teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud seisundid (1). 2 UNI JA UNENÄOD Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub
KABJA ERINEVAD SEISUNDID Koostanud : Elsa Tamm PH11 2014/2015 õ.-a. SISUKORD KABI.............................................................................................................3 Kabja ülesanded........................................................................................3 KORRAPÄRANE KABI...................................................................................3 KABJA EBAKORRAPÄRASUSED...................................................................4 PÕHJUSED................................................................................................4 KOMPKABI................................................................................................4 Milline välja näeb?..................................................................................4 Miks tekkib ?..........................................................................................4 Kuidas ra...
Neid iseloomustab sügav mõtlemine, eneseotsingud ning iseenda ja oma sisemiste emotsionaalsete seisundite mõistmine. h) Naturalistlik intelligentsus hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste vastu. i) Eksistentsiaalne intelligentsus on religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid. 2. Emotsionaalsed seisundid: Eristatakse tekke kiiruse, tugevuse ja kestuse alusel. a) Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. b) Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
Juhi tervislik seisundAnete, Karin, Kelli, Sten Joobeseisund alkohol narkootilised ained psühhotroopsed ained KARISTUSED: rahatrahv arest kuni 2 aastat juhtimisõiguse kaotamine MIKS MA LÄHEN JOOBEGA SÕITMA? Nägemine Nägemist peaks kontrollima iga 4 aasta tagant Üle 40 aastastel tuleks silmi kontrollida tihedamini 40 aastased vajavad nägemiseks 4 korda rohkem valgust 65 aastased aga 10 korda rohkem Vanusega silma kohanemisvõime aeglustub Vanusega muutub raskemaks värvide eristamine, eriti punase Sõite tuleks sättida nii, et ei sõidaks pidevalt päikese suunas Vanadus Viimase viie aastaga on eakate juhtide osakaal kasvanud ligi 26%. 2016 a hukkus liikluses neljandik üle 65-aastaseid. Terviseriskid, mis mõjutavad liikluses osalemist. Piiratud liikumisulatus Ravimite kompleksmõju Diabeet Glaukoom Dementsus Jne. Mida saaks teha, et vanuritel oleks ohutum liikluses? Rav...
Kehaline aktiivsus ja tervislikud seisundid Kehaline aktiivsus on tänapäeval vägagi palju kõneainet pakkuv teema. Räägitakse kehalisest aktiivsusest kui trennist, mõnikord nimetatakse ka lihtsalt liikumist kehaliseks aktiivsuseks. Seega, kehalise aktiivsuse mõiste on väga lai ja seda tõlgendavad erinevad ühiskonnagrupid erinevalt. Siiski eestlaste liikumine on küllaltki vähene- aktiivselt tegelevad sellega 10% naistest ja vaid 15% meestest.
*väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus?
Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool ERÜTROTSÜÜT Iseseisev töö füsioloogias Tallinn 2010 SISUKORD 1. VERI.................................................................................................................................. 3 2. PUNALIBLEDE VERELOOME.......................................................................................4 2.1. Punaverelibled.............................................................................................................4 2.2. Hemoglobiin................................................................................................................5 2.3. Punavereliblede eluring...............................................................................................6 3. PATOLOOGIA.................................................................................................................8 3.1. Rauavaegusaneemia........................
