Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tekkivad" - 1816 õppematerjali

thumbnail
1
doc

Miks tekkivad põlvkondade vahelised konfliktid?

Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle...

Eesti keel → Eesti keel
323 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kodus tekkivad jäätmed ja nende utiliseerimine.

KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED JA NENDE UTILISEERIMINE SISUKORD · Sissejuhatus......................................................lk 3 · Kodus tekkivad jäätmed...................................lk4 · Jäätmete utiliseerimine.....................................lk5 SISSEJUHATUS · Kodumajapidamises igapäevaselt tekkivatest jäätmetest suur hulk on pakendijäätmed, vanapaber ja biolagunevad jäätmed. Kui neid jäätmeliike eraldi koguda, tekib umbes 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. KODUS TEKKIVAD JÄÄTMED

Loodus → Keskkonna õpetus
9 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Tehniline mehaanika I - kodutöö nr 5

docstxt/135152226385.txt

Mehaanika → Tehniline mehaanika
132 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rünk(saju)pilved (Cumulus)

Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki.  Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa ilma rünkpilved hajutavad tugevasti päikesekiiri ja näevad välja särav valgetena  Keskmiselt arenenud rünkpilved(Cumulus mediocris) need meenutavad ko...

Füüsika → Alalisvool
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rakendusmehaanika kontrolltöö 2

1.Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.

Mehaanika → Rakendusmehaanika
48 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tähe liigid

Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi ­ vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ­ ülihiiud ­ on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks ­ mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema mas...

Füüsika → Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Unehügieeni referaat

Aire Ilves UNEHÜGIEEN Referaat Tööohutuse- ja tervishoiu alustes Juhendaja: Marelle Grünthal-Drell Tallinn 2012 SISUKORD 2 Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lugejale unehügieeni olemust ja miks on see inimestele niivõrd oluline. Nimelt püüan täpsemalt selgitada mis on unehügieen, ja kuidas see mõjutab inimest ning tema töövõimekust. Toon välja ka unehügieeni puudumisel tekkivad levinuimad unehäired. Referaadis on neli peatükki ning ühes peatükis on neli alapeatükki. Referaat mahutub viiele leheküljele. 3 1 MIS ON UNI? Uni on üks meie teadvuse vorme. See on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille ülesandeks on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Uni on hädavajalik, et taastada inimese päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid

Meditsiin → Tööohutus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rakendusmehaanika

1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid.

Mehaanika → Rakendusmehaanika
22 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Tehniline mehaanika I - kodutööde kogum

docstxt/135720483086.txt

Mehaanika → Tehniline mehaanika
576 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Patoloogia test

5-Funktsioonihäire (functio laesa) – põletikulise elundi või kehaosa talitus on häiritud 6-Põletikuline eksudaat – veresoontest väljunud valgurikas hägune vedelik 2. Hüperergiline põletik tähendab, et… (1) tekib organismi kõrgenenud tundlikkus ja see on ülitugev põletiku reaktsioon. 3. Loetlege 3 olulist muutust kudedes põletiku puhul (3) 1-Alteratsioon 2-Eksudatsioon 3-Proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad: a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud 5. Loetle põletiku koldes fagotsüteerivaid rakke Leukotsüüdid, makrofaagid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 6 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse

Meditsiin → Patoloogia
117 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Bufee laua teenindamise korraldamine

Signe Pajunurm Rühm 031MT Nõuetekohaselt ja otstarbekalt korraldatud laomajanduse eesmärgiks on toorainete ratsionaalne kasutamine ning nende kvaliteedi säilitamine kuni tarbijale üleandmiseni. Märksõnadeks otstarbeka laomajanduse korraldamisel suurköögis on säästlikkus ja optimaalne varumine. Varumisprotsessi Vastuvõttu lattu Ladustamise tingimusi Ülevaadet laos olevast toorainest Toorainevarude planeerimisel ettevõttele arvestatakse: Kaubakäivet Menüüd Kaugust hulgiladudest Kohaleveoja säiltustingimusi Toiduainete realiseerimisaega Käibevahendeid Samuti on otstarbekas arvestada ka: Hinnasoodustusi Konkreetse tooraine defitsiiti tarnijate juures Kiiresti riknevaid toiduaineid tuleb varuda 12 päevaks või vastavalt nende realiseerimisajal Kuivaineid ja konserve võib varuda pikemaks ajaks Tarnijat (müüvat ettevõtet) valitakse tema kau...

