PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8
Weberi seadus: eristusläve jagatis algpikkusega on ligikaudu püsiv ehk konstantne. S / S = C, kus algpikkus on S (sõnast stiimul), eristusläve suurus S, nende suhe C (konstantne). Kuigi Weberi seadus ei kehti alati, on paljud nägemise, kuulmise, puudutuse ja muud eristusläved kirjeldatavad selle reegliga. Weberi seadus üldisemalt näitab, et inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Gustav Theodor Fechner (kaasaegse psühholoogia üks rajaja, saksa õpetlane 1801-1887), sõnastas Weberi reeglile tuginedes psühhofüüsika Psühholoogia ajaloost 7 seaduse (kutsutakse ka Fechneri seaduseks). Seadus ühendab füüsiliste ja vaimsete asjade maailma. Fechner lootis sellega üle saada suurest lõhest nende kahe maailma vahel, kui vaid
Referaat Fibonacci jada 15.01.2013 Fibonacci jadast midagi Matemaatikas on üheks kindlaks uurimisobjektiks olnud Fibonacci arvud 1,1,2,3,5,8,13,.... milles iga järgnev number on kahe eelneva summa . Kus on tulnud sõna Fibonacci ? Fibonacci oli Itaalia matemaatik , sündis ta 1175 . aastal Pisa nimelises linnas . Teda on nimetatud üheks keskaja suurimaks matemaatikuks , tahate teada miks ? No eks seda saame lähimas kontektis teada kohe . Ta oli üks esimesi , kes tutvustas maailmale Hindu-Araabia numbrisüsteemi , mida me tänapäevalgi kasutame , ta leidis numbrites omaduse mida hakati 19 , sajandil nimetama ka tema nime järgi ( Fibonacci jada ) . Fibonacci numbrid on tihedalt seotud Kuldlõikega . Kõrvuti asuvatel Fibonacci arvudel on kindlad vastastikused suhted. Fibonacci arvude reas suvaliselt valitud arvule eelnev arv on alati ca 0.618 korda väiksem ning arvule järgnev arv on 1.618 korda suu...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Ajalugu Mille poolest on tuntud Gustav Fechner? Gustav Theodor Fechner 1801-1887 psühholoogia sünd 1850 formuleeris psühhofüüsika kui teaduse, mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse
lahendamine f. Kohtupsühholoogia kohtu mõju g. Psühhodiagnostika annab hinnanguid omadustele h. Tervise psühholoogia keskendub tervisele mõjule käitumises i. Keskkonnapsühholoogia keskendub käitumisele mingis ruumis või keskkonnas j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas AJALUGU 19 saj keskpaik: G. Th. Fechner (1801-1887) "Elements of psychophysics" 1860 Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879 esimene psühholoogilise eksperimentaalpsühholoogia labori (mõõtis vaimseid protsesse). Seisukoht: käsitles mõistust mõõdetavana. Strukturalism mõistus koosneb kolmest baasilisest elemendist (oli nõus et neid saab mõõta): o Tajud need tekitavad kombineerudes o tunded kogemuse
saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi. Weberi teadus eristuslävi pole muutuv, see on koguaeg sama. Hamilton püüdis Kanti viimast väidet ümber lükata. Uuris kui palju mahub inimese teadvusse korraga asju. Inimese lühiajaline mälu 7 +/ 2. Fechner Räägitakse WeberFechneri seadusest
vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. · Absoluutne lävi määratakse ära stiimuli minimaalse intensiivsusega, mille puhul ta (vähemalt 50 % juhtudest) üldse avastatakse. 5. Milles seisnevad Webberi ja Fachneri seadused, nende seotus. · Weberi seadus: j.n.d. moodustab konstantse e. muutumatu osa standardstiimuli intensiivsusest · Fechner: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis Seega Fechneri seaduse kohaselt on seos stiimuli ja aistingu tugevuse vahel logaritmiline: S = k * log I · Fechner üldistas E.Weberi seaduse, et väljendada sensoorse ja füüsikalise intensiivsuse vahelist seost. 6. Millise panuse on andnud signaaliavastamisteooria? Kuidas mõjutas psühhofüüsika varsemaid eeldusi
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
34) James Mill: assotsiatsionism ja utilitaarsus Eitab metafüüsikat ja teoloogiat. Inimesed on kahe suure jõu valduses: mõnu ja valu. Võime saada mõnu ja hoiduda valust. Parim valitsus pakub võimalikult paljudee õnne. Assotsiatsioone mõjutab erksus ja sagedus. 35) Mis on psühhofüüsika? Psühhofüüsika vastavuste leidmine füüsiliste stiimulite omaduste ja vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Rajaja oli Gustav Theodor Fechner, kes uuris sensoorset tundlikkust. 36) Psühhofüüsika seadus S=k x log R: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. 37) Millised olid Wundti teened psühholoogia ees? · Teaduse organisaator, lõi psühholoogialabori Leipzigi ülikoolis · Laboris püüdis mõõta teadvuse osiseid: aistinguid, reaktsiooni kiirust jne.
