Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuv...
Kaasus KorS § 47 ja TS § 18 kohta KorS § 47. Turvakontroll (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuslooma abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi isikuid: 4) kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 5) kui isikult võib seaduse alusel võtta vabaduse või 6) kui käesolevas seaduses sätestatud meetme kohaldamisega kaasneb vajadus toimetada isik Politsei- ja Piirivalveametisse või muu haldusorgani asukohta
· Taju · Taju on esemete ja nähtuste tervikliku tunnetamise protsess. · Taju omadused: · Taju terviklikkus-tajutakse tervikut väikeste osakute puhul-sõrm=inimene. · Taju jäävus-konstantus-ükskõik,mis asendis varem tajutu on ,ikka tunneme ära. · Taju valivus-Paljude Nähtuste hulgast tajutakse eelkõige neid,mis on tajule kõige olulisemad. · Tajuliigid : ajataju-mille järgi on määrata aega. · Ruumitaju-väikelastel ajataju puudub,ei tohi panna lauale istuma. · Liikumistaju-annab infot esemete liikumise kohta üksteise suhtes ja meie suhtes.Väga aeglast ja kiiret liikumist me ei taju. · Tajupetted e.illusioonid-moonutatud ,ebaõige taju. Esineb nägemise ,kuulmise ,kompimise valdkonnas.
toimetulek on meil selle võrra lihtsam. Kuidas suhtleb pimekurt inimene, on minu jaoks arusaamatu. Kuigi lugesin, et nad teevad seda kasutades sõrmi, tundub see siiski väga keeruline. Raamatus on öeldud, et pimekurt ei näe mitte silmadega, vaid mingi seesmise võimega, mis silmanägemist asendab. Hästi on arenenud kompimismeel. Väidetavalt olevat inimese kompimismälu sama hea kui nägemis- ja kuulmismälugi. Aga ainult kompimise teel informatsiooni koguda ja niimoodi suhelda... Kui kätega peaks midagi juhtuma, kas siis ongi kõik? Kas siis ei saagi kuidagi suhelda ja ongi täiesti üksi oma mõtetega? Ja nüüd tuli pähe veel üks küsimus- kuidas üldse mõtleb pimekurt inimene? Kas ta mõtleb nagu meie kõik või toimub ka mõttetegevus teisi meeli kasutades? Kui inimesel, kes ei näe ega ei kuule, toimub kogu suhtlemine ja infovahetus kompimise teel, siis ilmselgelt toimub samamoodi ka õppimine ja õpetamine
selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha
sidemetelt, liigestelt tulenevat rõhku, vähendada patsiendi patoloogilisi reflekse, taastada füsioloogiline lihaste koostoime ja taastada jõuvarusid, et panna vastu gravitatsioonijõule Aitab ajust tulevat informatsiooni muuta realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem Normaliseerib lihastoonust, kõnnakut Tagab välimise stabiilsuse ja kompimise stimulatsiooni Parandab keha joondumist, luude tihedust, koordinatsiooni, tasakaalu ning keha ja ruumilisuse teadlikkust Ajuhalvatus Ajutraumad Arengulised mahajäämised Kõrge ja madal lihastoonus Seljakeeliku vigastused Ataksia Atetoos Tõsine skolioos (rohekm kui 25%) Sügav vaimnepue Puusa nihestus on suurem kui 50% Kõrge vererõhk Südameprobleemid Diabeet Kontrollimatud hood Vesipea 171 kliinikut üle maailma, Euroopas 24
õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses
Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia http://www.tlu.ee/opmat/ka/e_kursus/Emakeel_lastekirjandus/Emakeel/demokraatia_praktiseerimin e_alushariduses.html 8.10.2013) Lastel on õigus olla märgatud ja olla koheldud kui täiskasvanu, kellel on kõik õigused. Eelkõige siis luua iseenda kogemuste pagas. Suhtlemisel ja enda välje...
