eeldused on tõesed. Need eeldused, millele hakatakse kogu arutlust ehitama peavad olema ka kontrollitavad nt kui keegi väidab, et õues paistab päike, seega peaks olema soe – siis peab olema võimalik välja vaadata ja uurida järgi, kas see päike siis tõesti ka paistab. 4. Kirjelda, kuidas seonduvad 3. seminariks loetud tekstis (Paul Hoyningen-Huene "Teaduse süstemaatilisus") välja pakutud teaduslike seletuste omapära ning Chalmersi tekstis käsitletud deduktiivne arutlus? Need seonduvad nii, et mõlemad põhinevad mõnedele varem teada olevatele andmetele/faktidele. Näiteks kui on teada et midagi juhtub kindlatel tingimustel, siis kui see ei juhtu, saab järeldada, et mõned tingimused polnud täidetud. Deduktiivne arutlus põhineb varem teada olevatel seadustel, mille peal siis ehitatakse ka uus väide. Võib väita, et arutlus põhineb loogilisel mõtlemisel, mille aluseks on mõned kindlad teadmised/faktid/seadused. 5
Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead.
hulga liikmed SAAVAD olla korraga tõesed. Muidu on hulk mittekooskõlaline. Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn
mõisted loogiline ja ebaloogiline on kasutatavad üksnes nimetatud valdkonnas. Reaalselt asetleidvate nähtuste ja sündmuste vahel ei ole loogilist ega ebaloogilist seost. Nende nähtuste ja sündmuste interpreteerimine toimub loogiliselt juhul, kui ollakse piisavalt kompetentne loogikateaduse põhisätetega. Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi: Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika, deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline
5 3.11.2009 Mudel Mudel on omavahel seostatud ja sobivate väidete kogum (abstraktne mudel) või ese (füüsikaline objekt). Mudel kirjeldab objekti, mille mudeliks ta on, teatud omadusi. Mudel on mingi objekti lihtsustatud koopia. Kõik mudelid on vigased, kuid mõned neist on kasulikud. Kuidas me mõtleme? Induktiivne ja deduktiivne mõtlemine Induktiivne mõtlemine (kogemuslik) õppimine Deduktiivne mõtlemine tõestamine, tuletamine Keel Keel, mida me räägime on mitmeti mõistetav Loomulik keel ja formaalne keel 6 3.11.2009 Argumentatsioon on mingi väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamine tuginedes teistele väidetele. Argumentatsioon
Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead.
Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.). Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist. Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis.
Vabadus – valesid seisukohti maha raputades muutud vabamaks. Mida rohkem tead, seda vabam oled. Teadmiste otsimine on inimesele omane. Oskus valikuid teha teadmistele tuginedes. Moraalne valik – valik, kus enamusel on hea olla Filosoofia - teadmiste armastus Süstemaatiline – järjepidev, sama meetodi kasutamine Dialektika – küsimuste-vastuste põhjal edasi liikumine; edasiviivate küsimuste esitamine Retoorika – sihtrühmale vastav seletamine Deduktiivne loogika – järeldus tuleneb eelduste kombinatsioonist ja nende paratamatusest. Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest. Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine. Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele
lihtsusele, alustades kergemini tunnetatavatest asjadest isegi kui sellise meetodi puhul lõhutakse esemete loomulik järjekord. Neljandaks on vaja koostada iga probleemi uurimisel põhjalikud ja täielikud loetelud igast detailist, et uuritavast küsimusest põhjalik ülevaade saada. Reeglid kirjeldavad deduktiivset meetodit kuna sunnivad inimest eirama asju, mis ei ole tõesed. Järeldused tehakse kogemuste põhjal järgides kindlaid seaduspärasusi. Deduktiivne meetod on uurimisviis, mille abil tehakse üldisest järeldus üksikule, näiteks: kõik muinasjutud on õnneliku lõpuga, järelikult Punamütsike on õnneliku lõpuga. Antud järelduse tegemisel on muidugi eelduseks, et kõik muinasjutud ikka on õnneliku lõpuga. Deduktsioon tähendab teisisõnu abstraktselt konkreetsele liikumist. Descartes peab oluliseks asjade vaheliste seoste tundmist. Seoste tundmaõppimiseks peab
