3. Eesti ala kolme kuninga ajal •Poola ala –Liivimaa hertsogkond –3 presidentkonda •1583 Tartus jesuiitide gümnaasium •1584 andis Stefan Batory Valgale linnaõiguse •Rootsi võim Eestimaal - Eestimaa hertsogkond - 7 linnuselääni 4. Eesti ala Rootsi ajal •Eesti ala minek Rootsi võimu alla - Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel - Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel - Oliva rahu Poolaga •1680 alustas Karl XI reduktsiooniga - mõisamaade taasriigistamine • Talupoja elu Enne redukstiooni: Pärast redukstiooni: • Pärisorjus • Osa talupoegi kroonumaadel •Sunnismaisus säilib • Eramõisades vakuraamatud •Koormised kasvavad • Kaebeõigus mõisniku peale •Talupoja koormised - teotöö - mõisavoor - loonusrent jt. •Linnade areng - Oln, Narva, Tartu, Pärnu, Kuressaare – linnaõigusega linnad – teiste taandareng
Lõppes Kärded rahuga ja Rootsi ei anna ühtegi oma ala ära. REDUKTSIOON 11. Mis oli reduktsioon, miks seda teostati ja millised olid tulemused? S.o. eravalduses olnud mõisnike maade tagasi võtmine riigile. 1672 teatas Rootsi kuningas, et riigi kassa on tühi ja mõisa maad tuleb võta riigile ja mõisnikud peavad hakkama makse maksma. Mõisnikud avaldasid vastupanu. ÜMBERKORRALDUSED LIIVIMAAL 12. Kes oli Johann Reinhold Patkeel? Ta juhtis aadlike vastuseidu redukstiooni vastu. MÕISNIKUD 13. Kuidas iseloomustad mõisnikke Rootsi ajal? Enamuses on saksa mõisnikud. Seisusekohane elu, uhked, kõrgid, ei õppinud eesti keelt. PÕLLUMAJANDUS 14. Milliseid põllumajandusharusid arendati Eestimaal rootsi võimu perioodil? Teraviljakasvatus (rukis), piimakarjakasvatus (vähe), jahindus, kalandus. TALURAHVA OLUKORD 15. Milline oli talupoegade elu enne redukstiooni ja pärast reduktsiooni?
Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased. valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased. 1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest. 1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Vene tsaariks Aleksei Mihhailovits. Vallutati Tartu, mis oli ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal Karl XI alustas riigi tagasivõtmist - reduktsiooni. seda tehti riigi tulude suurendamiseks. Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest. Eestimaal oli näitaja 54% ja Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni eiraja. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama. Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks
Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike seas tugevat vastupanu. Kuid kuningad vajasid mõisnike toetust, mistõttu tehti järelandmisi ja riik läänistas aadlile järjest rohkem mõisaid. Saaremaa Taani riigi osana: Taani võimud kinnitasid aadli seinised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Rüütelkonna mõju oli Saaremaal väiksem kui Eestimaal, aadlilt nõudev ratsateenistus suurem ning maadest kuulus riigile 2/3. Riik teostas redukstiooni- võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Talupoegade üle mõistis kohut vakusekohus, kuhu asehalduri ja maakirjutaja kõrval kuulusid maarahva liikmetest õiguseleidjad. Talupoegade õigused oli suuremad kui mandril. 1562. aastal hertsog Magnuse õigeusega sai Kuressaarest linn. Kuningriigid jätkavad maade jagamist: 1600 algas sõda Rootsi ja Poola vahel. 1601-1602
vibraatorit, resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Sisekõne on kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormite, kujutlemine. Afektiivne kõne on situatsiooniline, impulsiivne, suhtumist väljendav reaktsioon. Afaasia osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneelundi puudusest. Kõne foneetilised tunnused: tämber, intonatsioon, tempo, pauside iseloom ja pikkus ning jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise redukstiooni aste (sõnalõppude neelamine) Grammatilis-semantilised tunnused: pauside täitmine, sõnade ja konstruktsioonide valik, väljendusrikkus ja väljenduslikkus, kõne õigsus, kõnekultuur. Kategoriaalsed tunnused: vanuselised tunnused, sotsiaalsed, territoriaalsed Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe on inimesele lisamotivatsiooni allikas sellest ammutatakse lisajõudu eesmärgi poole pürgimisel.
annaabi.ee 