Miina Härma Gümnaasium Tervise seisundid : Meditatsioon, Hüpnoos, sensoorne deprivatsioon Referaat Koostaja: Richard Bossenko Juhendaja: Arma Eensalu Tartumaa 2013 Sissejuhatus Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskkonnast. Teadvus on kogu see väli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud,
110 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Koormatud detaili tööseisundid 7.1.1. Sisejõudude analüüs = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate Detaili tööseisund: sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid Eelnevast: Sisejõud = koormatud detaili sisepindadel (materjali sees) mõjuvad jõud, mis takistavad selle detaili deformeerumist ja purunemist
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Teooria järgi on emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel seos ( värisemine seotud hirmuga ) Joonistage ja kirjeldage ÕNNETUNNET ja KURBUST rõõmutunne, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist Keha on pingevaba ja lõõgastunud, hääl on rahulik ja enesekindel kellegi kaotus, vead ja eksisammud, negatiivne tunne, aga aitab meid kohanemisel Hääl on madal ja vaikne, keha on longus Emotsionaalsed seisundid: AFEKT ja FRUSTRATSIOON Afekt- emotsionaalne plahvatus, see tekib kiiresti , on tugev ja kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe väliselt ( näo ja kehaväljendustes , tegevustes ) ning seda on raske varjata . Selles seisundis kaob või nõrgeneb inimese enesekontroll. Afektina võidakse üle elada nii negatiivseid kui ka positiivseid emotsioone . Tihti tekib afekt konfliktisituatsiooni. Frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib kui inimesel ei õnnestu saavutada oma
1. Materjali käitumine koormamisel (reoloogilised mudelid, konstruktsioonimaterjalide mudelid, materjali seisundid). Konstruktsioonimaterjalide teimimisel saadud ulatuslikku andmestikku üldistab mehaanika haru reoloogia, mis tegeleb keskkonna (selle terminiga haaratakse tahkist ja vedelikku) deformeerumise ja voolamisega. Reoloogilised mudelid: Reoloogia on kindlaks teinud, et reaalsete materjalide koormamisel avalduvaid mitmekesiseid omadusi saab kirjeldada kolme põhiomaduse kaudu, milleks on elastsus, plastsus ja viskoossus. Elastsuse all
PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine
Sürrealism Mis on sürrealism? • Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. • 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. • Sürrealismi iseloomustav maal Algus • Sürrealism sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis. Selle liikumise eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton, kes aastal 1924 avaldas esimese sürrealistliku manifesti ning hakkas välja andma ajakirja La Révolution Surréaliste.
sügoot jagunema 2. EMBRÜONAALPERIOOD 3n-8n lõpuni kujunevad KNS, süda ja kehaosad, käed, jalad, silmad, kõrvad 3. LOOTEPERIOOD 9n kuni sünnini, meenutab juba inimest 5. Teadvuse väljendusvormid (6tk) Ärkvelolekuteadvus, unistamine, uni, unenäod, hüpnoos, meditatsioon. 6. Närviraku ehitus Dendriidide kaudu saabub impulss närvirakku ja aksoni kaudu antakse see edasi teisele närvirakule. 7. Unefaasid ja seisundid; jaguneb: AEGLANE uni 4 faasi: 1. Kerge uni ~2min, kaovad alfalained, lõdvestumine 2. Uinumine ~20 min, aeglustub südametöö, hingamine 3.-4- Deltauni ~30 min, aju on aktiivne, lihaste toonus pole oluliselt muutunud, võimalik unes rääkimine, käimine KIIRE ehk REM-uni Silmamunad liiguvad kiiresti, südame löögisagedus ja hingamisrütm korratud, unenägude nägemine. Aeglane ja kiire uni vahelduvad 90-100 min tsükkel, 4-5 tsüklit öö jooksul. 8. Unehäired (4tk)
Rasedusega seotud müüdid 1. Rase naine ei tohi tegeleda füüsilise aktiivsusega MÜÜT: Mõned tervislikud seisundid (nt preeklampsia, neeruhaigused, nurisünnituse oht, üle- või alakaal, jne) seavad piiranguid füüsilisele aktiivsusele, kuid kui naise tervislik seisund võimaldab tegeleda spordiga, siis seda peaks ka tegema. Tuleks vältida lööke, põrutusi, hüppeid ning jälgida enesetunnet. Tegelikult on füüsiline aktiivsus raseduse ajal väga oluline, sest valmistab ette südame- veresoonkonda, luustikku, lihastikku raseduseks ning sünnituseks. Treenides õpitakse
