Planeerimistähtaegade järgi jagatakse plaane -lühiajalised (jooksvad) -keskajalised -pikaajalised (perspektiivsed) Planeerimisobjektide järgi -allüksuste ja ettevõtte kui terviku plaanid Tegevussuundade järgi -tootmisplaan -finantsplaan -turundusplaan -varustuse plaan -tööjõuplaan Planeerimise põhimõtted Efektiivse planeerimise printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. 1. Planeerimise primaarsus 2. Planeerimise süsteemsus (täielikkus) 3. Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. 4. Planeerimise paindlikkus Planeerimise põhimõtted 5. Planeerimise tasakaalustatus 6. Planeerimise ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Planeerimise täpsus 9. Planeerimise pidevus Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske Planeerimise põhietapid. 1. Ettevõtte üldiste eesmärkide kindlaks määramine. 2
Vabariigi lõpus ja keisririigi ajal hakati seda laialivalguvat õigusalast materjali koguma ja ühtlustama. Kujunesid välja elukutselised õigusteadlased (juristid), kes koostasid terviklikud seaduste kogud ja selge õigusalaste mõistete süsteemi (juriidilise terminoloogia). Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Allikas 2.Roomlased tõid poliitilisse praktikasse patriotismi mõiste (mis kasvas hiljem üle kristlikuks solidaarsuseks) ja lepingulisuse (õiguse primaarsus). Riiklikud huvid seati kõrgemale üksikisiku huvidest, samal ajal kui võimujaotuses ühiskonnas pidid põhinema kokkuleppelistel, õiguslikel alustel ehk lepingutel. Riigi asja peeti omaette sfääriks, mida nimetati res publica (tõlkes "avalikud asjad"). Roomlastel pärineb ka arusaam föderalismist, kui lepingulistel alustel organiseeritud suhtest poliitiliste subjektide vahel (Foedus = leping, lepinguline alus)
o Paralingvistilised (intonatsioon, häälikud, rõhk) ja ekstralingvistilised (zestid) vahendid o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused)
– aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus. • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid:
3. Keelesüsteemi duaalsus keelesüsteemi kaks liigendust: esiteks tähendus/vorm, teiseks fonoloogiline süsteem. 4. Keelsüsteemi produktiivsus inimekeel lõpmata arenev, avatus uuendustele, Veel omadusi: - Elusa keele süsteemi pidev muutumine laensõnad, grammatika muutumine ajapikku. - Keelesüsteemi variantide olemasolu(allkeeled: nt kirjakeel, dialekt e murre, idiolekt ühe inimese keel, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas(emakeel) - Metakeele olemasolu keele abil võime rääkida ja kirjeldada keelt - Võime kõnelda sellest, mida pole kohal Maailma keeled (EKSAMIKS???) Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt Keelte liigitamine: 1) genealoogiline liigitus keelte suguluse järgi, pärit samast algkeelest. (Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud suguluskeeli, nt baski keel ja korea keel)
5. Tööjõuplaan · Lahendavate ülesannete järgi: 1. Strateegiline (teeb ettevõtte tippjuhtkond) 2. Taktikaline (milliste vahenditega plaane ellu viiakse) 3. Operatiivne (lühiajalised plaanid, nt mida töötajad just tänasel päeval teevad) Planeerimise põhimõtted: · Efektiivse pl-se printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. 1. Planeerimise primaarsus 2. Planeerimise süsteemsus (täielikkus) 3. Plaanide ja nende näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. 4. Planeerimise paindlikkus (võime kiirelt muuta otsuseid) 5. Pl-se tasakaalustatus 6. Pl-se ökonoomsus 7. Ressursside ökonoomne kasutamine 8. Pl-se täpsus 9. Pl-se pidevus (libisev pl-ne) · Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske. Planeerimise põhietapid: 1
ühiskonna ümberkujundamise võimalused revolutsiooni teel, jõudmaks kommunistliku ühiskonnani. Marxi teoreetiline pärand kuulub nii filosoofia, sotsioloogia kui majanduse valdkonda. Marxi hinnatakse sotsioloogias ja teistes ühiskonnateadustes: - materialistliku ajalookäsitluse e. arengu ajaloolis-determinalistliku mudeli väljatöötajana ((tootmissuhted ja tootlikud jõud, ühiskondlikud formatsioonid, majanduse primaarsus teiste ühiskonnasfääride ees) - konfliktiteooria looja, konflikti roll ühiskonnas - sotsiaalse võõrandumise teooria looja Võttis kasutusele mõisted sotsiaalne kord ja konflikt ühiskonnas. HERBERT SPENCER (1820-1903) Võttis ülesandeks luua sünteetiline filosoofia.(10 osa, 5 teost, millest 2 pühendatud sotsioloogiale) Teoses "Sotsiaalne staatika" sõnastas võrdse vabaduse seaduse:
Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel
– ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Kommunikatiivne situatsioon: suhtlus ehk kommunikatsioon : saatja saadab sõnumi vastuvõtjale. Inimene ütleb midagi teisele inimesele, televisiooniprogramm jõuab vaatajateni jne. Sõnum on materiaalne nähtus või protsess. ( linnulaul, valgusfooti punane tuli) inimkeele omadusi • kõne primaarsus, kirja • elusa keele süsteemi pidev sekundaarsus; muutumine; • keele omandamine lapseeas • keelesüsteemi variantide olemasolu (esimene ehk emakeel); (allkeeled: näit kirjakeel, dialekt e • metakeele olemasolu (?); murre, • võime kõnelda sellest, mida pole idiolekt, stiil); koha Inimkeele olemuslikud omadused
– aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia morfoloogia semantika leksikoloogia pragmaatika süntaks tekstilingvistika
Ettevalmistused, mida tuleb teha enne protsessi esimest sammu, on tavaliselt kriitilise tähtsusega. Ettevalmistused: õiged inimesed, aeg+koht, teema, kehtestamissõnumid, tutvustage meetodit. Kui probleemi lahendamise protsess ei toimi, tehke kindlaks, kas olete vältinud tavalisi lõkse mis vähendavad selle meetodi efektiivsust, otsige peidetud probleeme ja/või korrake protsessi. Lõksud: emotsioonidega ei tegelda esmajärjekorras – emotsioonide primaarsus – kui tunded on tugevad, tuleb nendega kõigepealt tegeleda – enne igasugust muud tegevust. probleemi ei defineerita õigesti – protsess ei ole mõeldud väärtuskonfliktide lahendamiseks. ajurünnaku ajal antakse hinnanguid või selgitusi – see tõkestab efektiivset ajurünnakut ja võib selle lõpuks hävitada. üksikasjalikud detailid jäävad välja töötamata – lahendust ei viida
Armastuseideaalide psühholoogilised funktsioonid On teooriaid, mis ütlevad, et tegelikult ei armasta teist inimest vaid armastust ennast. Teine inimene paneb selle lihtsalt käima, käivitab selle tunde. Vanad filosoofid: Metafüüsiline jõud- vastandatakse vihkamisena. Armastust tõsteti kõrgemale teistest tunnetest. Naturalistlik psühholoogia- räägib pigem, mis on soojätkamise tähenduse tähtsus. Laiem psühholoogiline lähenemine- siin lükatakse kõrvale primaarsus (kumb on enne, kas tundepool …), siin püütalse mõlemat tasakaalustada, me ei saa eristada. Kui sa räägid armastusest, siis tegelikult pead rääkima mõlemast. Füsioloogia- Räägib rohkem hormoonidest. Seisund, mis saavutatakse armastuse olemasolul. Sotsiaalpsühholoogia- vaatab jälle omamoodi armastust, nähakse sotsiaalses keskkonnas rohkem, Sternberg, 1986- tema kolmnurga mudel, kus intiimusus jäi üles kirg ja pühendumus jäid alla nurkadesse. Romantilises peaks need kõik kolm
märgisüsteem) ning tavaliselt on ka mingi müra, mis segab. Inimkeele omadused: •keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus –aga: ikoonid ja indeksid; •keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus –aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; •keelesüsteemi duaalsus •keelelise suhtluse toimimine voorudena; •elusa keele süsteemi pidev muutumine; •keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); •kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; •keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: Foneetika ja fonoloogia - häälikud, foneetika tegeleb hääliku füüsilise poolega, fonoloogia uurib häälikute süsteemi Morfoloogia - sõnavormidega tegelemine
varustamine ressurssidega Lihtsustada tulemuste kontrollimist d. Plaanid peavad moodustama ühtse süsteemi, pidades silmas kogu firma peaeesmärki e. Efektiivse planeerimise printsiibid st normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada; nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevas majandusriske: Kavandamise primaarsus Kavandamise süsteemsus (täielikkus) Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus Kavandamise paindlikkus Kavandamise tasakaalustatus Kavandamise ökonoomsus Ressursside ökonoomne kasutamine Kavandamise täpsus Kavandamise pidevus 31. Plaanide liigid, plaani tunnused.
