kuulamast!
· pisiimetajad Juuraajastu · 208-146 milj aastat tagasi. · dinosauruste ajastu · lõppes meteoriidisajuga arvatavasti Kainosoikum · 65 milj. aastat tagasi kuni tänapäevani · kängurud · nahkhiired · vaalad · delfiinid · esimesed primaadid e. ahvlased · kasslased · antiloobid · hirved
· aktimaal ,,Alasti maja" · graafiline leht sarjast Kapriisid ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi" · prantslaste-vastast rahvaülestõusu kujutav maal ,,Ülestõusnute mahalaskmine" III Vaata lähemalt lk 202 kujutatud Goya graafilist lehte Uinunud mõistus sünnitab koletisi! Milliseid mõtteid ja tundeid see töö Sinus tekitab? Tekitab jubedaid külmavärinaid. Uinunud mees ise aru ei saa, mis tema ümber toimumas on. Need linnud või nahkhiired, või iganes kes nad ka ei ole, on õudsad. Kuigi Francisco Giya on teinud selle graafilise lehe must valgena, ei tekita see graafiline leht just eriti palju mõtteid. Tekitab ainult tahtmist keerata lehte ning vaadata järgmist graafilist lehte. IV Vaata lk 201 kujutatud William Turneri maali Temeraire`i viimane sõit! 1) kirjelda maali: William turneri lemmik maalimis motiive oli meremaal. William Turner on nagu maalinud viimast sõitu laeval. Nagu peale seda upuks laev
Nagu kaks tuhat aastat vanem.'' Rando uuris natukene ja leidis mida teha. Ta ronis kõige lühema torni otsa ja hüppas selle otsast järgmisele. Sealt sai ta ühe kalju peale, kus asetses suur kivi. `'Mis sa teed?''karjus Sten. `'Maa siin all on õõnes, ma arvan et seal asub käik.'' Ja Rando lükkas kivi alla mis mürisedes hävitas maa paljastades käigu. Sees oli pilkane pimedus, ainult mõned õhuaugud särasid valgust. Sten võttis välja taskulambi ja pani selle tööle. Kohe lendasid nahkhiired välja ja Rando lendas pikali. `'Ära pabista, need ainult nahkhiired.'' `'Ehmatasid lihtsalt ära.'' Ees oli neil kivi ja veel kivi. `'Milline soe ja kodune paik.'' `'Mitte päris mis ootasid?'' `'Jah, kus on kõik kuradima kuld.'' `'See koht võeti sajandeid tagasi tühjaks.'' `'Pagana piraat see Poolak.'' Rando leidis mast ühe kiivri ning hakkas seda uurima. `'Ei see ei olnud Peeter. Paistab et hispaanlased jõudsid siia ennem teda.'' Rando näitas Stennile kiivrit
Järelikult seda rohkem läheb ka kütust, - meie raha, ja seda rohkem reostame me loodust. Õhu tähtsus organismidele Õhk on elukeskkonnaks kõikidele maismaal elavatele taimedele ja loomadele Õhk on vajalik hingamiseks ja taimede toitumiseks (fotosüntees) Õhk kannab edasi taimede seemneid, õietolmu, eoseid Õhku kasutavad edasiliikumiseks linnud, putukad, mõned loomad Õhust püüavad oma toidu paljud linnud, putukad, ka imetajad, näiteks nahkhiired Õhk ja taimed Taimed paljunevad seemnetega. Et viljad ja seemned tekiksid, peab taim õitsema ja tolmlema. Tolmlemine on õietolmu sattumine õie keskel asuvale emakasuudmele. Taimed, mis kasutavad tolmlemisel tuule abi, on tuultolmlejad. N: teraviljad, kask, lepp. Tuultolmlejad taimed õitsevad varakevadel. Teraviljade õied on imepisikesed, kahvatud, lõhnata, nektarita. Tolmukad ulatuvad õiest välja. Nii saab tuul õietolmu lahti raputada ja laiali kanda
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või vä...
