Wikmani poisid Vare: Väga korralik ja erandlike tehiliste huvidega kenasti kasvatatud poiss, raamatupidaja poeg, kitsa ja kahvatu näoga prillikandja. Sirkel: Sile poiss, diplomat ja poet, kes püüdis kammida juukseid seitlisse ja kelle karvad kippusid igasse suunda harali. Samuti oli ta väga tark ja oma klassi priimus. Penno: Hea korvpallur, julge lobamokk, kes ei löönud millegi ees risti ette. Ta oli miljonäri poeg ja ladna poiss. Jauram: Tõmmulokilise roosa putonäoga ja siniste hasardöörisilmadega jõmm. Pukspuu: Pikk, kaunikesti mõttetühja kuid elevusest õhetava näoga, väikese kolmnurkse vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema ko...
teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning muutmiseks, lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid, lubama valitud esindajal esitada arvamusi, ettepanekuid töötajate esindamise küsimustes, täitma ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 43). Tööandja on kohustatud ka informeerima valitud ametiühingu esindajalt õigeaegselt ettevõtte majandusaasta põhinäitajatest (kasum, kahjum), tööjõule tehtavatest kulutustest (palgafondi suurus, ettevõtte keskmine palk), olulistest investeeringutest, ettevõtte tootmise, tehnoloogia, tegevuse põhisuundade muutustest, tähtajalistest ja osalise tööajaga töölepingutest, struktuurilistest muudatustest ning nende põhjustest,
Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri, ilma saabasteta paati, mattis need maha. Ta oli abielus Mairoosikesega, Eedi anumad, kus oli üks kanister veega lahjendatud. Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi. Inge jättis oma vanemad, põgeneda, vaid koos oma perega peitu pugeda. Ka tema kujutas endale kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja
Kurba, kelle bensiin see oli, võttis oma sohvri, ilma saabasteta paati, mattis need maha. Ta oli abielus Mairoosikesega, Eedi anumad, kus oli üks kanister veega lahjendatud. Eedi nõudis talt 20 kes oli olnud kojanaine. Ta oli talle täielik sibi, nad läksid lahku, kuna kanistrit bensiini, kuid tal oli vaid 19,5 ja lisas ühesse vett. Suure Andrus ei tahtnud segada ta tähtsate inimeste koosviibimist ja naine kiirustamise käigus võttis valed kanistrid. Nänu Vare oli vette sattunud. sõimas teda näruks, milles saigi tema elu juhtlause. Mairoosikesest sai Jaanus Alandi jaoks oli tähtsaim töö, talu ja pere. Ta ei tahtnud daam, Sipria oli nõus olema edasises elus sibi. Inge jättis oma vanemad, põgeneda, vaid koos oma perega peitu pugeda. Ka tema kujutas endale kuna nad ei tahtnud kodumaad hüljata. Ta lahkus koos Peeter asju ette. Ta tundis, et on kaotanud oma väärikuse. Näeb oma kodu ja
isikuid. Seal lauldi ja räägiti kooli tulevikuplaanidest. Sügisel kuuldi, et direktor oli käinud Viinis end ravimas, kuid asi oli olnud lootusetu ning viimaks oli ta ära surnud. Ühel ladina keele eelviimasel tunnil tahtis õpetaja (Markson) Plebs teha õpilastele kontrolltöö. Kõik võimalused prooviti läbi, kuid miski ei aidanud – õpetajat oli võimatu teemast kõrvale juhtida. Lõpuks ei jäänud poistel muud üle, kui mõne pahandusega hakkama saada. Vare askeldas hoolega füüsikainstrumentide lähedal, mis asusid klassiukse juures riiulitel. Ta kinnitas mingi nööri kraanikausi külge ning kui ta oma pinki tagasi tuli ja nöörist tõmbas, kukkus vaskkraan kõva kolksatusega valamusse. Vett voolas üle kraanikausi ääre ja klassis uputas. Õpetaja pidi töö edasi lükkama ning saatis Jaagu kojamehe järele. Kojamees oli aga välja, putka juurde, suitsupausile läinud. Sealt saigi Jaak mehe
Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo." "Jääb sõnust hinge tärge." "Õnn on seegi, kui vaid hetkeks tohin toetuda su usalduse hoolele." Täname kuulamast!
operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es. Kokkutulekutel r��giti s�jast, kus poisid olid olnud erinevatel pooltel. Tuubu oli abielus. Temaga juhtus ka huvitav lugu, kus ta koos naisega k��ditati, aga saadeti t�nu Tuubu naisele Tallinnasse tagasi.
esimeste viljade valmimiseni on 90-120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused: tomati-pruunmädanik, tomati- ruugehallitus ja tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Tomatil süüakse vilju. Need kasvavad rohelise vare otsas.Tomati viljad on punased, kui nad on valmis. Neid on ka kollaseid. Toored tomatid on rohelised. RETSEPT Kogus: 6-le Aeg: ettevalmistuseks 10 minutit + küpsetamiseks 20 minutit. 1 portsjon annab 260 kcal Ained: 600g kirsstomateid, 4 muna, 2spl jahu, 2dl hapukoort, 4spl piima, Peotäis värsket basiilikut, 50g parmesani juustu, 0,5tl soola, 0,25tl musta pipart
kes oli omamoodi kosjaliseks Ingele. Vanemad jäid kodu kaitsma. Inge oli ka omamoodi kaval neiu, merel olles lõi laine paadi kõikuma ja Inge kasutas seda olukorda ära, et Peetrilt esimene kallistus saada, poisile jättis mulje nagu oleks lainetus Inge ta sülle visanud ent tegelikult viskus Inge meelega ta käte vahele. Peeter aga pidas Inge kiindumust ja soovi ta kätt hoida tänulikkustundeks pääsemise pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa
Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Suurem osa neist peagi hukkus või hukati Naised ja lapsed saadeti asumisele Kirovi ja Novosibirski oblastitesse. Piirkond Jaam Vaguneid Küüditatavaid
Laiuse, Põltsamaa, Toolse 1559 sõlmiti vaherahu Mõisameeste laager Olukord 1559 Tartu piiskopkond oli likvideeritud ordumeister Fürstenberg ei suuda organiseerida vastupanu, tema asemele valiti Gotthard Kettler katsed tagasi vallutada Tartu ja Laiuse kindlusi ebaõnnestusid sept.1559 SaareLääne piiskop müüs oma valdused Taani kuningale, see läänistas omakorda oma vennale hertsog Magnusele Laiuse lossi vare med Liivi ordu häving pillav eluviis sõjaline nõrkus 1560 alustasid Vene väed uut pealetungi: 2.08.1560 Hoomuli lahing Viljandi ordulossi vallutamine Fürstenberg viidi Venemaale 1560 Kettler palub abi Poolalt/1561 vannub truudust Poola kuningale 1561 poolakad aetakse Tallinnast minema ja asendatakse rootslastega Talupoegade ülestõus 1560 sõja majanduslik raskus lasus talupoegade õlgadel
ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut,
Maa õnnistus Maris Vare 11.kl Iseloomusta Iisakut ja põhjenda oma väiteid. Iisak oli mees, kes otsis oma kohta, mille ta ka ükspäev leidis. Ta otsustas, et sinna saab tema kodu. Iisak oli ka väga loogilise mõtlemisega ja suutis kõiges võimalust näha. Sinna sattus ka naine (Inger), kelle ta kohe enda omaks teeb. Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja
· Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud ar mastajad, uhked ja kindlameelsed. 4. Romantism looduses · Salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli m etsik maastik , salapärased vanad lossid, vare m ed v õi eksootilised paigad. · Ka loodus on eriline. Pildid annavad edasi tegelaste tundeid: · Tor mine ilm ärevus · Kaunis päikesepaiste õnnelik ar mastus · Äikesetor m segadus · Kotkas kindlus · Rebane kavalus · Koera usaldus 5. Romantism sai alguse Saksamaalt 6. Victor Hugo elust (1802-1885) · ,, Hüljatud"
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõige ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikuil loovutada relvad. Juunipööre, Riigikogu valimised ja otsused: Zdanovi suunamisel hakati Vene saatkonnas...
