PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8
Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid
konstandiks 1.61803398874989. See aga ei ütle vist palju? Asi on selles, et mitmed kunstnikud, (Leonardo da Vinci), filosoofid (Heinrich Agrippa), arhitektid (Le Corbusier) ja matemaatikud (Pythagoras) läbi aegade on leidnud, et just seesinane jaotus, mille puhul lõik on jaotatud kaheks osaks nii, et selle pikkus suhtub pikemasse osasse nii nagu pikem osa suhtub lühemasse, teeb maailma täiuslikuks. Ka mitmed psühholoogilised uurimused (Fechner) on seda meelt, et selline suhe, kuldne lõige ehk jumalik propotsioon mängib olulist rolli inimese ilutajus. Nimelt kipume me kuldlõike järgi paigutatut kaunimaks hindama. Seda need arhitektid ja kunstnikud läbi aegade ära kasutanud ongi. Tänapäeval leiab kuldlõiget päris paljudest kohtadest. Esiteks tegeleb sellega peaaegu igaüks, kes fotosid klõpsida armastab. Olete kuulnud kolmandiku reeglist? Et ärge paigutage objekti/subjekti päris kaadri keskele, vaid kuhugi kolmandiku peale
17. Endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis: sisevaatlus e introspektsioon. 18. Cogito ergo sum - Ma mõtlen, järelikult olen olemas. 19. Kant-(1724-1802) 20. Psühholoogia ei saa kunagi teoreetiliseks teaduseks nagu füüsika 21. Psühholoogias ei ole võimalik rakendada matemaatikat Hamilton- (1788-1856) Meelde jääb ainult mõni asi paljudest. Tõestas eksperimentidega. Seaduspärasus- keskmine mälumaht on 5+-2 Weber-mees, kes püüdis hakata eristama eristusläve. Fechner-Psühhofüüsika seadus Wundt-1879.a. Loos Leipziggis psühholoogiahaigla Kraepelin-oli saksa psühhiaater, töötas Leipzigi psühhiaatria haiglas Galton-oli inglise eugeenik ja antropoloog. 22. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 23. Teadusliku psühholoogia sünd- 1879 Leipzigi ülikoolis Wilhelm Wundt rajas ja plaanipäraselt hakkas läbi viima inimese psüühika uurimise katseid 24. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 25
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse
lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i. Keskkonnapsühholoogia keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas AJALUGU 19 saj keskpaik: G. Th. Fechner (1801-1887) "Elements of psychophysics" 1860 Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879 esimene psühholoogilise eksperimentaalpsühholoogia labori (mõõtis vaimseid protsesse). Seisukoht: käsitles mõistust mõõdetavana. Strukturalism mõistus koosneb kolmest baasilisest elemendist (oli nõus et neid saab mõõta): o Tajud need tekitavad kombineerudes o tunded kogemuse
saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest
vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. 5. Milles seisnevad Webberi ja Fachneri seadused, nende seotus. · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi
saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust. · Hermann Ebbinghaus- mõõtis eksperimentaalselt stiimulmaterjali omandamist ja unustamist mälus. · Struktualism- mitmete esimeste psühholoogiateaduse esindajate teoreetiline baas
34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees? · Teaduse organisaator, lõi psühholoogialabori Leipzigi ülikoolis · Laboris püüdis mõõta teadvuse osiseid: aistinguid, reaktsiooni kiirust jne.