Linnumaju on mitut sorti, kuid enim levinud on nö. klassikaline linnumaja. On teistsuguse kuju ja ehitusega linnumaju teistele linnuliikidele, samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. SISSEJUHATUS Linnumaja on inimese tehtud kast, mis on mõeldud lindudele pesitsemiseks. Pesakaste kasutavad enamasti mets- või kodustatud linnud. Pesakastides võivad samuti elada imetajad, näiteks oravad ja nahkhiired. Pesakastis on linnupojad paremini kaitstud. Pesakasti ühes seinas asub tüüpiliselt ümar avaus, kust linnud saavad väljuda ja hiljem kasti tagasi lennata. Ava suurus määrab ära selle, kes pesakasti elama asub. Väiksematesse pesakastidesse tulevad käblikud, pöialpoisid ja teised väiksemad linnud, kuid pesakaste on olemas ka luikede ja öökullide jaoks. Nahkhiirte pesakastid erinevad lindude pesakastidest väiksema ava poolest, mis sageli asub pesa alaküljel.
Mõisted Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning levila ning kes omavahel annavad viljakaid järglasi. Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Kooslus-eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Ökosüsteem-isereguleeruv tervik, mis koosneb looduse elusosast (kooslusest) ja eluta osast. Biosfäär-maa osa, mida asustavad elusorganismid, suurim ökosüsteem. Ökoloogilised tegurid-organismi tema elupaigas mõjutavad elus- ja eluta looduse tegurid. Konkurents-isenditevaheline võistlus eluks vajalike tingimuste pärast Sümbioos-vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eri liiki organismi vahel. Koloonialisus-üht liiki isendite ühiseluline kooseluvorm Parasitism-kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks pool saab kasu ja teine kahju. Kisklus e. röövlus-toitumissuhe, milles üks loom tapab teise loo...
happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses
happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses
RAHVUSVAHELISED LOODUSKAITSELISED KONVENTSIOONID Ramsari konventsioon märgalade kaitse ( rõhuasetus veelindude elupaikadel) näiteks rannikumeri, rannad, roostikud, järved, jõed, veehoidlad CITESi konventsioon ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon (nahk, luu, karbid, suveniirid, ehted, ravimid) BERNi konventsioon EUROOPA looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon (lendorav, nahkhiired, karu, hunt, ilves, harilik siil, orav) BONNi konventsioon rändeeluviisiga loomade kaitse ( angerjas, nahkhiired, vaalalised) Rio de JANEIRO konventsioon keskkonna ja arengukonverents ( bioloogilise mitmekesisuse riiklik kaitse) UNESCO maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon ( Tallinna vanalinn, EUROOPA MAASTIKE konvensioon edendada maastike kaitset, korraldust, planeerimist. Keskkonnakaitselised konventsioonid Helsingi konventsioon Läänemeri
Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla 2 alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad. Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kesti ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt aga langeb kvaternaari ajastusse. Tuhandete väikeste lindude kõrval väärivad erilist märkimist linnuriigi
kitsad või laiad, lõhestunud või lõhestumata. Liitlehtedel kinnitub ühisele rootsule kaks või enam üksikut lehelaba lehekest. Paljunemine Paljunemiseks peab isasõite toom sattuma emasõiele. Paljudel lehtpuudel on eraldi isas- ja emasõied, mis paiknevad sageli pikkades, rippuvates urbades. Õietolm satub tuulega emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn. Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte
rakendavad need "tööle" oma pesades. D) Kleptoparasitismi puhul üks organism "varastab" või "röövib" teis(t)e organismi(de) poolt püütud või ettevalmistatud toitu, isendeid, mune vm. 4. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? Koloonialisus ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm (kolooniatena) POS: Lihtsam kaitsta end ja järglasi, saab kiiremini infot toidu asukoha kohta NT kajakad, kaldapääsukese, närilised, nahkhiired Positiivne pigem suurtele tugevatele loomadele > karjaga rünnates saavad vaenlasest kiiremini jagu NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees
Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad, kes parves võivad kallale tungida isegi suurtele loomadele. Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja. Huvitav fakt on see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, ehk siis idast läände. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus
edelaosas. Mandri siseosas valitsevad taimkatteta kõrbed ja raskesti läbitav võsa (scrub). Austraalia loomastik moodustab omaette regiooni ja on maailma ürgseim. · Ürgimetajad (nokkloom, sipelgasiil) ja enamik maailma alamimetajaid (nt. kängurulased, kukkurrmutlased, vombatlased, kukkurhiirlased) elavad ainult Austraalias. · Pärisimetajatest on Austraalias vaid inimese poolt sisse toodud liigid (küülik, taasmetsistunud koer dingo, mõned nahkhiired ja hiirlased. Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh. kakaduulased ja kogu maailmas lemmiklinnuna peetav viirpapagoi). Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin. Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik
Linnapark (Tartu Karu park) Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala. Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid. Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel. Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev, mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak. 1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada. Pargid sarnanevad oma olemuselt...