57.Küsimus on õigesti koostatud, kui … Sellel on vähemalt kaks võimalikku ja erinevat vastust. 58.Loogilises ruudus on osaeitav väide üldeitava väite suhtes … Alluv. 59.Hägusloogikas on: Lausete tõesusaste reaalarv nullist üheni. 60.Väitlause kvantiteeti väljendatakse tavaliselt … Kvantoriga. 61.Milline loetletud definitsioonitüüpidest ei kuulu intensionaalsete definitsioonide hulka? Ostensiivne definitsioon. 62.Deduktiivne arutlus enamasti suunatud: Üldiselt üldisele. 63.Seda osa sõna tähendusest, mida seostatakse assotsiatsioonide ja emotsioonidega, mida sõna esile kutsub, nimetatakse sõna… Konnotatiivseks tähenduseks. 64.Valem on disjunktiivsel normaalkujul, kui see koosneb: Elementaarkonjuktsioonide disjunktsioonidest. 65.Kategoorilises süllogismis esineb termini lubamatu laiendamine siis, kui termin: Esineb järelduses täies mahus, eelduses mitte. 66
lauseid, unustatakse pöördumine, küsitatakse mitu asja korraga. Eksperthinnangu puudused võib osutuda kalliks meetodiks, Content-analüüs - Kvalitatiivsete meetodite seos statistikaga Kvalitatiivne meetod sobib küsimused miks ja kuidas?, eesmärgiks on siseprotsess, mitte väline sagedus. Kui midagi on raske mõõta, kui puudub selge teoreetiline taust mingi hüpoteesi kohta. Probleem on - Deduktiivne uurimus on ... G.Galilei ja sotsioloogia G on öelnud inimest saab objektiivelt uurida, inimtegevust seletavad välised, sõltumatud tegurid. Kvantitatiivne meetod. Positivist on veendunud, et loodusteaduslik lähenemine sobib ka ühiskonnateadustesse. Ja et vaid kvantitatiivne tulemus on positiivne. Likert-skaala on ... Kvalitatiivsed uurimismeetodid on intervjuu, vaatlus, eksperiment, sisuanalüüs, eksperthinnang. Sotsioloogia sõna võttis kasutusele Auguste Comte. 18 saj.
Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9
ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab. Poliitilise ökonoomika alused Milli kuulsaimaks tööks majandusvaldkonnas oli "Poliitilise ökonoomika alused", millest sai pikkadeks aastateks raamat, mis võimutses lettidel monopoolses seisuses. Mill rajab oma põhiteooriad inimeste omakasule. Mill väidab, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill tegi oma alustes mitmeid uuendusi endistesse arusaamadesse majandusest, samas on tema tulemused vägagi laialiulatuvad
arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead: Probleemid mälupulgaga (vale formaat, vale versioon, ei avane...)
uurimisküsimustele vastamiseks: 1. Millisena käsitlevad Vladimir Putin, Dmitri Medvedev ja Sergei Lavrov analüüsitavates artiklites Ukraina kriisi mõju kahe riigi suhetele? 2. Milliseid valdkondi Ukraina kriis kahe riigi omavahelistes suhetes, antud artiklite seisukohtadelt, mõjutab? 3. Millisena kujutatakse antud artiklites kahe riigi omavahelist sõltumist teineteisest? Minu uuringudisain saab olema deduktiivne ning lähtub vastastikuse sõltuvuse liberalismi teooriast. 3
Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike ei tõuse. Selline arutlus võib küll tunduda jaburana, kuid hasartmängijad kipuvad sarnast arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma
Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust. Generatiivsele grammatikale on omased deduktiivne lähenemine, intuitsioon, inimese keelevõime kreatiivsus, grammatilisus vs vastuvõetavus ja kaasasündivuse idee (keelereeglid on kaasasündinud). Generatiivne grammatika on matemaatiliselt täpse ja formaliseeritud keele kirjeldus. 2. Mis on generatiivne grammatika? Generatiivse grammatika eesmärk. Deduktiivne lähenemine. Mis on keelepädevus ja keelekasutus? Generatiivse grammatika seisukohad: - Tuleb kasutada vaid teaduslikku meetodit.