George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi. Kõik taju kontrollimise võimalused on teiste tajude kaudu, järelikult on maailm tajude kompleks, mille tõeline olemasolu vajab veel tõestamist. 4. Psühholoogia kujunemine teaduseks (I. Kant, W.Hamilton, E.Weber, G. T. Fechner, F. Galton, W. M. Wundt, W. James). Psühholoogia iseseisva teadusena kujunes välja suhteliselt hilja, alles 19. sajandi teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. 18. sajandil Immanuel Kant ei olnud rahul tema eluajal valitseva üldise ettekujutusega, et kõik, mis on teadvuses, on pärit meeleorganitest. Tema arvates on mõistuses asju, mis ei saa tuleneda kogemustest. Kanti vaade, et
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
ELULUGU Immanuel Kant- Saksa filosoof sündis 22. aprillil 1724 Ida- Preisimaal Königsbergi (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) linnas sadulseppmeistri peres. Kant oli pere 9 või 11(ei ole täpselt teada) lapsest neljas.Kantide esivanemad Cantid olid arvatavasti pärit Šotimaalt. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. Kanti kodulinnas Königsbergis tunti teda täpsuse musternäidisena: tema jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel; Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli väga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Ema tunnustas Kanti andeid. Ühes kirjas ütles Kant: "Ma ei unusta kunagi oma ema, sest ta istutas minusse esimese headuse seemne ja toitis seda; ta avas minu südame looduse mõjule; ta äratas ja avardas minu mõtteid, ning tema õpetustel oli minu elule ke...
surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias. · TÜ rektoril ja füsioloogia prof-l Alfred Wilhelm Volkmannil oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse (Handwörterbuch der Physiologie, 1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel. Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve, kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele. · Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886- 1891)
nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eksperimentaalselt uurida kõrgemaid psühholoogilisi protsesse. Neid saab uurida, kõrvutades kogu tsivilisatsiooni ajalugu ja erinevate rahvaste elu, kogemusi ja arengut. "Rahvaste psühholoogia"
Selle tulemusena sai ta luua skaala nende stiimulite mõõtmiseks. Tema järgi on absoluutne lävi punkt, kus stiimulit on võimalik esimesena tajuda ning eristuslävi on punkt kohe absoluutse tajuläve kohal, kus stiimuli muutust on võimalik tajuda. Peatselt hakkasid muud teadlased seda ideed testima ning veenduti, et see on tõene ainult teatud tingimuste all. Tema mõõtmisi segas ebajärjekindel nähtamatu sensoorse vea mõju. Seetõttu hakkas Fechner mõõtma sensoorse süsteemi eksimise suurust, et leida inimese, kui mõõtmisseadme, täpsus. Seda täpsust mõõtes sai järeldada, kas inimese sensoorse süsteemi ebatäpsus on konstantne kogu aja vältel. Selle idee testimiseks tegi ta eksperimente kahe objekti raskuste mõõtmisega ning vaadates, kuidas inimesed keskmisel otsustavad, millise objekti kaal on raskem. Ta testis seda erinevatel päevahetkedel, et avastada, kas sensoorne süsteem jääb konstantseks. Selle
• Kahe-punkti-lävi – kahe punkti puudutamine kehal ja kas kahe või ühe punkti tajumine kehal – sõltuvus kaugusest. Väikseim kahe punkti lävi keelel, suurim seljal. • Vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi ja muutuva väärtuse vahel – katsed kaalude abil. • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos). Gustav Theodor Fechner (1801-1887) • Materialistlik ja spiritistlik maailmavaade • Psühhofüüsikale alusepanija (uurimus füüsikaliste ja psühholoogiliste nähtuste seostest) • Selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt – aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest. • Absoluutne lävi – madalaim lävi, kus on veel võimalik stiimulit eristada.
heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne. Suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus(S.S Stevens)-Tajumulje kasv muutub stimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks. Weber- Fechneri seadus- Weberi eesmärgiks oli saada järjest täpsemaid tulemusi. See sillutas tee psühholoogiale, kui eksperimentaalsele teadusele ja juurutas eksperimentaalsete uurimismeetodite kasutamise. Weberi tööst tunnetusega oli inspireeritud Gustav Fechner, ning see viis edasi Weberi seaduse loomiseni. Weber ei mõistnud lõpuni, milline on tema panus tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel. Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia) Taju omadused • Tajul on piirid
Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni. Kahe nähtuse (ehk õigemini neid iseloomustavate muutujate) vahelisi korrelatiivseid seoseid uurides iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2. seose kujust ja 3. seose suunast. 43. Fechner’i hälbimissuundade kooskõlakordaja Fechneri korrelatsioonikordaja/Fechneri hälbimissuundade kooskõla kordaja Fechner võttis kasutusele lihtsa seose näitarvu, mis iseloomustab seose rangust ja suunda: CH K CH Spearmani ja Fechneri korrelatsioonikordajad on samade lähteandmete alusel arvutatuna tavaliselt küllalt erinevad ning see juhib tähelepanu asjaolule, et nad pole võrreldavad. 44. Spierman’i järjekorranumbrite korrelatsioonikordaja Spearmani järjekorranumbrite korrelatsiooni kordaja
Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psühhofüüsika elemendid". Koduõpetaja, kelle nimi oli muide Hermann Ebbinghaus, luges selle raamatu põnevusega läbi ja tal tekkis mõte rakendada taju uurimiseks mõeldud uurimisvõtteid, millest jutustas Fechneri raamat, ka inimese mälu peal. Selleks, et uurida mälu puhtal, sisust
- Katse => inimese psüühilisi protsesse on võimalik eksperementaalselt uurida. Ernst Weber (1795-1878) Saksa arstiteadlane - Eristusvõime uurimine - Weberi reegel (Weberi seadus) - (∆S/S=C) S - stiimul, ∆S - eristusläve suurus, C - konstantne Gustav Theodor Fechner (1801-1887) Saksa õpetlane - Psühhofüüsika seadus (Fechneri seadus) - seadus, mis ühendab füüsilise ja vaimsete asjade maailma. - n=k*log(Sn/So) n - eristuslävede arv, k - kordaja, Sn ja So - vastavalt hinnatavad ja minimaalselt tajutavad stiimulid tegevust => tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. 5
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulis...
minimaalselt vajalik juurdekasv, et märgata kahe raskuse erinevust. Ta leiutas ka Weberi seaduse. See näitab seda, et inimese silm ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Tartu Ülikooli professor/rektor Alfred Wilhelm Volkmann hakkas ühena esimestest uurima nägemise eristusvõimet. Eristusläveks nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Gustav Theodor Fechner on kaasaegse psühholoogia üheks rajajaks. Weberi seadusele tuginedes sõnastas üldise psühhofüüsika seaduse (Fechneri seadus). Wilhelm Maximilian Wundt püstitas esimese psühholaboratooriumi aastal. 1879. (tinglikult ka teadusliku psühholoogia sünniaasta). Emil Kraepelin oli Wundti õpilane, 1886 valiti ta Tartu Ülikooli professoriks. Francos Galton leidis, et andekus ja iseloom on päritavad. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus (nt vanemate pikkus)
jälditavad ja tuvastatavad objektiivselt ilmnevate liigutustena, liikumistena, kehaprotsesside väliselt nähtavate muutustena, osa reageeringutest jääb kesknärvisüsteemi tasemele; osa reageerimisprotsesse on paratamatult eelteadvuslikud, eelteadvuslikele protsessidele võib järgneda aisting kui subjektiivne vastus ärritajale. Aistingutes kajastub objektide kvaliteet. Aisting on ajaline protsess. Suurima panuse aistingute psühholoogia välja töötamisele on andnud: G. T. Fechner, keda loetakse psühhofüüsika rajajaks (psühhofüüsika uurib tunnetusprotsesse, kus vaadatakse, mismoodi objektiivsetele mõõdetavatele füüsikalistele ärritajatele vastavad subjektiivsed reageeringud) Läved ja tundlikkus. Lävi on minimaalne või maksimaalne ärritaja, mida veel saab aistida ning sellest väljapoole jääv ei ärrita. Lävesid on mitut liiki: I. Absoluutsed Tundlikkuse alumine absoluutne lävi