Majandus → Teenindus
16 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti mullastiku konspekt

Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:  Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.  Lähtekivim-

Põllumajandus → Põllumajandus
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliima

õhumassi-soe ja külm segunevad,kahe õhumassi kokkupuutepiirkond .Pärast külma frondi möödumist-temp.jahedam,õhurõhk kõrgem,pil visus selge,sademed kuiv,tuul nõrk.Külma frondi möödumise ajal:te mp.langeb,õhurõhk tõuseb,pilvisus suureneb,sademed sajab,tuul tu gev.Sooja õhuga alas:temp.soojem,õhurõhk madalam,pilvisus selge, kuiv,tuul nõrk.Sooja frondi möödumise ajal:temp.tõuseb,õhurõhk la ngeb,pilvisus suureneb,sajab,tuul nõrk.Tsüklonid ja antitsüklonid-f rontidel tekkivad õhukeerised.Tsüklon-madalrõhkkond(nooled sisse M poole,vastupäeva)-alati niiske,suvel on jahe,talvel niiske ja pehme sulailm.Antitsüklon-kõrgrõhkkond(nooled välja M poole,päripäeva )-alati kuiv,suvel soe,talvel väga külm.Kui Eestisse jõuab järjekordn e tsüklon,siis suvel on jahe ja niiske,talvel on soe,niiske,sulailm.Aa stas saab kõige rohkem päikesekiirgust-Pärnu lahe rannik ja Saare maa ja Hiiumaa lääne-ja lõunaosa.Eestis on päev talvel lühem ku

Geograafia → Kliima ja kliimamuutus
34 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tuumafüüsika

6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga ­ nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina. Poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled antud aine radioaktiivsed tuumad (väheneb radioaktiivse kiirguse intensiivsus 2x). Mida suurem on poolestusaeg seda, pikem on aatomite keskmine eluiga. t - N = N0 · 2 T 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid. U tuuma siseneb vaba neutron, mis viib tuuma tasakaalust välja ja selle tulemusel tekib: *2 kildtuuma (sagedaseimad Ba, Kr) *vabaneb kuni 3 kiiret neutroni, mis võivad tungida järgmistesse *radioaktiivne kiirgus *vabaneb energia ~200MeV 8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus? Ahelreaktsioon toimub tuumareaktorites ja aatompommis ning on lõhustuvate tuumade järsk suurenemine. Kõige sobivamad isotoobid on 238

Füüsika → Füüsika
109 allalaadimist
thumbnail
18
docx

VIRMALISED

Valgamaa Kutseõppekeskus Anna Ivanova LKT-14 VIRMALISED Referaat Juhendaja: Sille Allik Valga 2015 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on virmalised. Seda teemat andis mulle õpetaja. Referaadis kirjutan, kuidas need virmalised tekkivad ja mida see üldse endast ette kujutab. Panen ka pilte virmalistest ja nende tekkimisest. 2 Sisu Lk2……………………………………………………....…………………Sissejuhatus Lk3………………………………………………………………………………….Sisu Lk4………………………………………………...………………..Mis on virmalised?

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Muld

aeglaselt. • Lubjarikkad mullad on suure kaltsiumiioonide sisalduse tõttu väga viljakad. Kliima • Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik ning antud koha taimestik. • Sooja ja niiske kliimaga aladel on ülekaalus keemiline murenemine, rikas taimestik soodustabhuumuse tekkimist. • Liiga niiske kliima tingimustes huumus ei kogune ja mullad on toitainetevaesed. • Kui kliima on soe ja mõõdukalt niiske, siis tekkivad tingimused huumuse kogumiseks ja mullad on väga viljakad. •  Rohtlates on kliimatingimused soodsad nii taimede kasvamiseks kui ka kamardumiseks, mistõttu tekkivad seal kõige viljakamad ja paksud mustmullad. • Külma või kuiva kliimaga aladel on ülekaalus füüsikaline murenemine. • Liiga külm ja liiga kuiv kliima on taimedele ebasoodne ja selletõttu on seal tekkinud mullad kehvad ja huumusevaesed. Reljeef • Reljeef ehk pinnamood mõjutab mulla vee-