George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et
Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine. Külmpe - kujutlastevabad mõtted. süstemaatiline eksperiment. introspektiiv. Ebbinghaus. õppim protsess, mõtted jadad. uuris õppimist ja mälu. Darwin - evolutsiooniteooria, looduslik valik, adaptiivsus, individuaalsed erinevused. Galton - ilmakaart. sõrmejäljed
kontrollida nähtusi, mida ta uurib. Kant oli veendunud, et sisevaatlusakt ise juba mõjutab ning moonutab vaimseid seisundeid, mida psühholoogia üritab uurida. Nende väidetega esitas Kant väljakutse järgnevale psühholoogide põlvkonnale, kes püüdsid tõestada, et: 1. psühholoogia on võimalik eksperimentaalse teadusena (Wundt); 2. psühholoogias on matemaatika rakendatav (Fechner); 3. psühholoogia on võimalik ratsionaalse teadusena (Herbart). Sümbolism (1880-1905)- kunsti ja kirjandusvool, mis väärtustas mütoloogilisi ja kirjanduslikke teemasi (kunst läbi legendide, müütide). Huvitasid igavikulised probleemid: sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kujutasid fantastilist, nägemuslikku, müstilist maailma, kasutades keerulisi ja mitmetähenduslikke sümboleid. Kasutati postimpressionismi, juugendi ja akadeemilise kunsti vormikeelt
surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias. · TÜ rektoril ja füsioloogia prof-l Alfred Wilhelm Volkmannil oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse (Handwörterbuch der Physiologie, 1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891)
nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia"
Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta testis seda erinevatel päevahetkedel, et avastada, kas sensoorne süsteem jääb konstantseks. Selle
• Kahe-punkti-lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal. • Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil. • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos). Gustav Theodor Fechner (1801-1887) • Materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest. • Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada.
heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel. Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia) Taju omadused • Tajul on piirid
Mitmese korrelatsiooni puhul on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos. Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni. Kahe nähtuse (ehk õigemini neid iseloomustavate muutujate) vahelisi korrelatiivseid seoseid uurides iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2. seose kujust ja 3. seose suunast. 43. Fechner’i hälbimissuundade kooskõlakordaja Fechneri korrelatsioonikordaja/Fechneri hälbimissuundade kooskõla kordaja Fechner võttis kasutusele lihtsa seose näitarvu, mis iseloomustab seose rangust ja suunda: CH K CH Spearmani ja Fechneri korrelatsioonikordajad on samade lähteandmete alusel arvutatuna tavaliselt küllalt erinevad ning see juhib tähelepanu asjaolule, et nad pole võrreldavad. 44
Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust
- Katse => inimese psüühilisi protsesse on võimalik eksperementaalselt uurida. Ernst Weber (1795-1878) Saksa arstiteadlane - Eristusvõime uurimine - Weberi reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C) S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt tajutavad stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 5
). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes sündivatele lastele tuleks luua eraldi õppeasutused, et loomupärast kõrget intellektuaalset potentsiaali toetaks ka keskkond (idee pärilikkuse ja keskkonna rollist). Psühhofüüsika (Ernst H. Weber, Gustav T. Fechner) füüsilise stiumaltsiooni ja selle poolt tekitatud aistingute seoste uurimine. * (vt lisaks pdf fail Lombroso) (Põhjalikum ajalookäsitlus Hergenhahn, B.R (1992). An Introduction to The History of Psychology. 2nd Ed. Brooks/Cole Publishing Company: California) Eksperimentaalpsühholoogia teke Katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigis eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku
minimaalselt vajalik juurdekasv, et märgata kahe raskuse erinevust. Ta leiutas ka Weberi seaduse. See näitab seda, et inimese silm ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Tartu Ülikooli professor/rektor Alfred Wilhelm Volkmann hakkas ühena esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus)
