sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel"
kaotuse ning samas ka kohina põhjusteks kõrvades. Käte ja jalgade nõrkus, külmus või kuumus nende sees, peavalud on samuti seotud närvidega. Kohata võib ka närvisüsteemi külmetust. Psüühilised kõrvalekalded saavad alguse hirmudest ja muretsemisest, see viib hallutsinatsioonideni. Hallutsinatsioonide juures võib märkida seda, et nad luuakse mõistuse poolt ning ilma mõtteta neid ei eksisteeri. Kuulmis- või visuaalne hallutsinatsioon ütleb inimesele asju ette ning aitab teda lühikese perioodi jooksul. Need võivad olla etteütlemised, nagu näiteks mida tasub teha, mida mitte. Inimene võtab nõuandeid kuulda ning järgmisel etapil võtab aju juba inimese üle võimust ja hakkab teda sundima tegema erinevaid asju - ta hakkab lükkama inimest halbadele tegudele ja mõtetele. Kui inimene ei allu, hakkab hääl teda hirmutama. Haige hakkab kartma oma lähedasi, kodu, kõiki tuttavaid asju. Ta sulgub endasse, püüab
rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile; lihtne skisofreenia aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid Inimesele tundub, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Hallutsinatsioon millegi olematu kogemine; Luulumõtted valed, kasutud uskumused; Negatiivsed sümptomid: Mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet; Negatiivsete sümptomitega skisofreenik väldib kokkusaamisi; räägib vähe; ei ärritu ega näita entusiasmi; ei korrasta ennast, loobub pesemisest; Ravi: Tervendav ravi tuleb alles leida. Skisofreeniat pidurdavad antipsühhootilised ravimid, mis normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist
või rohkemal määral käitumise puudumine)ja kognitiivseteks sümptomiteks. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted
Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. Kokaiinisõltuvus võib inimese kiiresti sotsiaalselt laostada, sest nõrga tervise tõttu ei suuda narkomaan ennast ülal pidada. Uimasti tarvitamine võib hävitada ka perekonnaelu. Jaht uimasti järele ning agressiivsus ja meeltesegadus on põhjused, miks inimene tõugatakse välja oma senisest suhtluskonnast. Sõltuvus
Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti. Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · seksuaalhuvi kadumine · unehäired · tugevad peavalud · keskendumisraskused · närvilisus ja kerge ärrituvus · ängistus · umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · hallutsinatsioonid: silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiilne hallutsinatsioon), mille puhul inimene tunneb, et tal on näiteks sipelgad naha all · äge agressiivsus, tihti räige vägivald · enesetapumõtted ja enesetapukatsed. 6 Sõltuvus Nii mõnigi inimene ei pea kokaiini tõeliseks narkootikumiks, sest see ei tekita tugevat füüsilist sõltuvust. Kuid sama ollakse kindlas, et kokaiinist satutakse sõltuvusse äärmiselt kiiresti. Kokaiin on üks kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid
normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele võib tunduda justkui ta oleks võõra jõu või mõju all. See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD:
o Valu o Impotentsus o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne. Võib esinede suurusluul ,,Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või ,,Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva
9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumidest põhjustatud pettekuju 13. ideaalne täiuslik, parim, ideaalile vastav; ainult ideedes, inimeste teadvuses olev 14. individuaalne isiklik; ühele indiviidile omane, talle suunatud; isikupärane; üksik, eraldatud 15. krematoorium tuhastushoone 16. likvideerima (midagi) kaotama või hävitama, lõppu tegema; ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevust lõpetama 17. massöör masseerija 18
mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon NÄGUDE TAJU - nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) - enim uuritud välimuse osa - keskendume rohkem silmadele, ninale - nägu on väga kontekstitundlik *prosopagnoosia – näeme küll inimest, kuid ei tuvasta nägu MÄLU milliste meelte kaudu jõuab info mällu? - kuulmismälu - nägemismälu - lõhnamälu - maitsmismälu - liigutusmälu JAOTUS MÄLU KESTVUSE ALUSEL - sensoorne mälu (ikooniline ja kajaline) - lühimälu (töömälu) -> pikaajaline mälu
- Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon - Põhjustaja: viirused, bakterid, algloomad (puuk) Nimeta kesknärvisüsteemi haigusi. - ajupõletik - Lastehalvatus - Dementsus - a) Alzheimeri tõbi - b) Parkinsonism - Insult - Selgroo vigastused Millised on inimese kaitsemehhanismid? - Nahk ja limaskestad, - Valgelibled Kuidas kaitsevad ohutud bakterliigid nahka? - Konkureeruvad ohtlikkega Kuidas kaitsevad nahk ja limaskestad organismi?