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Etanooli saadused, ühendid, tekkimine, keemilised ja füüsikalised omadused

(2) 2.2. Füüsikalised omadused 19. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1) 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 3. Tegevused 3.1. Ühendid 33. Etanoolist tekkivad paljud ühendid: · Etnolaadid, mis tekkivad aktiivsete metallidega reageerimisel; · Etaani halogeenderivaat, tekkib vesinikhalogeenidega reageerimisel ; · Eetrid saab etanooli dehüdraatimisel; · Etanaal tekkib etanooli oksüdatsioonil katalüsaatorite abil; · Estrid, tekkivad reageerimisel hapetega. (2) 34. 3.2. Kasutusalad 35

Keemia → Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Etanool

(2) 2.2. Füüsikalised omadused 19. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1) 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 3. Tegevused 3.1. Ühendid 33. Etanoolist tekkivad paljud ühendid: · Etnolaadid, mis tekkivad aktiivsete metallidega reageerimisel; · Etaani halogeenderivaat, tekkib vesinikhalogeenidega reageerimisel ; · Eetrid saab etanooli dehüdraatimisel; · Etanaal tekkib etanooli oksüdatsioonil katalüsaatorite abil; · Estrid, tekkivad reageerimisel hapetega. (2) 34. 3.2. Kasutusalad 35

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Referaad : Metallide töötlemisega kaasnevad ohud

Metallitöötlemis õppetool MTp-11 Koostas:Sven Liivoja Juhendas:Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 Ohud hingamisorganitele Tehnoloogilisest operatsioonist sõltuvalt peab metallitööstuses töötajaid kaitsma tahkete osakeste, aurude ja hapnikudefitsiidi eest. A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille läbimõõt on tavaliselt alla ühe mikromeetri

Haldus → Töökeskkond
29 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Rahvastik ja asustus IV ja V

eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Tuumareaktsioonid

Tuumareaktsioonid Jaanika Orav ja Margo Martis 12c Tuumareaktsioonid Tuumateaktsioonides tekkivad uued keemilised elemendid e isotoobid. Tuumareaktsioone on väga palju, neid kasutatakse peamiselt looduses mitteesinevate isotoopide tootmiseks. Sobivaim vahend tuumareaktsiooni esilekutsumiseks on neutronite voog, sest tänu neutroni laengu puudumisele liitub ta kergesti iga tuumaga, tuues kaasa reaktsioonika vajalikku kineetilist energiat. Näiteks : Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade kokkupõrkel tekkis süsiniku tuum. Kui tuuma satub neutron, siis muutub tuuma

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG

Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke emakasse ja toimub viljastamine, emakas: loote areng Tupp: ühendab emakat väliskeskonnaga, Habememokad: ümbritsevad ja kaitsevad sugu ava Kiitor: 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua).

Bioloogia → Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Ohtlikud jäätmed

Ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja kodumajapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed mille tekkekogust Eestis hinnatakse umbes 20 tuh. tonnile aastas. Kusjuures Tallinn koos Harjumaaga on piirkond kus selliseid ohtlike jäätmeid tekkib Eestis kõige enam, mis on tingitud ettevõtluse ja tööstuse kogunemisest Tallinna ümbrusse. JS § 6. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. JS § 8

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Laamtektoonika

mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel ­ topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud. Kivimite pinge põhjustab maavärinaid. Vulkaane enam ei teki. Kahe ookeanilise laama põrkumine- sukeldub ühe laama serv vahevöösse. Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud. Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöö, kui need kasvavad üle merepinna, siis moodustavad vulkaaniliste saarte aheliku. N: keskahelikus laamad lahknevad, tekib juurde maakoort, seega keskaheliku veest väljaulatuv osa.