vaevusi. Tugevate valude korral kasutatakse valuvaigisteid. Oluline on võimalikult kiiresti välja ravida infektsioonhaigused (bakterite poolt põhjustatud haiguste korral kasutatakse antibiootikume). Haigus lõpeb surmaga tingituna organite puudulikkusest sagedamini vanuses alla 50 eluaasta. Suremus laste seas on suurem, kuna nende organism ei ole võimeline nakkustega väga hästi toime tulema. Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/varvipimedu s-1054 http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/porfuuria-80 2 http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/fenuulketonu uria-361 http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/tsustiline-fi broos-1016 https://www.med24.ee/erakorraline_meditsiin/aid-14131/pleuriitiline-rindkerevalu-ja -trombofiilia-on-prognostilised-kopsuarteri-trombemboolia-suhtes
3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundid... o Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid
Tekkepõhjus, sagedus Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Kõige rohkem esineb Euroopas Kõikjal maailmas 1:2000 Eestis umbes 1:4500 kuni 1:8000 elussünni kohta Keskmine eluiga 31 aastat Ravi · Hingamisteede topistumise vältimine · Infektsiooni ennetamine · Kõhunäärmete ensüümide asendusravi · Bronhe laiendavad ravimid · Hormoonravi · antibiootikumid Kasutatud materjal: · https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/tsustiline-fibroos/id-1872 · http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja- seisundid/tsustiline-fibroos-1016 · https://et.wikipedia.org/wiki/Ts%C3%BCstiline_fibroos · http://www.etfy.ee/index.php?k=211&l=3
Kontaktaadress Laborandi kontaktaadress Laboriosakonna id (FK) Laborandi töökoha (laboriosakonna) identifikaator Spetsialist Meditsiinilaboris töötav spetsialist Spetsialisti id (PK) Spetsialisti identifikaator Nimi Spetsialisti nimi Kontaktaadress Spetsialisti kontaktaadress Laboriosakonna id (FK) Spetsialisti töökoha (laboriosakonna) identifikaator Tellimuse seisund Tellimuse võimalikud seisundid Tellimuse seis id (PK) Tellimuse võimalikku seisundi identifikaator Tellimuse seis nim (FK) Tellimuse seisundi nimetus Proovimaterjali seisund Proovimaterjali võimalikud seisundid Pr seis id (PK) Proovimaterjali seisundi id Pr seisundi nim (FK) Proovimaterjali seisundi nimetus Analüüsi seisund Analüüsi võimalikud seisundid Analüüsi seis id (PK) Analüüsi seisundi identifikaator
tasakaalu ning sisemise jõu saavutamisel. Toimed: Pinge maandamine Vereringe ergutamine ja mürkainete eemaldamine Organismi immuunsuse tõstmine Vabanemine soovimatutest harjumustest Valu leevendamine ja tervenemine kroonilistest haigustest Sporditraumade ennetamine ja ravi Loomuliku ilu esiletoomine Parem kontakt oma kehaga Haiguste ennetamine ja terve olemine Näidustused: lihas-, liiges- ja närvihaigused insuldijärgsed seisundid seedetrakti häired südame- ja vereringehäired pingepeavalu ja migreen unetus neuroosilaadsed seisundid allergia ja hingamisteede haigused (bronhiaalastma) Vastunäidustused: pahaloomulised kasvajad verehaigused ägedad palavikuga kulgevad haigused rasked südame- ja neeruhaigused kopsutuberkuloos naha seenhaigused rasedus Akupunkt Eluvärav Ming Men asub selja keskteljel, teise nimmelüli all. Umbes naba vastas seljal
● Kasutada kondoomi ● Mitte suitsetada ● Kontrollida regulaarselt oma tervist Ravimata jätmisel: Osadel inimestel ei pruugi immuunsüsteem viirusest vabaneda, neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 20 aasta või pikema perioodi jooksul. Emakakaelavähi tekke eelduseks on kõrge riskiga HPV olemasolu organismis. Allikad: https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/papilloomivii rus-837 http://medhelpsis.com/et/posts/18941 https://endinghiv.org.au/blog/7-symptoms-of-hiv-early-stages/ https://www.vaktsineeri.ee/hpv-inimese-papilloomiviirus-0
põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult.
kestab sünnist surmani. Enamikel juhtudel on võimalik puuet kergendada järjepideva teraapiaga ning kui lihaste toonus on liiga tugev on võimalik süstida ka lihast lõõgastavat ravimit. Amüotroofne lateraalskleroos on teisalt aga elu jooksul tekkinud haigus, mis areneb välja elu jooksul ning on vaid negatiivse kulgemisega. Ravi selle diagnoosi puhul ei ole ning haigus lõppeb surmaga. Kasutatud allikad https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/laste- tserebraalparaluus-594 https://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/P CI_juhend1.pdf http://www.els.ee/index.php?page=465 https://et.wikipedia.org/wiki/Am%C3%BCotroofne_lateraalskleroos https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/amuotroofiline- lateraalskleroos-233 https://et.wikipedia.org/wiki/Tserebraalparal%C3%BC%C3%BCs 5 6
