Emotsioon Kaili Olgo Mis on emotsioon ? Protsess, mis seisneb inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis. Reageeringut sündmustele mõjutavad kogemused ja hetke tunded. Eristatakse kahte liiki: laiaulatuslikud ja üksikud kategooriad. Emotsiooni ülesanne Hindav funktsioon isikute, olude, seisundite, nähtuste hindamine. Motiveeriv ehk ajendav funktsioon ergutavad või pidurdavad aktiivsust. Suunavad tähelepanu olulisele objektile.
hirmu puhul- mis toimub kehas?) 3. Käitumuslik komponent( N. põgenema, kallale minema) 4. kognitiivne komponent(kuidas hindame? lähtuvalt oma heaolust) Emotsioon võib olla ahelprotsess, millega kaasnevad keerukad muutused organismis. Bioloogiline alus, end oluline ka kultuuri ja sotsiaalne kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame)
Kose Gümnaasium Naermine kui positiivne emotsioon 2009 Uuritakse naeru mõju tervisele Vereproovid, mikrokiibid ja kaks koomikut peavad tooma selgust tervise ja naeru vahelisse seosesse. Jaapanis asuva Tsukuba Ülikooli biokeemikust emeriitprofessor Kyazuo Murakami soovib kontrollida, kas naermine on tervisele kasulik. Koomikute duo B&B esinemise käigus vaatleb Murakami töörühm pealtvaatajate immuunsus- ja veresuhkru tasemega seostatavate geenide aktiivsuse muutusi
Ma arvan, et suhete aluseks ongi ausus ning usaldus, ilme nende 2 tegurita ei kujutaks ma sõprust ette. Mina arvan, et tänaseid suhtluskeskkondi, Facebook, Orkut,Msn , võiks vähem olla. Tore on istuda sõpradega suvel keset rohelust või talvel hubases kohvikus muljetada, kakaotass käes. Või istuda hommikul perega söögilauas hommikukohvi juues ning arutades omi tegemisi, mitte võtta esimese asjana kirjakast lahti ja sõpradega trükkima hakata. Lõpuks on ju emotsioon see, mis loeb, mis toob meie ellu killukese päikest ja edu. Elu heaolu seisneb pigem soojuses ning kaastundlikkuses mitte klahvides sõrmede all.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad..........................
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo...
"Palk kas number või emotsioon?" Püsib madal palk seni, kuni inimesed on nõus väikse summa eest tööd tegema. Töötajad ei avalda piisavalt palgasuurenemise soovi ja seni kuni tööandjale survet ei avaldata palgad ei tõuse. Palgatõus oleks võimalik siis kui tekiksid põnevad äriideed, mis võimaldaksid palga tõusu 30 protsenti, samas sellega võib kaasneda hinnatõus. Plussid Palgatõus võimaldaks paremat elukvaliteeti Miinused Palgatõusuga kaasneks hinnatõus Aastas raisatakse 1,3 miljardit tonni toitu maailmamajandusel kulub sellele 570 miljardit eurot aastas raiskamise kõik tagajärjed ei pruugi veel praegu tunda anda, "neid tuleb kanda meie lastel ja lastelastel". praegu raisatava toidu arvel võiks likvideerida mitme riigi näljahäda Kõrge sissetulekuga riigid raiskavad toitu tarbimisfaasis, arenevates maades läheb aga toiduaineid kaduma tootmisfaasis "tööstuslikku Aasiat" Hiinat, Jaapanit ja LõunaKoread kus iga pä...
motivatsioon, nende erinevus. Millise motivatsiooni puhul on inimesed õnnelikumad? Sisemise motivatsiooni puhul ollakse tegevusest hõivatud tegevuse enese pärast, selleks, et teha seda hästi, see pakub naudingut ja rõõmu. Väline motivatsioon on põhjustatud tasude või sunduse poolt. Väline regulatsioon võib muutuda läbi iseloomulike arenguprotsesside sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni puhul ollakse õnelikum. 17.Mille poolest erinevad emotsioon ja meeleolu? Emotsioon Meeleolu Iseloomulikku kas meeldiv või Enamusel ebameeldiv peamiselt kogemus positiivne (hinnang) meeleolu. lühiaegne seisund, Vajadustest vastusena teavitamine olulisele ärritajale. sotsiaalsete
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama. Sisukokkuvõte: · Proloog- regivärsil...
Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid v...
Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia ja jõu(rõõm,vaimustus,afekt jms) või vastupidi,võtab selle ära(ängistus,tusk,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. 1.2 Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte,kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
3. Enesemotivatsioon- oma tunnete kokku kogumine ja nende mingi kindla eesmärgi poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Mis on emotsioon? Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt
KLASSITSISM: ehitised Pr.m-Triumfi kaared, Pariisi Pantheon /Rus- Admiraliteedihoone /Est- Tartu kesklinn, Saku mõis. Maalikunstis eeskujuks skulptuur- värvidele pole rõhku pandud, vorm hästi kujundatud, Vor frue kirik (väljast mõttetu, sees kumer kassettlagi). David: lihtne mees 1)revolutsionäärid- ,,Marati surm" pool pilti pruun, teine pool surnud Marat vannis (veri pruunikas) 2)Napoleon- ,,Napoleoni kroonimine" ajaloolist tõde pole, kroonis ise ennast, kannatamatu; ,,Napoleon Alpe ületamas" hobune pigem nagu skulptuur ja värve polnud. REALISM: maaliti seda, mida nähti; maaliti talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" ma...
hüppa kekseldes mööda vanalinna munakivisillutist - vähemalt enamasti. Kuna reaalsus ei ole pilt, ei veni ka inimeste suunurgad kõrvuni, kollased taevakehad silmis. Ei, nad on teistmoodi. Kui mitte öelda harmoonia, siis on õnnelik olemine seisund, mis heidab teistele kiiri enesekindlusest ja jagab head enesetunnet. Inimene on õnnelik siis, kui sisetunne teab kindlalt ette paremuse suunas liikumist, kõige elusse panustatu täislastil ülesmäge liikumist. Õnnelikkus ei ole emotsioon nagu kurbus või rõõm, ega ka hetk, mis mööduks ning mida hiljem ei oleks justkui olnudki. Või ei, just see ta ongi. Õnnelik saab inimene olla just siin ja praegu, sest kunagi ammu aset leidnud õnnelikkus kui seisund ega teadmine, et kunagi tulevikus saab ta õnnelikuks, ei muuda käesolevat hetke meeldivamaks. Õnneliku inimesega on meeldiv koos olla - ta ei tekita rahutust ega ebamugavust. Sellise inimesega koos olemine ei muuda küll tema vestluspartneri minevikku ega tulevikku
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on
miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on seoses inimestevaheliste suhetega. Emotsioonid tekivad orgaaniliste vajaduste (toidu, elamu, une jt.) rahuldamise või
Kuidas juhtida oma emotsioone Põhiemotsioonid · Rõõm · Viha · Üllatus · Vastikus · Hirm · Kurbus Emotsioonide juhtimine on oskus kontrollida oma käitumist ja olemust tugevate emotsioonide korral. Samuti tähendab emotsioonide juhtimine seda, et me saame valida ja tunda neid emotsioone, mida me tahame, selle asemel, et lasta väliskeskkonnal neid mõjutada. Emotsioone saab juhtida: · Endale teadvustades · Analüüsides emotsioonide tekkepõhjuseid · Ohjeldades · Arendades positiivset suhtumist ja positiivseid tundeid · Uskudes · Mediteerides Meetodid hirmu, kahtluse ja viha leevendamiseks: · HIRM. HIRM Hakatuseks osutage hirmule palju vähem tähelepanu ning viige pilk oma unistustele, soovidele ja igatsustele. Kontsentreerige oma jõupingutused eesmärki, sihtpunkti ja ambitsiooni. Seda kõike tehes on vähem aega mõelda hirmule. Elage käesolevas hetkes, mõtlemata mineviku eksimustele. · KAHTLUS. KAHTLUS Hakatus...
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigu...