Geograafia → Litosfäär
15 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Jäätmeseaduse ülesanne

lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu. (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluste piires: 1) rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 2) kavandada, projekteerida, valmistada ja sisse vedada eeskätt selliseid tooteid,

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
55 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Raua ja tema sulamite tootmine

......................................................................................................... Rauamaakides sisalduvate lisandite (liiv, savi jne) ning koksi põlemisel tekkiva tuha kõrvaldamiseks viiakse kõrgahju räbusteid. Räbustina kasutatakse enamasti lubjakivi ja dolomiiti. Kirjuta nende kivimite peamiste mineraalide valemid ........................................................................................................................... Räbusti lagunemisel tekkivad kaltsium- ja magneesiumoksiid moodustavad aherainega (maagi sulamisjäägid) kergestisulava ühendi - räbu. Räbu tihedus on malmi tihedusest tunduvalt väiksem, mistõttu koguneb malmi pinnale, takistades seega malmi oksüdeerumist. Milline see kõrgahi siis on ja kuidas ta töötab? Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev

Füüsika → Aineehitus
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prügi ja jäätmed PKHK

materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Jäätmeid on viite liiki : *Ohtlikud jäätmed *Tavajäätmed *Püsijäätmed *Biolagunevad jäätmed *Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse.

Bioloogia → Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Paljunemine

· Metafaas- kromosoomid liiguvad ühele tasapinnale. kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud. käeviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. · Anafaas- käeviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. lõpuks jõuavad kromatiidid raku poolustele. · Telofaas- käeviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekkivad tuumakesed. tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. Meioos e. sugurakkude jagunemine- nim. raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.(meioos on haploidne n).meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.(DNA kahekordistumist ei tekki) Meioosi Faasid (1 jagunemine) · Profaas-erineb mitoosi profaasist selle poolest ,et homoloogilised kromosoomid

Bioloogia → Bioloogia
114 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame? 13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni? 14. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3 15. Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. PILET nr 7 16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14 20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9 21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi

Geograafia → Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keskkonnakaitse

...........................................................3 2. OHTLIKUD JÄÄTMED...............................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID...................................................................................................................4 9. LOOMSED JÄÄTMED................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS................................

Logistika → Laomajandus
52 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ülevaade muusikute professionaalsetest haigustest ja nende profülaktika füüsiliste harjutuste abil

Samuti Shuman pidi lõpenata oma tegemist interpreedina, kuna mängis läbi oma käed. 19 saj. Lõppus pianistide hulgas olid väga levinud kätte haigused. Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi, nende ravimist ja vältimist, ehk profilaktikat. *Ülevaade haigustest Üheks suureks põhjuseks, miks muusikutel tekkivad erinevad ülajäsemete haigused on suur pinge. Pinge tõttu võib tekkida müosiit (lihasepõletik), ganglion (kooljaluu), polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi.

Meditsiin → Meditsiin
1 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Jäävusseadused mehhaanikas

Teema 8-Jäävusseadused mehaanikas 1. Rakett hakkab liikuma tänu sellele, et selle ühest otsast paisatakse läbi spetsiaalse ava (düüsi) suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekkivad gaasid. Enne starti on paigalseisva raketi ja selles sisalduva kütuse impulss null. Kui nüüd kütuse põlemisel tekkivad gaasid ühes suunas välja lendavad, hakkab rakett ise vastassuunas liikuma. Muidu ei jääks raketist ja gaasidest koosneva süsteemi koguimpulss ju nulliks. Nii tekibki raketi reaktiivliikumine. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa.Kasutatakse Newtoni kolmandat seadust. 2. Raketi kiirus .vr = -mk/mr *vk raketi kiirus võrdub -tekkiva

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Ohtlikud jäätmed Eestis - Powerpoint