AS KARU EELDUSED Projekt 4 aastat Müük koos ekspordiga 30,000 tk Müügihind tk/€ 40 Müügitulu aastas/€ 1,200,000 4 aasta müügitulu/€ 4,800,000 Omahind tk/€ 25 Tootmiskulu aastas 150,000 Investeering/€ 900,000 Amort aastas/€ 150,000 4 aasta amort/€ 600,000 Amort jääk 4 a pärast /€ 300,000 Täiendav investeering käibevarasse/€ 300,000 Tagasi projekti lõppetes/€ 300,000 Turu-uuringud/€ juba tehtud EI kajastu RV-s 20,000 WACC 12% OMAFINANTSEERING: Emiteeritakse aktsiaid/tk 40,000 ...
poliitikat õieti aetakse. IRL on van der Lindeni kottimisega ehk juba liiale läinud? Samas on selge, et vastutus aprillisündmuste eest lasub ka neil, kes takistasid aasta tagasi suvel kalmistut kesklinnast likvideerida. Mida hiljem mädapaiset eemaldama asud, seda suuremad on ka kahjud... Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi üleskutse boikoteerida Eesti kaupu ja mitte reisida enam Eestisse, ei too transiidieksperdi Raivo Vare hinnangul Eestile tõsiseid majanduslikke tagajärgi, kuid võib anda löögi üksikutele firmadele. Venemaa juhtivad meediakanalid osutasid oma kajastustes tähelepanu nii rahutustele Tallinnas kui ka Eesti ja Venemaa suhete tulevikule. Riiklik telekanal RTR võrdles Tallinna Pariisi äärelinnaga, mida kaks aastat tagasi räsisid ulatuslikud vägivaldsed noorterahutused 13 päeva. Mõjuka ajalehe Kommersant teatel tembeldas
Nipernaadi Maris Vare 11.kl 1. Kes Nipernaadi ütles end olevat ja kes ta tegelikult oli? Nipernaadi oli kirjanik, kelle suved möödusid külast külasse rännates. Ta suutis igasse tallu astuda, kui enda omasse, ta leidid lahendusi seal,mille peale teised isegi ei tulnud. Võlus majaperenaisi, peretütreid ja isegi karjanaisi. Ta valetas end olevat madrus, talupidaja, kingsepp, mõisnik ja maadeavastaja. Tegelikult oli ta kirjanik, kes kogus oma kirjateoste jaoks materjali. Tal oli naine, kes oli harjunud
meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meristeem? Tekib juba eristunud kudedest; tekivad teisesed koed; toodab taimele kaitsvat kihti. Korgikambium ja haavameristeem. 6. Tipmine e. aplikaalne meristeem. a) mis taimes sellest meristeemist oleneb? b) mis iseloomustab selle meristeemkoe rakke?
................................... 11 Hallap, M. (2005). Vähemusrahvustest õpilased eripedagoogikas. Haridus 8............................ 11 Hint, M. (2002). Keel on tõde on õige ja vale. Tartu: Ilmamaa. ................................................. 11 Kirch, M. (1988). Rahvusprotsesside ja rahvussuhete arengu probleeme. Tallinn: EKP Kirjastuse trükikoda. ................................................................................................................. 11 Lauristin, M & Vare, S & Pedastsaar, T & Pavelson, M. (1998). Mitmekultuuriline Eesti: väljakutse haridusele. Tartu Ülikool. OÜ Vali Press trükikoda.................................................... 11 Rannut, Ü. (2003). Muukeelsete õpilaste integreerimine eesti koolis. Õpik kõrkkoolile ning muukeelsete õpilastega töötavale aine- ja klassiõpetajale. Tallinn: TPÜ Kirjastus..................... 11 2 Sissejuhatus
Nii, kui saabus kevad ja ilmad soojaks läksid vabastas ta ennast lipsust ning käis ringi lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Temaga toimusid tunnid keldrikorrusel. Õppeaasta eelviimasel tunnil otsustas härra Markson teha poistele töö, kuna hindeid oli vähe. Poisid protestisid ja tõid ettekäändeid, miks tööd ei saa teha just selle tunni ajal, kui Plebs jäi endale kindlaks. Selle peale otsustas Vare, et midagi tuleb ette võtta ja sidus ümber kraani nööri ning istus oma kohale. Õpetaja ei märganud midagi, kuid osa poisse juba ootas, et midagi peab nüüd juhtuma ja ei hakanud isegi tööd kirjutama. Ja juhtuski, Vare tõmbas nöörist ja kraan tuli ära, vett hakkas purskama. Jaak saadeti kojameest kutsuma. Hetkel, kui kojamees saabus olid paljud poisid põlvili maas ja koristasid vett ära. Terve ülejäänud tund ja veel vahetundi kulus põranda kuivatamiseks. Poisid arvasid,
VARIANT A 1. Milliseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojalisteks? Tooge näiteid. Taime ühel isendil on emasõied, teisel isasõied. Oluline, peab olema risttolmlemine. Kui on ainult ühest soost põõsad, siis marju ei saa. 2. Missugust õiekatet nimetatakse lihtsaks õiekatteks? Ühevärviline eristumata õiekate (tupetaoline, kroonitaoline). Ülane, nartsiss, Liilia 3. Mida nimetatakse kandelehtedeks? Õisikutelje sõlmekohtades paiknevaid fotosünteesi kaotanud lehti. 4. Mis on liitõisik? Näiteid Õied pakinevad peatelje harudel. Begoonia 5. Millest koosnevad emakad? Sigimikust, emakakaelast ja emakasuudmest 6. Kuidas toimub risttolmlemine? Toimub mülemasuguliste või ristsuguliste õite vahel. Geitonogaamia: ühe taime piires erinevate õite vahel. Ksenogaamia: võõrtolmlemine erinevate isendite vahel. 7. Mis on vilikond, millest koosneb? Mitmest kokkukasvanud õiest või koguõi...