koordinatsioonihäirete puudumisele tahtlikud toimingud otsustab aju kui selline – teadvuslikkus vastava toimingu kasuks otsustamisest kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega (testitav EEG masinaga; ajavahe 1-3 sekundit) TAHTELINE KOGEMUS: tahteline kogemus – tekib kui isik elab läbi ja tõlgendab oma mõtet enda käitumise põhjusena Daniel Wegner’i kolm põhitingimust, mis paneb isikud uskuma, et muutus tuleneb nende vabast tahtest: 1) primaarsus: inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele ja inimene ise tunnetab seda nii 2) kooskõlalisus: inimese mõte on tegevusega vastavuses (ei erine) ja inimene ise tunnetab seda nii 3) eksklusiivsus: inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks ja inimene ise tunneb seda nii kuri tahe ehk süü – inimene saab aru oma teo iseloomust ja kahjulikkest tagajärgedest ning soovib nende saabumist
teine liigendus: fonoloogiline süsteem, kus tähenduseta üksustest pannakse kokku tähenduslikud üksused (sõnad) 4) keelesüsteemi produktiivsus- Keelel ei ole piire; lausete hulk keeles on piiramatu. Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine. Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest
- Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast). Loomulik keel: kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. ,,Loomulik" tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on
Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). - Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). - Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) - Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus - Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) - Metakeele olemasolu(?) (Metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast). Loomulik keel: kõige olulisem inimestevahelise suhtluse vahend. ,,Loomulik" tähendab, et 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate jooksul ja nende vahendid, eelkõige sõnavara on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses
mingil määral, milline jätk tema järel tuleb ja iga kõnevoor on tehtud sobivaks eelneva kõnevooruga. suhtlusjärjestus 3. Parandus/remondiliigendus (repair): süsteem, mille abil kõnelejad käsitlevad kõnelemisel, kuulamisel ja kõne mõistmisel tekkinud raskusi. parandusmehhanism Põhiideed: · Eesmärgiks on leida, kuidas inimesed tulevad toime omavahel keeleliste vahendite abil suheldes · Kõne ja tegevuse primaarsus: lõppkokkuvõttes loob inimeste tegevus nii situatsiooni kui ka vestlejate identiteedi · Tähendused sünnivad kõneleja (current speaker) ja kuulaja (recipient) koostööna ning teksti ja konteksti ühisel mõjul · Analüüs toetub empiirilisele materjalile, järeldusi ei tehta introspektsiooni abil · Lähtutakse sellest, et suhtlejad oma käitumises tegelikult kogu aeg analüüsivad enda ja partneri tegevusi ja keelt.
1.Liigitus Põhiõigused võib jaotada:Vabadus- e tõrjepõhiõigused - õigused vabadusele; enamus põhiõigus on vabaduspõhiõigused, Õigustama peab vabaduse piirangut, õigustama ei pea kunagi vabadust ennast. Luba midagi teha on meil põhiõiguste jõul, seadus, mis sätestab migneid lubasid ilma keelde sätestamata on mõttetu. Kõik, mis pole keelatud, on lubatud.Soorituspõhiõigused on õigused sooritusele. Võrdsuspõhiõigused õigused võrdsele kohtlemisele. 2. Vabaduse primaarsus vabadust ei pea õigustama, õigustama peab vabadusepiirangut. 3. Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud PS §11 lause 2 õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud... (kirjutada PS-sse juurde,et see on proportsionaalsuse põhimõte). Proportsionaalsuse põhimõte tähendab seda, et kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Põhiõiguse riive peab olema: -sobiv soodustab eesmärgi
