Insener Jacob Arnold situatsioonülesanne Jacob Arnoldi raske elu vaeses perekonnas ja range kasvatus on mõjutanud teda selliselt, et ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Oma ebakindlusest tingituna pöördub ta oma probleemidega pidevalt ülemuse või teiste inseneride poole, mis omakorda segab nende tööd. Abraham Maslow teooria järgi jagunevad inimese vajadused sarnaselt püramiidile erinevatesse astmetesse. Nendeks vajadusteks on: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Lugupidamise vajadused 5. Eneseteostuse vajadused Selleks, et inimene püüdleks oma arengus ülespoole, peavad esmalt olema rahuldatud madalama astme vajadused. Mida lähemale jõutakse mingi vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Jacobi puhul tundub, et tema sotsiaalsed vajadused on rahuldamata, sest ta otsib kontakti teiste töötajatega ka vähetähtsate küsimuste korral. Juhil oleks...
teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta. 19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega. Biheivioristid: · A.Bandura · E.R.Guthrie · R.J.Herrnstein · C.L.Hull · I.Pavlov · B.F.Skinner · E.L.Thorndike · E.L.Tolman · J.Watson Biheiviorismi rajajaks on : John B. Watson(9.01 1878-25.09 1958) -oli USA psühholoog. 1913 kirjutas artikli "Psühholoogia nagu biheiviorist seda näeb", lühendatult "Biheiviorismi manifest", kus tõi välja tähtsaimad punktid oma uuest psühholoogia filosoofiast-biheiviorism. Artikli esimeses peatükis kirjutas ta sellest, et biheiviorismi põhi eesmärgiks on käitumise kontrollimine ja ette ennustamine ning, et psühholoogia
"[2] See tähendab, et loomkatsetes jõutud tulemusi saab üldistada ka inimesetele. Tegemis on küll väga suure üldistusega, aga üldjoontes leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. [3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid. Biheivoristliku ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna tähelepanuväärseimad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta lapsepõlvekodus soe ja sõbralik õhkond, kuid samas oli ta allutatud rangele distsipliinile kõik maiustused ja
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes. Freud´i isiksusestruktuur: 1) Superego e. ülimina: kujuneb välja 12. eluaastaks. Eesmärk: inimene ise
Siiski andis ta psühholoogiasse olulise panuse: Tõi psühholoogiasse alateadvuse idee, väites, et alateadvuses on rohkem käitumist reguleerivaid jõude kui teadvuses Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele elule Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982). 1.2. Biheiviorism · Rajajad John B.Watson ja B. F. Skinner · Alustasid tegevust 20 saj. algul 5 · pole vahet inimese ja looma vahel Biheivioristide seisukohti. · Sündides on inimene puhas leht · Inimese käitumine on vaid keskkonna toode · Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov.
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija
Näiteks vastates õpetajale, saab õpilane õpetaja tunnustuse osaliseks kiitmise või hinde näol. Väga paljud õpilased sooritavad kodutöid vaid seetõttu, et pälvida õpetaja või vanemate tunnustus või lihtsalt vältida ebameeldivusi. Tasustuse või kinnitusena toimib õpilaste puhul vaid see, mis on neile meeldiv ja ihaldav. (Krull E, 2000) 3.3. B. F. SKINNERI UURINGUD. VORMIMINE, PROG- RAMMÕPE JA ÕPETAVAD MASINAD Skinner uuris õppimise biheivioristlike seaduspärasuste rakendamist õpetamisel. Ta uuris kuidas keskkonnaga manipuleerides saavutada õppimisel maksimaalne efekt. Skinneri üheks olulisemaks õppimise seaduspärasuseks olid taastumisgraafikud. See ütleb, et õpitu jääb kõige paremini meelde siis, kui õigete vastuste eest tasustatakse ebaregulaarse graafiku alusel. 10
· Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS)
