HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..................................
Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad elavad kuni 30 a. vanaks. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Nende ujumiskiirus on enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Delfiinidel on 88 teravaid hambaid. Hingavad delfiinid kopsude abil
Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood delfiinid saadavad välja helisignaale, mis peegelduvad tagasi teele jäänud kalaparvelt. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki
Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm (üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Delfiinid on väga iseloomulikult värvunud, sulandudes lainete sillerdusega veepinna läheduses ning hajutades keha piirjooni. Selline varjevärvus peidab delfiine nende saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Delfiinidele meeldib olla soojas vees nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes
Paikuse Põhikool Delfiin referaat Janely Tilk 8a klass Paikuse Põhikool Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Paljud inimesed lihtsalt ei tea, et delfiinid on samuti vaalalised, ainult et väiksemad ja üheainsa hingamisavaga. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi.
Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette
Kiusvaalalised: Kiusvaalalised on hiigelmõõtmetega loomad,kuid sellele vaatamata toituvad nad tillukestest loomakestest.Hambaid neil ei ole. Nende asemel ripuvad neil suus ülalõua küljes kardinatena alla harjasteks lõhenenud alaservaga sarvplaadid.tänu nendele saab vaal mereveest kurnata suurel hulgal väikeseid vähikesi ja kalu.Kiusvaalalistel on pealael kaks hingatsit(ninasõõret).Kiusvaalalisi on 11 liiki. Hammasvaalalised: Hammasvaalalised on näiteks delfiinid, pringlid ja kaselotid. Hammasvaalalistel on teravad hambad, millega nad jahivad peamiselt kalu ja kalmaare. Üldjuhul teevad nad saagi asupaiga kindlaks saates välja teatud helisignaale ja nende peegeldusi kinni püüdes (kajalokatsiooni abil). Enamikel liikidel asub lõualuude kohal rasvapadi, mis tegutseb nagu akustiline reflektor. Hammasvaalaliste pealael on ainult üks hingats. Hammasvaalalisi on 66 erinevat liiki. Mõõtmed:
Delfiinid on vga sbralikud loomad, kes elavad omasoolistes rhmades. Saagi jahil, snnitusel ja haiguste ajal abistavad nad alati teineteist. Nad phendavad osa oma pevast ka lbutsemisele. Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel
Delfiin Delfiin on 1-10m pikk. Paljud liigid elavad soojades vetes. Nad elavad karjades. Ujumiskiirus on enamasti 36km/h.Delfiinid toituvad parvkaladest(kilu, heeringas) Delfiinid on võimelised jäljendama helisid. Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. ("This Is a Trick") ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu. Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist. Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi.Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma, et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav. Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult, kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide pe...
Guiana delfiin Lõuna-Ameerika vetes elavad Guiana delfiinid on tõenäoliselt teada olevatest kõrgematest imetajatest esimesed, kelle 'kuues meel' võimaldab tunnetada elektrivälju, mis aitab neil sogases vees saaki jahtida, mängides pea sama tähtsat rolli kui kajalokatsioon. Elektroretseptsioon ehk võime tajuda elektrivälju on kalade hulgas suhteliselt laialt levinud. Mõned kalad rakendavad seda orienteerumiseks, mil teised kasutavad elektrielundeid otseses mõttes saagi uimastamiseks. Imetajate hulgas on elektroretseptsioon äärmiselt
Meritähed on bentilised, kes suudavad aeglaselt põhja mööda liikuda. Kulgemiselunditena talitlevad neil hiljuse- ehk ambulakraaljalakesed, viimased aitavad ka toitumisel. Nad on enamasti punast või sinist värvi Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas. Eluviis: Delfiinid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks. Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne) Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja. Merisiilik Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad okasnahksete hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub, s polaarjaamad.
suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses. Kõik need meres elanud roomajad surid välja samal aja,l kui dinosaurused, 65 miljonit aastat tagasi. Vaalasid on leitud kõikides ookeanides- troopikast jäiste polaarmeredeni ja viies maailma suurimas jões. Suurim maailmas elanud loomadest - sinivaal - võib olla 31 meetrit pikk ja kaaluda 200 tonni. Suurusskaala teises otsas asuvad väikesed delfiinid ja pringlid on vaid täiskasvanud inimese mõõtu - vähem kui 2 meetrit pikad. Kahes peamises rühmas on kokku 78 vaalaliiki .Hammasvaalad nagu delfiinid, jahivad kalu ja kalmaare, kuid hiiglasuured kiusvaalad ,kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja kreveti sarnaseid loomi sõeludes. Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki
veedavad hülged avamerel, toitudes kalast, limustest, vähikestest. Talvel tuleb hülgekari kalda lähedale ja ronib siirele tasastele jääväljadele. Siin sünnitab emasloom suure nägija poja. Hülgepoja soe valge karusnahk kaitseb teda pakase eest ja teeb lumes nähtamatuks. Kevade hakul rändab kari tagasi põhja poole. Hülgeid kütitakse karusnahkade ja rasva pärast. Kotik elab Kaud-Ida meredes. Tema keha on kaetud paksu karusnahaga. Selts Vaalalised Selle seltsi esindajad vaalad ja delfiinid ei välju iialgi maismaale ja sünnitavad isegi poegi vees. Vaalaliste kehal pole karvkatet. Nad kulgevad vees sabauime ja loibadeks kujunenud eesjäsemete paari abil. Vaalaliste pojad sünnivad täielikult väljakujunenutena ja võivad kohe emale järgneda. Sinivaal on kõige suurem nüüdisaegne imetaja. Üksikud usendid kasvavad 30m pikaks ja kuni 150t raskeks. Sinivaal kuulus kiusvaalade hulka. Tal pole hambaid ja toitub väikestest veeloomadest, peamiselt vähikestest
Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid Probleem on sukeldujate rohkus ja reeglite puudumine või nende eiramine, mis on kaasa toonud juba nii liikide vähenemise kui korallide kahjustumise Probleem on ka kalapüüdjatega, kes püüavad merest lubatult rohkem Nimetus Mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveel või punast värvi õitsemisest Tänan kuulamast!
karvad märgumatutena ning naha elastnsena. Paljudel liikidel on rasunäärmetest kujunenud ka erilised lõhna- või haisunäärmed. Higinäärmetest on tekkinud ka piimanääre. Imetajate nahk on paks ja elastne, selle alumise kihi alla koguneb rasv. Katteelundkonna hulka lisaks karvadele loetakse ka varvaste kaitseks kujunenud küünised, küüned, sõrad või kabjad, lisaks ka sarved (peale hirvlaste), [sarvsoomus]ed ja nahanäärmed. Vaid vaalalistel, veelise eluviisiga vaalad ja delfiinid on nahk karvutu. Skelett Koljut iseloomustab suhteliselt suur ajukolju, mis on tingitud aju suuremast mahust. Koljuluud kasvavad kokku hilja. Lihaskond Imetajate lihaskond on liigutuste mitmekesisuse tõttu väga diferentseeritud. Hingamiselundkond Imetajatel ainult hingamiselundid on kopsud. Sigimine Imetajad on lahksugulised. Viljastamine on kehasisene.
Paleogeeni ning neogeeni ajal, mida võib nimetada ka tertsiaariks, tekkisid praegused pinnavormind (mäestikud, tasndikud, nõod). Sellel ajal arenesid õistaimed, kes on oluliseks toiduks imetajatele, ja mitmekesistusid putukad ja linnud. Paleogeeni alguses ei olnud veel selliseid kliimavöötmeid nagu praegu, kliima oli märksa soojem. Domineerivateks rühmaks tõusid imetajad, roomajad lükati kõrvale. Ilmusid vaalad, hülged, delfiinid ning elevandi ja hobuse eellased. Meredes oli arvukaltkarpe, tigusid, koralle, käsnu ja merisiilkuid. Paleogeeni keskpaiku arenesd ka poolahvid ja ahvid. Praegused kliimavöötmed kujunesid umbes 30 miljonit aastat tagasi, kui algas jahenemine. Neogeen algas 22,5 miljonit aastat tagasi. Selle ajastu loomad on läheased tänapäevastele, arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid,
Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu (loodusnähtused, äike, tuul, maavärin) Ultraheli üle 20 000 Hz, seda kuulevad delfiinid, nahkhiired 300-3500 Hz inimese kõne helisagedus Väga tugevad helid valu, kuulmiskahjustus Alaline müras viibimine koormab psüühikat.