4. keelesüsteemi produktiivsus: Lause või mõtte pikkus pole piiratud; Vajadusel saab uusi sõnu juurde tuletada. Sõnadel võib olla mitu tähendust. Kõik keeled võivad kõiki mõtteid väljendada. · elusa keelesüsteemi pidev muutumine · keelesüsteemi variantide olemasolu: · allkeeled (kirjakeel, kõnekeel), · dialekt e murre, · idiolekt (individuaalne eripära), · stiil (kõrge, madal) · kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; · keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel); · metakeele olemasolu (?) · metakeel keel, mille abil räägitakse keelest endast; keel on iseenda metakeeleks. 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1
· Planeerimistähtaegade järgi jagatakse plaane -lühiajalised (jooksvad) -keskajalised -pikaajalised (perspektiivsed) · Planeerimisobjektide järgi allüksuste ja ettevõtte kui terviku plaanid · Tegevussuundade järgi -tootmisplaan-finantsplaan -turundusplaan-varustuse plaan -tööjõuplaan · · Planeerimise põhimõtted · Efektiivse planeerimise printsiibid, s.t. normide ja reeglite hulk, millest plaani koostamisel tuleb kinni pidada. · 1.Planeerimise primaarsus · 2.Planeerimise süsteemsus (täielikkus) · 3.Näitajate, eesmärkide hindamise mõõtude (kriteeriumide) selgus. · 4.Planeerimise paindlikkus · 5. Planeerimise tasakaalustatus · 6. Planeerimise ökonoomsus · 7. Ressursside ökonoomne kasutamine · 8. Planeerimise täpsus · 9. Planeerimise pidevus · Nendest printsiipidest lähtudes on võimalik vähendada tulevasi majandusriske · · Planeerimise põhietapid. · 1
Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fasistliku liikumisega? Arvatakse, et fasism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fasistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta
Eriti Tartus. Vallavolikogude valimistel ei saavutanud erilist edu, maal oli nende oht teoreetiline. Riigipöörde küsimuses olid aga eriarvamusel. Liider Artur Sirk oli vastu. Kas Eesti vabadussõjalaste puhul oli tegu paremäärmusliku või fašistliku liikumisega? Arvatakse, et fašism, kuna 1. Juhiprintsiip 2. Poliitilist võimu hoidev ainupartei 3. Kollektivistlik põhimõte 4. Autoritaarne demokraatia 5. Kollektivism 6. Välispoliitika primaarsus 7. Solvatud rahvustunne. 14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast. Riigikohus jättis kaebused liidu, selle osakondade ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumise ühingu sulgemise kohta
Tahteaktis (tahtlikus käitumises): a) eneseregulatsioon (mõtlemine, kaalutlemine, otsustamine, kontroll, mujale suunamine); b) motivatsioon (tõukejõud, aktivatsioon, erutus), c) vaba valik V. Ivannikov. Vaba tahte tunnus: ma oleksin võinud käituda ka teistmoodi. Tahe: psühholoogiline ja moraalne (kõlbeline) nähtus. Vabadus toob vastutse. Daniel Wegner: tahteline kogemus tekib, kui inimene tõlgendab oma mõtet enda käitumise põhjusena. Teadlikul tahtel on 3 allikat: PRIMAARSUS inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele; KOOSKÕLALISUS inimese mõte on tegevusega vastavuses, EKSLUSIIVSUS mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjenduseks. Kui need kolm on täidetud, siis inimene tunneb, et see asi juhtus tema tahte järgi. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendite valik otsustamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia
tähenduses – kodanlik liberaalne õigusriik b. Materiaalne õigusriik laiemas tähenduses s.o. sotsiaalne õigusriik ehk nn õiglusriik, mille eesmärgiks on sotsiaalne õiglus III Struktuur IV Põhiõigused Võib jaotada kolmeks: vabadus e tõrjepõhiõigused; soorituspõhiõigused (isikul nõudeõigus riigi vastu); võrdsuspõhiõigused (isikul riigi vastu õigus võrdsele kohtlemisele) 1. Vabaduse primaarsus – vabaduse teostamist ei pea õigustama, õigustama peab vabaduse piirangut (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud) 2. proportsionaalsuse põhimõte § 11 lause 2 Kui avalik võim piirab isiku vabadust, siis tohib ta seda teha sisuliselt mõistlikul määral (piirang peab olema proportsioonis eesmärgiga) a) sobiv (riive peab olema sobiv) – sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist
funktsionaalsed seosed. Tahtlikud toimingud otsustab aju, sest nende aluseks on muutus ajukoore aktiivsuses. Teadvus kaasneb väikese hilinemisega aju otsusele (!). Seega ei pruugi vaba tahet kui sellist olemas ollagi või esimesel hetkel on see mitteteadvustatud. Tahteline käitumine võib eeldada ka pikemaajalist kaalumist (eri eesmärkide vahel). Tahteline käitumine eeldab, et inimene tõlgendab oma mõtet enda käitumise põhjusena. Teadliku tahte kolm allikat on : - primaarsus – inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele - kooskõlalisus – inimese mõte on tegevusega vastavuses - eksklusiivsus – inimese mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjuseks Tahteline tegevus ja tahte funktsioonid Kolm tahet ja motivatsiooni siduvat aspekti: 1) Motivatsioon on aktiivsuse allikaks. 2) Motivatsioon kui seletus sellele, miks üks või teine tegevus on valitud
põhiseadus ja sellega kooskõlas olevad seadused selleks volitavad. Negatiivselt tähendab see formuleering, et ükski riiklik akt ei tohi olla vastuolus põhiseadusega. Seda võib nimetada põhiseaduse primaarsuse põhimõtteks.*44 Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu aktid, mis on põhiseadusega vastuolus, ei ole teostatud „põhiseaduse alusel“. Klausli „ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel“ tõttu lisandub siin põhiseaduse primaarsusele seaduse primaarsus. Formuleeringu „sellega kooskõlas olevate“ tõttu on seaduse primaarsus põhiseaduse primaarsusele allutatud, mis on vastavalt üldisele õigusallikate hierarhiale iseenesestmõistetav. Õiguse printsiibid — tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast, milleks on konstitutsioon. Demokraatia printsiip — demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid
tekitab inimestes võõristust, aga millele seda uudsust ette heita on kohatu. Termini uudsusest pole uue mõiste puhul paraku mingit pääsu. Asja, mida pole varem öeldud, ei saa mitte kuidagi öelda nii, nagu seda on alati öeldud. Ehk: terminivaidlustes tasub arvestada, et millestki uuest rääkimine, ükskõik kuidas, põhjustab alati kuulajates reaktsiooni, et nii ju ei räägita. 6.6 Keele tekkimine ja muutumine Kõne primaarsus teeb keele muutumise seletuse triviaalseks: keel muutubki natuke iga inimese iga ütlusega, olgu ainult keeleteadlased palun tasemel ja suutku see piisava kiirusega ära kirjeldada, kui ei taha lasta keelekirjeldusel keele enda arengust maha jääda. Kuna erinevus keele ja muude (sh varasemate) suhtlusviiside vahel on kvantitatiivne ja üleminek sujuv, siis saab samal viisil enda jaoks ära seletada ka keele algse tekkimise: suhtlusviisid on arenenud koos
1) suhtleja, kes on usaldusväärne, atraktiivne, kellel on kogemust, JA kes on mingil määral sarnane kuulajaga mõjutab hoiakuid rohkem 2) sõnum - ühepoolne väite (varjame); -kahepoolne (kirjeldame mõlemad pooled, kuid toome välja teise poole nõrgad kohti) Mis on teate sisu? - mõistus vs emotsioonid • teade seostatuna meeldivate emotsioonidega • teade seostatuna negatiivsete emotsioonidega • ühepoolsed vs kahepoolsed väited • primaarsus vs hilisus 3) kanal -kuidas esitame sõnumit? Kui sõnum on lihtne -video oli kõige efektiivsem, ja kirjalik sõnum ebaefektiivne kus sõnum oli kompleksne - kirjalik sõnum oli efektiivsem, ja audiosõnum ebaefektiivne 4) saaja -keda on kergem veenda? Teadmised teevad meid vähem avatud hoiakute muutmiseks. Kolmanda-isiku efekt - uskumus, et veenvad sõnumid mõjutavad Mind isiklikult vähem kui enamik teisi. 5) sihtkäitumine - kergem on veenda kui ülesande on lihtne ja kerge
suunamine) b) Motivatsioon (tõukejõud, aktivatsioon, ergutus) c) Vaba valik (V. Ivannikv) /vaba tahte tunnus: ,,ma oleksin võinud teha ka teistmoodi". Tahe: psühholoogiline ja moraalne (kõlbeline) nähtus. Vabadus toob vastutuse. / Daniel Wegner: (ütleb, et vaba tahe on illusioon) tahteline kogemus tekib, kui inimene tõlgendab poma mõtet enda käitumise põjusena. Teadlikul tahtel on 3 allikat: 1. Primaarsus inimese mõte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele 2. Kooskõlalisus inimese mõte on tegevusega vastavuses 3. Eksklusiivsus mõte on tegevuse ainsaks näivaks põhjusks. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendute valik -- > otsutamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused:
annaabi.ee 