.. ei ole seda veel isegi proovinud ja ... KOOLON Kooloni puhul tuleb tähele panna juhtumeid, kus temaga eraldatakse tunde ja minuteid või näidatakse suhet. Ajamärgina kirjutatakse koolon mõlemalt poolt kokku: 16:19, 8:15:15, jagamis ja suhtemärgina aga mõlemalt poot lahku: 25 : 5 = 5, mängu seis oli 96 : 98, omadussõna käändub aldis : alti. Autori nime ja aastaarvuga tekstiviites kirjutatakse koolon kokku aastaarvuga, tühik on kooloni järel: Vare 1998: 108-107. NUMBRID Eesti keeles ei rühmitata kuni neljakohalisi arve, ka ei sobi meil rühmitusmärgiks inglispärane punkt, nagu 6.458, või Ameerikale omane kome 6,458. Alates viiekohalistest arvudest rühmitatakse numbreid tagantpoolt ettepoole kolmekaupa ja rühmitusmärk on tühik: 18 650; 14 300 000 Telefoni- ja faksinumbrite kirjutamine algab plussmärgiga, mis kirjutatakse numbritega kokku: +372 XXX XXXX.
Savi osakeste suurus alla 0.002mm, füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine, suur maksimaalne hügroskoopsus. 77. Turvas 78. Sõrmeproov selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84
002mm, füüsikalised omadused: plastilisus, paisumine, suur maksimaalne hügroskoopsus. 77. Turvas – 78. Sõrmeproov – selle abil on võimalik määrata mulla lõimist, voolides u 3 mm läbimõõduga nöör ning seejärel see rõngasse kerida. Nööri pragunemisaste näitab lõimise raskust. 79. Mulla orgaaniline aine – materjal, mis koosneb varisest, taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänustest ja huumusest. 80. Vare – surnud taimede ja loomade lagunemata ja poollagunenud jäänused, mille päritolu on võimalik kindlaks määrata säilinud osade kuju ja rakulise ülesehituse järgi. 81. Huumus – mulla spetsiifiline orgaaniline aine. 82. Detriit – tugevasti peenestunud vare. 83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84
4) Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg 5) Paal - 6) Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg (isa surnud, elab ema ja kahe õega), elab kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud 7) penteri karla 8) vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid, unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, ) 9) Penn/Penno (hea korvpallur, lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne,
hinge põhjani. Anna on suures segaduses. Ta tahab Vronskiga rääkida, kuid Vronski ei saa tema sõnumit kohe kätte. Ta otsustab minna Dolly juurde, samas tagasi koju Vronski ema juurde. Kuid kuhu siis minna? Anna on segi ning hüppab rongi alla, viimasel hetkel mõistmata, mida ta just teinud on ning kus ta on. Vronski on murdunud. Ta oli Annale täielikult andunud. ,,Tööriistana võin ma veel millekski kõlvuline olla. Kui inimene aga olen ma vare." Aleksei võttis endale nende tütre. Levin on segaduses. Ta ei saa aru oma elu mõttest. Ta tutvub erinevate filosoofide vaadetega, kuid tema kõrvu jäävad ühe talupoja sõnad elada Jumalale ning ta avastabki enda jaoks Jumala, mis teeb ta õnnelikuks. Ta avastab, et talle alguses vastumeelt olnud pisipoeg läheb talle korda. Ta tunneb poja pärast muret äikse ajal ning tunneb rõõmu sellest, et poiss oma isa ja omaksed ära tunneb
