1.) Dualism - Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab....
,,Tsiviilseadustiku üldosa seadus" Kohustuslik kirjandus: J.köhler ,,Tsiviilseadustik" Riigikohtu lahendid (www.riigikohus.ee -lahendid-märksõnastik-tsiviilasjad) Riigikohtu lahendeid peab teadma paari lausega(lahendite mõtet) Eksamil on teoreetilised küsimused ja kaasus(tuleb lahendada peast, ilma seadust kasutamata, vajab tähelepanu, lahendame ka loengutes Vale sõna, vales järjekorras- VALE TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS · tsiviilõiguse koht õigussüsteemis ÕIGUS- käitumisnormide kogum, mis on garanteeritud riigi sunnijõuga, kui neid ei täideta võib toimuda riigisanktsioon(politsei, kohus jne) Õigus jaguneb: Eraõigus(üksikisiku huvi) ja Avalik õigus(riigi huvi) Eraõiguse ja avaliku õigusel on eristamiseks 3 teooriat: Subordinatsiooni teooria- alluvus. Eraõigus on subjektid võrdsed, avalikus õiguses on alluvus suhe. Kuid see teooria pole ka rahuldav, eraõiguses esineb alluvus...
Advent- Kristuse tulemise aeg (Suur Reede; Ülestõusmispüha) Allah- jumala araabiakeelne nimetus Norm- reegel, juhis, mudel, eetiline käitumisreegel või juhis Altar- Kiriku pühim paik, laud armulaua ettevalmistamiseks Normatiivne- reeglipärane, juhist andev Amulett- ese, mida kantakse nõiduse, haiguse või ebaõnne tõrjumiseks Ohver-kultusetoiming, millega antakse midagi jumalatele või üleloomlikele Animism- hingeusk, hinge omistamine esemetele ja loodusnähtustele olenditele Antisemitism- juudivastasus Ontoloogia- õpetus olemisest, oleva sügavast loomusest Askees- usulismüstiline õpetus, mis keskendub praktilistele harjutustele Ortodoksi kirik- õigeusu kirik, kristliku kiriku idaharu Askeet- inimene, kes eetilistel, usulistel vms põhjustel on loobunud Panteism-usk, et...
atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism , idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes....
Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: a. Dualism b. Monism c. Emotivism d. Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetult sisetunde kaudu, ilma loogilise põhjenduseta? a. Induktsioon b. Deduktsioon c. Intuitsioon d. Falsifikatsioon 8...
Freudi arvates seletab see teadvustamata osa inimese käitumises kõike. Tänapäeva psühholoogia ei nõustu Freudi teadvusekäsitlusega kuna see pole kinnitust leidnud. Eneseteadvus on teadvuse üks vorm- teadlik olemine ja arusaamine iseendast. 1.4. Keha ja vaim Kuidas on seotud keha vaim? Seni pakutud lahendused jagunevad kahte rühma: 1. Keha ja vaimu kahesus ehk dualism . René Descartes´i (prantsuse filosoof) arvates erineb ,,mõtlev asi" (ld k cogitas) , see tähendab inimes mõistus või teadvus, täielikult füüsiliste asjade- kehade- maailmast. Mõttel puudub ulatus, osad ja asukoht ruumis, erinevalt füüsilistest asjadest. Selle idee kohaselt eksisteerib kaks maailma: kehade maailm ja vaimumaailm. 2. Keha ja vaimu ühtsus. Selle vaate kohaselt on teadvus piisavalt keerulise...
Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu - aktiivne vastupanu, sissisõda, maalt lahkumine Keskaegne dualism : vastuolu kristliku vabaduse ja sotsiaaase tõelisuse vahel üleeuroopaline. Mõndadele pakkus uus usk seletuse kõiksuse ja põhjuslikkuse kohta. Liigutav sõnum paradiisi kohta võis paljudele korda minna. Suured muudatused nii poliitilises, ühiskondlikus kui usulik-kiriklikul tasandil. Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide...
on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism , jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab...
Kuna inimesed loovad endale ise Jumalat, puutuvad paljud kindlasti kokku müstilise teoloogiaga. Sealt innustust saanud leiavad aga tee traditsioonilise Jumala juurde. Eestis oleks kõige suurem tulevik pastoraalteoloogial. See oleks valdkond (näiteks hingeabi) kus meie ühiskonnas kõige suuremad puudujäägid esinevad. 2. Andres Põder on öelnud, et kirik usub tervikliku maailmanägemise võimalikkust, kus teaduse ja usu dualism on ületatav. Tänases Eestis on teadus midagi sellist kuhu Jumalale ei ole asja. Teadusele on pandud tänamatu ülesanne tõrjuda ja asendada religiooni ja seega on ta ise muudetud religiooniks. Oluline on taas teadvustada mõlema valdkonna erisust aga ka olulist koostööd. Terviklikku maailmataju taasavastamine näib olevat üks kaasaja väljakutseid. Tõetaotlusel ei tohiks usk ja teadus vastanduda teineteisele vaid pigem üheskoos nihilistlikule eluhoiakule....
2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste liiki ja arvatavasti on piirkondi, kus need kattuvad (näiteks psüühiliste nähtuste väljad). transtsendentaalne (ld. k teisele poole minema, üle astuma)...
00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331) 1...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)...
1. Valguse olemus Newtoni ja Huygensi teooria kohaselt. Dualism . Teooria kirjeldab valgust kui osakeste voogu, mis levib sirgjooneliselt, selgitab teravate varjude tekke, kuid ei suuda seletada, miks valgusvihud lähevad üksteisest läbi ja osakesed ei põrku ega haju. 2. Valguse kui elektromagnetlaine ehitus, valguse lainepikkuste vahemik?Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus...
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon....
Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism . Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus...
Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism : vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)...
Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Iseloomulik on ka dualism : vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem. Uusaegne riik : Iseloomulik suveräänsus ehk olemas kõrgem võim mingi territooriumi üle. Prantsusmaa: võim kuulub rahvale, valitsejatele on see ainult laenatud. Inglismaal: parlament kehtestab rahva suverräänsust. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)...