Rauas, kiirusega 5850 m/s Heli kiirust saab arvutada valemiga v=s/t ehk kiirus võrdub teepikkuse ja aja jagatisega KUULDAV HELI, INFRAHELI JA ULTRAHELI Inimene tajub kuuldavat heli ehk häält, mis on sagedusel 16 Hz kuni 20 000 Hz Infraheli sagedus on alla 16 Hz, inimene seda ei taju Infraheli kuulevad nt elevandid Ultraheli sagedus on üle 20 000 Hz, inimene seda ei taju Ultraheli kuulevad nt koerad Delfiinid suhtlevad ultraheli vahendusel Nahkhiired orienteeruvad ultraheli abil HELI PEEGELDUMINE JA KAJA Põhiheli ja peegeldunud heli ühinemisel on heli valjem Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb Kui peegeldunud heli hilineb põhiheliga võrreldes sedavõrd, et kuuleme kahte iseseisvat heli, siis on tegemist kajaga MÜRA Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad Looduslikud mürad: Merelainete kohin
· Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad: · Vaalad: on vaalaliste (Odontoceti) seltsi kuuluvad vee-elulised imetajad, kes pole ei delfiinid (see tähendab sugukondadest delfiinlased (Delphinidae) ja jõedelfiinlased (Platanistoidae)) ega pringlid. Vaaladeks ei loeta ka näiteks mõõkvaala (Orcinus orca), kes taksonoomilises mõttes kuulub delfiinlaste sekka. · Mõnikord mõeldakse vaalade all kõiki vaalalisi või siis üksnes suuremate mõõtmetega vaalalisi. Norra meres elavad taimed/loomad 2/2 · Taimed: · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid.
Sõnn aga kiirendas sammu ning kappas tuhatnelja mere suunas. Nüüd püüdis kohkunud Europe ta turjalt maha hüpata ja sõpru ning tuttavaid appi hüüda, kuid oli juba hilja: kaunilt ja sujuvalt ujus valge sõnn, kuningatütar turjal, loojuva päikese maa poole. Teekonnal saatis Europet ja sõnni suur seltskond: kuldses kaarikus kihutas lainetel merede valitseja Poseidon oma abikaasa Amphitritega, nende kannul ujus hulk merehaldjaid ehk nereiide, nende kõrval kihutasid sulpsu löövad delfiinid ja nende pea kohal tiirlesid merelinnud. Poseidoni poeg Triton meelitas suurest merekarbist võidukaid hüüde, et teatada kaunitar Europe lähenemisest Kreeta saarele. Sellest ajast peale hakkas Kreeta, Kreeka ja kogu läänepoolne maismaa kandma Euroopa nime.
trummikile 0,1cm2( võngub). Keskkõrv- kolju kaitseb, 3 kuulmeelukest ( vasar, alasi, jalus), 3mm väike luu( võimendavad heli, kuulmetõri ( 3- 4cm), ühendab neelu kõrvaga, ühtlustab rõhku). Sisekõrv- tigu( vedelik ja karvakesed, kuulmisrakud ( 24 000 rakku) 3 poolring kanalit) mõikja kotike). Sagedus- 20 20 000 Hz inimene Alla 20 Hz- infraheli ( 8-12z surmav) Üle 20 000 Hz- ultrahel- nahkhiired, delfiinid, koer Tasakaal mõik, kotike ( keha asub) 3 poolringkanalid.Lihastasakaal( lihatse asukoht) Peapööritus- vedelik liigub ka siis edasi, kui keha paigal seisab. Merehaigus- vedelik satub piirkonda, kuhu muidu ei satu. Maitset tunneme tänu lahustunud ainete keemiliste omaduste tajumisele, keelel olevate keelenäsudele. Aroom+õhk-> ninaõõs-> lima-> haisterakud->närv->aju. Naha retseptorid- soe, külm, valu, surve, puudutus. nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine,kompimine.
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks. Seejärel nad lendasid tagasi kosmosesse. Aga maa oli kõik jääs ja veel väga paksu kihi all ka. Aasta pärast tulid tulnukad tagasi ja mõtlesid, et võluvad hoopis päikese, kuna sellel planeedil oli nüüdseks liiga külm. Seejärel nad võlusidki päikese ja panid talle hästi kuuma temperatuuri ning lendasid jälle minema. ...