- Õiguspsühholoogia - Organisatsioonipsühholoogia - Reklaamipsühholoogia - Spordipsühholoogia - Koolipsühholoogia - Militaarpsühholoogia(sõnad?) Teaduslik meetod psühholoogias: 1) probleemi defineerimine 2) probleem seostada juba olemasoleva teooriaga ja varasemate uuringute tulemustega 3) testitava hüpoteesi formuleerimine 4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse)
· abstrahheerimine eraldatakse olulised tunnused, hakatakse neid iseseisvalt kasutama (nt. ,,kõik metallid juhivad elektrit" --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus) MÕTLEMISVORMID: · läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste oluliste tunnuste kogum) · läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi) · läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi) Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure, võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 (reast üksikutest faktidest tehakse järeldus) MOTIVATSIOON
OPERATSIOONIDE 7-12a- kujutluste laienemine, III. Õppimise eelsoodumus-SENSITIIVNE periood sündmuste klassifitseerimine, resersiivsus põhjus- tagajärje mõtestamine IV. Etoloogiline metoloogia- vaatlus, laboratoorsed 4. FORMAALSED OPERATSIOONIDabstraktne,loogiline- eksperimendid deduktiivne mõtlemine; analüüsimine- kontrollimine - võime näha ette, leida sobivaim lahend paljudest KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti. Kaaslastega suhtlemine oluline. . kritiika: L ei saa tk keelest aru, katsed polnud huvitavad lastele.
süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada
kes populiseeris majanduse teooriat rentimise kohta. John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy"). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne, sest inimesed seda alati ei ole. Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad. Teda peetakse viimaseks, kes suutis haarata majandusteaduse kõiki valdkondi, kaasates ka filosoofilised tagamaad. Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas
Miks ei ole analoogiate kasutamine alati probleemide lahendamist soodustav? Tekitab naiivset mõtlemist. Kitsendab vaadet. Et oleks kasu, tuua sarnaseid näiteid antud probleemile. 7. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Alateadvus saab rahulikult seda probleemi analüüsida. Kui aeg möödub, siis seosed muutuvad häguseks ning nii saad keskenduda probleemile. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest) . mitmete näidete abil. · Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest 2. Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Atmosfääri efekt: eeldused loovad atmosfääri, mille mõjul tehakse järeldus (kõik, osa, negatiivne)
logos. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast.
Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine • Tõekindluse saavutamine. Verifitseerimine ja falsifitseerimine • Absoluutsed tõed, tõele lähenemine • Teadusliku maailmapildi eeldused: determinism, korrastatus, lihtsus • Teaduse meetodikesksus • Teadlase mõtteviis, kriitiline mõtlemine igapäevaelus KEDA USKUDA Kust tuleb usaldusväärne teadmine. Keda uskuda? • Arvamused • Arvamus + argument • Arvamus + argument + tõendusmaterjal
sellepärast ka sotsiaalteaduslik uurimus võib anda toodetud produkt ja sõltub nende tegevusest, vaid ühte tõest teadmist sellest reaalsusest. Tõene teadmistest ja suhetest, siis peitub tõde uurimus peegeldab eksisteerivat reaalsust tõlgendustes. inimtõlgendustest sõltumata. 2.Kvantitatiivne vs kvalitatiivne uurimus (deduktsioon vs induktsioon) Tundmaõppimise viisid Deduktsioon Induktsioon Induktiivselt deduktiivne viis (hilisemas põhistatud teoorias) 3 KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? Mil määral? Mis? Missugune? Kuidas? Mis ulatuses? Miks? (A.Strauss) Lähteseisukohad: Esikohal protsess, uuritav fenomen Esikohal on meetod, instrument Muutujad on keerulised, läbipõimunud
maailmakord. Selle õpetuse pärast süüdistati Fichtet ateismis. Hiljem näeb Fichte Jumalas absoluutsust, kes on maaima ,,mina", absoluutne mõistus ja puhas tegevus. [1] Olla tähendab tegutseda Fichte õppis Kantilt, kes oli seda omakorda õppinud Hume'lt, et teaduslikku teadmist ei saa seletada vaatluse ja loogika kombinatsiooniga, sest ükskõik kui suurest arvust vaatlustest ei saa loogiliselt tuletada seaduspära. Fichtet vapustas aga see, et vastupidises suunas kehtib deduktiivne loogiline seos: ehkki teaduslikke seadusi ei saa tuletada empiirilistest vaatlustest, saab empiirilisi vaatlustulemusi tuletada teaduslikest seadustest. Fichte uskus, nagu kõik pärast Newtonit, et klassikalise füüsika seadused on täiesti objektiivsed ja igavesti tõesed: kui teaduslik seaduspära on olemas, siis järgneb sellest absoluutse loogilise vältimatusega, et teatavad sündmused empiirilises maailmas toimuvad ja et nad toimuvad just nii; ning et nõnda
Sest kogenud teavad "et", kuid ei tea "miks", teised aga tunnetavad "miks" ja põhjust. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Empirismi juurde käib induktiivne loogika, milles üksikute juhtumite abil moodustatakse seaduspärasusi. Siin on paralleel kogemusega, sest kogemus käsitleb samuti üksikuid juhtumeid. Ratsionalismis olev deduktiivne loogika on aga vastupidine. Üldistelt seaduspärasustelt liigutakse üksikute juhtumiteni. See on seoses kunstiga, mille puhul saab samuti rääkida üldisematest mõtetest ning arusaamadest. Empirismi puhul oleks esimeseks sammuks kogemus ning viimaseks kunst, ratsionalismis aga vastupidi. Esimeseks sammuks kunst ning viimaseks kogemus. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga
· Eeldus: kõik metallid paisuvad soojendamisel. · Eeldus: raudteerööpad on metallist. · Järeldus: raudteerööpad paisuvad soojendamisel. Induktsioon · Seadused ja teooriad Vaatlusega kogutud faktid Deduktsioon · Seadused ja teooriad · Seletused ja prognoosid Metodoloogiline kirjandus maalib pildi dihhotoomiast · Kvalitatiivne · kvantitatiivne · · objektiivne Subjektiivne · Deduktiivne · Induktiivne · seletamine · Mõistmine · eksperimentaalsed meetodid · Osalusvaatlus · · positivism fenomenoloogia · teadus · kunst Rühmatöö 3 · Analüüsige etteantud diplomitööd ja leidke vastused küsimustele: · 1. Kas antud töö teema valik on põhjendatud? · Kas teema on uudne, originaalne? · Kas probleem on selgelt välja toodud?