jälditavad ja tuvastatavad objektiivselt ilmnevate liigutustena, liikumistena, kehaprotsesside väliselt nähtavate muutustena, osa reageeringutest jääb kesknärvisüsteemi tasemele; osa reageerimisprotsesse on paratamatult eelteadvuslikud, eelteadvuslikele protsessidele võib järgneda aisting kui subjektiivne vastus ärritajale. Aistingutes kajastub objektide kvaliteet. Aisting on ajaline protsess. Suurima panuse aistingute psühholoogia välja töötamisele on andnud: G. T. Fechner, keda loetakse psühhofüüsika rajajaks (psühhofüüsika uurib tunnetusprotsesse, kus vaadatakse, mismoodi objektiivsetele mõõdetavatele füüsikalistele ärritajatele vastavad subjektiivsed reageeringud) Läved ja tundlikkus. Lävi on minimaalne või maksimaalne ärritaja, mida veel saab aistida ning sellest väljapoole jääv ei ärrita. Lävesid on mitut liiki: I. Absoluutsed Tundlikkuse alumine absoluutne lävi
ühikut on selgitatud välja, et vahel see +/- 2 sõltub sellest, et mis kujuga või mis asendis teistega võrreldes need asjad on. * Weber 1795-1878. Loetakse eksperimentaal psühholoogia algatajaks. Uuris sellist nähtust nagu eritusläved (S). Eritusläveks nimetatakse kõige väiksemat stiimuli erinevust, mille korral katseisik on võimeline vähemalt 75% katsekordadest avastada. Selle töö tagajärjel pakuti välja üks matemaatiline valem S/S = const. * Fechner 1801-1887 a. Tema seadis endale ülesandeks teada saada, kas on võimalik ühendada füüsiliste asjade maailm ja vaimsete asjade maailm. Tema oma uuringutes avastas, et on võimalik mõõta eristuslävede vahet - S = K Log I - mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab meie taju mulje. Mõlemad Weberiga avastasid, et matemaatikat on võimalik seostada psühholoogiaga. * Wundt 1832-1920 a. 1879 aastal lõi esimese psühholoogia labori. Talle võib kiitust
Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada
seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. Sageli on väidetud, et nende küsimustega saab tegeleda filosoofia. 2. Esteetika kui Filosoofia: paljude arvates on esteetika eelkõige filosoofia, mitte teaduse osa
· Laienes senine kitsas arusaam esteetikast kui ilusa kunsti teooriast (Hegel), mis väljendus uute esteetiliste kategooriate kasutuselevõtus (nt inetu, ülev, koomiline, traaguline jt). Kujunes esteetika kui ilu, inetuse jne teooria · Tekkisid kunsti nn spetsiaalesteetikas (nt kirjnaduse, kujutava kunsti, muusika, filmi, fotograafia jne esteetika) arenes esteetika kui kunstiteooria (esteetika kui kunst) · Kujunes välja eksperimentaalne esteetika (Fechner: madal esteetika ehk tegelemine empiirilise baasküsimustega 1870tel ja pandi alus esteetika kui loodusteaduslikule distsipliinile. Arenes esteetika kui meelelise tunnetuse teooria (esteetika kui eksperimentaalteadus) INETU(S) · Esteetiline kategooria, mille kasutuselevõttu soodustas: majanduse areng (industrialiseerumine ja sellega kaasnevad sotsiaalsed protsessid); kunstnikud kujutasid inetut tegelikkust
"valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9. Ernst Weber (1795-1878) oli anatoom, füsioloog (Leipzigis); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse
tasakaaluaistingud jmt.) propriotseptiivsed asitingud retseptorid asuvad lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi asitinguid. Seaduspärasused Ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. Psühhofüüsika uurib psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. (rajajaks G. T. Fechner) Tundlikkuse alumine absoluutne lävi ärritaja min mõjumäär, mis kutsub esile vaevumärgatava aistingu. Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne mõjumäär, mis veel tekitab adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhetes mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid see kõigub.
teadvustama. Siin on vaja mõõta ainult stiimuli füüsikalist intensiivsust ning tuvastada, milline stiimul teadvustub, milline mitte. Palju raskem on mõõta aistingu psühholoogilist intensiivsust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 19 Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (1801 - 1887): Psühhofüüsiline probleem on lahendamatu (aistingu intensiivsust ei saa võrrelda stiimuli intensiivsusega), kuid aistinguid võib võrrelda omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis
, Roto, P., Seuri. M. Sisäilma ja terveys – tietoa rakentajille. Kansanterveyslaitos, Ympäristöepidemiologian yksikkö Suomen Terveystalo Oy Kuopion aluetyöterveyslaitos, Työlääketiede Kuopion yliopiston painatuskeskus. ISBN 951-740- 329-1, 2002. Hägerhed, L., Bornehag, CG., Sundell, J. and the DBH-study group. Dampness in Buildings and Health (DBH). Buildings characteristics as predictors of "dampness" in Swedish dwellings. Proc. of Indoor Air 2002, Monterey, pp. 7-12. Häupl, P., Fechner, H., Petzold, H. 2004. ‘Interior retrofit of masonry wall to reduce energy and eliminate moisture damage: Comparison of modeling and field performance’, Thermal Performance of the Exterior Envelopes of Buildings IX, Florida. 312 Insenerikoda 1939. Välisseinte soojapidavuse mõõtmiste tulemustest. Kokkuvõte Insenerikoja välisseinte uurimise komisjoni töödest a. 1937-1939. Insenerikoja väljaanne. Tallinn, 1939. INSTA 122
annaabi.ee 