· Kogemuse struktuur · Subjektiivsus ja käitumine Probleemid · Alateadvuse osa ignoreerimine · Minevikusündmuste osa ignoreerimine · Lihtsustatud vaade isiksusele · Idiograafiline lähenemine · Tautoloogilised seletused · Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus · Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus Kognitiiv-käitumuslik paradigma Biheivioristlik lähenemine. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) John B. Watson (1878-1958) Skinner, B.F. Science and human behavior. 1953. NY: Macmillan. I Biheiviorism (behaviorism) õppimine (learning ) S R II Klassikaline tingimine (classical conditioning) Radikaalne biheivioristlik lähenemine J. Watson, I. Pavlov · Tingitud ärritaja - Conditional stimulus (CS)
1940 didn't achieve real success until eight years later 1960 earned only $159,000 examining the company's history, there are three elements that stand out: their franchising model, their leadership in cost and time efficiency and their ability to convey those benefits into the minds of customers Over 50 years 32,000 restaurants 100 countries 1 million employees 20 of top 50 executives started working in the restaurants, including CEO Jim Skinner 67,000 McDonald's Managers & Assistant Managers Started as Crew
(1970) found.. If the abbreviation et al. leads to a confusion between two groups of authors e.g. Hunt, Hartley & Davies (1973) and Hunt, Davies and Baker (1973), then cite all the authors at every mention. If a reference list includes publications by two or more authors with the same surname, then give the initials of these authors in the text citations to avoid confusion [e.g. P. Smith 2000]. Give multiple citations chronologically, e.g. (Skinner 1968, 1970, 1972a, 1972b, 1974) and (Jones, 1970; Smith, 1972, Hartley, 1974). Make citations of a particular page, figure, table etc. at the appropriate point in the text rather than in the reference list. Such a precise indication helps the reader locate this material more easily. When such citations are made in parentheses, use 1 commas and not brackets to set the date e.g
mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe kõikidele muutustele organismis) Humanistlik Inimese sisemine, Inimene on enda loomult positiivne, loov ja psühholoogia Carl Rogers subjektiivne mina, arengut taotlev, aga tihtipeale on teda A. Maslow teadvus ja tunded muserdanud kogemused. Kognitiivne Inimene loob seesmised mudelid, mis
McDonald's 2011 logo Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level MAIN FACTS INDUSTRY: RESTAURANTS FOUNDED: MAY 15 , 1940 IN SAN BERNARDINO, CALIFORNIA FOUNDERS: RICHARD AND MAURICE MCDONALD OWNER: JAMES A. SKINNER (Chairman & CEO) HEADQUARTERS: OAK BROOK, ILLINOIS, U.S. NUMBER OF RESTAURANTS: 32,000+ (AREA: WORLDWIDE) COUNTRIES: 119 EMPLOYEES: MORE THAN 1,5 MILLION SLOGAN: I'M LOVIN IT WORLD'S LARGEST CHAIN OF FAST FOOD RESTAURANTS MASCOT: CLOWN RONALD MCDONALD Types Of restaurants COUNTER SERVICE INDOOR SEATING DRIVETHROUGH OUTDOOR SEATING ( DRIVETHRU, AUTOMAC, PAY AND DRIVE OR ,,MCDRIVE" AS IT IS KNOW IN MANY COUNTRIES Money REVENUE: US$ 22.6 BILLION
Kati Rannamees Egon Odras McDonalds Üldinfo Börsiettevõte Asutaja: Dick ja Mac McDonald Peakorter: Oak Brook, Illinois, USA Osakonnad: üle 31 000 üle maailma Piirkond: rahvusvaheline Juht: James A. Skinner, tegevdirektor Tooted: kiirtoit (hamburger, kanaliha, friikartulid, karastusjook,piimakokteil, salat, magustot, hommikusöök) Turuosa: 60,07 miljardit USA $ (2008) Käive: 22,79 miljardit dollarit (2007) Tegevuskasum: 3,879 miljardit dollarit (2007) Puhaskasum: 2,359 miljardit dollarit (2007) Varad: 29,391 miljardit dollarit (2007) Omakapita: 15,279 miljardit dollarit (2007) Kodulehekülg: McDoanalds.com Slõugan: I'm lovin' it vennad Dick ja Mack McDonald 1948
hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid, psühhodünaamiline äsitlus, biheiviorism, humanism, kognitiivne, bioloogiline, evolutsiooniline, sotsiokultuuriline Humanism: Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle.
psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik Mõtlemine teisejärguline, peamine on harjutamine.