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada:
surmavat üledoosimist.Veresoonte rebenemise või hingamise seiskumise tõttu võib surm saabuda kiiresti.Kokaiini tarvitamine võib muu hulgas põhjustada järgmisi psüühilisi kahjustusi ja häireid: · Seksuaalhuvi kadumine · Unehäired · Tugevad peavalud · Keskendumisraskused · Närvilisus ja kerge ärrituvus · Ängistus · Umbusklikkus kuni jälitusmaaniani · Hallutsinatsioonid:silmapete (visuaalne hallutsinatsioon) ja kompamismeelepete (taktiline hallutsinatsioon) ,mille puhul inimene tunneb,et tal on näiteks sipelgad naha all · Äge agressiivsus,tihti räige vägivald · Enesetapumõtted ja enesetapukatsed 11 Kokaiin võib põhjustada raskeid meeltesegadushoogusid,kokaiinipsühhoose.Need väljenduvad rahutuses,ängistustundes,jälitusmõtetes ja agressiivsuses.Meeltesegaduses isik muutub teistele väga
teistele käkki keerata, et ise paremana näida. Karjääriühiskonnas jäävad ju püsima vaid tugevamad, nõrgemad trambitakse jalge alla..." // (Vardja, M. 2008. Kirjandivõistluse tulevik ja karjäär kolmas aasta.http://www.innove.ee/ee/?p=2&op=page&pID=504. 12.04.2008). · Andres Ülviste: Inimene saab olla inimesele hunt üksnes seetõttu, et suur osa inimestest on lambad (Ülviste, A. 2008. Inspiratsioon või hallutsinatsioon peaasi et nalja saab. http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10143. 12.04.2008). · Filmis ,,Eksperiment", grupp inimesi otsustasid osa võtta psühholoogiaeksperimendist. Inimesed jagati ,,valvuriteks" ja ,,vangiteks." See eksperiment näitas väga hästi, küll äärmusesse kaldudes, inimese halba loomust. Tavalisest keskmisest tsiviliseeritud inimesest saab loomastunud normideta olend, kes oma võimu maksmapanekuks ei põlga ühtegi vahendit
- tegi veel mitmeid hüppeid ajas - üks hüpe aastasse 1961, kus pettis oma naist Valenciat purjus peaga, naise ja Billy suhtes avaldati põlgust ja nii läks mees autosse, üritas selles rooli leida, kuid oli nii purjus, et ei suutnud, tuli välja, et tegelikult oli ta auto tagaistmel - järgmine hetk oli Billy taas tagasi lahinguväljal, tahtis, et ta maha jäetaks, kuid Weary ei teinud seda, Billy unistas olla aur, mis saab õhku tõusta ja mitte enam tüli teha, tal oli ka meeldiv hallutsinatsioon, milles nägi end hästi riidesolevalt ballisaalis - Weary ja Billy jäeti jõesängi maha teiste luurajate poolt, sest neid ei jõutud enam oodata - hallutsinatsioon jätkus veidi ja siis läks üle rändamiseks ajas, nüüd leidis ta end NY hiina restoranist, oli saanud just esimeheks, rääkis nalju - Roland pidi ta taas teadvusele peksma, läks väga hoogu, tahtis Billyl selja puruks lüüa, kuid
ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). · Hüpnoos on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele. Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni. Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias. · Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega · Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale · Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad.