· Käesoleva hetke märgistamine · ... jne · Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? Aju ja teadvus sõlmimisprobleem (binding problem) Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. Uuritavad teadvuse seisundid: · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Hüpnagoogsed seisundid · Unisus · Virgus · Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib. Muutunud teadvuse seisundid: Psüühiline seisund, mis tekib füsioloogiliste, psühholoogiliste või farmakoloogiliste tegurite
Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus)
Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega. Psüühilised seisundid Psüühilised seisundid iseloomustavad inimese olekut momendil Psüühilise seisundi all mõeldakse inimese üldist aktiivsuse taset. Aktiivsus, passiivsus Reipus, elurõõm, rõõmsameelsus Meeleolu Pingutatus Ärevus Rahulolu, rahulolematus Tähelepanelikkus, hajameelsus Frustratsioon Väsimus Koostöövalmis/vaenulik Pinges Lõõgastunud, jäik Paanika Kindlus/ebakindlus/enesekindlus Amneesia Keskendatus/keskendamatus
tunne. Psühhosotsiaalne areng(Erik H. Erikson): 1.Usaldus või usaldamatus 0-1 eluaastad 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 a. 3.Initsatiiv(algatuslikkus) või süü 4-5 a. 4.edukus või alaväärsus 6-11 a. 5.identsus või rolliähmasus varane noorukiiga 6.intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7.generatiivsus või stagnatsioon täiskasvanuiga 8. integraalsus või meeleheide hiline täiskasvanuiga Teadvuse seisundid: Iseeneselikud (ärkvelolek ja uni/unenäod) Tahtlikult esile kutsutud seisnundid(meditatsioon, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, uimastitest tingitud seisundid) Unehäired: *unetus *kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehks narkolepsia- päeva jooksul 10-15 mins teadvusekaot. *uneapnoe- une ajal tekkiv hingamise katkestus *unesrände(kuutõbi) Uimastid: * depressandid (alkohol, rahustid, opiaadid)alandavad tundlikkust, 2 koosmõju
pärssida nende immuunvastust Alternatiivne meditsiin Hüpnoos Enesesisendus Maitsetaimed, mis tugevdavad veresooni ning aitavad veresoontel kontraheeruda Dieedid Ennetamine Hoidumine vere vedeldajate manustamisest (nt aspiriin) Ettevaatus vitamiinipreparaatidega, eriti K-vit Ei tohi teha i/m süsteid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud allikad http://www.kliinikum.ee/ho/info-haiguste-kohta /196-hemofiilia-a http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/li st/haigused-ja-seisundid/hemofiilia-401 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/hemofiilia/ id-472 https://et.wikipedia.org/wiki/Hemofiilia http://www.kodutohter.ee/hemofiilia-haigus-k us-uks-geen-maarab-saatuse/ http://kiku.hambaarst.ee/robot/103/hemofiilia-j a-von-willebrandi-tobi
· Kõrgepingeliinidega kokkupuutel võivad aga tekkida nekrootilised nahahaavad ning siseorganite kahjustused. Tekib kudede turse, elektrolüütide tasakaalu häired, neerupuudulikkus, sokk Kasutatud kirjandus: · http://www.tooelu.ee/et/uudised/1491/elektrioht-%E2 %80%93-nahtamatu-kuuldamatu · https://www.riigiteataja.ee/akt/12894666 · http://www.ti.ee/est/meedia-trukised-statistika/statistik a/tooonnetused/ · http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigus ed-ja-seisundid/elektritrauma-330 · parsek.yf.ttu.ee/~mars/hg/elektriohutus.ppt
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting
Transaktsionaalne analüüs on isiksuse ja süstemaatilise psühhoteraapia teooria isiklikuks arenguks ja muutuseks. TA pakub ka isiksuseteooriat ja lapse arengu teooriat. TA-d võib kasutada igas valdkonnas, kus on vajadus isiksuste mõistmiseks, suheteks ja suhtlemiseks.TA põhimõiste on egoseisund. Egoseisund on pidev tundmise ja kogemise muster, mis on otseselt seotud vastavuses oleva käitumise pideva mustriga. Kõige olulisem on see, et kõikidel inimestel on 3 ego-seisundid ja need on väga erinevad.Mis ego seisund inimene kasutab see sõltub situatsioonist ja iga inimeste iseloomust.Juba lapsepõlves kui me mängime mänguasjadega meil on juba olemas neid koml seisundid ja me juba mängime rolli vanema Estiteks on vaja õppida märkama endas kolm neid ego-seisundit , kuna nad on väga erinevad ja kõikides situatsioonides mängib ainult üks ego-seisund. Näiteks kui on vaja teha
Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt. Kui stressitase püsib aga tükk aega kõrgena ja stressihormoone toodetakse ülemääraselt palju, võib juhtuda, et neerupealised väsivad ega suuda enam piisava tõhususega töötada ning tekivadki häired neerupealiste töös. Kasutatud allikad: 1) https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/350366/mod_resource/content/4/L3_Hormoonid.pdf 2) https://et.wikipedia.org/wiki/Neerupealis 3) http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/neerupealiste- puudulikkus-745 4) https://et.wikipedia.org/wiki/Noradrenaliin 5) https://et.wikipedia.org/wiki/Adrenaliin 6) https://et.wikipedia.org/wiki/Dopamiin 7) https://www.slideserve.com/jesse/s-mpaatiline-n-rvis-steem 8) http://toitumistarkus.ee/3805-2/ 9) https://en.wikipedia.org/wiki/Adrenal_gland (foto)
ettevõttest ja selle eesmärkidest. Oma mõju teadvustav ja juhtiv juht: 1) Annab endale aru oma emotsionaalsetest seisunditest, teadvustab, millal ta on rõõmus, millal rahulolematu 2) Oskab end viia positiivsesse seisundisse, juhtida end välja stressist 3) Märkab ja mõistab meeskonnaliikmetega toimuvat 4) Valib eelneva põhjal sobiva tegutsemise või suhtlemisstiili KUIDAS JUHI TUNDED MÕJUTAVAD MEESKONDA? Juhi emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda. Juhi positiivsed emotsionaalsed seisundid juht naeratab, on rõõmus optimistlik, huumorimeelne viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse avanemisele. Juhi negatiivsed emotsionaalsed seisundid sünge nägu, ärritub pisiasjade peale, tõstab häält viivad meeskonna initsiatiivi ja loovuse kahanemisele. Juht, kes suudab oma tundeid juhtida, suurendab sellega oma positiivse mõju ulatust ja töö tulemuslikkust.
SÜRREALISM KAROLIN KRIISKA SÜRREALISM •20. sajandi vool •Sai alguse pärast Esimest maailmasõda Pariisis •Eesotsas oli kirjanik ja kriitik André Breton •Ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid •Ühiskond ja kultuur kammitseb inimest ning üritasid tungida inimese sisemusse •Mittmeid erinevaid stiile, kuid võib eristada kahte peamist 1. Laste ja vaimuhaigete joonistustetst tuletatud kujundid või mingi mustri vaatamisest hallutsinatsioonided paberile panek. Esindaja: Joan Miro 2. Tõelised, kuid samas ebareaalne. Tulenes unenägudest ja hallutsinatsioonidest. Esindaja: Rene Magritte •.Sürrealismi kõige kuulsam/tähtsam esindaja oli
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2.3 Kirg.................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool OTE17 Anu Kelder LÖÖVE TÄISKASVANUL Seminaritöö õppeaines erakorralised seisundid Juhendaja: Karin Kaigas RN Tartu 2017 Nahalööbeid esineb täiskasvanutel väga mitmete haigusseisundite korral nagu näiteks ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise
Kasvuhormoonravi saanud laste kliiniline kirjeldus ja ravi efektiivsus Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku viimase 12 aasta kogemus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/ article/viewFile/12080/7190 Maarja Soomann, Aleksandr Peet, Vallo Tillmann, 2015 Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon? http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/ andrus_veerpalu_juhtum_mis_on_kasvuhormoon/ Villu Päärt, 2011 Hüpofüüsi adenoom http://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/ hupofuusi-adenoom-453 Kasvuhormoon (fS-GH) https://synlab.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/ immuunuuringud/kasvuhormoon-fs-gh/ Kasvuhormoon (S,P-GH) https://www.kliinikum.ee/yhendlabor/pildid/kasiraamat/K/ kasvuhormoon.pdf Kas inimese kasvu saab mõjutada? http://www.kool.ee/?319 Harri Jänes, 2005 Hüpofüüsi dwarfism http://medsideet.bitballoon.com/endokrinoloogia59/hpofsi- dwarfism376.html 2013
kehtestamist jne. BULIIMIA Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et toime tulla tugevate tunnetega nagu viha, meeleolulangus, kurbus ja pinge.) https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/soomishaired- 947 Buliimia (bulimia nervosa) on sündroom, millele on iseloomulikud korduvad liigsöömishood, ülemäärane muretsemine oma kehakaalu pärast ja vajadus seda reguleerida äärmuslike meetmetega: nt esilekutsutud oksendamisega, lahtistite kuritarvitamisega, vahelduvate nälgimisperioodidega, söögiisu pärssivate ravimite ja diureetikumide kasutamisega. Mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ja esineb vastupandamatu tung toidu järele