1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- kahe alge käsitlus Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom
Induktsioon mõtlemises: Deduktsioon on sisuliselt meie olemasoleva teadmise kasutamine. Induktsioon aga seostub kõige otsesemas mõttes õppimisega. Me eeldame, et me ei tea veel vastuseid ning üritame sellest lähtuvalt uurida fakte, et mõista nende tähendust. Selle meetodi puhul on rõhk konkreetsetel detailidel ja olukorral. Ehk võib ka öelda, et teatud faktid viivad meid üldisele järeldusele Deduktsioon mõtlemises: Kokkuvõtlikult öeldes liigub deduktiivne mõtlemine üldiselt üksikule. See tähendab, et alustatakse tuntud ning kõigi poolt omaksvõetud ideest või eeldusest. Eelnenud teadmisi võrreldakse seejärel konkreetse olukorraga ja tehakse sellest järeldused. Järelduse aluseks on eeldus, et üldine idee on õige ja et konkreetne olukord sarnaneb sellele. Teiste sõnadega, üldine idee kontrollib ja vormib või vähemalt mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda
Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema. Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. Järelikult me ei pea alati valu põhjustamist vältima. E1:Kui meil on võimalik elusolendile valu põhjustamist vältida, siis peame seda tegema E2: Meil ei ole alati võimalik valu põhjustamist vältida. J: Me ei pea alati valu põhjustamist vältima. Aluse eitamine. Ei ole kehtiv. Kuna ei ole kehtiv siis ei ole korrektne. Deduktiivne, kuna ei tee üldistusi. Kuidas võiks argumente kritiseerida? Järelduses puudub tingimus ,,millal?" ehk siis järelduses puudub eeldus, et valu põhjustamist ei pea vältima, juhul kui see on võimatu. [See kriitika jääb segaseks, aga muu jutt on õige.] 2. Mis on tegelikult olemas, on ka võimalik. Ruudukujuline ring pole võimalik. Järelikult pole ruudukujulist ringi tegelikult olemas. E1: Kui on olemas, siis on võimalik. E2: Ruudukujuline ring pole võimalik.
suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. 1.Matemaatilised ja füüsikalised teadused, kelle jaoks kord on alati silmnähtavate või verifikatsioonile alluvate ütluste deduktiivne ja lineaarne järgnevus. 2. Teadused (nt lingvistika, bioloogia, ökonoomika), mis püüdlevad diskreetsete, kuid sarnaste elementide sellisele korrastatusele, et nad võiksid astuda põhjuslikesse suhetesse ja moodustada struktuurseid püsivusi. Nende kahe vahel on teatud ühine tasapind, mis võib tunduda, sõltuvalt lähenemisest, kas matemaatika kasutamisena empiirilistes teadustes, või siis selle valdkonnana, mis lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3
tunnetamise poole. Hulknurga seisukohalt: Mingi suurema hulknurga puhul on lihtsam jagada antud hulknurk osadeks, mille pindala oskaks leida, et neid vöiksemate osade pindalisid summeerides saaks suurema hulknurga pindala. Neljas reegel - Koostada täielikud loetelud ja üldised ülevaated, et oleks võimatu kahelda selles, et midagi oleks välja jäänud. Hulknurga seisukohalt: Peaks panema samm-sammult kirja lahenduskäigu, kuidas jõudsin selle tulemuseni. Deduktiivne meetod on meetod, kus alguses on olemas üldistus ning siis sellest tehakse kokkuvõte ja saadakse tulemus. (Näiteks: Ema läks täna tööle siis läheb ka isa tööle.) Seega arvan, et tegemist on detuktiivse meetodiga, sest esimeses reeglis otsitakse tõest eeldust ning edasi (teises-neljandas) tehakse kõik, et seda uurimist lihtsustada ja kergendada. Kõige lõpus tehakse üldised ülevaated ja täielikud loetelud, et neist tõesed järeldused teha saaks.
konkreetses tegelikkuses, siis nüüd hakkab laps oma kujutlusi laiendama, haarates mitte ainult tegelikkust vaid ka võimalikkust. Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9.