Doctor Who on briti sci-fi teleseriaal, mis sai alguse aastal 1963 ning kestis esialgu kuni 1989. aastani, moodustades nii 26 hooaega (pluss üks film aastal 1996). Sari toodi tagasi teleekraanile aastal 2005. Praegu on käimas 33. hooaeg (uutest hooaegadest 7.). Sari on loodud Sydney Newman'i, C. E. Webber'i ja Donald Wilson'i poolt. Seriaalil on olnud läbi aastate kümneid produtsente ja direktoreid, kuid praegused produtsendid on Steven Moffat ja Caroline Skinner. Doctor Who sisuks on ajalordi, inimese välimusega tulnuka, kes on tuntud nime all Doctor, seiklustest. Ta rändab mööda kosmost ja ajaruumi oma ajamasina-kosmoselaeva T.A.R.D.I.S.'ega, mis on lühend nimest Time And Relative Dimension In Space. Väljastpoolt paistab see nagu vanaaegne briti politsei telefoniputka, mis oli tavaline aastal 1963, kuid seestpoolt on masin mitmeid kordi suurem, sisaldades juhtpulti, eluruume ning garderoobi võimaliku basseiniga
VAJADUSTE JA TÕUKEJÕUDUDE PROTSESSITEOORIAD TEOORIAD McClleland Skinner Maslow Vroom Herzberg Adams McGregor 1. Milles väljendub motivatsioon? Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2
Objektiivsete testide puhul luuakse spetsiaalsed mikroolukorrad, mis soodustavad isiksuse põhiomaduste esiletulemist. Testide objektiivsus tagatakse sellega, et katseisikut ei informeerita mõõdetavatest omadustest. Cattell töötas välja süsteemi MAVA, mis paljude näitajate arvestamise järel võimaldas anda hinnangu inimese päritolu ja keskonna mõjust tema isiksuse eri omadustele. Burrhus Frederic Skinneri neobiheivioristlik teooria Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvania lähedal juristi pojana. Omandades kõrghariduse New Yorgi osariigi Hamiltoni kolledzis inglise kirjanduse alal, ei olnud tulevasel maailmanimega psühholoogil saatuse iroonia tõttu mahti osaleda ainsalgi psühholoogia loengul. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri 1990.a. Käitumist kujundavad tegurid Toetudes Pavlovi ja Watsoni õpetustele, seadis Skinner endale eesmärgiks luua universaalne inimkäitumist seletav teooria
Esitlus McDonald's Üldine info Liik: Börsiettevõte Asutatud : 15. mai 1940 San Bernardino McDonald's Corporation, 1955 Des Plaines, Illinois Asutaja : Dick ja Mac McDonald, kontseptsioon Ray Kroc, ettevõtte rajaja. Peakorter : Oak Brook, Illinois, USA Osakonnad : üle 31 000 üle maailma Piirkond : rahvusvaheline Juhid : James A. Skinner, tegevdirektor Majandusharu: restoranid Tooted : kiirtoit (hamburger, kanaliha, friikartulid, karastusjook, piimakokteil, salat, magustoit, hommikusöök) Turuosa : 60,07 miljardit dollarit (2008) Tegevuskasum : 3,879 miljardit dollarit (2007) Puhaskasum : 2,359 miljardit dollarit (2007) Varad : 29,391 miljardit dollarit (2007) Töötajaid : 390 000 (2008) Ajalugu
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide
Olari Taal 15. Mul vedas koolis-õpetaja jäi viieks aastaks minu klassi. George Burns 16. Hariduse võti peitub õpilase austamises. Ralph Emerson 17. Kool on selleks, et meie pea ei oleks prügi täis, kuid meie haridus on kindlasti poolik, kui me koolis katsume prügist lahti saada, kooliteel aga teeme näo, et seesama prügi meile korda ei lähe. Lennart Meri 18. Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. Burhus Skinner 19. Andke mulle toetuspunkt ja ma tõstan Maa üles. Archimedes 20. Kui noor mees veedab neiuga ühe tunni, siis möödub aeg minutina. Kuid laseme tal istuda kuumal pliidil ühe minuti ja see tundub talle pikemana kui üks tund. See ongi relatiivsusteooria. Albert Einstein 21. Igas teaduses on niipalju tõde, kuipalju seal on matemaatikat. Immanuel Kant 22. Õhust raskemad lennumasinad on võimatud. Lord Kelvin 1895 23
võtta. ning kontroll viib tegudeni. Esindajad Watson, Adler, Abraham Malcolm Karl Marx, Malcolm täiskasvanu Skinner Bloom, Maslow, Carl Knowles, Ivan Illich, Knowles, John hariduses Paterson, Rogers Rogers, Pratt Paulo Dewey, Lawson Freire, Lindeman Ingster, Youngman,
aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja Watson biheivioristide koolkond. Uurisid loomade õppimisvõimet. 4. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus. enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus
Projektiivtest · Juhtumianalüüs (case study) W.Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis. Ta oli strukturalist. Kirjelda biheiviorismi, humanismi, psühhodünaamilist koolkonda, kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda Biheiviorism · J. B. Watson (1878-1958) · Sisend Must kast Väljund · 1920 "Väikese Alberti" eksperiment lapse ja rotiga · B. F. Skinner (1904-1990) · Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast · Operantne tingimine Humanism · Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid Soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole Inimese arengupotentsiaal on piiramatu · Carl Rogers (1902-1987)
sümboolse suhtluse ja domineerimise vahendina (Alexander, Giesen, Mast 2006). Seejuures ei piirdu sotsioloogide huvi ainult kooskõlalise võimuga, vaid on seotud ka selle vastu seotud aktidele, pöörates tähelepanu näiteks tänavarahutustele ja terrorismile (Wagner-Pacifici 1986). Üha enam vaadeldakse sümboolse tegevusena (symbolic action) ka poliitikat, mille sõnastas Murray Edelman juba 1971. aastal (Edelman 1971). Samal ajal hakkas briti ideedeajaloolane Quentin Skinner performatiivset tõlgendust rakendama ka poliitiliste kõneaktide uurimisel (nt Skinner 1971), mis seostub korraga nii poliitiliste kõnede ja kõnekunsti ajalooga, kuid teisalt tegeleb erinevate ideoloogiate, nagu nt liberalismi (Joyce 2003) või demokraatia (Alexander 2003) etendamisega. Kaljundi märgib, et kuna teaduses on viimasel ajal kujunenud läbivaks identideedi küsimus, siis pole imekspandav, et oluline osa nii sotsioloogide kui ka ajaloolaste
Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn. õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.Biheivioristide kuulsamateks esindajateks olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. SOTSIAALNE ÕPPIMINE Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise
Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A. Bandura neobi-heivioristlik õppimisteooria. Paljude teiste õppimisega seotud probleemide seas uuriti üleõppimise, õppimise ajalise jaotuse ja tagasiside mõju õppimisele. B. F. Skinner, toetudes põhiliselt efektiseadusele, arendas välja terve metoodika keeruliste käitumisviiside kujundamiseks ja fikseeris programmõppe põhimõtted. Ka pärineb biheivioristidelt hulk metoodilisi lahendusi ning soovitusi kombineeritud tasustamissüsteemide ülesehitamiseks ja käitumise modifitseerimise metoodikate rakendamiseks.
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel
mitte enne, kui teatud etapp läbitud. 2. Herzberg Soovitused juhile: · Juht peab talle selgeks tegema, otsustamine ja vastutus on osa inseneri tööst. · Jacocit võiks kaasata ettevõtte poliitika arendamisse/loomisesse. · Pakkuda Jacobile töid, mis sõltuvad ainult temast. · Motiveerima paremate töövahendeid pakkudes. · Tõsta Jacobi turvatunnet, et tema tehtud otsused on olnud õiged. 3. Skinner Skinneri poolt välja töötatud teooria järgi saab firma juht oma käitumisega mõjutada alluvate tegevust. Selle teooria järgi arvan, et Jacobi ebakindel käitumine võib olla tingitud juhi valest käitumisest. Juht peaks Jacobit julgustama ja toetama, et Jacob saaks enesekindlamaks. Ignoreerima Jacobi vahepealseid küsimusi ja tegema talle selgeks, et tahab näha vaid töö lõpptulemust. Samas iga iseseisvalt tehtud otsuse eest kiita ( vabad päevad, ametiauto).
- eelistused vastasugupoole osas: uuringud on näidanud, et kõigis maailma piirkondades panevad mehed rõhku naise noorusele ja ilule, naised aga mehe staatusele ja jõukusele. Need eelistused on kohastumused, mis võimaldavad inimestel kõige väärtuslikumat partnerit leida ja seega edukalt järglasi saada. - ema ja lapse vaheline seos (attachement): ema ja lapse vaheline kiindumus on ilmselt mõlema poolne kohastumus, mis soodustab lapse ellujäämist. Biheiviorism B F Skinner (1904 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e
EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung.