uhked oma toiduvaliku üle, peab teraapiasse haarama ka toitumisteadlasi. Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult selgitada, miks on oluline toituda selliselt, nagu toidu- ja toitumissoovitused õpetavad. Allikad http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomisha ired/ortoreksia https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infov oldikud/haigused/buliimia_PS.pdf https://inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haig used-ja-seisundid/soomishaired-947 http://peaasi.ee/soomishaired/
Polina Murtazina Koostada Venni diagrammid:"Tahke keha ja gaasiline keha. Soojusjuhtivus ja soojuskiirgus." Tahke keha Sarnasus Gaasiline keha On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest Potensiaalne energia on suur Sublimatsiooni korral tahked Potensiaalne energia kehad muutuvad gaasideks praktiliselt puudub
Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ... avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile. 3
Hemolüüs Mis see on? Hemolüüs ehk hemolüütiline aneemia on haigus kus on punaliblede lagunemine suurem, kui nende tootmine luuüdis Tagajärjeks on kehvveresus Tekke põhjused : Haiguste tagajärjel(näiteks malaaria ja veremürgitus) Infektsioon, teatud ravimid, pärilikud seisundid, ainevahetushäired Sümptomid : Kiire väsimine,nõrkus,peavalu,koormusel tekib hingeldamine ja pulsi kiirenemine Naha ja silmavalgete kollakaks muutumine Esineb põrna suurenemist ja uriin võib olla tume Kerge aneemia korral ei pruugi vaevusi esineda Diagnoosimine : Haigust diagnoositakse vereanalüüsiga ja uriiniprooviga Tehakse ka spetsiifilisi uuringuid ning analüüse hemolüüsi põhjuse selgitamiseks
Transaktsioonide analüüs. E. Berne Berne, E. (1980). Games people play. NY: Ballantine Book Mina-seisundid (ego states) - kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina: lapsevanema tasand/seisund - õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu; täiskasvanu tasand - impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus; mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus lapse tasand - tasakaalustatud, enesekontroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus.
käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest
Modernistlikkud voolud on futurism, sürrealism, kubism, dadaism ja ekspressionism. Futurism- Kirjanduse ja kunstivool, vormis oli domineeriv vabavärss korralike lausete asemel kasutati sageli sõnaloendeid, kirjavahemärkideta teksti või ainult ühte liiki sõnu. Luule pidi olema jõuline, eesmärk oli kujutada liikumist, linnastumist ja masinaid. Sürrealism- 20. sajandi kunsti ja kirjandusevool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid seisundid. Kirjutasid juhuslikke mõtteid ülesse. Eitasid loogikat ja kasutasid huvitavaid seoseid. Kubism- 20. sajandi kunstivool, kujutasid loodust, inimesi ja esemeid geomeetriliste põhivormide kaudu. Kirjanduses väljendus see luuletuste ülesehitustes. Dadaism- Kirjanduse ja kunstivool, sürrealismi eelkäija häälitseti luuletamise asemel, mitmed häälitsused korraga, luuletati keha liigutustega. Eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma.
I. Problccmi pClstitaminc .ill analL1Cis. 2. M lIdel i konstrueerim ine. 3. Mlideli matemaatiline analLHls. ----~- otseseoscc! 4. Aiginfo ettevalmistamine. - - ~ tagasiseoscd 5. M udel i arvlahendus. 6. M udel i lahendustulemuste anal OOs ja kasutllTI ine. Viiliskeskkonna. seisundid TEGEVUSE S. S ALTERNA- S, S2 . ' . J .. n TIIVID I I I Valiskeskkonna seisundite esinemise tOena-OBUB
üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha). PÕHIEMOTSIOONID: Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid). Eristatakse 6 põhiemotsiooni: õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus. Emotsionaalsed seisundid: Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsetest põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest
Ilm, selle elemendid ja kliima. Mõisted. Ilm-on õhkkonna seisundid mingil ajaheteke. Ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid-õhutemperatuur,õhuniiskus,sademete hulk, tuule kiirus ja õhurõhk. Ilmastik-ilmade vaheldumine mingis kohas Kliima-ilmade pikkaajaline korrapärane vaheldumine ilmade reziim. Kliimatekketegurid-paljude tegurite koosmõju, millest kujuneb kliima. Pööripäevad-maakera ja Päikese asendi tõttu tekkivad aastaaegadega seotud pööripäevad. Polaaröö-öö mille jooksul ei lange maapinnale üldse päikesekiirgust ning see jahtub.
annaabi.ee 
