Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest) sünteesib erinevaid ühendeid säilitab kehatemperatuuri meeleelund eritusorgan Nahk kaitseb UV k iirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti. Melaniin annab nahale värvuse. Nahas sünteesitakse D vitamiini. D vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. Nahk kaitseb haigusetekitajate eest. Nahk säilitab kehatemperatuuri. Nahas on hulgalisel tväikseid veresooni ja kapillaare.
............................................................................................... 7 1 1 Sissejuhatus. Meeleelundid. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust: · tunda valgust, · maitset, · lõhna, · heli, · külma-kuuma; · karedust jms. Silm näeb, kõrvad kuulevad, nahk kombib. Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad st heastavad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse
Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene
...............................6 LISAD...............................................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................9 SISSEJUHATUS Inimese meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruskonnast ning nendeks on silmad, nina, kõrvad, keel ja nahk. Teateid saadakse nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ning kompimise kaudu. Kui mõni meeleelund ei tööta, siis kompenseerivad teised meeleelundid mingil määral selle puuduse. Meeleelundid töötavad koos peaajuga. Aju töötab meeleelunditelt saadud info läbi ja seejärel mõistab inimene, mida kuulis, tundis või nägi. 1.NAHK Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahk on inimkeha kõige suurem ja nähtavam organ.;Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet, külma ja kuuma. Kompimiselundi ülesandeks on anda teavet väliskeskkonnas toimuvate muutuste ja
rakud. Elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid. Elundkond selle moodustavad elundid, mis täiendavad koos ühiseid ülesandeid. Pärisnahk sisaldab elastseid kiude, vere- ja lümfisiooni, higi- ja rasunäärmeid. Asetseb peale marrasnahka. Marrasnahk selle pindmist osa numetatakse sarvkihiks, alumine osa koosneb elusatest jagunemisvöimelistest rakkudest. Retseptor inimese naha omalaadne meeleelund, millega me tunneme valu, sooja, külma jms puuteärritusi. Melaniin see on naha sünteesitav värvaine ning kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond
NAHK Koostas: Kristel Mäekask Nahk on inimese suurim elund. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: · väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid,
elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras
NAHK *Nahk on organ,mis katab inimese keha. *Selle kõige tähtsm ülesane on kaista organsmi. *Nahk kaitseb meid väliste vigastuste,ultraviolettkiirguse Liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate Sissetungi eest. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemp. *Inimese nahk on omalaadne meeleelund,mille retseptoritega tajume valu,sooja,külma ja erinevaid puuteärritusi. *Inimese nahas sünteesitakse ka mõningaid ühendeid,millest kõige olulisemad on vitamiin D ja melaiin. *Päiksekiirgus ergutab nahka tootma melaiini,mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. *Mida rohkem ultraviolettkiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk melaiini ja seda pruunim on nahk. *Nahk koosneb kahest kihist. *Täiskasvanu nahk on ligi 1-2millimeetri paksune,
NAHK Naha ülesanded Kaitse (vigastused, uv-kiirgus, haigustekitajate sissetung) Aitab säilitada kehatemperatuuri Eritusorgan Meeleelund Erinevate ühendite süntees Naha värvus Sõltub melaniini hulgast nahas Melaniin pigment nahas, mis neelab ja hajutab ultraviolettkiirgust ja kaitseb seda päikese kahjuliku mõju eest Naha koostis http://www.imelaps.ee/pg/nahk/6.shtml Naha koostis Marrasknahk (e epidermis) keha veekindel kaitsekiht, mis koosneb pidevalt uuenevatest rakkudest
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles :
tööd Reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvate muutustele NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad retseptorid suudavad registreerida erinevaid signaale. MEELEELUNDID2 Nina limaskestas asuvad haistmisretseptorid keelel asuvad maitsmisretseptorid Mõlemal registreerivad keemilisi signaale Silmas asuvad nägemisretseptorid
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. (14) Mis on kompimine? Kuidas on naharetseptorid spetsialiseeritud? Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahk on meeleelund mille kaudu saame välisilmast infot. Nahas on tunderakkude kogumid e. retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. (15) Kuidas kompimisel info liigub? Talitlus: meelerakkudes tekib erutus (vastavalt ärritajale vastavas punktis), erutus liigub peaajju vastavasse keskusesse. Tunneme. (16) Kirjelda meeleelundite üldist töömehhanismi? Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga.