Iga inimene on erinev, ka tema käitumine erinevates olukordades.Me kõik ei saa olla sarnased, alustades juba iseloomust, välimusest, häälest ja kehaehitusest.Enese otsimine ja leidmine on iga inimese jaoks tähtis, sest me tahame ennast tundma õppida.Me tahame teada, kuidas me reageerime muutustele, inimeste ütlustele, ilmastikule, õnnelikele hetkedele ja kurbadele hetkedele.Kui inimene saab haiget, ta kas nutab või jääb rahulikuks või hoopiski karjub täiest kõrist.Iga inimese emotsioon on erinev. Emotsioon tekib, kui inimene hindab mingisugust olukorda enda jaoks oluliseks.Näiteks, kui mina pean enda jaoks oluliseks sünnipäevakinki, milleks on reis Hollandisse või Tenerifele ning kui mul õnnestub see saada, siis hüppaksin ma õnnest lakke, sest minu jaoks on see reis oluline.Kui mulle on tähtis, et iga hea sõber, kes mulle vastu tuleb, teretab mind ja üks sõber ei kavatse mingisugusel
....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga
riskid. Teismeline on naiivne ning võib langeda küberkiusamise küüsi. Veebikeskkonnas suheldes kaovad barjäärid, mis päriselus suhtlemisel tekivad. Igapäevaelus suhtleme enesele tunnistamata inimestega erinevalt. Suhtlemisel sõltub, kellega suhtled, mis olukorras ja kõige tähtsam on emotsioon. Tihtipeale on suhtlemisel kõige suuremaks hirmuks kogeda soovimatut emotsiooni. Läbi ekraani ei kajastu emotsioon ja seetõttu saab ütelda mida iganes, teadmata, mida teine inimene tegelikult tunneb. Läbi interneti suhtlemine on selle poolest lihtsam, et ei pea tegelema teise inimese emotsioonidega, kuid see on virtuaalse suhtlemise kõige nõrgem külg. Inimene võib ütelda teisele inimesele midagi, mis esimesele tundub tühine, kuid teist solvab hingepõhjani või paneb koguni teisiti mõtlema. Ma olen tegelenud muusikaga ja laulmisega nüüdseks 10 aastat. Viimase poole aasta jooksul on
kõvasti/ei püüdnudki“ - väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...)
Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil obj...
· emotsiooni kiire teke · lühiajaline kestus · kaasneb eriliste ja iseloomulike hinnangute komplekt · emotsiooni ei ole võimalik ära hoida ega keelata Ekmani põhiemotsioonid: hirm, kurbus, rõõm, vastikus, viha, üllatus. Teooria esimese mainija Descatrese põhiemotioonid: üllatus, soov, rõõm, kurbus, viha, armastus. Põhiemotsioonide idee kriitika: puudub üksmeel selles, et kui palju ja millised on põhiemotsioonid. 4. James-Lange teooria (1884, 1885) emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Cannon-Bardi teooria (1927). Emotsioone ei kontrolli mitte kehalised reaktsioonid, vaid aju: Emotsiooni ja kehalise väljenduste vahel puudub üks-ühene seos. Emotsioon säilib ka kehalise reaktsiooni puudumise korral. Kehalise muutuse kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki. Kehalised
10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki
Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses ja me võime kirjeldada emotsioone kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsedvõi negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus,viha) kaudu.
-Lubav -Vaenulik: eksternaliseeritud viha (joovastavate ainete tarvitamine, agressiivsus, käitumishäired) -Armastav: rollikonfliktid (laps vanema rollis); ekstern. viha IV Sotsiaalne taju Tajumine: - on meeleorganite kaudu vastu võetud stiimulite valik, interpreteerimine, analüüs ja integreerimine ehk keskkonnast teadvustatud representatsioonide kujundamine (Feldman, 1998). Me tajume ka seda, mis on meie sees- kõht tühi, mingi emotsioon jms. - on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma (Grasha, 1986). Taju omadused: - Taju on subjektiivne- tindiplekitest, me märkame vaid teatud detaile, teised teisi. - Taju (tähelepanu) on valiv- me suuname oma tähelepanu ning me ei pruugi avastada asju, mis on seal kõrval. Me märkame mingeid asju aga me ise ei tea kunagi, miks just neid 2S
kujundasid ja mõjutasid need ka minu isiklikku ehk subjektiivset maailmatunetust. Ma tundsin, et Universum on nii lai ja lõpmatu ja meie oleme vaid üks väike osa sellest. Seega ma saan väita, et objektiivne ja subjektiivne maailmatunnetused mõjutavad teineteist. Tänaseks on mitmed teadusuuringud näidanud et emotsioonid nagu hirm viha kurbus armastus mõjutavad keha, läbi selle mõjutamise me tunnetame maailma. Iga emotsioon mõjutab keha omamoodi. Inimesele salvestub emotsiooni mõju alateadvusesse. Inimene teeb järeldused, kas tahab tunda emotsiooni veel või salvestab selle mällu ebameeldiva tundena.. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, "asi iseeneses", kuid me ei saa selle kohta midagi väita. See asi iseeneses mõjutab meie meeleelundeid ja tekitab aistinguid, mille tulemusena tekib "asi meie jaoks" . Tunnetada saabki ainult nähtusi nagu nad meile meie meeleelundite kaudu on antud.