5. Enno Rumma (iroonik, südamlik sell, advokaadi poeg) 6. Pukspuu Juss/Juhan huligaan, taheti koolis välja visata, enese edevus, mõtlematus, vinniline kolmnurkne nägu, koolis tähelepanematu, hajevil, udune, uje, loge suhtumine õppimisse, endise välisministri poeg, isa surnud, elab ema ja kahe õega kadriorus, ühekorruseline katusetubadega roheline puumaja, kohmetult rõõmus, hästikasvatatud, tema pruut oli Suur-Tiia, kohvikuomaniku tütar 7. Vare (ülikorrektne, korralik, tehnika-huviline, ettejõudev, uljas, vastutamisevajadus, korrektsus, vaikne, süüdlaslikum enesetunne, prillid, unistavad silmad, punane tütarlapsesuu, raadioringi hing, ) 8. Penn/Penno (hea korvpallur, lobamokk, ei löönud millegi ees risti ette, miljonäripoeg, sõbraliku rahvameheliku olekuga-ladna, aslik, suhtus tõsidusega tõsistesse asjadesse, Juss pukspuu lähedasemaid sõpru, hoogne, dünaamiline, komejantiv, loge suhtumine
Fund. [http://www.imf.org/external/np/fin/data/rms_five.aspx]. 21.05.2014. 11. Tammemägi, T. Tarneklauslid. Incoterms. Kasutajajuhes. [http://www.emiewt.ee/UserFiles/File/Incoterms2010EAS.pdf]. 22.05.2014. 12. Vanametalli ja metalljäätmete kaubanduslikuks vahendamiseks riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise korra kinnitamine. Vabariigi Valitsus. [https://www.riigiteataja.ee/akt/76110]. 03.05.2014. 13. Vare, R. Venemaa protekstionismi WTO-liikmelisus ei taltsuta. [http://www.aripaev.ee/default.aspx?publicationid=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&paperarticleid=504d9e5a-f7e4-492c-bc7c-032844969b3d]. 22.05.2014. 14. Ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirjade taotlemine. ERAA. [http://www.eraa.ee/? op=body&id=1067]. 25.05.2014.
ta kannab neetud Kaini marki... 7 Kultuuri maske ainult pettis: veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare, ükskõik, kas kindlus, kirik, tare... Üks vette vajus, nii kui aer, hull vägistatud naise naer... All roomas tappes inimene hull ja taevas piirles raisakull.. . 8 Kokkuvõte August Alle sündis 31.(19.) 08.1890 Viljandis kivilõhkuja pojana. Tema haridustee algas Viljandi kihelkonnakoolis, kust ta läks edasi õppima Narva õhtukooli. 1915. aastal sooritas ta eksternina gümnaasiumi lõpueksamid Orjolis. 1915-
lahtise polosärgi-kaelusega, nii et hallid rinnakarvad kaeluseaugust paistsid. Plebsi kõnepruuk oli kohe ära tuntav. Temaga toimusid tunnid keldrikorrusel. Õppeaasta eelviimasel tunnil otsustas härra Markson teha poistele töö, kuna hindeid oli vähe. Poisid protestisid ja tõid ettekäändeid, miks tööd ei saa teha just selle tunni ajal, kui Plebs jäi endale kindlaks. Selle peale otsustas Vare, et midagi tuleb ette võtta ja sidus ümber kraani nööri ning istus oma kohale. Õpetaja ei märganud midagi, kuid osa poisse juba ootas, et midagi peab nüüd juhtuma ja ei hakanud isegi tööd kirjutama. Ja juhtuski, Vare tõmbas nöörist ja kraan tuli ära, vett hakkas purskama. Jaak saadeti kojameest kutsuma. Hetkel, kui kojamees saabus olid paljud poisid põlvili maas ja koristasid vett ära. Terve ülejäänud tund ja veel vahetundi kulus põranda kuivatamiseks
Ülenurme Gümnaasium Stella Halling 12.c klass Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused Uurimistöö Juhendaja Ave Vigel Ülenurme 2015 Sisukord Ülenurme Gümnaasium..........................................................................................................2 Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud........................................................
inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saali (nn. stanza'd). Raffaeli tuntuimais maale on "Sixtuse madonna"- kullakast helendusest astub seal kergel sammul esile pilvil kõndiv noor ema lapsega, kelles elutõde ja loomulikkus on ühendatud ideaalse täiuslikkusega. Täiesti omalaadne oli maalikunst Veneestias. Sellesse saartele ehitatud linna ei sobinud freskomaal niiskuse tõttu, nii et vare, kui mujal Itaalias omandati seal Madalmaadelt pärinev, mugav ja kullakad toonid ning pidulik meeleolu. Esimesed suurnimed Veneetsia kunstnike plejaadis olid Giovanni Bellini (1430-1516) ja Giorgione (1477-1510). Goierione õpilane Tizian (1477-1576) jõudis oma pika, ligi 100 aastat kestnud elu jooksul edukalt viljelda peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis. Ta altarimaalid on pidulikud, suurejoonelised, rikkalikud ülesehitusega ja samal ajal ikkagi maiselt, isegi
13. Riik rikkam kui tola ajal 14. Riigi osakaal ühiskonnas ja ka riigi poolt pakutavad sotsiaalsed garantiid olid endise vabariigi ajal väiksemad 15. Praegu töötab nt Keskkonnaministeeriumis rohkem ametnikke kui Eestis omal ajal kokku 16. Politseinikke üle kahe korra rohkem kui toona 17. 1930ndatel majanduskriis tuli tühja koha pealt 18. iseseisvuse alguses kaheldi kas eesti majanduslikult toime tuleb, tänapäeval selles kahtlust ei ole 19. vare öeldi, et majandus läheb hästi, sest seda reguleeritakse tugevasti. Nüüd öeldakse, et majandus läheb hästi, sest seda on vähe reguleeritud 20. tolle aja kodanik degineeriks ka praeguse Eesti demokraatia kriisis olevaks 21. tänapäeval meediavabadus 22. tolleaegne inimene koges Euroopa suhtumis märksa vähem 23. välisabi pidas alandavaks 24. tol ajal pigem toonitada seda kuidas Eesti teistest erineb 25. poliitiline juhtimisvastutus oli oluliselt suurem kui tänapäeval 26
Keha enamasti sale, saba keskmise pikkusega kuni pikk. Kael, nokk ja jaladki on keskmise piires. Sulestik enamasti mustriline, mõnikord ühevärviline, sageli tumedam ülapool ja heledam alapool. Värvulised on head lauljad. Kasutatud kirjandus Eneke: Õpilase teatmeteos. 4. Köide. Valgus 1986 Tallinn Ling, R. Loomade elu. 6. Köide: Linnud. Valgus 1980 Tallinn Gray, S. Et al. Linnud. Koolibri 2003 Tallinn Elphick, J. Et al. Linnud. Kai Vare ja Tänapäev 2006 Slovakkia UAB IMP Baltic. Kogumik: Loomariigis 2005
Prantsusmaa * Honore de Daumier. Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n ö järelnoppi mist. * Gustave Courbet. Kunstis iseõppija
Trükipea liigub piki rida ja kui paberile on vaja jätta jälg, lööb vastav nõel vajalikul hetkel paberile ja tekib soovitud kujutis (täht) 6. Mida tähendab `print on demand `? · print on demand on uueks tehnoloogiaks kirjastustöös. Ta on trükiste levitamise uueks viisiks, mis võimaldab väga väikeste tiraazide trükkimist. Selle süsteemi järgi trükitakse ainult vajalik kogus trükisest. Trükkimine toimub vare olemasolevatest failidest. Vajaduse korral failid töödeldakse vastavalt konkreetse tellimuse nõuetele. 7. Mis tähendab trükise personaliseerimine ? · ISIKUSTAMINE-mille juures põhilised tekstis olevad andmed muudetakse igas eksemplaris · igale trükisele on selle isiku nimi kellele see läheb 8. Kuidas töötab termosiirde printer ? · saada kujutist kasutades arvutit ja seadmed, kus soojuse mõjul toimub kujutise loomine või ülekanne trükitavale materjalile.
Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a1/ChernobylMIR.jpg https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d8/Chernobylreactor_1.jp g/800px-Chernobylreactor_1.jpg https://upload.wikimedia
EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" sõnamoodustus -20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. olulisemad uurijad ja tööd 15. Semantika ja sõnavara uurimine: Põhimõisted-leksikograafia-sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika. Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks
Hermanni ajalooline õiend ,,Edise vasall linnus", mis pärineb aastast 1973. Selles määratleb ta linnuse ala mõõtmeteks 28x29 m, mida põhijoontes markeerib 61 samakõrgusjoon, seega hoopis ulatuslikuma territooriumi kui pelgalt tornlinnus. Võib oletada, et 17. Ja 18. sajandil võidi endise linnuse kivihoonet kasutada mõisa elamuna, sest veel 19. sajandi algul märkis tuntud muinasuurija Ed.Ph.Körber 1802. aastal paremini säilinud kõrge tornitaolise vare kohta, et selle paksud müürid ja võlvid on veel elamiskõlbulikus olukorras. Körber mainib, et linnus ehitati pärast Põhjasõda uuesti üles. See teade võib tähendada varemete ümberehitamist eluhooneks, sest tänaseni säilinud härrastemaja ehitati mitte varem kui 18. sajandi teisel poolel. Enne seda pidi eksiteerima mingi selle eelkäija, mis asus kõige toenäolisemalt just varasema vasall-linnuse territooriumil. Sama tõendab ka J.C.Brotze 1818
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta kool...
Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd).
· Saadi lõputunnistused. Kristjan pidi minema sõjaväkke, Penn majanduskooli, Jaak filosoofiat õppima. Penn ja Jaak läksid Pukspuude poole, kust kuulsid, et Virve pidi järgmisel päeval tädiga Soome minema ja seal sügiseni olema. Ka riks oli Pukspuude pool. · Algas sõda. Aastad olid möödunud ja Jaak ja Kristjan mõtlesid kokkutulekule. Kristjanist oli saanud tuletõrjuja, Trull elas maal, Penn ja ta vanemad olid küüditatud, Vare oli Saksa sõjaväes , Aino ja Virve olid Laulasmaal suvilas, Juhan oli punaväes. · Kokkutulek peeti proua Pukspuu aias. Posite vahel pinge, kuna nad kõik erinevatel pooltel(vene/saksa) · Jaak oli 1 viimastest lahkujatest. Ta märkas Virve toas valgust, ta läks sinna ja nägi Virvet. See oli õnnelik hetk.Siis nad tegid! Kõlasid pommiplahvatused, 1 pomm lendas nii ligidale, et maja aknad purunesid ja maja tõusis oma alusmüürilt õhku, kuid nemad olid veel elus.
Anna on suures segaduses. Ta tahab Vronskiga rääkida, kuid Vronski ei saa tema sõnumit kohe kätte. Ta otsustab minna Dolly juurde, samas tagasi koju Vronski ema juurde. Kuid kuhu siis minna? Anna on segi ning hüppab rongi alla, viimasel hetkel mõistmata, mida ta just teinud on ning kus ta on. *Vronski on murdunud. Ta oli Annale täielikult andunud. ,,Tööriistana võin ma veel millekski kõlvuline olla. Kui inimene aga olen ma vare." Aleksei võttis endale nende tütre. *Levin on segaduses. Ta ei saa aru oma elu mõttest. Ta tutvub erinevate filosoofide vaadetega, kuid tema kõrvu jäävad ühe talupoja sõnad elada Jumalale ning ta avastabki enda jaoks Jumala, mis teeb ta õnnelikuks. Ta avastab, et talle alguses vastumeelt olnud pisipoeg läheb talle korda. Ta tunneb poja pärast muret äikse ajal ning tunneb rõõmu sellest, et poiss oma isa ja omaksed ära tunneb. Seega leiab ta oma elu mõtte ning tõelise õnne.