Päevavalguslambid - elavhõbe ravimid - mürgid, raskemetallid, orgaanilised lahustid külmikud - freoon süütesegud, gaasiballoon - tule-ja plahvatusohtlik puhastuskemikaalid - orgaanilised lahustid mootori-ja muu õli ning vedelkütused - ohustavad veekogusid, õli ei lase hapniku vette enam patareid ja akud - raskemetall (vähk) liimid, lakid, värvid - raskemetall mürgid Muud ohtliku jäätmed Tervishoiuasutuste ohtlikud jäätmed sõjaväe reostus ehitusel tekkivad ohtlikud jäätmed põlevkivi jäägid tööstusjäägid Eestis tekkivad ohtlikud jäätmed Eestis tekkivatest jäätmetest üle poole moodustavad ohtlikud jäätmed. Tekkivatest ohtlikest jäätmetest moodustavad 94%-98% nn. suuremahulised jäätmed, mis tekkivad põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemia tööstuse protsesside tulemusel väga suurtes kogustes. Kui välja arvata suuremahulised jäätmed siis jäävad järele mujal ettevõtluses ja

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
47 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geograafia kivimid ja erinevad tekkeviisid

vähem põhjavett eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. elutekkelised: sootasandikud, laukad fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis häädemeeste luited- tuule häädemeeste luited- tuule ilumetsa kraatrid- meteoriidid ilumetsa kraatrid- meteoriidid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed Karjääriviisiline KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid Kosmogeensed: meteoriidikraatrid kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad kukersiit- põlevkivi nimetus

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Tehniline mehaanika II Kodused tööd (2015)

] 3URILLO/[[ X ,Y FP :Y FP  -}XG)P}MXEXY WDVDQGLV XVLKLV  Y )$ N1 )% N1 N1 ...

Mehaanika → Tehniline mehaanika ii
323 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kasumiaruandeskeem 2

Ettevõttes turustusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. turustusega tegeleva personali töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja ­seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum

Majandus → Raamatupidamise alused
24 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Sissejuhatus sotsioloogiasse" loeng: struktuur, funktsioon, väärtused, normid

rühmaga. Ta pani nad uuesti kokku ja andis ühised ülesanded, päevadega lagunes in-group/out-group vastandus. Välised eesmärgid (millegi nimel pingutamine) töötavad koostöö ja rühma ühtse raami tekkimiseks palju paremini kui sisemised (kommunikatsioon jne). Katz & Lazarsfeld uurisid USA presidendivalimisi 1940. aastal; kuidas inimesed teevad otsuseid, kelle poolt hääletada. Leidsid, et otsepropagandast on inimestele vähe kasu. Rühmades on arvamusliidrid, temaga suheldes tekkivad inimestel ettekujutused, kes on õiged kandidaadid ja kes mitte. --> kaheastmelise kommunikatsiooni hüpotees (meil on vaja kedagi, kes oleks vahendajaks) Arvamusliider, teades oma rolli, hakkab kanaleid rohkem jälgima. Gruppide funktsioonid - et inimesest saaks sotsiaalne olend (1. rühm ­ perekond, youtube: feral child ­ metsik laps. Tekkivad rollid, kindlustunne.) - rühmas toimides on inimese töö tagajärjed efektiivsemad. Kui suur peaks olema rühm, et

Sotsioloogia → Sissejuhatus sotsioloogiasse
77 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võlaõigus

Siis tuleb igal konkreetsel juhul lepingut tõlgendades välja selgitada, kas pooled on soovinud sõlmida ühekordsele sooritusele suunatud lepingut või on pooled pidanud silmas pikaajalist lepingulist suhet, mille sisuks on korduvad sooritused. 3. Ühe- ja mitmekülgselt kohustavad lepingud. Lepinguid liigitatakse jagunemise alusel lepingu poolte vahel ühekülgselt ja mitmekülgselt kohustavateks lepinguteks. Ühekülgseteks nim lepinguid, millest tekkivad lepingud ainult ühe osapoole jaoks. Teine pool omandab lepingust tuleneva kasu ilma omapoolse kohustuseta (nt kinge, käendus, garantii). Lepingute liigitamine kohustuste liigitamise alusel lepingu poolte vahel on oluline lepingust tulenevate nõuete ja õiguste kindlaksmääramisel. Ühekülgne on näiteks leping, millega olemasolev kohustus lõpetatakse võlgniku poolt uue kohustuse võtmisega. Seda nim uuenduseks eht novatsiooniks. Mitmekülgselt