matemaatikud, kuna just nemad olid need, kes suutsid leida teadustes mõned tõestused ehk mõned kindlad ja evidentsed põhjendid. Kui ma mõtlen sellele kuidas lahendadakse geomeetrias hulknurga pindala siis mõistan hästi kuidas hoitakse kinni tarvilikust korrast. Üksteisele järgnevuse kord on tähtis kuna lõpptulemus (hulknurga pindala) on nö kõrgemail astmel. Selle astmeni jõudmiseks tuleb alustada kõige lihtsamaist ning saavutada järgnev aste eelmiste astmete põhjal tuletades. Deduktiivne meetod liigub üldiselt tuntud faktidelt konkreetsetele järeldusteni ehk liikumine on üldiselt üksikutele. Siin ma loon seose Descartese meetodite deduktiivse meetodi vahel. Et meil on alguses palju ebakindlusi siis tuleb hakata neid analüüsima - ebavajalik elimineerida ja vajalik endale selgeks teha. Liikumine on ,,üldiselt üksikutele". Kui esimene reegel on protsessi üldine kirjeldus siis reeglid 2-4 moodustavad kirjelduse sellest, kuidas me jõuame
- tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele - vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset objekti 4) formaalsed operatsioonid 11+ (paljud lapsed ei pruugi sinna jõuda) - mõtlemise vorm, mille omandavad lääneühiskonnas need inimesed, kes suudavad mõelda abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10
Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes on jõud, et maailma paremaks muuta. Reduktsionism. Taandamine. Põhjused kusagil mujal. Psüühikat seletada läbi bioloogia Teaduslik uurimus Induktiivsed ja deduktiivsed protsessid · Induktiivne lähtumine üksijuhtumist, partikulaarsest. Kuidas üldistada üksikuid juhtumeid? Üldistuste usaldusväärsus. · Deduktiivne protsess, Teooriast üksikuni. Kas teooria on piisav, et kirjeldada üksikuid juhtumeid. Üldine teooria ei pruugi olla rakendatav siin ja praegu. Mõõtmine Teadus on mõõtmine. Stevensi mõõtmise definitsioon: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Testid · Sooritustestid (performance). Teab täpselt mida teha (1); Käitumise vaatlemine. Näiteks, müügimehe töö vaatlus, kliiniline intervjuu, klassi vaatlus(2); Enesehinnangu raportid. Kirjelda
Konkreetse operatsioonide periood, 7-11 e.a. Eeldab loogilist mõtlemist, mis on aluseks objektide ja sündmuste klassifitseerimisele ja nende vaheliste seoste mõitmisele. Lapsed muutuvad sotsialiseeritumaks, enesekesksus väheneb (mitte ei kao), hakkavad üha enam mõistma teiste vaateid ja arvamusi. Hakkab tekkima abstraktne mõtlemine. 4. Formaalsete operatsioonide periood, 11-16 e.a. Suundumus käsitleda asju ja nähtusi eelkõike nende hüpoteetilise võimalikkuse mõistes. Loogilis- deduktiivne mõtlemine viis, kus järeldus tehakse paljude erinevate andmete põhjal ja liikumine toimub üldiselt üksikule. Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-..