Eelnevalt Moskvas toimunud erinevaid katseid saada idee oma rahasüsteemile üleminekuks olid nurjunud.1989. aasta novembris pandi seadus hääletamisele N Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas. Rahvuste Nõukogus esindasid Eestit Arnold Rüütel, Mihhail Bronstein, Igor Gräzin, Klara Hallik, Jüri Kahn, Siim Kallas, Tiit Käbin, Ülo Nugis, Ülo Vooglaid, Tadeus Pupkevits ja Juhan Aare. Liidunõukogusse kuulusid Marju Lauristin ja Vello Vare. Hääletamises osales 400 saadikut. Mõlemas kojas loeti seadus vastuvõetuks, kui seda toetab vähemalt 136 rahvaesindajat. 27. novembril hääletuse tulemusena seaduse poolt hääletas 159 saadikut, minimaalselt vajalik arv oli 136, Liidunõukogus, kus vajalik häälte arv oli samamoodi 136, mille poolt oli vaid 137 saadikut. R. Otsason (Rahva Hääl, 30.11.1989): ,,Kogu maailm nägi, et meie püüdsime saavutada võitu jällegi parlamentaarsel teel. Nähti,
lubas Maria neile lõputunnistuste ettenäitamise puhul pudeli välja teha). Räägiti tulevikuplaanidest. Penn ja Jaak läksid Puukspuude poole. Külas oli tädi Selma Mänd, kellega Virve oli reisil käinud. Sel aastalgi oli tal plaanis reisile minna. Seekord mindi Soome, kuid Jaaku kaasa ei kutsutud. Kahekümne seitsmes peatükk Klassikokkutulek korraldati Puukspuude majas, sest alanud Teise maailmasõja tõttu ei tulnud teised plaanitud paigad kõne alla. Penn oli küüditatud. Vare Saksa väkke mobiliseeritud. Kohale tuli kaksteist poissi ehk enam-vähem pooled. Tumbu oli esimene, kes abiellus. Kui poisid olid laiali läinud ning ainult Kristjan, Jaak ja Rumma jäid koristama. Veranda ümbrust üle vaadates märkas Jaak, et Virve toa aknast paistab valgust. Virve oligi vahepeal koju tulnud. Kristjani pruut Britta oli sõitnud Inglismaale teiseks aastaks lapsehoidjaks. Sealt edasi tahtis perekond Indiasse sõita, kuid lennuk tulistati alla
20. Piiride muutus II ms ajal Teise maailmasõja järel kutsuti kokku Pariisi rahukonverents (1946-1947). Rahulepingu tagajärjel muutusid paljude riikide territooriumid. · Nt. Rumeenia aladest jäeti nõukogude liidu valdusesse juba 1940ndal aastal annekteeritud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · Tsehhoslovakkia pidi andma Nõukogude liidule Taga-Karpaatia, mille tulemusena sai Nõukogude liit ühise piiri Ungariga. · Poola valdustest jäid NSVL juba vare annekteeritud nn Lääne-Ukraina ja Lääne- Valgevene, kuid Poola sai endale alasid Saksamaalt. · Soome kaotas Nõukogude liidule Karjala ja Petsamo. · Baltiriigid kaotasid iseseisvuse ja jäid liidetuks NSVL-ga. · Ajutiselt kaotasid iseseisvuse Saksamaa ja Jaapan · Itaalia kaotas Aafrika kolooniad ja pidi andma iseseisvuse tagasi Albaaniale. · Saksamaa tükeldati ja hiljem lõhestati kaheks- Saksa Demokraatlik Vabariik
olukorrale, mis 1917. aastal sõjast räsitud Venemaal valitses. 1917 aasta jooksul lagunesid üheaegselt koost kõik Venemaa senised struktuurid riik, armee, impeerium, kohalikud omavalitsused, majandus ning nii linna kui maa kogukonnad. Sellise üldise kollapsi keskel ei olnud võimalik kehtestada püsivat konstitutsionaalset monarhiat. Oktoobriks olid Vene impeeriumi rusud vabalt saadaval, tuli leida lihtsalt piisava tahtejõu ja organisatsiooniliste võimetega jõud, kes selle haavatava vare enesele võtaks. Petrogradi Nõukogu häälekandja Izvestija hoiatas ette, et bolsevikud on võtnud võimu ainult Petrogradis mitte tervel Venemaal ning hoiatas kodusõja eest. Ajalugu näitas, et selles oli neil õigus. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Applebaum, A. (2005). Gulag: nõukogude koonduslaagrite ajalugu. Tartu: Greif. 2. Geifman, A. (1997)
Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. On alustatud sõnamoodustuse tervikkäsitluse koostamist (Reet Kasik). Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis,; määruste liigid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