ühikut on selgitatud välja, et vahel see +/- 2 sõltub sellest, et mis kujuga või mis asendis teistega võrreldes need asjad on. * Weber 1795-1878. Loetakse eksperimentaal psühholoogia algatajaks. Uuris sellist nähtust nagu eritusläved (S). Eritusläveks nimetatakse kõige väiksemat stiimuli erinevust, mille korral katseisik on võimeline vähemalt 75% katsekordadest avastada. Selle töö tagajärjel pakuti välja üks matemaatiline valem S/S = const. * Fechner 1801-1887 a. Tema seadis endale ülesandeks teada saada, kas on võimalik ühendada füüsiliste asjade maailm ja vaimsete asjade maailm. Tema oma uuringutes avastas, et on võimalik mõõta eristuslävede vahet - S = K Log I - mida intensiivsem on stiimul, seda aeglasemalt kasvab meie taju mulje. Mõlemad Weberiga avastasid, et matemaatikat on võimalik seostada psühholoogiaga. * Wundt 1832-1920 a. 1879 aastal lõi esimese psühholoogia labori. Talle võib kiitust
Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta. Kunst, mis ürit...
"valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9. Ernst Weber (1795-1878) oli anatoom, füsioloog (Leipzigis); puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant. 10. Gustav Fechner (1801-1887) - (medits.haridus) füüsik, filosoof, religiooni, esteetika, ps. jm. uuringud; värvinägemine, järelkujundid (1830 A). Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni (sub mulje) vahel. 11. Wilhelm Wundt (1832-1920) - esimene "pärispsühholoog" (füsio; med.) 874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud, et saab eks. uurida kõrgemaid ps. protsesse
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
teadvustama. Siin on vaja mõõta ainult stiimuli füüsikalist intensiivsust ning tuvastada, milline stiimul teadvustub, milline mitte. Palju raskem on mõõta aistingu psühholoogilist intensiivsust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 19 Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (1801 - 1887): Psühhofüüsiline probleem on lahendamatu (aistingu intensiivsust ei saa võrrelda stiimuli intensiivsusega), kuid aistinguid võib võrrelda omavahel. Aistingute omavahelise võrdluse aluseks on eristuslävi (ka vaevumärgatav erinevus - v.m.e.) vähim tunnetatav erinevus stiimuli subjektiivsetes intensiivsustes. Eristusläve kui mõõtühiku kaudu saab üle minna stiimuli intensiivsuse seostamisele aistingu intensiivsusega. Ernst H. Weber (1795 - 1878) mõõtis
, Roto, P., Seuri. M. Sisäilma ja terveys – tietoa rakentajille. Kansanterveyslaitos, Ympäristöepidemiologian yksikkö Suomen Terveystalo Oy Kuopion aluetyöterveyslaitos, Työlääketiede Kuopion yliopiston painatuskeskus. ISBN 951-740- 329-1, 2002. Hägerhed, L., Bornehag, CG., Sundell, J. and the DBH-study group. Dampness in Buildings and Health (DBH). Buildings characteristics as predictors of "dampness" in Swedish dwellings. Proc. of Indoor Air 2002, Monterey, pp. 7-12. Häupl, P., Fechner, H., Petzold, H. 2004. ‘Interior retrofit of masonry wall to reduce energy and eliminate moisture damage: Comparison of modeling and field performance’, Thermal Performance of the Exterior Envelopes of Buildings IX, Florida. 312 Insenerikoda 1939. Välisseinte soojapidavuse mõõtmiste tulemustest. Kokkuvõte Insenerikoja välisseinte uurimise komisjoni töödest a. 1937-1939. Insenerikoja väljaanne. Tallinn, 1939. INSTA 122
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