reguleerivad meie tahtele allumatute elundite tegevust Närviraku ehitus Närvisüsteemi jagunemine talitluse põhjal Somaatiline närvisüsteem reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd Autonoomne närivsüsteem juhib tahtele allumatute elundite tööd Refleksikaare etapid Meeleelundite ülesanne Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskonnaga. Inimene võtab infot vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Mis kaitseb silmi? Silma kaitse: silmakoopad koljus: kaitse tagant ja külgedelt kulmukarvad: kaitse vee ja higi eest ripsmed: kaitse tolmu võõrkeha eest silmalaud: kaitsevad silma seestpoolt pisaravedelik: niisutab, vähendab hõõrdumist, silma sattunud võõrkeha eest Silma ehitus Kuidas toimub nägemine? Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti
-keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meele puue? See vähendab indiviidi võimet tajuda keskkonnas peituvaid ohte ja suurendab tema õnetusse sattumise tõenäosust. Too näiteid iga meele puude kohta! · Halb kuulmine ja nägemine piiravad indiviidi turvalisust jalakäijana. · Kompimise halvanemisega on raske hoiduda enda esemete pinda ja kuju vigastamisest, orienteeruda käsikaudu pimedas, imikueas avastada ja tunnetada asju. Külm vesi, pimedus. · Haistmise kahjustuse korral muutub lõhnade tajumine ja eristamine . Tulekahjud. · Maitsmise kahjustuse korral muutub lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Söögi tegemine, kuumus. Milline organ kaitseb inimest väliskeskkonna mõjude eest? Kuidas? Nahk
ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve
Somnambulism ehk unesränne ehk kuutõbi, kombineeruvad uni ja ärkvelolek, unerändaja on võimeline nägema, kõndima ja rääkima, hiljem ei mäleta sellest midagi, esineb lastel vananemisel kaob Uneapoe une ajal tekiv hingamiskatkestus, 8 korda tunnis, ilmneb rohkem meestel, inimesed kurnatud ja masenduses · Esinevad kiire une aeg · Kõik inimesed näevad und, hommikul lihtsalt ei mäletata · Enamasus unenägudest on pildilised ehk visuaalsed: kuulmise, kompimise ja haistmisega seonduvad üsna harva · Enamasti on unenäod värvilised · Unes tulevad ilmsiks alalteadlikud soovid ja vajdused Ained, mis mõjutavad kesknärvisüsteemi, muutes inimese meeleolu, tuju ja käitumist Jagatakse: hallutsinogeenid, stimulandid ja depressandid Uimasti tekitavad sõlutuvust ja ei ole alati uimastva toimega · Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone, pärsivad KNSi tegevust
kohaga ümbritseda, mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad, mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel. Järgneb tõestus. Näiteks võttis ta vaha. Ühel hetkel oli vaha tahke, järgmisel voolav. Aga kuidas me teame, et tegemist on vahaga? See tuleb meie mõtetest. Me teame, et see on vaha. Seda, et see on vaha, tajume me enda meeltega. Täpselt nägemise, kompimise ja haistingute kaudu. Kuid kui nihutame selle vaha tule poole, värv, lõhn ja kõik muu, mis oli enne vaha, muutub. Teame vaid, et ta oli vaha, ja sedagi mitte tõsikindlalt. Selle sama väite põhjal avaldubki, et asjade olemasolu ei saa tõsikindlalt väita. Descart järeldab :,, Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte meeltega või kujutlusvõimega, ja mitte selle põhjal, et neid puudutatakse või
