Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindl...
Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest. Eristatakse eesmist, külgmist ja tagumist seljaajuvääti, ülenevaid(aferentseid) ja alanevaid(eferentseid) juhteteid. 6. Hallainest moodustuvad sambad · Eessammas paiknevad motoneuronite kehad, nende aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu · Tagasammas paiknevad sensoorsed neuronid, nendeni ulatuvad spinaalnärvide tagumise juure kaudu spinaalganglionites paiknevate neuronite aksonid. · Külgsammas paiknevad sümpaatilise ns-i neuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvi eesmise juure kaudu 7. Spinaalganglionid Selle moodustavad seljaaju selgmises juures asuvad närvirakud. Enne kõhtmise närvijuurega liitumist moodustab iga selgmine närvijuur närvisõlme.
Perifeerseks närvisüsteemiks- kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi o FUNKTSIONAALSELT Sensoorne süsteem Motoorne süsteem Somaatiline süsteem Autonoomne süsteem 24. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid Neuron- võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi o Sensoorsed neuronid kannavad impulsi retseptorilt kesknärvisüsteemi (pseudounipolaarsed) o Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist lihasrakkudeni või näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud)
2)funktsionaalne mõju avaldub vaid veresoonte seinte silelihaste suhtes 3)sümpaatilise aktiivsuse suurenemine: südame kokkutõmmete sagenemine, veresoonte laienemine, kopsude veresoonte ja bronhide laienemine, kõhuõõne elundite ja veresoonte ahenemine. Parasümpaatiline NS: 1)peamine funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele 2)parasümpaatilise aktiivsuse suurenedes on mõjud vastupidised sümpaatilise NSi omadele. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson)
impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek Peamised närvirakkude tüübid ja nende ülesanded: neuronid (eferentsed, aferentsed ja vaheneuronid) ja gliia (siit olulisemad Schwanni rakud). Närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav gliia (lad k. Liimaine) · Gliia 50% KNSst · Peale nende tüüpide on närvisüsteemis ka sidekoerakke ja veresooni. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. · Aferentsed e sensoorsed neuronid närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i.
Kontrolltööks kordamine. 1. Mis on neuronid ja kuidas levib teave nende vahel? Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem. Teavet antakse edasi neurotransmittide kaudu ehk virgatsaine. 2. Sensoorne küllastumine ja sensoorne nälg. Sensoorne nälg tekib, kui inimene on täiesti pimedas helikindlas ruumis ja puudub kompimisvõime. Sensoorne küllastumine on vastupidine protsess. 3. Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu. Protseduuriline mälu talletab teadmised, kuidas midagi teha. (nt. Kingpaelte sidumine) Episoodiline mälu sisaldab teadmisi, mis on meie poolt vahetult läbi elatud. (autobiograafiline mälu) Semantiline mälu puhtad teadmised. Igasugused faktid, teooriad, hinnangud. 4. Mõtlemisstiilid. Idealistlik stiil · olulised on inimlikud väärtused · lahendavad edukalt probleeme, kus kesksel kohal on emotsioonid · iseloomulik kõike kõigega lepitada Sünte...