- perseveratsioon (ümberlülitamise häired – sõna jääb kordama, kui vahetame teemat) - selektiivne unustamine, mälestuste moonutamine AJATUNNETUS - desorieteeritus *ajas (ei tea, mis on päevaaeg kalendri suhtes) *vanuses (kui vana olen) *kronoloogia tunnetus (kui palju aega läheb, kuidas aeg kulgeb) - aja kvaliteedi tajumise häired (milline aja tajumise kvaliteet on olnud ja kuidas seda hindame) TAJUHÄIRED - illusioon - hallutsinatsioon MÕTLEMISHÄIRED - ülekaalukas mõte (mõte, mis ei ole päris adekvaatne, on ülekaalukas) - luul (pole ratsionaalne ja ei allu korrektsioonile) - folie a deux (jagatud luul ehk kui ühel inimesel on välja arenenud luulusüsteem, siis teised võivad ka sissehaaratud saada) *kiirenemine (mõttekäik on nii suur, et tahaks rääkida palju, aga suu ei suuda välja öelda) *pidurdus *mõttekäigu häirumine (raskused teemal püsimisega) *mõtete blokeerumine või äravõtmine
see ei ole kõigi jaoks tavapärane. Nüüd peab Gordon seda oma erilise aju suurepäraseks kingituseks. Vastupidiselt Gordonile on osadel inimestel keeruline ette kujutada lõhnasi. Kui autor oma vana sünnikodu külastas, kus nüüdseks oli saanud Briti Psühoterpeutide Seltsi maja, meenus talle kohe sisse astudes veinilõhn, mis köögikapis toona seisis. Lõhnad võivad olla kummaliselt püsivad ning autor ei tea, kas kogetu oli mälestus, teravdunud taju, hallutsinatsioon või nende kolme kombinatsiooniks. Autori isal oli nooruse üliterav haistmismeel ning tänu selle orjenteerus ta patsientide seisundi määramisel just sellele omadusele. Ta tajus juba ukse lävepakul sisse astunud inimese haiguse tunnuse ära. Kuid ta lõhnataju halvenes nooruses läbipõetud ninakõrvalkoobaste põletiku. Kuid autori isa ei kaotanud lõhnataju täielikult, mille puhul tal vedas kuna lõhnataju puudumine ehk anosmia esineb ligikaudu viiel protsendil inimestes.
Ralph ja pakub oma pead nagu ohver "koletis". Ta esindab inimene, kes naudib haiget teistele, ja on ainult piiranud hiskonna reeglid. Simon Simon on tegelane, kes esindab rahu ja vaikust ja positiivsus. Ta on tune saarel, ja kogeb erakordne tunne, kui kuulata oma helisid. Ta armastab laadi saarel. Ta on positiivne tuleviku suhtes. Ta on ekstreemne vastumeelsus seapea, "Lord of the Flies", mis derides ja mnitab Simon on hallutsinatsioon. Prast seda kogemust Simon vljub metsa elda teistele, et "koletis", mis langes taevast on tegelikult surnud langevarjur ptud mel. Ta on julmalt tapetud poistest, kes irooniliselt viga teda ka metsaline ja ta tappa oma "tants", kus nad "ripitud ja rebis kell elajas". See thendas, et Ralph, Notsu, Sam ja Eric osalema tapmine. Viimased snad, et Lord of the Flies tles Simon hmaselt ennustanud, et tema surm oli umbes tekkida sellisel viisil. Ajalugu romaan
varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimussilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. SÄHVATUSE MAHAJÄÄMUSE EFEKT – kui sujuvalt mingis suunas liikuva objekti kõrval sähvatab korraks teine objekt, olles liikuva objektiga sähvatuse hetkel täpselt kohakuti, tajub vaataja sähvatavat objekti mahajäävana liikuvast objektist. Subjektiivne taju petab objektide suhtelise asukoha suhtes. HALLUTSINATSIOON – kui tajulaadne elamus tekib ilma vastava välise ärritajata, enamasti haigusliku seisundi puhul. PSEUDEHALLUTSINATSIOON – nõrgem, mitteveridikaalne tajumus ja haige või haiguslikus seisundis isik ei arva, et tema poolt tajutav reaalselt eksisteerib. Hallutsinatsiooniderikast patoloogiat esineb näiteks skisofreensete luulude, alkoholismi, sundhirmude korral; kogetakse viirastusi, tonte, kuuldakse hääli. APERTSEPTIIVSUS on taju sisu ja sunnitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest
Täiskasvanud inimese töö teadvustub tagajärjena, mitte protsessina. · Väärtaju e illusioon. See on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisti, kui need on tegelikkuses. Eristatakse nii maitsmis-, kompimis-, kuulmis-, nägemis- kui ka haistmisillusioone. Illusioonide tekkepõhjused võivad olla psühholoogilised, füüsikalised kui ka füsioloogilised. Mõne haiguse korral võib tekkida vastava välisärrituseta taju e hallutsinatsioon. See on subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus, seda võetakse tõe pähe. Pseudohallutisonatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et et tema tajuelamuses esinduv reaalsus eksisteerib. Meelepetete meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. See on psühhoos, mis seisneb elavate hallutsinatsioonide esimeses muidu selge teadvuse ja orientatsiooni juures
motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus
See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides. Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga. Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma illusoorse kujutiseta. Nägude taju- Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA). MÄLU-Mälu on psüühikanähtus,mis seisneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises. Operatiivmälu e töömälu- A.Baddeley (lühimälu ehk töömälu) Semantiline- Semaatiline mälu sisaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, see material ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega
motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu) Mina Ego alateadvus, eelteadvus, teadvus ratsionaalne rahulduse edasilükkamine delay of gratification sekundaarne protsess secundary process tungi rahuldava objekti saamine tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses Reaalsuse printsiip reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi Ülimina Superego alateadvus, eelteadvus, teadvus
Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. See on juba raskem tajumishäire vorm. Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone
1. Tajul on piirid, Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus- 300 ms), Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest, Püsivus e konstantsus 2. Ruumilised vastasmõjud ,Ajaline vastasmõju( kohanemisvõime (adaptatsioon), maskeerimine) 3. Juhitud ja spontaansed protsessid (nime eristamine mürast), Õppimisvõime 18. Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon- olukord, kus stiimul on olemas, Hallutsinatsioon – tekib ilma sisendita, enim levinud kuulmishall. 19. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Motoorne, Emotsionaalne, Kujundiline, Sõnalis- loogiline Meelteinfo alusel? Kuulmismälu, Nägemismälu, Lõhnamälu, Maitsmismälu, Liigutusmälu Kestvuse alusel? Sensoorne mälu, Ikooniline, Kajaline, Lühimälu, Pikaajaline mälu 20. Kes on E. Tulving? Eesti mälu-uurija- Endel Tulving Sünd.1927- mälu koosneb
· Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. · Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest · Püsivus e konstantsus Taju omadused II · Ruumilised vastasmõjud · Ajaline vastasmõju kohanemisvõime (adaptatsioon) maskeerimine Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga Hallutsinatsioon taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? · Motoorne · Emotsionaalne · Kujundiline · Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel? Jaotus mälu kestvuse alusel I · Sensoorne mälu Ikooniline Kajaline · Lühimälu Kestus Maht Jaotus mälu kestvuse alusel II · Pikaajaline mälu Kestus Maht Lapseea amneesia
välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raskem vorm. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Kestvuse alusel sensoorne mälu, lühimälu, pikaajline mälu(lapseae amnesia) Meelteinfo alusel motoorne, emotsionaalne, kujundiline ja sõnalisloogiline. Sisualusel protseduurmälu, semantiline mälu ja episoodiline mälu. Kes on E. Tulving? Tema mälustruktuuride liigid (semantiline,
Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks). Hüpnoos - ... on teadvuse seisund , mida iseloomustab tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele. - Seisund on pealtnäha sarnane unele, aga pole sama ,mis uni. - Rakendatakse meditsiinis ja psühhoteraapias. - Hüpnotiseeritu võib omaks võtta tegelikkuse moonutusi- hallutsinatsioon nt vestelda kujutletava inimesega. - Kui inimesele öeldakse, et ta peab unustama kõik hüpnoosi ajal toimuva, siis nii ka juhtub. Toimunu meenub näiteks vaid varem sisendatud signaali peale. - Inimeste hüpnootiline tundlikkus on erinev . Väidetakse, et hüpnoosile ei allu 5-10% inimestest ja et umbes 15% inimestest on väga kergesti hüpnotiseeritavad. Hüpnootilist tundlikkust mõjutavad tegurid:
1. Illusioon on reaalselt eksisteeriva eseme väär tajumine, s.t. eset tajutakse moonutatuna. On olemas mitmesuguseid illusioone, nimelt: a) füüsikalised, füüsika seadustest tulenevad illusioonid b) füsioloogilised illusioonid võivad tekkida tervetel inimestel hirmude mõjul c)illusioonid, mis esinevad üldiste nakkushaiguste ja mürgituste puhul.Nad võivad olla siis kas akustilised või optilised. Hallutsinatsioon on näilik tajumine ilma antud momendil reaalselt eksisteeriva ärritajata. Näed ja kuuleb asju, mida tegelikult ei ole. Eristatakse nägemis-,kuulmis-,haistmis-,maitsmis- ja taktiilseid ehk kehalisi hallutsinatsioone. Illusioonide füsioloogiline mehhanism seisab järgmises: väliskeskkonna esemest saadav aisting ei tekita seda kujutlust, mis vastaks välisele ärritusele, vaid teise, mis ei kajasta ümbritsevat tegelikkust õieti.
Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete
vaatenurk jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ega tunneks ära või ei oskaks kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. ILLUSIOON: illusioon – evaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses sõltumatud ja omavahel mitte suhelnud tunnistajad võivad olukordi tänu illusioonile ebaadekvaatselt, lausa valesti, kuid heauskselt infot edastada hallutsinatsioon – ilma välise ärritajata tekkinud elamus ehk meelepettus; tavaliselt visuaalselt nähtav pesudohallutsinatsioon – nõrgem mitteverdikaalne tajumus; patisent ei usu et asi reaalselt eksisteerib invariandid – aistingutekogumis peidus olevad ja tajus „väljaarvutamist“ vajavad muutumatud omaduseed (paremini tajutavad aktiivses keskkonnas) apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest TAJUPSÜHHOLOOGIA:
hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon).
hindamine); 5) terapeutilise koostöö loomist ja selle säilitamine ning tõhustamist raviprotsessi käigus; 6) patsiendi psüühilise seisundi ja turvalisuse (riskide) perioodilist hindamist; 7) patsiendi ja perekonna nõustamine/informeerimine ning varaste relapsi ilmingute selgitamist patsiendile; Psühhopatoloogia Psüühikahäirete avaldumise tasemed · Sümptom (symptom) - väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne).
peegeldumine teadvuses . Aisting, taju Taju: Kvantitatiivsed häired aistingute, tajude intensiivsuse muutused aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia) Kvalitatiivsed häired ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult meelepetted, psühhosensoorsed häired Tajumishäired: 1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted 2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted hallukad, illusioonid Illusioon tegeliku objekti moonutatud tajumine Hallutsinatsioon subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis, nägemis, maitsmis,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid. Psühhosensoorsed häired moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired. Agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon. Agnoosia tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A.
suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju. Taju liigid: isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju. Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine
liiguvad kaasa. Perspektiiv mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja
liiguvad kaasa. Perspektiiv – mida kaugemal objektid, seda väiksemad nad tunduvad. Tekstuurigradiant Kattuvuse mõtestamine Kontrast Tervik Nägude taju Nägude tajuga tegeleb eraldi ajupiirkond (nimetusega FFA) Enim uuritud välimuse osa. Nägu on väga kontekstitundlik. Prosapagnoosia – nägude äratundmise häire Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusioon – olukord, kus on reaalsed objektid, kuid me tajume seda valesti Hallutsinatsioon – reaalne haisting või tajuelamus puudub, aga me ise kujutame selle stiimuli sinna. Mälu Mälestused formuleeruvad hippokampusel, kus viiakse info lühimälust püsimällu Sisu alusel: kuulmis-, nägemis-, lõhna-, maitsmis-, liigutusmälu Kestvuse alusel: *sensoorne mälu e ülilühimälu – lühiaegne, paar sekundit, mahub palju infot. Ikooniline või kajaline. *lühimälu - kestus kuni 30sek, maht 7 +/- 2 ühikut. Tundlik sekkumisele, allub tahtele (nt äsja
emotsioonid mõjutavad seda kuidas tajume maailma – ühel inimesel Kvantitatiivsed - Hüperesteesia – ärritusläve alanemine ehk ärritajad on tugevamad (tugeva ärevuse korral) - Hüpesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine – juhtub kui teadvus hägunema hakkab (kergemate teadvushäirete korral) - Anesteesia – sensoorse ärritusläve kõrgenemine, valuaistingute katkemine (kooma) Kvalitatiivsed - Meelepetted – illusioon, hallutsinatsioon - Psühhosensoorsed häired – agnoosia, derealisatsioon, depersonalisatsioon Meelepetted Tajuelamus ei vasta tegelikkusele. Kujutlustes erineb selle poolest et need on tahtlikult esile kutsutud. Ühes tajufunktsioonis on asi sassis. - Illusioon e eksitaju – tegeliku objekti moonutatud tajumine. Nt vari seinal on ohtlik loom - Hallutsinatsioon – tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega. Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi
• Juhitud ja spontaansed protsessid • Õppimisvõime Põhilised taju teooriad. • Herman von Helmholtz (1821-1894) –teadvustamata otsustuste tajuteooria • James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske taju häirega ( kujutatakse asju mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Illusioon – väär moonutatud taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. 16.Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel jaotamine – Motoorne mälu ehk liikumismälu – Motoorne mälu on aluseks töö- ja liigutusvilumuste väljakujunemistele. Seda liiki mäluga inimesed on hea