nimetatakse ka emotsioonide kompleksmudeliks (Tran 2004). Tegevus tendentsid on olulised emotsioonide eripärad, kui tegemist on võimalikku või tegelikku käitumise mõistmisega. See tegelik käitumine omakorda mõjutab suhteid üksteisega, kuna teised reageerivad vastavalt signaale nad saavad. See aspekt individuaalsete emotsioonide ja teiste inimeste suhtumiste omavahelisest mõjust on oluline, kui kaalutakse esinevad meeskonnatöös emotsioonid. Selles uuringus emotsioon on valiku mõiste, ei tuju ega mõju (Tran, Páez, Sánchez 2012). Emotsioonide uurimisel professor Scherer ja doktor Tran (2001) on välja toonud peamised emotsioonide klassid: saavutuste emotsioonid, lähenemisviiside emotsioonid, tagasiastumis emotsioonid ja vastandlikud emotsioonid. Saavutuste ja lähenemisviiside emotsioonid on positiivsed ning tagasiastumis ja vastandlikud on negatiivsed. All on toodud emotsioonide klassid ning täpsemalt kirjeldatud nende mõju inimeste
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
Lisa 4). Käesolev uurimus paneb rohkem mõtlema selle universaalse energia ära kasutamise peale. Meil kõigil on see energia olemas, aga kuivõrd me reikit endile tegelikult teadvustame? Autor uuris teema aktuaalsust Saare- ja Muhumaal. Uurimistöös on püstitatud järgmised probleemid: Kas inimestel on olnud kokkupuudet reikiga? Kas neis on usku armastusse? Usku energiasse ja sellega tervendamisse? Uurimisobjektiks võeti inimese tunnetus: Kas teiste inimeste emotsioon mõjutab kuidagi meie enesetunnet? Kas tunne, mis tekib erinevaist puudutustest, tekitab erinevaid tundeid? Kas usutakse tervendava jõuga puudustustesse? Autori püstitatud hüpotees: Reiki kui alternatiivmeditsiini haru on Muhu- ja Saaremaal vähe tuntud. Et uurida inimese tunnetust ja kontrollida töös püstitatud hüpoteese kogus autor materjali raamatutest, internetist kui ka inimestel endilt küsitluse teel. Lisaks õnnestus veel vestelda kahe
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Vale erinevad liigid. Suur vale: Vale, kus valetaja proovib panna ohvri uskuma, millegisse uskumatusse, mille tõestamiseks kasutab ta mingisugust materjali, millesse ohver tõeliselt usub. Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adol...
Kas armastus teeb haiget? Mis on armastus? Me kõik teame seda sõna, kuid selle tähendust seletades võime jänni jääda. Igalühel on sellest oma arusaam. Armastus on tahte otsus ohverdada pidevalt oma parima teise inimese heaks, olenemata iseenda vajadustest. Armastus vaatab välisest mõjust kaugemale ja sügavamale ning otsib inimese tõelisi väärtusi. Armastus on emotioon, mis võib tekkida nii lapsevanema ja lapse kui ka naise ja mehe vahel. Võime armastada on anne, mille me oleme sündides kaasa saanud. See võime areneb edasi lapseeas saadud lähedusest ja soojusest. Võime armastada vajab arenemiseks aega, kogemusi ja tundeid. Üldiselt ja lihtsustatult võiks öelda, et armastus on tunne, mis tekitab hea elamuse mingi isiku, eseme või muu sellise suhtes. See tunne tekib enasmasti inimese alateadvuses ning tavaliselt ei allu see tunne inimese soovidele. Kuid alati on võimalus seda tunnet mitte välja näidata. Iseasi on see, k...
kodeerida. USA/Artaktika üksinda kodus näide, jaapanlased vs ameeriklased filminäide. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub?