Südamelihaskoe rakud Südames 2. Tead, kuidas liigitakse sidekudet ja lihaskudet. Sidekude = luuja kõhrkude, rasvkude, veri Lihaskude = silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskoe rakud 3. Tunned pildi järgi ära erinevad koed! 4. Naha ehituse osad joonisel! 5. Naha ehituse osade ülesanded! 6. Naha üldised ülesanded: kaitseb sünteesib erinevaid ühendeid säilitab keha temperatuuri meeleelund erituselundkond 7. Temperatuuri reguleerimine: a) veresoonte abil- kui veresooned laiendavad, siis nad annavad liigse soojuse ära. Kui aga ahenevad, siis talletavad sooja. b) higistamise abil higi eristumine kehalt, jahutab organismi. Kui külm, siis ei higista c) karvade abil- Kui külm, siis karvad püsti. Soe siis naha ligi. 8. Luustiku ülesanded:
tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine
vajalik? Voolujooneline, liigub vees kiiremini edasi. 2. Mis katab kala keha? Miks on selline kehakate kalale vajalik? Soomused ja lima kiht, saab kiiremini liikuda. 3. Nimeta kala liikumiselundid. Uimed. 4. Nimeta kala hingamiselundid. Lõpused. 5. Kalade välis- ja siseehitus. Lõpusekaas- lõpuseid kattev õhuke luuplaadike Uimed- liikumiseks, mille abil ta saab säilitada ja muuta keha asendit (rinnauim, kõhuuim, pärakuuim, sabauim, seljauimed) Küljejoon- meeleelund, mis on tundlik vee liikumisele Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3
jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kuulmine on minu arust kõige kergemini rikutav meeleelund. Valju muusika pidev kuulamine, tehasemüra ja teised igapäevased tegevused põhjustavad kuulmislangust. See algabki sellest, et sisekõrva teos olevad kuulmisrakkude karvakesed hävivad. Mida suurem hulk neid kaob, seda madalam on ka kuulmise tase. Ka minu vanaisa kuulmislangus on arvatavasti alguse saanud tema endisest töökohast, mis oli üsnagi lärmakas Minu vanaisa kuuleb küll, kuid mitte arusaadavalt. Selleks, et ta ka aru saaks,
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund)
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus,
karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse. 5) Närviimpulsid kanduvad mööda haistmisnärve peaaju piirkonda, kus lõhnad eristatakse ja kindlaks määratakse. Kompimine Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri, vibratsiooni, survet jms. Naharetseptorid tagavad kompimistundlikuse. Nahas olevad retseptorid tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Ka nahk on meeleelund. Kompimist tagavad tunderakud paiknevad ebaühtaselt üle keha. Kõige tundlikumad on sõrmeotsad, jalatallad ja huuled. Kompimine pole inimesel üks tähtsamaid elundeid. Täname tähelepanu eest! (: Maidla 2012
Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7. Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik? 30 000 aastat tagasi. Nahk Kuulub katteelundkonda. Naha kihiline ehitus ja tihe, plaatjatest epiteelrakkudest koosnev struktuur on põhjuseks, miks on nahk organismile eriti tõhus ,,kaitseümbris". Lisaks kaitsefunktsioonile on nahk ka rasva ja vedeliku depooks ning soojusregulatsiooni-, meele- ja erituselundiks Nahk on tähtis meeleelund , selle abil tajutakse survet, puudutust, valu ja temperatuuri muutumist. Nahas on 2 kihti: Marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk koosneb kihilisest plaadikujulisest epiteelkoest, mis kulub kergesti. Pärisnahk on sidekude, milles esineb palju peenikesi vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid ja retseptoreid. Pärisnahk koosneb peamiselt elastiini- ja kollageenikiududest. Naha pinnalt toimub soojuskadu peamiselt soojuskiirguse ning vee aurustumise kaudu.
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis tegeleb väliskeskkonnast ja organismist tulenevate ärrituste analüüsi ja sünteesiga. Analüsaator koosneb kolmest osast: · Retseptoritest ehk tundenärvilõpmetest võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritusenergia närviimpulsideks
Nahk Nahk on elund, mis katab inimese keha. Ülesasned: Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest. Aitab säilitada kehatemperatuuri. Meeleelund, naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritust. Sünteesitakse kehale vajalike ühendeid. Eritab jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid. Nahakihtide jaotus: Marrasnaha pindmine osa ehk sarvkiht, mis kaitseb organismi liigse veekaotuse ning kahjulike välistingimuste eest. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt nahapinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroskoobe.
NÄGEMINE SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed.
Bioloogia Nahk kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitemsuguste haigustekitajate sissetungi eest. Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. Kui nahk annab ära liigselt soojust siis veresooned laienevad ja nahale tekib puna. Nahk hoiab ära ka ülekuumenemist tänu higile. Nahk on ka eritusorgan, kuna higistades eritub nahalt jääkaineid. Enamasti vett ja soola. Inimese nahk on omalaadne meeleelund, mille retseptoritega tajume valu, sooja, külma ja erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest.
kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded. Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest Aitab säilitada kehatemperatuuri On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi. 6. Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi Annavad kehale kuju Kaitsevad siseelundeid Vee ja valkude tagavara Aitavad säilitada kehatemperatuuri Lihaste liigid Skeletilihased e vöötlihased kõige rohke. Liigutavad kehaosi, alluvad inimese tahtele, väsivad kiiresti Südamelihased- ei allu tahtele, tüütavad automaatselt, pidevalt
3. Mis reageerib erinavate elundite ja elundkondade tööd? Närvisüsteem ja hormoonid 4. Naha ülesanded *Kaitseb organismi väliste vigastuse, ultravioletkiirguse, mitmesuguste haigustekitajate sissetundi ja liigse veekaotuse eest *Eritamine. Kui inimene higistab eritub läbi naha mõningaid jääkaineid, peamiselt vett ja soolasid *Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, millest kõige olulisemad on D-vitamiin ja melaniin *Nahk on meeleelund. Naha tunderakkudega tajume valu, sooja, külma ja puuteärritusi *Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri 5. Mis ülesanne on rasvkoel? Kaitseb külma eest, hoiab kehatemperatuuri, kaisteb teatuid elundeid 6. Millest sõltub naha värvus? Miks muutub päevitades nahk pruuniks? Melaniinist. Päevitades nahk sünteesib tumedat pigmenti ehk melaniini. 7. Millega tegeleb dermatoloog? Naha, küünte ja juuste probleemidega 8. Naha osade ülesanded
biomelioraator. Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi Lima vähendab hõõrdumist vees Varjevärvus pealt tumedam, alt heledam, seostub ümbritseva taustaga. Forellikasvatus Eestis on juba 19. sajandi lõpust alates kasvatatud kalu tiigimajandites,
Närvi. (suuraju,vaheaju,keskaju,piklikaju ja juhtimine. väikeaju) KNS juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvi. Ühendab pea- ja seljaaju 3. Naha ülesanded. 1. Kaitse 2. Säilitab temperatuuri 3. Eritab 4. Meeleelund 5. Veekaotus 6. Sünteesib D- Vitamiini melaniini 7. Naha ehitus (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega: 1. marrasknahk 2. pärisnahk 3. nahaaluskude 4. sarvkiht 5. rasvkude 6. rasunääre 7. higinääre 8. karv 9. verekapillaarid 10. närvid 8. Luude koostis. Luukude koosneb ...luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... .
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 3 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Lk 3 1.2Silma ehitus Lk 4 1.3Miks me näeme lähedale ja kaugele Lk 4 1.4Kujutiste tekkimine võrkkestale Lk 5 1.5Värvide eristamine Lk 5 1.6Elu pimedama Lk 5 1.7Testid/pildid Lk 6 1.8Kasutatud materjalid Lk 6 2 Sissejuhatus Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. 1.1 Mis kaitseb meie silmi? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad
Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp. Nahk on meeleelund. Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin. Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need li...
hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot,seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd ning reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvatele muutustele. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju -toimub info töötlemine. Piirdenärvisüsteem- närvirakkudega ühinenud dendriidid ja neuriidid.(nim. Närvideks) Meeleelundite abil saame infot väliskeskonna
1. Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid, kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest ja selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskk vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. 2. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi kesk...
tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat. Silmamuna, silmalihased ja suurem osa pisaraaparaadist asuvad silmakoopas (orbita). Silmamuna: Silmamuna kestad: 1. Kiudkest e. skleera – välimine kaitsekest, valge; - sarvkest e. cornea – kiudkesta
Juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. närv – info liigub väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse, kus see töödeldakse ning liigub uuesti elunditesse tagasi retseptor – informatsiooni vastu võttev tunderakk refleks – organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. meeleelund – võimaldab tajuda ümbritsevat keskkonda ja muutusi organismi sees. antikeha – immuunsus – organismi võime tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nened mürke. immuunsüsteem – kaitseb aktiivselt organismi haigustekitajate eest. sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka.
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Inimese silm Referaat Tallinn 2015 Silm on meeleelund Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga
Naha anatoomia, naha reaktsionid. NAHK Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk ehk epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Püsimeik kantakse kulmudele, silmadele, huultele ja nüüd ka põskedele kõrgekvaliteedilise aparatuuri ning pigmentidega naha pindmistesse kihtidesse ca 0,3-0,5 mm sügavusele. Sõltuvalt nahatüübist ja elustiilist püsib tulemus 3-5 aastat, aga soovitav on käia kord aastas värvi värskendamas Marrasknahk ehk epiteelkude on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele te...
mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega Luukude jäik sidekude, mis ühenduses olevaid pindu. moodustab tugistruktuure. Erituselundkond elundkond, mis Meeleelund spetsiifiliste retseptorite eritab kehast mittevajalikud ained. kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulsiks. Fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad Neuriit e akson närviraku pikem jätke, kollageeni kimbud; moodustab sidemed mis saadab närviimpulsid edasi teistele ja kõõlused. rakkudele.
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõne põhiliseks eesmärgiks on info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Teine peatükk tutvustab täpsemalt, kuidas nutiseadmed silmadele negatiivset mõju avaldavad ja kolmandas peatükis on välja toodud haigused, mille teket soodustab nutiseadmete kasutamine. Neljandas ehk viimases peatükis on soovitused, kuidas silmi kaitsta kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel. 3 1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009). Silma üheks osaks on kerajas silmamuna, mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