4. teadmist ühiskonnast, mis ei ole negatiivne Millised kolm uurimistöö tüüpi on olemas ning millistele küsimustele nad vastavad? Kvalitatiivne (-Humanistlik, holistlik,-Nähtuste kirjeld.,mõist.,tõlgendamine,- Dialektiline, induktiivne,-Arendab teooriat,-Strukt.-ud intervjuu,sisuanalüüs, vaatlus,- Andmebaas sõnaline) ja kvantitatiivne (Loogiline positivism,-Nähtuste kirjeld., selet.,testimine, ennustamine,-Loogiline, deduktiivne,-Testib teooriat,-Strukt.-tud küsimustik,intervjuu, katse,-Andmebaas numbriline). . Avastav - kes? või mis? Kasutab kirjeldavaid andmeid, seletav kuidas? Kasutab kirjeldavaid andmeid. Põhjendav miks? Tipp teaduse uurimuse kujundus. Mida tähendab induktiivne ja deduktiivne uurimisviis? Induktiivne uurimus, üksikult ® üldisele, andmete kogumine ja analüüs paralleelselt, mustrite leidmine. Deduktiivne uurimus, üldiselt ® üksikule. Mida tähendab reliaablus ja valiidsus
Nimetage alapunkte Claude Bernardi sõnumist Bernard oli silmapaistev vivisektsionist. Avastas pankreasenõre tähtsuse lipiidide seedmisel ja maksa tähtsuse süsivesikute ainevahetuses. Rõhutas organite toimimise koherentsust. Füsioloogia on teaduslik baas, millele rajaneb kogu arstiteadus. Koed ja organid töötavad integreeritult, eesmärgiga tagada organismi sisemine tasakaal. Teadlane on see, kes tungib tundmatuse maailma. Autoriteedid peavad taganema faktide ees. Induktiivne ja deduktiivne meetod peavad olema katseliselt tõestatud. Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast. Teooria on tõestamist leidnud hüpotees. Teadlane peab olema veendunud oma teooria ümberlükkamatuses st ta peab kõigepealt ise püüdma seda ümber lükata. Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse
taotlemist, lõpliku Positivism tõe selgitamise (sotsioloogias püüdu. sõimusõna)- Hermeneutika- veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt. Blondiininaljad) asjadele. Deduktiivne uuring Induktiivne- algab algab teooriast ja mingist kontrollitakse praktikas elujuhtumist ja Kausaalne- välispidine lõpuks luuakse Fakt oma teooria. Teleoloogiline- Rutiin seespidine
6. Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine (inkubatsioon) võib lahenduse leidmist soodustada? Tooge näide mõnest olukorrast, kus olete ise sellist probleemi lahendust kogenud. Alateadvusel on võimalus probleemi pikemalt ja rahulikult analüüsida. Aja möödudes muutuvad seosed hägusemaks, mis annab eelise keskenduda probleemile. Näiteks õppima peaks ennem magamaminekut. Järeldamine 1. Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem? Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule). Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit. 2. Mis on süllogism
probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele vastuväidetega toimetulemine tulemuste kokkuvõtmine Kui loodusteaduslikes kirjatöödes kasutatakse sageli argumentidena vaatluste ja katsete tulemusi (induktiivne argumentatsioon), siis filosoofias tegeldakse abstraktsete üldmõistetega (deduktiivne argumentatsioon). See ei tähenda, et filosoofiline arutlus peab olema alati eluvõõras - näiteks kui moraali- ja poliitikafilosoofias kaalutakse erinevate, sageli vastandlike normide õigustamist, võib argumendina arvesse võtta ühe või teise normi rakendamise tõenäolised tagajärjed praktikas. Järgnevalt vaatleme eraldi lehekülgedel filosoofiaesse kõige olulisemaid sisulisi nõudeid:
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel
Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2.Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik. Sest väikseid probleeme on kergem lahendada. 3.Tuleb alustada kergemini tunnetatavast ja minna keerulisema juurde. 4.Kõik uurimisvaldkonnad jaotada osadaks ja koguda erinevaid fakte, andmeid jne. Tunnetusteooria meetodilt deduktiivne. Liikumine üldiselt üksikule. Vabadus pole midagi muud, kui paratamatuse tunnetamine selle kohta, et inimene on vaba oma tahtmistes sedavõrd, kuivõrd ta mõistusega suudab tunnetada tõde. "Mitte haarata elust rohkem kui mõistus tõesena tunnetada suudab." Filosoofia Inglismaal 17. sajandi filosoofid käsitlevad maailma olemist materialistlikuna. Tunnetusteoorias pidasid nad tõeseks tunnetatud kogemuslikke teadmisi, mille põhjal mõistus (üldistuse ja analüüsi teel) jõuab olemise
- Kompromisside loomine – kõik kaotavad - Kuidas levitada - Esmased vajadused on olulisemad kui muud õigused Kus universaalsus asub Seminar 5 Mida USA teha saab? - Kõik pommitame surnuks - Raha, eksperdid, koostöö - Teavitustöö - NATO/ÜRO - Rikuvad inimõigusi et tagada inimõigusi - Ultimaatum - Takistab kultuurirelativism - Induktiivne lähenemine – väiksemast suuremaks - Deduktiivne – suuremast väiksemast Seminar 6 Mida organisatsioonid teha saavad ja mis neid takistab? - Püramiid - Alustada rikkamatest riikidest, et nemad omavahel levitama hakkaksid Takistused: - Kultuuriline erinevus - Riigid keda ei huvita - Maine Seminar 7 Mida saab riigisiseselt teha? - Revolutsioon - Referendum - Rahutused Seminar 8 Suurkorporatsioonid
teoreetilised seadused. Saame kõigepealt üldised empiirilised seadused, mis võimaldavad prognoosida mingi sündmuse aset leidmise. Seadus: universaalne ja statistiline, omadused, mis ilmnevad teatava regulaarsusega. Regulaarsuse kinnitused, korrelatsioonid. Teaduses seletamine: seadus kui üldväide (kõik A-d on B-d) – eeldus, ja konkreetseted tingimused, järeldus – mingi sündmuse aset leidmine. Üldiselt üksikule – deduktiivne ehk üldise alla viimine. Kuidas toimub ennustmine / ette nägemine; milleks: laiendada oma teaduse empiirilist ulatust. Teooria võimaldab meil jälle uusi fakte ennustada ja teooria kasvab, teada järjest rohkem. Loogiline ja statistiline tõenäosus: stat – empiiriline, mõõdetav, tõenäosus; Loogiline – toetume empiirilisele statistikale, et mingi asi kehtib 70% tõenäosusega. Loogiline on analüütiline ja statistiline on sünteetiline (empiiriline) – raske eristada
väitena ja olgu seda raske otse tõestada. 13. Vuks 1999, 196 11 5. Argumentatsioon Argumentatsiooniks nimetatakse väite tõesuse või tõepärasuse põhjendamist teistele väidetele tuginedes. Argumentatsioonis võime eristada kahte komponenti: tees, väide midagi argumenteeritakse, argumendid, väited, mille abil argumenteeritakse. Argumentide ja teesi vahel võib olla seos induktiivne ja deduktiivne.14 Induktiivse seose puhul tõesed argumendid ainult kinnitavad teesi tõepärasust ( vähemalt selle silmis, kes argumenteerib). Deduktiivse seose puhul on tõeste eelduste puhul ka tees tõene. Sellist argumentatsiooni nimetatakse demonstratiivseks. Argumentatsiooni eriliik on tõestus. Tõestust on loogiliselt korrektne argumentatsioon, mis tugineb tõestel eeldustel (argumentidel). Aga kes garanteerib argumentide tõesuse
hulknurga pindala lahendamise matemaatikas, ei ole kindlat reeglit, kuidas arvutada 14-nurga pindala, kuid kui see tükeldada väiksemateks osadeks, üldjuhul kolmnurkadeks ja seejärel väiksemate osade pindala kokku liita, saame õige vastuse kätte. Kaine inimaru tunnistab, et me suudame hästi otsustada ja tõde eristada valest. Kusjuures ei ole tähtis kui suurt mõistust me omame vaid see, kuidas me seda kasutada oskame ja kõik inimesed on selles osas võrdsel tasemel. Deduktiivne meetod tähendab hüpoteesist konkreetse ennustuse tuletamist. Selle kontrollimiseks viiakse läbi katseid või teatud juhul ka vaatlusi ning võrreldakse tulemusi ennustusega. Katsete puhul on oluline nende täpne dokumenteerimine, korratavus teiste teadlaste poolt ja mitmeti tõlgendatavuse välistamine. Vastavalt katsetulemustele leiab aset hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine. Descartes just korduvatele kontrollimistele ja ettevaatustele tuginedes rajas oma neli põhireeglit.
annaabi.ee 