2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed: o katteepiteel (pinnaepiteel) o näärmeepiteel Tugi-/sidekoed: o Lootelised koed: mesenhüüm, sültjas sidekude o Troofilised koed: veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed: tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed: o Silelihaskude o Skeletilihaskude o südamelihaskude Närvikoed: närvikude (kitsalt) -- neuronid, neurogliia 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded. Iseloomustus: Rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe ei sisalda teiste kudede elemente alati basaalmembraan pole veresooni uuenevad väga kiiresti polaarne diferents basaalne osa ja apikaalne osa (basaalne kontaktis basaalmembraaniga) rakud ühendatud liiduste abil Ülesanded: kaitse nõre tootmine (lima, hormoonide, ensüümide jne eritamine) Ainete absorbeerimine Tajumine
Histoloogia ja embrüoloogia 12. loeng Närvikude Närvikude · Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus
Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid
Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. PARA NSi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. 2 Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. (2.2.1) Neuron koosneb kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb tsentraalselt tuumakesega tuum, mida ümbritseb kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on vähe. Jätked on kahte tüüpi: dendriidid- lühikesed, tugevasti hargnenud, dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson- närviraku pikem jätke, aksoni
iseloomuga. Jaotus: bioloogilise tähenduse järgi: toiterefleksid, kaitserefleksid, orienteerumisrefleksid, sugurefleksid. retseptorite järgi: eksteroretseptiivsed (nägemis-, kuulmis-, puuterefleksid), interoretseptiivsed (baro- ja kemorefleksid; proprioretseptiivsed refleksid). vastusreaktsiooni järgi: motoorsed, sekretoorsed, vasomotoorsed, troofilised. 19. Mis on refleksikaar? Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari. Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse (e sensoorse) neuroni kaudu suundub erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele (e motoorsele) neuronile, mille aksonit mööda antakse impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni. 20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas
aineid), erituselundkond (eemaldab kehast mittevajalikke aineid), närvisüsteem (koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (asub pea-ja seljaajus, toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuronid, mida kokku nim. närvideks). Olulised ained, mida sisenõre- ehk endokriinnäärmed toodavad ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele, on hormoonid. 9) Hormoonid reguleerivad väga paljusi funktsioone: kasvu, rakuainevahetust, värvuse kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME
(10p). Nahk. Epidermis, dermis, nahaalune kude. Karv. Basaalmembraan, karvasibul, rasunääre, higinäärme juha, higinääre, veresooned (kapillaarid), rasvarakud (rasvkude), neuronid (dentriidid), närvilõpmed. 1.Rasunääre (eksokriinne nääre) Epidermis ehk marrasnahk, näärmeepiteel 2.Pärisnaha kiht, higinääre (eksokriine nääre) näärmeepiteel
Tüüpilised aksoonid viivad närvi-impulsi neuroni kehast eemale, kontakteeruvad teiste neuronite dendriitidega; ergastavad sünapsid dedriitide eristruktuuridel. Inhibitoorsed dendriitide tüvel. Kaks suurt neuronite kategooriat:1. projektsioonineuronid (innerveerivad kaugemal asuvaid sihtkudesid, pikad aksonid), 2. interneuronid (kontakteeruvad kohalikult ajupiirkonn sees). Neuronite tüübid neurotransmitete järgi:1. erutavad, ergastavad neuronid (glutamat, atsetüülkoliin, paljud projektsioonineuronid); 2. pidurdavad neuronid (gamma- aminovõihape, interneuronid ja mitmed projektsioonineuronid); 3. modulatoorsed (serotoniin ja neuropeptiidid). Perifeersed närvid innerveerivad närvisüsteemist väljaspool asuvaid sitkudesid (motoneuronid, sensoorsed neuronid ja autonoomsed neuronid). Kesknärvisüsteemi (peaaju + seljaaju) sees innerveerivad neuronid teisi neuroneid
olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest
· Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud www.en.wikipedia.org/wiki/Neuron Närvisüsteemi elemendid: neuron · Eferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist välja (nt lihaste juhtimine) · Aferentsed neuronid närvirakud, mis viivad sõnumeid kesknärvissüsteemi (aistingud kehast ja keskkonnast) · Interneuronid pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid moodustavad ühendusi teiste neuronitega ja ühendavad aju erinevaid piirkondi · 99% peaaju närvirakkudest on interneuronid Närvisüsteemi elemendid: gliiarakk
detserebratsiooni rigiidsus. Kui kahjustatud on peaajunärvi tuumad häired silmamuna pööramises akommodatsioonis. Vaheaju piirneb alt keskajuga, ülalt otsajuga. Selle osad on nägemiskühmud (taalamus thalamus opticus) ja hüpotalamus. Hüpotalamus on ühenduses ajuripatsi e hüpofüüsiga. Taalamuses paiknevad kõik tundlikkust vastuvõtvate ja juhtivate süsteemide kolmandad neuronid (v.a haistmistundlikkus ajukoore eri piirkondades laiali). Esimesed neuronid on spinaalganglionis, 2.seljaaju tagumistes sarvedes või piklajus või keskajus). Sealt lähevad jätked peaajukoorde eri piirkondadesse. Vaheaju on tundlikkuse koorealune keskus (subkortikaalne). Kahjustusel tundlikkuse häired,ülitugevad peavalud talaamilised valud.
Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ? Antinotsitseptiivne süsteem ? 4 Endogeensed opioidid toimivad lokaalselt valuvaigistavalt. Beeta-endorfiin/ enkefaliin/dünorfiin. Pärinevad immuunrakkudest: T- ja Blümfotsüüdid, monotsüüdid, makrofaagid endorfiini sisaldavad lümfotsüüdid sisenevad põletikukoldesse ja vabastavad endorfiini sensoorsed neuronid omavad opioidretseptoreid. Temperatuuritundlikkus. Külmaretseptorid (sensorid)- tundlikud temperatuuril 10-20 C°, müeliniseeritud hargnevad närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa, rohkem kui soojasensorid 3-10 korda. Soojaretseptorid tundlikud temperatuuril 25-45 C° Valuretseptorid alla 10 C° ja üle 45 C° Sensorite erutumise mehhanismi seostatakse nende ainevahetuse intensiivsuse muutustega temperatuuri mõjul. Temperatuuri muutus 10 kraadi muudab
mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude
4. 1. Kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga (retseptorid) Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 2. Mis on refleks? On närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis- ja sisekeskkonnast vastuv õetud ärritusele. Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 3. Nimeta refleksikaare osad. Aferentsed e. retseptoorsed neuronid Lülineuronid Eferentsed e. efektoorsed neuronid 4. Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Informatsioon: Naha- Liigutusaparaadi - Veresoonte- Seedetrakti- Eritus- Suguelundite- interoretseptoritelt 5. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. 1 Regulatsioonikeskused: Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus
Juhteteede isoleerimine signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Apoptoos Loomulik rakusurm, geneetiliselt määratud seesmine "suitsiidprogramm". Osades pk-des kuni 50% tekkinud rakkudest selle käigus hävib. Närvirakkude hävimine apoptoosi teel enamasti prenataalselt, gliiarakkude ja ühenduste kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid. närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid.
käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise, sümpaatilise ja sensoorse närvisüsteemi neuronid, Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, mitmed peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid jpm) Neuraaltorule – millest arenevad kesknärvisüsteemi (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia 62. Induktsioon
Erinevalt lülijalgsetest, puuduvad küüsikloomadel selgelt eristatavad segmenteeridud gangliad, samuti ei ole neil eristumist närvitänkude-rikasteks aladeks ja ainult aksionidest koosnevateks tsoonideks. Lisaks ei ole küüsikloomade serotonergiliste neuronite rakukehad korrastatud segmendiliste kordustega ja bilateraalselt sümmeetrilise mustriga nagu lülijalgsetel, vaid näiliselt suvaliselt üle närviväädi laiali puistatud. (Mayer, Whitington 2011) Küüsikloomade serotonergilised neuronid on suurearvulised ja ebakorrapärased, mistõttu on neid võimatu üksikult idenfitseerida. Vastandina on lülijalgsetel neid neli või vähem, kõik selgelt idenfitseeritavad. Samas on lõugtundlastel suurem arv neuroneid kui teistel lülijalgsetel. Ka aju on lõugtundlastel kõige sarnasem küüsikloomadele. See annab alust arvata, et lülijalgsete närviväädi ebvolutsioon küüsiklooma-sarnasest eelasest sisaldas neuronite arvu progressiivset vähenemist ja omaduste differentseerumist
neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude;
tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetatake vegetatiivseteks ganglionideks, millest neuronite aksonid projitseeruvad efektorelunditesse. Seetõttu nimetatakse niisuguseid neuroneid postganglionaarseteks. Neuroneid, mille aksonid suunduvad ganglionidesse ja astuvad sünaptilisse ühendusse postganglionaarsete neuronite dendriitide ja rakukehadega, nimetatakse preganglionaarseteks neuroniteks. Viimaste rakukehad paiknevad ajutüves ja seljaajus.