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste
EMOTSIOONID Emotsioonide alla kuuluvad kõik positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Kui tavatähenduses on emotsioonide mõiste igaühele arusaadav, siis teaduslikus mõttes pole sellel ühtset definitsiooni. Siiski valitseb emotsiooniteooriate vahel üksmeel selles, et emotsioon sisaldab järgmisi komponente: - Füsioloogilised muutused - Käitumisvalmidus, mida nimetatakse vahel ka aktsioonipotensiaaliks ja mis võib, kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega - Teadlikku subjektiivset kogemust - Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga
südame töö aeglustub või kiireneb, väljendused inimene punastab või kahvatab, võib tõusta vererõhk. * Hingamises kiireneb või võib ,,hing kinni jääda". * Seedeelundkonna töös ebameeldivate emotsioonide puhul võime kogeda maos raskustunnet, hirmu korral suu kuivab. * Sise- ja välisnõrenäärmete töös adrenaliin suureneb põnevust tundes, kurbuse puhul pisaranäärmete töölehakkamine. Emotsiooni peamised omadused: * Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks; * Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid
Emotsioonid Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Kirjutage üles 5 emotsiooni, mis teile esimesena pähe tulevad Uurimus 11 kultuuris · Kõige sagedamini nimetatakse: Rõõm Õnnelik Hirm Kurbus Armastus Eestis · Kõige sagedamini nimetatakse: Viha Rõõm Armastus Emotsioonid · Pole ühest määratlust või definitsiooni · Kolm peamist emotsiooni omadust: Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikud väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldiselt positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu James-Lange emotsiooniteooria
ÜLDPSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 3. loeng Ene Paadimeister Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
Mõned inimesed on eneseteadlikumad, nende kontseptsioon on põhjalikum ja mitmekülgsem ning nad on edukamad. 15. Johari aken ja sellest järelduv Tunnen Ei tunne Teised Avalik mina Teadvustamata mina näevad Teised Salajane mina Tundmatu mina ei näe Järeldus: Mida rohkem te ennast avate, seda rohkem teist aru saadakse. 16. Mõjutamise viisid Nakatamine emotsioonide ülekanne vahetul suhtlemisel toimub alati nakatamise teel. Kõige nakkavam emotsioon paanika (USA-s 1938.a. 1 200 000 inimest elasid üle peale kuuldemängu).Nakatumine võimendub inimmassis, kuid ka organiseeritud suurtes gruppides (nt teatriauditoorium) Sisendamine eesmärgipärane mitteargumenteeritud mõjutamine. Silmas peetakse informatsiooni mittekriitilist vastuvõttu. Behterev sisendus kutsub esile seisundi, mis ei vaja tõendeid ega loogikat. Sisendusmehhanismi kasutab nt reklaam Veenmine mõjutamine loogilise argumentatsiooni abil
..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd
Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1. Küsimustikud, kuidas inimene on ennast tundnud nt viimase kahe nädala jooksul või kuidas tunneb end praegu 2. Eksperimendid inimestega tekitatakse mingi tugeva stiimuliga emotsioon kuidas inimene ise oma seisundit kirjeldab, milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub?
Emotsioonid- mis need on ning milleks on neid vaja? Nimi ja klass Meie planeet Maa on suur. Siin elavad väga palju ning huvitavaid inimesi. Me kõik oleme unikaalsed ning väga erinevad. Meie välimus on omalaadne, käitume isemoodi ning mõtleme sageli erinevalt. Sellegipoolest on meil kõigil palju ühist. Me kõik oleme suutelised oma sõpra või parnerit mõistma. Selle all ei mõtle ma suulist suhltlemist, kus teine räägib sõnadega seda, mida parasjagu tunneb või mõtleb. Inimestel on ühed imelised omadused mis lasevad meil ilma sõnadeta näidata, kuidas ja mida parasjagu tunneme. Inimestel on ajus kodeeritud üks universaalne suhtlemiskeel, mida kasutame iga päev. Selleks on meie tunded ehk emotsioonid. Neid on suhtelislt vähe, ent suudame nende abil edastada kõige olulisema informatsiooni. See info ei pruugi olla väga täpne, kuid sellegipooles...
Milleks meile emotsioonid? Emotsioonid on kõikjal meie ümber, eelkõige muidugi meie endi sees. Igal hetkel valitseb meid mingi emotsioon. Kuid mida üldse mõeldakse sõna ,,emotsioon" all. Leidsin selle kohta wikipediast enda arvates sobivaima vaste. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Daniel Goleman'i raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" on toodud näide emotsioonide jagamisest nn. perekondadesse, kus kõige tähtsamad emotsioonid on viha, kurbus, hirm, lõbu, armastus, üllatus, vastikus ja häbi. Armastus on minu arvates kõige tähtsam emotsioon. Kui
Emotsioonid Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu. Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
· Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon · Nn. kõrgemad tundmused (intellektuaalsed ja esteetilised) · Empaatia sissetundmise võime 15. Meeleolu, afekt, kirg · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse · Kirg pikaajaline väga tugev emotsioon 16. Stressi mõiste ja stressorite tüübid Stress pinge 17. Läbipõlemine
karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul peame täiesti õigustatuks solvaja löömist, kuid tegelikult ei tunne me hirmu ega viha (James, 1980,v.2. p.449). Need väljaütlemised on südamikuks teooriale, mida praegu tuntakse JamesLange
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