Majandus → Juhtimise alused
197 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Närvisüsteemi häired

Närvisüsteemi häired 1. Alkoholi tarvitamine. Alkohol on närvisüsteemi mürk. Alkoholi tarvitamine toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, kordinatsioon on häiritud. Annuse suurendaes need nähud süvenevad, lisandub tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekkivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning looligiline mõtlemine. 2. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket. D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest,

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga

somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid. Tekkivad hormoonid jagunevad 2 rühma: liberiinid e riliisinghormoonid (vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse ­ portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
23 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Keskkonnakaitse powerpoint

Keskkonnakaitse 7 Atmosfääri saastamine Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele Happevihmade tekkimine Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed. Nii muutuvadki sademed happelisteks ja omavad seega söövitava toime. Osoonikihi hõrenemine Veekogude reostumine Energiaprobleemid Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil KirdeEestis ja tänu sellele eraldub mitmeid kasvuhoonegaase Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna

Loodus → Keskkonnaõpetus
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik?

Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4)

Füüsika → Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kasumiaruanne - skeem 1

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist

Majandus → Raamatupidamise alused
38 allalaadimist
thumbnail
5
docx

RS-liides ja modemid aruanne

Andmebitte = 7 Paarsuskontroll = Paaris(even) Stoppbitte = 2 Voo juhtimine = puudub N = 179732 * 27 = 4852764 bitti 7 bitti saatmiseks lisame startbitt stopbitt ja paarsusbitt = 7+2+1+1 = 11 bitti ( ei lisanud paarsusbitti, sest arv on juba paaris) Tuleb bitti saata = 4852764 bitti / 7 * 11 = 7625772 bitti Kuulub aega = 7625772 bitti / 1200bit/s = 6354,81 s Kokkuvõte ja järeldused Saime teada kuidas ühendada arvutid RS-232C liidesega. Uurisime ostsillograafiga signaale, mis tekkivad progprammi TeraTerm sümboli sisestamisel. Õppisime millised on bittijadas startbitt, infobittid, paarsusbitt ja stopbittid. Nägime millised signaalid tekkivad informatsiooni edastamise ajal.

Informaatika → Sidesüsteemid
82 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnavormid

1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all MÕHN: liustikujõe setetest koosnev positiivne pinnavorm SANDUR: pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Galoter tehnoloogia

Reaktoris toimub põlevkivi orgaanilise aine termiline lagunemine tub tehnoloogilises koldes õhu lisamisega. Saadud tuhast eroimaldatakse jämedateraline osa, mis uuesti kasutatakse soojuskandjana põlevkivi reaktoris. Poolkoksi termooksüdeerimisel auru- ja gaasiseguks. See lahutatakse separaatoris tahkest faasist (poolkoksi ja soojuskandja segust) ja suunatakse kondensaatorisse. Separaatoris lahutatud poolkoksis sisalduva orgaanilise aine termo-oksüdeerimine tekkivad gaasid suunatakse utilisatsioonkatlasse järelpõletamisse. Sealt väljuvad suitsugaasid suunatakse läbi puhastusseadmete atmosfääri. 4 Joonis 3.Galoter tööprotsessi põhimõtteline skeem TSK tehnoloogiline protsess algab põlevkivi ettevalmistamisega ­ sõelumine, purustamine, kuivatamine. Kuivatatud materjal väljub kuivatist tolmu-gaasiseguna ja suunatakse kuiva

Keemia → Keemia
3 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Jäätmete põletamine

• süsinikmonoksiid - vähendab hapniku transporti veres Põletamisel tekkivaid keemilisi ühendeid iseloomustab suur vastupidavus füüsikalistele ja bioloogilistele teguritele. Need lagunevad väga aeglaselt mullas, eriti külmas kliimas. Lagunemisaeg elusorganismis võib olla rohkem kui aastakümme. Saastunud setetest ja mullast võivad ohtlikud ained uuesti keskkonda sattuda. Organismi jäävad need samuti pikaks ajaks püsima. Ainevahetuse käigus tekkivad produktid on sama püsivad ja ohtlikud kui kemikaal ise, mistõttu võtab aine kadumine organismist erakordselt palju aega.(7) Õhku paiskunud ained kanduvad tihti mujale kui sinna kus nad tekivad. Ohtlike ainete kaugkanne toimub õhu, ookeanihoovuste, jõgede ja migratoorsete liikide abil. Levikuviis ja kaugus sõltuvad aine ja keskkonna omadustest.(7) Ühe perekonna nn prügilõke tekitab hinnanguliselt sama palju toksilisi ühendeid kui