kuidas see nägemus esineb meie ajus? Veel enam, kuidas suudab aju salvestada nähtu, kuna tegemist on liikuvate objektidega? Selle teada saamiseks peaksime suutma vastata, et kas ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus ehk informatsiooni kokkusõlmimine? (Luiga, 2008). Selleks on vaja teadvustada endale neuronite tööd ajus ning nende võimet informatsiooni kodeerida ühtseks teadmiseks. Kindlasti tuleks ka arvestada tõsiasjaga, et aktiivne tegevus toimub aju eri piirkondades ning neuronid on võimelised kodeerima samal ajal erinevaid signaale (Tamm, 2014). Selle testimiseks on tehtud katseid, mille käigus näidatakse helikindlas ruumis inimestele erineva aja möödumisel (aja vahemikud on alla sekundi) erinevaid kujundeid erinevate värvidega ning palutakse pärast öelda, milline kujund oli mis värvi. Mida kiiremini pilte näidatakse, seda tõenäolisem on, et inimene ajab mõne objekti omaduse teisega sassi. Nii võib
see signaal, mis transduktsiooni käigus muudetakse närvisignaaliks ning kantakse edasi ajju. Kuidas toimub 1. kohateooria – esimene teooria, mis ÕO3 sisekõrvas erineva helide eristamiseks välja pakuti. Helide L3 kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine? neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale. 2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine.
Sissejuhatus psühholoogiasse 15 * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt. S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. * Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid pertseptuaalsete protsesside tulemus!
*Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga *Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal Mida me näeme? Mida me ei näe – asju! Me näeme: *Liikumist *Suunda/ orientatsiooni *Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri *Värvi *Sügavust Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine
2 mitoosi vahele jääb interfaas. Rakutsükli moodustab raku eluperiood ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni läbi interfaasi. Rakutsükli pikkus võib olla mõnest minutist bakteritel kuni mitme kuuni kõrgematel organismidel. Erinevate rakutüüpide rakutsüklifaasid on erineva pikkusega. Osa imetajate rakutüüpe läbib rakutsükli teatud arv kordi ja jääb siis püsivasse interfaasi. Sellised on näiteks närvirakud - neuronid ja südamelihaskoe rakud ning skeletilihaskoe rakud.
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev).
lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa arendeda tervikorganismiks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks ja paljudeks rakutüüpideks. (säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus). Täiskasvanu tüvirakud on ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes. Mida aktiivsem inimene, seda enam neuronid paljunevad! Pealegi saab juba ükskõik millise keharaku suunata teatud ainetega arenema ükskõik mis suunas. Sea rakkudega saab ka inimesi ravida! 6. 7. Alzeimeri ega Parkinsoni tõbe ei saa tänapäeval rakuteraapia abil ravida, kuna neile seni pole veel mingit ravi. 8. Vastuväide Oma arvamus Pooltväide Oma arvamus Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. Inimene ei tohi mängida jumalat!
õigetele kohtadele ja toimuvad tüvirakkud determinatsioonid. Iseloomustab loote- ehk idulehtede moodustumine Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) -
(tunde-ja liigutusnärvid). Närnirakk Närvirakk(Neoron) on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. 2).Ajud, nende ehitus, nende tähtsus. Peaaju.... ... on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ . Aju on keha juhtimiskeskus. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kg. Peaajus on miljardeid närvirakke. Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning
rakutüüpideks. Nabaväädivere tüvirakkude pangad. Saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. 4) Täiskasvanu tüvirakud-vereloome tüvirakud luuüdis (nt. erütro- ja leukotsüüdid). Nt. inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakke, millel on võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks. Alzheimeri tõbi Haigus, mille korral hävivad neuronid ajukoores ja mõnes muus ajukeskuses. Rakkudesse ja nende vahele tekivad valgulised ladestused. Haigus on päriliku eelsoodumusega. Tavaliselt pärast 65. eluaastat esinev haigus, mis järkjärgult süveneb ning lõppeb surmaga. Ravi puudub. Tunnused: mälu (eriti lühiajalise) kiire nõrgenemine, mõtlemise, kõne ja käitumise halvenemine, sageli ka agressiivsus. Parkinsoni tõbi Neurodegeneratiivne haigus, mis algab tavaliselt 50. ja 70. eluaasta vahel, kuid võib ka varem alata.
jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni
Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu basilaarmembraanil teos signaali edastavad. Spetsiifilisusteooria selgitab aga täpsemalt seda funktsioneerimist nii, et karvarakud basilaarmembraani erinevates piirkondades, kas teo tipu osas või teo algus osas aktiveeruvad erineva helisagede korral. Madalasageusega helid kohateoora järgi annavad signaali just nendele retseptoritele, mis paiknevad teo tipu osas (kõige kitsam), keskmise sagedusega helid stimuleerivad retseptoreid, mis paiknevad teo
lihaseid. Innervatsioon näo alaossa tuleb vaid vastaspoole ajupoolkerast. 1.1 Sensoorsed komponendid Näonärv kannab kahte tüüpi sensoorseid aferentseid kiudusid: välisärritustele reageerivaid kiude väliskõrvast ja maitsmiskiude keele eesmisest kahest kolmandikust. Välisärritustele reageerivad kiud väliskõrvast on põlvikganglioni (ganglion geniculi) neuronite perifeersed jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus
Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon-
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
kallava 82 kilogrammi kaaluva mehe käitumisega. Samas struktuuris paiknevate VGAT ajurakkude valgustamine kustutas joomiskihu aga momentaalselt. Zuker ja Oka panid seejuures tähele, et neuronite stimuleerimine ei mõjutanud mingil viisil loomade näljatunnet ega soolatarbimise vajadust. Samas on hetkel võimatu öelda, kas hiired tundsid mõjutuse peale sarnast janutunnet kui inimesed. Samuti tuleb täiendavate uuringutega kindlaks teha, kas sama piirkonna neuronid reguleerivad vedeliku tasakaalu ka inimeste puhul. Arvestades, et optogeneetika kasutamine inimeste aju uurimiseks on selle praeguses arengustaadiumis välistatud, võib see osutuda aga oluliselt raskemaks. 3 Heleda, tumeda juukselised 12 10 8 6 4 2 0 Poisid Tüdrukud Heleda juukselised Tumeda juukselised Ajutsimulatsioon paneb hiired maniakaalselt jooma
elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult organismi kasvades. Hallaine- koosneb närvirakkude kehadest. Suuraju koos koosneb hallaines, all paikneb valgeaine. Valgeaine- moodustavad närvirakkude pikad jätked. Seljaajus välimine kiht, hallaine sees. Insult- ehk ajurabandus on äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Riskitegurid- vanus, sugu, eluviis. Sümptomid sõltuvad insuldi
Aspartaam koosneb kolmest kemikaalist: aspartaadist, fenüülalaniinist ja metanoolist. Seega saab aspartaami liigitada vaid keemiliste mürkainete hulka. Vaatleme lähedalt aspartaami koostisaineid: Aspartaat (aspartaat hape) 40% koostisest samuti sisaldub aspartaadis glütamaat hape. Mõlemad ained põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ja tervet müriaadi muid sümptoome. Liiga palju glütamaati või aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumit. Taoline sissetung käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise. Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, siis tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas. See on ajule väga ohtlik. Loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Inimese „kehast väljumise füüsikateooria“ põhineb järgmisel kahel väga tugeval printsiibil: 1. SLK-d näitavad, et inimene on võimeline eksisteerima ilma bioloogilise kehata. See tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad. 2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See tähendab seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus
ehituses olevad silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest koosnevad lihased. Sidekude: Rakud asetsevad hajusalt. Enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikude: Rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Rakuteooria Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle pooldumise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas.
(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised- (sugukond)inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene Bioloogine kell-mehhanism, mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi Dendriit-koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa) Energiabilanss-sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib Epiteelkude-katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused) Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindl...
valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.......... on seljaaju jätkuks ning selles asuvad hingamist, vereringet, aga ka neelamist ja kehaasendit kontrollivad tuumad. ......Ajusillas............paiknevad tähelepanu, ärkevelolekut ja und kontrollivad tuumad, sealt kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi, kõrvu. ......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline
Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon Käitumise bioloogilised alused ja õppimine KORDAMISKÜSIMUSED 2012 I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms)
õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus. Koosnev hallollusest. Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel
eritab lima. 2) Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks. Ja täidab ka kaitseülesannet. 3) Lihaskude – pikliku kujuga rakud, mis sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Vöötllihaskude skeletilihastel, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude. 4) Närvikude – rakud ehk neuronid on pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud selja- ja peaaju ning närvid ja närvisõlmed. Omane närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi neuraalse regulatsiooni teel ühtseks tervikuks. 11.Loomarakk Rakumembraan – ümbritseb rakku, annab kuju Tsütoplasma – seob raku ühtseks tervikuks Tuum – asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot, juhib raku elutegevust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