aja ja kinnitamisega Õppimisstrateegiad õppimise eeldus ja võimalus see saab motiveerituks juhul, kui inimene Watson; Thorndike, Pavlov, Skinner teadvustab ja mõistab iseenda ebatäiust
Eneseusalduse üle ehitamine/jällegi väga edukas läbi arenguvestluste/ 1. Külvamine-Loo visioon ja tuleta seda meelde regulaarselt. 2. Kastmine- eneseusaldust kosutavaks allikaks on positiivne tagasiside mitte aga pingutusastme tulemus. Oluline on saavutusi endale teadvustada! 3. Rohimine Tulemuste vaatlemine: tuleta meelde visiooni tegele tagasilöökidega arenda õppimise oskust Motivatsiooniteooriad: Pavlov ja Skinner: kiitus motiveerib E.Tolman- inimesi motiveerivad ootused selle suhtes, mis juhtub siis, kui me mingeid konkreetseid asju teeme. F.Taylor D.McGregori: inimene juhib ja kontrollib ennast ise, kui teda siduda org. Eesmärkidega, inimene otsib vastutust, enamik inimesi omab potentsi uuendusteks. Hawthrone: grupi ergutus ja kui inimest paneb keegi teine tähtsana tundma aitavad efektiivsemalt töötada A. Maslow vajaduste teooria S. Freud- Inimesed püüavad ennast kaitsta ärevuse eest
ühtki asja, mida mis jääb järele, tasub teada, ei kui õpitu on saa õpetada. unustatud. (B. (Oscar Wilde) F. Skinner) Inimene ja Ainult kaks Iga inimene on Ainuke tegelik Inimkonnal on inimsuhted asja on piiritud raamat, mida väärtus on vaid kaks teed: - universum ja tuleb osata inimestevahelis kas täielikult inimlik lugeda. ed suhted. hävida või rumalus. (William (Antoine de täielikult
- Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud. - Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks. - Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse. Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda. Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine. B. F. Skinner- 1904-1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg. Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi. Kui annan positiivse kinnituse, siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine. Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea. Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid:
-‐ Tegutseb kolmes eri ajaühikus: minevik, olevik, tulevik. -‐ Seotud inimeste tervisega. -‐ Peaks rääkima tugevustest. -‐ Subjektiivne heaolu = eluga rahulolu + positiivsed emotsioond + vähe neg emotsioone Sotsiaal-‐kognitiivne lähenemine: • Watson, Pavlov, Skinner: tingimine – Skinner: teadus käsitlema vaid objektiivselt jälgitavaid fakte; inimese käitumise regulaarsusi seletada kogemusest õppimisega, verbaalne käitumine • Miller ja Dollard: katsed ühendada psühhoanalüüsi biheiviorismiga • Bandura: sotsiaalne õppimine, vaatlusõppimine
vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad
* Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vastav küpsemistase+ asjakohane kogemus. Mida Kõik hilisemad tingitud algemotsioonidest hilisem staadium, seda täiuslikum. *Kas hirm loomade eest on õpitud vs kaasasündinud? o ORGANISATSIOON organiseerimiseks o ADAPTSIOON kohanemine muutuvate tingimustega SKINNER o ASSIMILATSIOON KK elementide muut kognitiivseteks Operantne tingimine käitumist mõjutab TAGAJÄRG o AKOMMADATSIOON -kogn el muutmine KK matkmine Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused.
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus
Väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad pm samu univ küsimusi, ideed on tsüklilised, ,,ühikideed"-meil on võimalik lahutada ühe in mõtlemine ühikuteks, mis pole originaalsed, vaid uus teoooria tekib vaid vanade ideede ühildumisel. Tekstipõhisus-ei peagi teadma eriti mõtleja enda elu kohta, vaid uurime tema tekste. Peab lugema just suuri, kanoonilisi tekste, ,,suurte mõtlejate" rida Kontekstuaalne meetod-cambridge'i koolkond alat. 1960ndatest(quentin skinner jt). 2 olulist aspekti: autori intentsioon e kavatsus- mitte mida autor ütleb, vaid MIKS? Peame tundma ka ajaloolist konteksti, teadma keda kritiseerib, keda ülistab. Peame tundma ka keelelisi konventsioone ja mida mõisted tollal üldse tähendasid. Mõjutatud ,,lingvistilisest pöördest"- (ideedeajaloo kulg)Ludwig Wittgenstein-keel kui mänguasjade kogumine, sõnad v mõisted pole lihtsalt asjade fiks nimed, vaid me mängime nendega mingite kindlate reeglite järgi, aga samal ajal nende
ego – analüütiline lähenemine, Alfred Adler – teleoloogia, lapse (varased) suhted oma vanematega. Margaret Mahler – arengu etapid (normaalne autism, normaalne sümbioos, eraldumine ja individuatsioon; eristumine, harjutamine, lähenemine, emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus). Biheiviorism. Watson – inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid, klassikaline tingimine. Skinner – sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, sarrustuse skeemid. Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism.
Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid. S. Freud (1856-1939) : Id – naudinguprintsiip, Ego – reaalsusprintsiip, Superego (moraal, sotsiaalsed normid) Südametunnistus; ideaalne mina. Neofreudistid: Alfred Adler- võimutung vs alaväärsustunne, Erich Fromm -individualiseeritus, üksildustunne, enda tühisus, C.G. Jung - analüütiline psühholoogia 9. Kirjelda biheiviorismi – inimest mõjutavad stiimulid ja kuidas ta siis käitub, (J. B. Watson (1878-1958), Skinner (1904-1990 - Radikaalne biheiviorism. humanismi - Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle Carl Rogers (1902-1987), Abraham Maslow (1908-1970)- 1943. vajaduste hierarhia teooria. psühhodünaamilist koolkonda- kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega on see sarnane psühhoanalüütilisele lähenemisele, rõhutab psühhodünaamiline teraapia kliendi ja terapeudi omavahelise suhte olulisust
kontrollitud tingimustes. · Premeerimine õige (ootatud) käitumise korral Klassikaline tingitus · Õppides seostatakse kogemused, mõtlemine ja käitumine- premeerimine · Assotsiatsioonide avastamine õppimises= kahe stiimuli seostamine, mille tulemusena suudame tulevat aimata · Kuulsaim katsete uurija vene psühholoog Ivan Pavlov- koerte katsed Operatiivne tingitus · Mõjukaimaid biheiviorist B.F. Skinner- katsed rottidega (rotid õppisid raskusi ületama,et tasu e. toiduni jõuda). Sellest järeldas Skinner, et operatiivse tingitusena võib õpetaja kontrollida ja kujundada õppija käitumist soovitud suunas. VARASEMAD UURIMUSED · John B. Watson (üks esimesi biheivioriste) väitis, et kõikidest suutetakse vormida kõiki- igast inimesest on võimalik teha lendur, varas, arst, kerjus jne.
ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.(Wikipedia) • J. B. Watson (1878-1958) - oli Ameerika psühholoog, kes võttis kasutusele termini biheiviorism, tehes uuringuid loomade peal. Teda peetakse biheiviorismi alusepanijaks. Ta on kuulsa eksperimendi "Väike Albert" autor. • Sisend Must kast Väljund • 1920 “Väikese Alberti” eksperiment lapse ja rotiga • B. F. Skinner (1904-1990)- oli Ameerika psühholoog, biheiviorist, autor, leiutaja ningsotsiaalfilosoof. Leiutas operantse tingimise kambri (tuntud ka kui Skinneri kast). Skinner pooldas tugevalt ideed, et inimese vaba tahe on tegelikult illusioon ning et inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste põhjustatud tagajärgedest. Kui tegevuse tagajärjed on halvad, on tõenäosus, et tegevust korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt
Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale · Indiviidi sotsiaalse käitumise olemus ja põhjused · Sotsioloogia ja psühholoogia kattumise ala Psühholoogia mõjutused · Biheiviorism Pavlov, B.F. Skinner - käitumine on motiveeritud kiitmiste ja karistuste poolt · Psühhoanalüüs S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia · W. James - inimese käitumine on tema kogemuste produkt · K. Lewin - väljateooria. Inimene toimib eluväljal. Eluväli - inimene-keskkond interaktsioon · W. Wundt - eksperimentaalpsühholoogia rajaja - psühholoogiline protsess on mõjutatud sotsiaalsetest protsessidest ja sotsiaalsetest teadmistest
peatsest ilmumisest (neutraalne ärritaja hakkab toimima refleksi vallandava signaalina. ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul (tavaliselt neutraalne, nt heli) ja tingimata stiimul (bioloogiliselt oluline, nt toidu maitse). OPERANTNE TINGIMINE – käitumist ei põhjusta tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks. 1920. aastal „Väikese Alberti“ eksperiment lapse ja rotiga B. F. Skinner (1904-1990) - inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse
vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga.Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt). 3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne
Õppimise tasandid: 1.Reflektoorne - õpitakse teatud stiimuleid ja reaktsioone enamasti teadvustamata ja automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5
Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Mis on mälu ? Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ühtlasi ka võime kasutada kogemusi mis on juba omandatud. Mälu ilmneb ja kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima meile teada oleva keerukuse inimese puhul.
annaabi.ee 