75. Miks usutakse, et kui keegi ütleb, et taevas on 4 miljardit tähte ja kui keegi ütleb, et pink on värskelt värvitud/värv on märg, siis kontrollitakse ? 76. Kuidas leiutati silmapiiri valem? 77. Kas silmaringi saab ka valemiga arvutada? 78. Kas armastuse jaoks on samuti valem olemas? 79. Tõe valem? 80. Aususe valem ? 81. Mis värvi on südametunnistus? 82. Kas muinasjutud saavad tõeks ? 83. Kas UFOd kasutavad bensiini või diiselkütust? 84. Kas kividel on hinged? 85. Kas nahkhiired kardavad verd? 86. Miks Kamikaze piloodid kiivreid kandsid? 87. Kas sebra on must valgete triipudega või valge mustade triipudega? 88. Mida lambad lugema hakkavad, kui nad magama lähevad? 89. Miks lambad vihmaga kokku ei tõmbu? 90. Kas lumehelbel on oma maailm? 91. Kas tunneli lõpus on valgus? 92. Kas Jumal võib olla naine? 93. Kas Jumal oskab harfi mängida? 94. Kas uuestisündimine on tegelikkus? 95. Miks tilk tõrva rikub ära kogu mee? 96
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS........................
on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343; · püsielupaiku 1038; · kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11; · kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203. Väga haruldased liigid, Eestis näiteks lendorav, nahkhiired vajavad ranget kaitset. Seega taotles Eesti erandit, et mujal ELis range kaitse all olevale hundile, karule, koprale ja ilvesele siin Natura 2000 loodusalasid määrama ei peaks. Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine. Karu küttimiseks erandit saada ei õnnestunud, sest Euroopas tervikuna on karu muutunud väga haruldaseks, mistõttu võib neid küttida ainult neis piirkondades, kus nad on tekitanud kahjustusi.
vähe. Kehatemperatuur langeb ka Kehatemperatuur langeb püsisoojastel peaaegu samale vaid mõne kraadi võrra. tasemele, mis väliskeskkonnal. Vajab väga vähe energiat. Vajab vähem energiat kui Ärkab aeglaselt. aktiivsel perioodil, aga palju Nt kahepaiksed, roomajad, siil, rohkem kui talveunes loom. unilased, kasetriibik, lagrits, nahkhiired. Ärkab kiiresti. Nt mäger, kährikkoer, karu. Kas magab talveuinakut või und? http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eliomys_quercinus01.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ours_brun_parcanimalierpyrenees_3. http://en.wikipedia.org/wiki/File:%27Honey%27_the_badger.jpg Loomade ränded
algupärane liik Jamaical elutsev nudiuuti. Kunagi esines ta kõigil Kariibi mere põhjaosa saartel Tänasel päeval on aga nii haruldane, et kahes Inglismaa loomaaias on tema päästmiseks käivitatud eriline paljundusprogramm. Dominikaani Vabariigis elutseb harjasrott, kes on hiirt meenutav pisinäriline. Kuigi ta on kaitse all, langeb tema arvukus pidevalt elukeskkonna kaotuse ja koduloomade ohvriks langemise tõttu. Tähelepanu väärivad ka Kariibi saartel elavad nahkhiired. Trinidadi kutsuti kunagi õigustatult ,,nahkhiirte saareks", kuna nende arvukust hinnatakse siin mitmele miljonile. Suur-jänesemokk toitub peaaegu eranditult kalast, laikõrv-kurdmokk elutseb Tamani mägede koobastes. MUUD LOOMAD Kariibi mere saartel elutseb väga kirev ning mitmekesine sisalike ja roomajate ,,esindus". Mõned neist, näiteks perekonda Cyclura kuuluvad leeguanid, muuhulgas ninasarvik-leeguan, ei esine kusagil mujal maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