Püsiva ja tugeva heliärrituse tagajärjel kõrv väsib. Väga tugev (alates 85 detsibellist) heli kahjustab pikema aja jooksul ka kuulmisrakke ja inimene ei kuule enam hästi. Meile tuttav helinähtus on kaja mitmesugustelt takistustelt tagasipeegeldunud heli. Kuuleme seda siis, kui tajume peegeldunud heli esialgsest helist eraldi (ajavahemik nende vahel ei tohi olla alla 1/15 sekundi). Ultraheli (f > 20 kHz) peegeldumise järgi orienteeruvad nahkhiired pimedas ja delfiinid sogases vees. Kehade asukoha määramist tagasipeegeldunud ultrahelisignaali järgi nimetatakse kajalokatsiooniks. Nendega määratakse allveelaevade asukohad, merepõhja sügavust (kajalood), kalaparve asukohta ja liikumist ning kasutatakse ka udus liikumiseks.
Juuraajastu · 208-146 milj aastat tagasi. · dinosauruste ajastu · lõppes meteoriidisajuga arvatavasti Kainosoikum · 65 milj. aastat tagasi kuni tänapäevani · kängurud · nahkhiired · vaalad · delfiinid · esimesed primaadid e. ahvlased · kasslased · antiloobid · hirved
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
Tõde haavab, tõde pole inimese tarvis. Inimene on loomult laisk, kuid paratamatult ka uudishimulik. Viimane väljendub paljudel intelligenti omavatel olenditel, millele viidates tunnevad huvi erinevate asjade vastu näiteks ka koerad, kassid, delfiinid. Soov, millegi tundmatu kohta teada saada, on viis õppida eluks vajalikke teadmisi. See omab ka teatud riski. Huvi leegi vastu võib lõppeda näiteks kõrvetusega. Inimlik uudishimu ei esinda alati taolisi eesmärke. Väga palju on seotud vaimsusega ehk emotsiooniga. Ühele võib korda minna, mis arvamusel keegi temast on, teisele see, mida neiud ikka omavahel laua taga sosistasid. Need on lihtsaimad vormid olukordadest, kus lihtne uudishimu võib teha palju kurja
Vaalalised Vaalasid on leitud kõikides ookeanides - troopikast jäisest polaarmeredeni. Suurim maailmas elanud loomadest on sinivaal ning väikesed delfiinid ja pringlid. Selles rühmas on kokku 70 vaalaliiki. Hammasvaalad jahivad kalu ja kalmaare kuid hiiglasuured kiusvaalad, kelle hulka kuuluvad sinivaal ja heeringavaal, toituvad veest kalu ja krevetisarnaseid loomi sõeludes. Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale.
Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla 2 alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad. Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kesti ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks oli ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt aga langeb kvaternaari ajastusse.
Ookeani asukad Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu. Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid Kalade süsteem ja evolutsioon Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas - Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased
• lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale
näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala üheks tähtsamaks enesekaitse meetodiks on tema kavalus, mida ta kasutab oma ohvrite püüdmisel. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab
Kasutatud allikate puhul on peetud silmas põhimõtet, et oleks usaldusväärne allikas ehk konkreetse autori poolt kirjutatud või valdkonnas pädeva organisatsiooni poolt loodud materjal. 3 MERESÕIDUKITE POOLT TEKITATUD HELI JA KOKKUPÕRKED Üldiselt mereloomad väldivad kokkupuuteid liikuvate meresõidukitega, kuid see pole alati nii. Näiteks pringlid ja delfiinid otsivad tihti just liikuvaid paate või laevu ning liiguvad nende laines kaasa. (UK Marine) Seetõttu on mitmed delfiini- ja vaalaliigid ohustatud laevadega kokkupõrgetest. Enamik juhtumitest on kirjeldatud suurte vaaladega kokkupõrgetest, kuid alla võivad jääda ka väiksemad isendid. Suurte merelaevade kokkupõrked väiksemate isenditega vaikitakse kas enamasti maha või siis ei märgatagi neid. Loomad võivad saada viga või sootuks
Iga C on A. Iga C on B. ei kehti (isegi kui oleks mõni c on b) 4. Kes iganes tööle võetakse, tal peavad olema tugevad soovituskirjad. Mihklil ei ole tugevaid soovituskirju. Mihklit ei võeta tööle. kehtib (??) 5. Rein ja Jaak on kõvad töömehed. Rein on järjekindel. Igaüks, kes on kõva töömees ja järjekindel, saavutab edu. Rein saavutab edu. kehtib 6. Ükski mereloom ei ole imetaja. Delfiinid on mereloomad. Delfiinid ei ole imetajad. Sarnane esimesega. Kehtib. (tegelikult ei vasta tõele, korrektne see arutus pole, kuid järeldus tuleneb eeldustest) 7. Toomas on kõigist oma õdedest targem. Toomas ja Mari on vend ja õde. Mari on kõigist oma vendadest targem. Türannosaurus Rex oli kiskja. Kehtib, aga ei ole korrektne, sest eeldused sisaldavad vastuolu. Eeldused moodustavad mittekooskõlalisuse hulga.
kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tugevad tuuled ja tuisud, valdavalt sajab lund, aastane sademetehulk on kuni 250mm, rannikul ja saartel kasvavad vetikad, samblikud ja samblad, plankton, sinivaal, mereleopard, delfiinid, pingviinid, tormilinnud, ännid, püsiv inimasutus puudub, kõige vähem reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna enamus osakesi võnkuja survel oma ruumiosast minema peletati) tagasi kistakse. Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keel...
Merisiilik Laevuke (peajalgne) Dinosaurused Arheopteryx Uusaegkond Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Ta jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Kõige nähtavamalt mitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad aga kabjalised, sõralised, londilised ja kiskjad.
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam. Näiteks: murenemine, troopilised setted,materjalitrantsport ja ümardavus,rifid, virved. 2)Maa Siseehitus-Maa tiirleb ümber ellipsoidsel orbiidil 29,7km/s.Keskmine kaugus Päikesest 150miljonit km.Keskmine raadius 6371 km.Geoid-teoreetiline geomaatiline kujund,mille pinnaks on ookeanite täieliku tuulevaikuse korral,asetseb risti loodjoonega.Gutenbergi-Bulleri mudel:1)Maakoor 2)...
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · O...
4,6k milj. Aastat tagasi 3,5k milj Aastat tagasi lõualuudeta kalad ,kõhrkalad selgrootud Paleosoikumvanaaegkond 570245 milj. A.t Mesosoikumkeskaegkond 24565 milj. A.t Kainosoikumuusaegkond Lõualuudega kalad,hiidskorpionid,kahepaiksed.hakkasid maal käima.arenesid roomajad.jääaeg lõpetas paleosoikumi.Mesosoikusroomajate periood,imetajad,dinosaurused arenesid maal , vees krokodillid , konnad ,pterosaurused lendasid õhus , esimesed õistaimed ning pisiimetajad. Juuraajastu ehk dinosauruste ajastu 208146 milj a.t levisid igale poole. Kainosoikum 65 milj. Aastat tagasi , erinevad arvukad vormid. Kängurud,nahkhiired,vaalad,delfiinid,ahvilised,kaslased,antiloobid,hirved,inimene Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Klassikalise antiik tsivilisatsiooni lõppu, mida sümboliseeris viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476....
Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann. Antarktika polaarvetes on rikkalikult planktonit, mis on toiduks paljudele pisivähikestele. Nendest omakorda toituvad kalad, hülged, vaalad ja linnud. Seepärast on Antarktika loomastik seotud ookeani ja rannikuga. Antarktika loomad on hülged, mõõkvaalad, delfiinid, sinivaalad. Antarktise ainus maismaal elav loom on 0,5 cm pikkune tiibateda kärbes, kes on kohastunud karmi kliimaga. Ka linnuliike on karmil kliima tõttu vähe, peamised linnud on tormilinnud, pingviinid ja ännid. Pingviinid on Antarktika kõige kuulsamad põlisasukad. Antarktikas elab 17 liiki pingviine. Kalade poolest on Antarktika mered vaesemad kui põhjapoolkera mered, sest seal pole kudemiseks soodsaid jõgesid. Püsiv inimasustus Antarktikas puudub
Üldajalugu 11. klass Teemad Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kursuse plaan I nädal Vana-Kreeka II nädal Vana-Rooma III nädal Keskaeg (Frangi riik, ühiskond ja eluolu keskajal) IV nädal Keskaeg (islam, paavstlus, ristisõjad) V nädal Uusaeg ( maadeavastustest USA iseseisvumiseni) VI nädal Uusaeg (Prantsuse revolutsioonist tööstusliku pöördeni) VII nädal KIRJALIK ARVESTUSTÖÖ Kuidas kujuneb kursuse hinne? Lühiarutlus 5 punkti Arutluse tähtaeg 18. september 2018 Kirjalik arvestustöö 45 punkti 45p -50p = "5" 37,5p - 44,5 p = "4" 25p - 37p = "3" ... - 24,5p = "2" Poeet Hesiodose õpetussõnad põlluharijale: "Mingit tööd ära lükka homseks või ülehomseks! Iial ei ait saa täis mehel hooletul, kes töid lükkab homsele. Töö paneb viljasid kandma vaid hoolsus. Kes aga tööde eest hoidub, see lõpmatult näljaga maadleb." VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. He...
Virmaliste vikerkaare värvides voog tormab üle laotuse s.o. „põhjavalgus“ – kordumatu vaatemäng. Arktika looduse suurim eripära on maismaa ja veekeskkonna tihe seos. Maailmamere ökosüsteemi püsivuse ja kõrge tootlikkuse eelduseks on tema toiduahelate normaalne toimimine. Toiduahela tipus olevaid vaalu, delfiine ja loivalisi on paljude sajandite keskel väga rohkelt kütitud ja 20. Saj. keskpaigaks olid väljasuremise äärel kõik suured vaalad , mitmed delfiinid ja hülged. ( Randla 1990. Lk 18 ) Teed, masinad, mehhanismid sulatavad igikeltsa ja rikuvad tundra sajandeiks. Ka pisike naftapuurimisest jäänud naftalaik võib sulatada jää nii suurelt alalt, et see annab end tunda ilmastikus ja kahjustab mereelustikku. Põlisrahvad on tśuktsid, evenkid, korjakid nganassaanid, dolgaanid, saamid , neenetsid, inuitid, jakuudid jt. (Randla 1990, Lk 18) Meres toodetud biomassi kandumine maismaale on Arktika ainete ringkäigu
takistustest, mis keskkonnas võivad olla. Propriotseptiivne (keha kommunikatsioon iseendaga, nt närvisüsteemi ja lihaskonna vaheline kommunikatsioon, mille abil organism oma liikumist keskkonnas parandab, täpsustab) ja eksterotseptiivne tagasiside (infovahetus läbi keskkonna ja keskkonna kaudu saab elusolend infot selle keskkonna elementide kohta või ka iseenda kohta, nt kui loom ennast lakub, saab infot oma kehakatte seisukorrast ja parandab seda; delfiinid kasutavad keskkonnast info saamiseks heliimpulsse, vahel võidakse kasutada ka nt enda ümber elektrivälja, selleks et saada aru, kas ümber on mõni teine elusolend) Ühesuunaline kommunikatsioon – nt kommunikatsioon putukatel, kus lõhnaainete abil saadetakse infot, tammekedrik ise oma feromoone ei tunneta, järelikult ei saa ka teateid vastu võtta. Kahesuunaline kommunikatsioon Karen Kostan – mõjutamine (assessment) ja takseerimine (management) – nt
organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni.(7) Paljud prügi põletamise käigus tekkivad ühendid on püsivad ning akumuleeruvad toiduahela tipus: aias põletatud jäätmete suits kandub lähedal asuvale karjamaale, kariloomade organismis talletuvad need ühendid toiduga ning inimesed lõpptarbijatena omastavad need liha ja piima süües. Sellel on kahjulik mõju ka loomadele - röövlindudel, mereimetajatel (näiteks hülged, delfiinid, vaalad) ja katseloomadel (närilistel) põhjustavad ohtlikud ained kasvajate teket, suremuse kasvu, häireid immuunsus-, endokriin- ja närvisüsteemis ning paljunemises. See võib kaasa tuua populatsioonide vähenemise looduses.(7) Kuidas me saame ise kõike paremaks muuta - sordi jäätmeid juba tekkekohal ehk kodus, töökohas ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumis punktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval
tohib kasutada. (vt Lisa 2) Vapp võeti kasutusele 1992. aastal ning põhineb kunagisel Rumeenia Kuningriigi vapil. Nimi, kool,klass 8 Viis `lahtrit' vapil oleva kotka kilbil tähistavad viit ajaloolist piirkonda, mis jäävad tänapäeva Rumeenia aladele. Kuldne kotkas tähistab Valahhiat, ürgveis Moldovat, must kotkas seitsme lossi ning kuu ja päikesega Transilvaaniat, delfiinid Dobrogeat ning lõvi ja sild Olteniat ja Banat. (vt Lisa 1) Haridus Rumeenias on põhikool kohustuslik. Põhikooli minnakse kuueaastasena ja seal õpitakse kuni kuueteistkümnenda eluaastani (8 klassi). Keskkool kestab 4 aastat ja on 2-astmeline. Vastupidiselt oodatule ei õpetata Rumeenia koolides vene keelt. Ülikoolid jm. alustavad tööd oktoobris. Rumeenia `ülikoolilinnaks' peetakse Iasu't. Kirjaoskajad on 98,5%. Sõjaväe teenistusaeg on 4-8 kuud ning see on vabatahtlik.
hingates vee all välja. 2) Veepinna embamine taastusfaasis ning rinna vajumine pärast vette maandumist tõstab puusi, lastes sul hingata nii, et keha poleks ebamugavas asendis. Lihased töötavad paremini, kui neil on piisavalt hapnikku, seega soovitan iga tõmbe ajal hingata. Erandiks on uued drillid, mil harvem hingamine laseb sul uutele liigutustele keskenduda. Jalgade töö Liblikujumse jalalööki nimetatakse sageli ka delfiinilöögiks. Ent delfiinid ju ei löö jalaga: nad teevad lainjaid liigutusi ning sama teed ka sina. Keskendu jalgade voolujoonelisusele, et pikendada rinna vajumisel tekkivat keha lainetust ning hoia jalgu vee all. Põlvede painutamisel ja päkkade veest väljumisel katkeb keha lainetamine, mis omakorda suurendab veetakistust ja vähendab jõudlust. Rinna vajumisel hoia reied kõrgel ning oota, kuni kannad on veepinnale tõusnud. Vette maandumisel soorita varvaslöök, et aidata kehal voolujoonelisse asendisse liikuda.
Suvel selle veemassi temperatuur on 22-24 kraadi ja soolsus 32,2-38,4 ‰. Talvel intensiivse külmenemise ja konvektsiooni arenemise toimel toimub aadria madalkihivee tekkimine. Tema temperatuur varieerub 13,5-13,8 piires ja soolsus 38,6-38,8‰. Läbi Ortonto väina see vesi voolab Vahemere keskosa madalkihtidesse ja võtab osa madalavee tekkimisest. 6.Keskkond Elustik on liigirikas (üle 400 kalaliigi, üks hülgeliik, merikilpkonnad, delfiinid, käsnad, korallid ja peajalgsed), kuid isendivaene, tähtsaimad püügikalad on sardiin, tuun, makrell, anšoovis, sardinell ja angerjas. Kuigi Vahemeri eristub oma vähese planktoni ja zooplanktoni arenguga. Fütoplanktoni arv ülemkihtides on 8-10 mg/m3 ja sügavusel 1000-2000m on seda 10-20 korda vähem. 7.Keskkonnaprobleemid Vahemeri on ka erinevatele taimedeliikidele koduks, kuid kahjuks umbes 50% põhjataimi on hukkunud Vahemeres intensiivse kalapüügi pärast ja nafta reostuse tõttu
oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. Sisekõrvas asub ka tasakaaluelund (vestibulaarorgan), mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Infraheli põhjustab valu kõrvas, väsimust, hirmu. Infraheli tekitavad loodusnähtused: äike, tuul, maavärin. Plahvatused. Ultraheli abil orienteeruvad nahkhiired ja delfiinid. Inimese kuulmine on hästi kohanenud helisagedusel 300-3500 Hz. Inimese kuulmisteravus sõltub inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