Robotil puudub aga uudishimulikkus, mis ongi edasiviivaks jõuks igapäeva arengus. Inimesed ei oleks nii targad, kui neil puuduks huvi vastuste järgi. Inimene on uurinud ennast oma aja algusest, ent siiani ei tea me täpselt, kuidas töötab meie aju või miks on meil huvi millegi uue vastu. Rääkimata reaktsioonidest või instinktidest. Senikaua, kui kestab teadmatus meie iseenese kohta, on meil ka raske iseennast jäljendada. Kuid kes teab, ehk mingil määral pimedas kompimise läbi, üritades luua tehisintellekti, leiame me ennast olukorra eest kus oleme endale teadmata rajanud tee, mis aitab meil mõista nii iseennast, kui ka luua täiuslik tehisintellekti. Minu arvates on robotid jätkusuutliku arengu üks tähtis komponent. Ilma abita ei suudaks üha kasvav populatsioon ennast ära toita või majadesse paigutada. Aja jooksul on otsitud viise kuidas rakendada masinaid ning hõlbustada inimese töötegemist. Nüüdseks mil need robotid
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
On vaadeldud magajat, eriti tema miimikat, häälitsemist, muutusi hingamises jne. Unenägude uurimisel on tarvitatud ka eksperimentaalset meetodit: mõjutud mingil viisil magajale ja püütud seejuures kindlaks teha, kuidas see on mõjunud tema unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10. Selgitada: adekvaatsed ja inadekvaatsed ärritajad Mitteadekvaatne ärritaja ei põhjusta reaktsiooni tekkimist (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14
"Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on tõeliselt meeltega tajutavad, või ideed, mis me saame emotsioone ja mõistuse tegevust vaadeldes, või siis ideed, mille moodustavad mälu ja kujutlusvõime või lõpuks ideed, mis tekivad nimetatud ideede ühendamise, jagamise või lihtsalt ettekujutamise teel. Nägemise abil moodustan ma ideed valgusest ja värvidest, nende erinevaist astmeist ja liikidest. Kompimise abil tajun ma kõva ja pehmet, sooja ja külma, liikumist ja vastupanu. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Kuna erinevaid ideid vaadeldakse üheskoos, siis tähistatakse neid ühise nimega ning peetakse neid mingiks asjaks. Näiteks kui vaadeldakse ühendatuna teatavat värvi, maitset, lõhna, vormi, konsistentsi, siis tunnistatakse see asjaks ja tähistatakse sõnaga õun; teised ideede kogumid
Näited! Kotkas- lendab kõrgel ja näeb väga teravalt ja hästi päeval, Kass- näeb päeval, aga näeb ka öösel. 9. Millised meeli elusorganismidel veel on? Näited! Pimepunkt, närilise uriini rajanägemine (maol), soojustundlkud *** (maol). 10. Milleks on vaja kõrvalesta? Millisel loomarühmal on kõrvalest? Et heli jõuaks kõrva, imetajatel. 11. Miks on kuulmine vahel tähtsam kui nägemine? Näited! Kui pimedas ei näe siis tuleb liigelda kas kompimise või hääle abil, nt oled keldris kus pole tuld. 12. Millega loomad kombivad? Näited! Kombitsatega, vurrudega, tundlad. Nt, putukas katsub maad või midagi muud tundlatega. 13. Miks vajavad loomad haistmis- maitsmismeelt? H- muidu nad ei tea kust toitu otsida, nt lõvi looduses; M- aitab kindlaks teha kas objekt on söödav. 14. Mida ja kuidas tunnetab kala küljejoonega? Tunneb ümbritseva vee liikumist. 15. Kuidas ja milleks kasutab kala ujupõit?
närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Mööda REFLEKSIKAART liigub refleksi korral erutus ehk närviimpulss. MEELEELUNDITE abil tajume me ümbrust ning säilitame keskkonnaga kontakti. Inimesel on arenenud kuulmise, haistmise, nägemise, kompimise, maitsmise ja lihastunnetuse meeled. Meeleelunditel on tunderakud, mis võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu RETSEPTORID. Silma kaitsevad silmakoopad, ripsmed, silmalaud, kulmud, pisaravedelik. Sarvkest-kõvakesta eesmine, läbipaistev osa, mis koondab läätsele valguskiiri Vesivedelik-Kaitseb läätse Silmaava-Pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest-Reguleerib silmaava suurust ja sellest sõltub meie silmavärv
Kui ta rääkis, et meid ootab ees kolm erinevat ruumi, esimeses park, teises paat ja kolmandas kohvik, siis ei osanud ma ette aimatagi, et tegelik kogemus ette kujutatud kogemusest nii palju erineb. Esimesse ruumi sisenedes tundsin kõigepealt, et lähen natuke endast välja, kuna raske oli harjuda selle pilkase pimedusega ning teadmisega, et pean järgmised pool tundi vähemalt selles ringi liikuma. Taustaks oli käima pandud linnuheli, kompimise abil leidsin üles mõne puu, lille, puidust ukse ning giidi sõnul sinise jalgratta, jala all tundsin pehmet muru, kruusa ning mõnda suuremat kivi. Kusagile oli asetatud ka pink ning pingi kõrvale väike purskkaev. Kui pinki otsima hakkasin, ei suutnud ma seda kuidagi üles leida. Astusin iga sammu väga ettevaatlikult ja enamuse ajast olid mul käed harali ees laiali, et igat ettetulevat takistust ennetada. Järsku kõndisin mööda takistust ega saanud aru, kus otsitav pink ometigi asub
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Forell ja kaheksajalg referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Forell 2)Kaheksajalg Sissejuhatus Kirjutan toiduainete õpetuse tunni jaoks kirjandi forellist ja kaheksajalast. Referaadist saame teada mida nad söövad, kus elutsevad ja palju muudki. Forell Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad. Eri autorid võivad käsitleda mõistet "forell" ka laiemalt või kitsamalt. Siia kuuluvad isendid järgmistest perekondadest: lõhe (Salmo), idalõhe (Oncorhynchus), paalia (Salvelinus) Forellid Eestis Eestis elab looduslikult meriforell (perekonnast lõhe) ja selle vorm (morfa) jõeforell. Kalakasvandustes kasvatatakse ka vikerforelli, kes kuulub perekonda idalõhe. Bioloogia Forellid nagu lõhedki eelistavad hapnikurikkaid ja suhteliselt ...
valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistm) ja mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intellekti abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade armastamine. Agap etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii- öelda kõrgemad tunded, näiteks kodumaa-armastus ja seaduskuulekus Ütlusi armastusest ,,Armastus on kui õhk, mida hingame. Seda ei pruugi alati näha, kuid seda tuntakse, kasutatakse ja vajatakse alati"
Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest. Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise · Haistmise · Maitsmise · Kompimise · Lihatunnetuse abil Mis kaitseb silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Koopad kaitsevad silmi külgedelt ja tagant. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja teiste võõrosakeste silma sattumist. Silma kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisarvedelik. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad
Sagedamini on unesränne lastel, suuremaks saades see kaob. Unenäod Enamasti esinevad unenäod kiire une ajal. Enamasti näevad kõik unenägusid. Väikeste laste (2-5 aastaste) unenäod on lühikesed ja koosnevad omavahel seostamata kujunditest. Aega-mööda hakatakse kogema ka emotsioone. 9. ja 15. eluaasta vahel kujunevad unenäod juba enam-vähem samasugusteks nagu täiskasvanud inimesel. Umbes 60-70% unenägudest on pildilised ehk visuaalsed, kuulmise ja kompimise ja haistmisega seostuvad harva. Enamasti on unenäod värvilised. Unenägusid kui nähtust on läbi aegade üritatud seletada, neile on omistatud mitmesuguseid tähendusi. Psühholoogias on neile juhtinud tähelepanu Sigmund Freud oma teoses "Unenägude tõlgendus". Tema meelest on "unenäod kuninglikuks teeks mõistuse teadvustamata aktiivsuse juurde". Freud eristas unenägudes manifestset ja latentset sisu. Manifestne sisu. On seotud päeva sündmustega, eelkõige just esimestes
Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, enne, kui meerpõhjas maanduvad ja seal suureks kasvavad. Umbes 200 000-st koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol- ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Erinevalt inimesest tajub kaheksajalg ümbritsevat maailma sõna otseses mõttes kogu keha pinnaga. Tegelikult on kogu kaheksajala keha üks suur silm. Sama võib öelda ka kompimise, haistmise ja maitsmise kohta. Vaenlasi suudab kaheksajalg eristada näiteks maitsmise järgi. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Võimaluse korral põgneb kaheksajalg ründaja eest inertsi abil ümber pöörates. Ta võib ka varjuda kitsastesse ligipääsmatutesse pragudesse, mis on ründajatele kättesaamatud.Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Kaheksajala
..........................................................6 LISAD...............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma.
sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a – konkreetsete operatsioonide periood – laps hakkab aru saama asjade pööratavusest
retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise ning lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt
haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest
Tallinna ............gümnaasium Inimese meeleelundid ja tunnetusprotsesssid referaat Koostanud:.................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad............
sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest
kestvusega. Sain teada ka, et alguses on uni võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne, kuid siis hakkab selle sügavus ruttu kasvama, jõudes umbes ¾ tundi peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema ning mitme tunni jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ning väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli
. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. 1 Nägemine Silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas
universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et infovahetust organismi ja keskkonna vahel töökorras hoida. PUNANE on energia ja aktiivsuse värv
õisikutele ja pehmetel seemntel, mis pol veel täitsa valmis (Merivee; Must; Kruus, 2012). 5 Peamiselt siiski leitakse enamus osa seemneid maapinnalt üles ning taimede otsas ei ronita. Kuna jooksiklased on öise eluviisiga, siis see on tekitanud küsimuse, kuidas nad suudavad pimedas üles leida toidupoolise ja vahet teha söödaval ja mittesöödaval toidul. Ühe oletuse järgi leiavad nad söödipoolise üles kompimise ja valgel aja nägemise abil. EMÜ neurofüsioloogiline uurimistöö näidanud, et jooksiklaste tunnadel olevad kemoretseprodi on tundlikud soolade, taimsete suhkrute ja alkaloidide suhtes. Kahte viimast leidub ka suurtes kogustes seemnetes. seega vüibki mängida tähtsat rolli maitsmismeel seemnesöögi otsingutel (Merivee; Must; Kruus, 2012). Seemneid süüakse väga hoolikalt nind nii vastsed kui ka valmikud on selles osavad- eemaldades enne söömaasumist viljade ja seemnte väliskestad
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on uuritud väga põhjalikult ja antud teema kohta on piisavalt palju materjali ka eesti keeles. Töös toon
kaasa haigusi ja eelistused jne. toidu kiiritamine. kättesaadavus. erinevaid probleeme. Resoranide miljöö. Turavlise Kuulmise, haistmise, Intellektikahjustusega Kultuuriti on Tänavavalgustuse, Saastamise keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.) meelte nõrgenemisel Hajameelsed inimesed erinevusi Haridus ja Õnnetusjuhtumite
VÄRVIPSÜHOLOOGIA Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5 meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele.
mis näitavad filmi nendest endast seismas paar meetrit enda vaatepunktist kaugemal. Filmis on puudutatud nähtava inimese selga ning samal ajal on puudutatud katsealuse selga ka reaalsuses. Mõne aja pärast on selle tagajärjel tekkinud katsealustel tunne nagu nad tajuks ennast eraldi enda kehast. Sama efekt leiab aset ka kehaväliste kogemuste puhul. Ellujäämise seisukohalt on olnud oluline, et me viiksime kokku kahe meele - näiteks nägemise ja kompimise signaalid, et aru saada, kus meie teadvus asub. Tundes enda jalal valu ning nähes, et me oleme klaasikillu jalga astunud, mõistame, et jalg on osa meist ning läbi Madli Uutma Psühholoogia 19.12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest
meeldivama valik. Kokkuvõttes võib öelda, et massimeedia on protsess, kus sõnumid on suunatud hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet. Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise, kompimise pikendus. Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile, kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne
Mida kiiremini suudab laps tajuda erinevaid olukordi, esemeid jms, seda paremini tuleb ta toime uutes ülesannetes, olukordades. Tajukogemused rikastavad kujutlusvõimet ja seeläbi areneb sõnavara ning analüüsi- ja sünteesivõime. Nägemis- ja ruumitaju saab arendada läbi kujundite eristamise, võrdlemise, teksti sisse peidetud sõnade leidmisega. Kuulmistaju areneb läbi heli ja mürade eristamise; hääldusvigade märkamisega teiste kõnes. Kompimistaju saab arendada esemete eristamisega kompimise teel.14 Lapse oskamatus tähele panna võib kaasa tuua probleeme nii üleklassiliste kui iseseisvate ülesannetega. Lapsel saab arendada nii kuulmis- kui nägemistähelepanu. Taju ja tähelepanu ülesandeid leiab netist aadressil: http://www.hot.ee/helvi40/HP/helvi/taju_ul.htm . Parandusõppe tunnis arendatakse operatiivmälu, lühiajalist ja pikaajalist mälu. Operatiivmälu saab arendada läbi teatud numbrite, hulga vms meeldejätmise ning ka järjest pikemate teabeüksuste kordamisega
saavutada selles etapis täiuslikkust, kuid see muudabki inimkonna huvitavaks, et me oleme erinevad. Mälu ja mõtlemist areng Mälu on tunnetusprotsessides ja tegevuses. Lapse mõtlemist ja mälu arendab ka see, kui lapsevanem loeb lapsele ette tema eale sobivat jutustust, luuletusi, liisusalme. Lugemise ajal laps jälgib pildil toimuvat ja kuulab jutustust, see soodustab kõige otsesemalt lapse mõtlemist. Laps kogub suurema osa informatsioonist nägemise ja kompimise abil. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda . Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja
Nokkloomal on pardinoka taoline nokk, mida katab sarvestunud nahk. Tema noka servad asendavad hambaid. Nokkloom on osav ujuja ja kaevuja. Ta toitub enamasti selgrootuist. Peamiselt on need vee-elulised ussid, putukad ja koorikloomad. Lisaks on ta toidulaual ka paljud vastsed, konnakullesed ja vähilaadsed. Sööki korjab ta oma põsetaskutesse kuni seda on küllalt üheks eineks. Noka peamine eesmärk on toidu mudast välja otsimine. Tal on väga tundlik nokk, sest ta leiab oma toidu ainult kompimise teel. Nokka ääristavad sarvplaadikesed on mõeldud toidu mudast välja kurnamiseks. Nokkloom on imetaja kuigi ta muneb. Munad on nahkjad ja neid hautakse umbes 2 nädalat. Mune on harilikult kuni kolm. Ta haudub pojad välja nagu lind oma kehasoojusega. Sündides on pojad pimedad. Nad toituvad ema kõhul olevalt karvadeta näärmeväljalt piima lakkudes. Nokklooma pojad klähvivad taarudes nagu kutsikad - see on nende mäng. Pojad jäävad urgu umbes neljaks kuuks. Umbes kümme päeva pärast
Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. SILM : Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes.
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
aeglaselt. * mutt elab maasees enda uuristatud käikudes. Eriti palju mutte on niitudel põldudel metsaservadel, aedades ja juurviljaaedades. Muti kehaehitus on täieliklt kohastnud elkskäikudes ja nende uuristamiseks. Tema keha on kompaktne ja silinderja kujuga pea ilma kõrvalestadeta esijäsemed lühikesed kuid suure ja laia võimsate küünistega varustatd kämblaga. Muti silmad on alaarenenud. Loom otsib toitu hästi arenenud haistmise ja kompimise abil. Muti karvkatte on lühike ja sametjas. Mutt tegutseb aastaringselt urgude kogupikkus mitusada meetrit. Sööb sinna satuunud putukaid, vihmausse ja nende vastseid. Mutte püütakse ilusa karusnaha poolest. * siil hädaohu puhul tõmbb kerra, ajades okkad-muundunud karvad- turri.siil on ööloom ta on väga ablas. Põhitoiduks putukad, eriti mardikad. Talvel toidunappuse saaduses poeb siil varem rajatud pelgupaika kus langeb uinakusse . kehatemp
Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud. Mõnikord on selge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