skisofreenia-aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele tundub justkui ta oleks võõra jõu ja mõju all. Skisofreenia on hirmutav kogemus , mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon, luulumõtted. Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiataset, emotsioone ja algatusvõimet. Inimene ei näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest, hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. DGN:aju KT või MR. Sümptomite kohta peetakse päevikut, et märgata muutusi ja haiguse muutumist. Ravi: esmakordselt haigestudes, siis ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis
Hetkel oluline stiimul muutub objektiks ning ülejäänud taandub fooniks. Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast
Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud Illusioon on tegeliku objekti moonutatud tajumine või kujutamine. Hallutsinatsioon on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. 14. Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel? Sisu alusel: Motoorne Emotsionaalne Kujundiline Sõnalis-loogiline Kestvuse alusel: Sensoorne mälu- ikooniline, kajaline Lühimälu- kestus, maht Pikaajaline- kestus, maht Meelteinfo alusel ehk milliste meelte kaudu jõuab info mällu:
mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis võib viia füüsikalisele tegelikkusele mittevastavatele järeldustele ja kogemustele. Meelte poolt vastu võetud info mi son valesti tajutud Hallutsinatsioon – tajuelamus mis on genereeritud kesksete kognitsioonide poolt ja tekitajate nt peaaju poolt, mitte sensoorsete meetodite tekitatud Fantoomjäse on hallutsinatsioon, sest genereeritakse kuskil ajupiirkonnas. Siiski võimalik mõelda nii, et kui jäset on natuke alles, siis erutusi toovad närvikiud toovad sinna juurde efekti. Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused Illusioonid Tajunähtuste klass. Richard Gregory uuris. ’Taju on hüpoteeside kontrollimine’
kõikidel poliitikutel: võimuahnus, silmakirjalikkus vms 69. Millist infot saab inimene ruumi-, liikumis- ja ajataju kaudu? Ruumitaju kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise ehk ruumilise pildi. Liikumistaju annab meile infot objektide liikumise kohta. Ajataju kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevus 70. Mis on illusioon? tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. 71. Mis on hallutsinatsioon? objektide või nähtuste tajumine, mida tegelikkuses ei eksisteeri. 72. Mis on õppimine? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemuste omandamine võib toimuda välismaailmaga kokku puutudes ja mõtteoperatsioonide kaudu. Õppimisprotsessi pole iseenesest võimalik jälgida, vaid selle üle saab otsustada inimese välise käitumise ja tegevusvõime põhjal 73. Mida tähendab õppimine tingimise teel?
Taju ökoloogiline põhjendatus tähendab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. Inimesetaju mehhanismid: identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes
Aitab tajuda esemete kaugust ning võimaldab adekvaatse ruumitaju. Ruumitaju toetab ka inimese õpitav oskus valguse ja varjude jälgimisel (nad vahelduvad esemete asetuse muutumisel) ning selle järgi esemete ruumis asetumise hindamisel. · Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud tajuga (kujutatakse teisiti kui on), hallutsinatsiooni puhul on tegu raske tajuhäirega (kujutatakse asju, mida pole). Hallutsinatsioon ehk välisärrituseta taju on raske tajuhäire: tegelikkuses olematute asjade tajumine. Tekib haigusliku seisundi korral. Subjektiivne tajuelamus, meelepette raskem vorm. · Tõelisel hallutsinatsioonil on haigele tegeliku taju väärtus. · Pseudohallutsionatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Sagedasemad on · nägemishallutsinatsioonid nähakse loomi, inimesi, mitmesuguseid olendeid, viirastusi.
eesmärk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkõige eesmärgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sündmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jälgitavad. Väärtaju ehk illusioon- ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Välisärrituseta väärtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem. Sagedaseimad nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad ähvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, püüe põgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal või selle all usside roomamise tunne. Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn
annaabi.ee 