Loodus → Keskkonna kaitse
12 allalaadimist
thumbnail
52
ppt

Kuressaare sadama laevatee süvendamise ning ristlus- ja väikereisilaevade sildumiskai rajamise keskkonnamõjude hindamine.

loomastik alal, kus teostatakse süvendamist. · Halvasti mõjub mereelustikule ka süvendamisel tekkiv heljum, kuna heljum vähendab vee läbipaistvust ja seega ka valguse ning hapniku jõudmist põhjataimestikuni. Sissejuhatus · Samas põhjaloomastiku asustustihedus võib suureneda, kuna orgaanilise aine mass vees suureneb ­ heljumi tekke tõttu kasvab süvendamispiirkonna vahetus lähedused filtreerijate arv. · Tavaliselt on süvendamisel ja kaadamisel tekkivad muutused ajutised. · Kokkuvõttes võib saada häiritud antud piirkonna liigiline tasakaal. Mõjud alternatiivide kaupa 0- alternatiiv: · Mingeid muutatusi merepõhjakooslustes ei toimu. Säilib praegune olukord. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Kaovad Kuressaare sadama sissesõiduteed piiravad vallid ja veevahetus lahega muutub märksa paremaks. · Merepõhjaloomastik nii süvendamiskohas, kui ka kaadamiskohas hävivad, kuid

Loodus → Keskkonnamõjude hindamine
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Laevaoperatsioonid eritingimustes

Vööripoolsetelt kursinurkadelt puhuv tugev tuul avaldab liikumisele märgatavat takistust. Erinevast suunast puhuva tuule mõju juhitavusele on erinev kuid tuntav, üldjuhul suureneb segavus ja laev kuulab halvemini rooli. Peamiseks ohuks laevale tormi ajal on lainetus, mis tekitab õõtsumist, lööke ja ülemääraseid pingeid laevakeres. Lainete jooksurinnaga paralleelsel kursil liikuv laev kõigub tugevasti, kusjuures kõikumiste hoog ja kreeninurk võivad olla küllaltki suured. Ka tekkivad inertsjõud võivad vigastada erinevaid laeva konstruktsioone (kiskuda vundamentidelt mehhanisme, purustada lasti kinnitusi ja panna lasti liikuma). Õõtsumine ja lainete löögid halvendavad juhitavust sundides liiga sagedasteks roolipööramisteks. Vale lastipaigutus laeval ja kogemuste puudus laeva juhtimisel võivad viia lubatust suurema kreeni tekkimiseni ja ümberminemiseni. Suured pinged lainete löökidest lainele vastukursil võivad tekitada deformatsioone ja

Ehitus → Laevade ehitus
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Nutthallik ja pindselhallik

Kirme koosneb igas suunas hulgaks reastikku asuvateks harunevatest läbipaistvatest rakkudeks. seeneniitidest. Pintselhalliku haruneb osa Ristvaheseinad seeneniitides seeneniite pintslitaoliselt, ,puuduvad. harudetippudes moodustavad Kui on küllaldaselt toitu, siis eosed. kasvavad tal mõned seeneniidid Valmides vabanevad seeneniitide otse üles. Nende tipus tekkivad otsast ükshaavalt. kerajad tumeda nutid. Altpoolt tekib Järjest eoseid Eoste valmisel katkeb eosla kest, juurde. eosed vabanevad ja kanduvad Seeneniitide tõttu nimetatakse õhuvooluga laiali. Sattunud seda hallitusseent soodsatesse tingimustsesse, pintselhallikuks. hakkab eos idanema ning sellest areneb uus nutthalliku seeneniidistik.

Bioloogia → Biotehnoloogia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun