Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"koostanud" - 983 õppematerjali

koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
thumbnail
4
rtf

Kask

Kask Pealkirjas pole mitte taimenimetused, vaid soo ja raba märgivad siin kaskede elupaika. Nojah, aga raba on ju ka soo - selle viimane arenguaste, pealegi kasutatakse murdeti neid sõnu sageli risti vastupidises tähenduses: kohanime - raba kannab tegelikult madalsoo, mingi raba nimes on aga - soo. Ja mis seal ikka arutada, on ju ammu teada, et madalsoodes kasvavad sookask ja madalkask, rabades enamasti vaevakask. Kui raba südames siiski asja hoolikamalt uurida, tuleb välja, et seal kasvavate üksikute igerike sookaskede hulgas leidub sageli ka mõni arukask. Ja need kaks liiki on siin aasta ringi väga hästi eristatavad: arukase viimaste aastate võrsed on tihedalt kaetud vahatäppidega ja katsumisel karedad; sookaskede võrsed seevastu on tavaliselt selgelt karvased. Metsas saab neid kahe kase parimaid eristamistunnuseid kasutada vaid noortel, kuni mõnemeetristel puudel või vesivõsudel. Suurte puude oks...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inetjööri ja mööbliajalugu

AJASTU ISTMED VOODI KAPP KIRST LAUD Vana-Egiptus Kasut. Taburette ja Valmist. Puutüvedest ,tekkis Jalgadele tõstetud Tavaliselt väike, plaat järisid,millest vanimad olid parvetaoline lamatis.voodite kast, kaas oli oli ka punutud, puust, kerged,papüürusest kokku käpad olid samuti härja v poolümar,viilkatuse metallist v kivist. punutud,pehme konstrukts. lõvikäpa kujulised.voodiraam sarnane v lame. Jalgu võis olla üks, Jalad imiteerivad härja v oli üle tõmmatud kanga või Vaarao kirst oli kuida oli kaa ...

Filmikunst → Disainiajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lakikulu arvestamine

Liimi kulu arvestamine Liimi kulus tappidele ja teistesse kohtadesse kokku 150 g Laki kulu arvestamine Keskmine laki kulu 1 m² on 100g Esimese kihi peale kulub 590g lakki ja koos teise kihiga on laki kulu 1180g Jrk. Detail Arv Pikkus Laius Detaili Laki kulu Nr. (mm) (mm) (m²) 1. Raamukse püstipuud 2 520 60 0,062 12,4g 2. Raamukse ristipuud 2 390 60 0,047 9,4g 3. Uksetahvel 1 414 284 0,118 23,6g 4. Sahtli esi- ja tagaosa 6 346 120 0,25 50g 5. Sahtli küljed 6 375 120 0,27 54g 6. Sahtlit kattev esitükk 3 390 170 0,20 40g 7. Kapi pealmine plaat 1 830 435 0,361 72,2g 8. Kapi alu...

Varia → Kategoriseerimata
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu tunnused, konspekt

Elu tunnused Bioelemendid- on elusorganismides suurtes kogustes leiduvad keemilised elemendid: H,O,C,N,P,S Iga elusolend: 1.koosneb rakkudest 2.sisaldab biomolekule (DNA.valgud) 3.organism on püsiva sisekeskonnaga ­ kehatemperatuur, vere pH, veresuhkur, vee hulk... 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine ­ O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine ­ jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb ­ suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1...

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Peredele ja lastele mõeldud paketid

Peredele ja lastele mõeldud paketid. Spaapuhkus perele GOSPA-s ( 1 öö) Georg Ots Spa on peresõbralik hotell, kus rõõmu jätkub nii suurtele kui väikestele spaa- sõpadele. Lastele on mängutoad, spetsiaalne lastemenüü, peretoad ning lapsehoidja nädalavahetustel, mis annab vanematele võimaluse lõõgastuda spaas ning nautida hetki iseendaga või oma kaaslastega. Pakett sisaldab: · Kahekohaline tuba. · Kuni 12- aastastele lastele ( max 2 ) ööbimine koos vanematega samas toas. · Rikkalik hommikusöök kogu perele. · Saunade ja basseinide piiramatu kasutus. · Fitness- keskuse ja treeningklasside piiramatu kasutus. · Hommikumantlid ja SPA- sandaalid. · Tasuta parkimine. Check in alates kell: 14.00 ja Check out kuni kell: 12.00 Täiskasvanuid: 2 / Lapsi: 2 vanuseni: 12- eluaastat. Paketi hind: 79. Ammende Villa Hotell & Restoran ( 1 öö ) Ootame teid perega külla meeldivalt aega veetma Pärnusse! Huvitavaid tegemisi jätkub ...

Turism → Majutus
13 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3)

Majandus → Raamatupidamise alused
53 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Eoseline paljunemine

Koostaja: Jaan Lea Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine Eoseline ­ toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Eoseline paljunemine Eos on väike mittesugulise paljunemise vahend, mis on ebasoodsate tingimuste suhtes erakordselt vastupidav. Mõnede bakterite ja seente eosed taluvad keetmist üle tunni. Nad peavad vastu kuivamisele, tugeva toimelistele kemikaalidele ja pikaajalisele seismisele Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine toimub spetsialiseeritud rakkude - spooride või zoospooride abil. Eostel e. spooridel on kõva kest ja nad levivad tuulega, zoospooridel e. rändeostel kõva kesta ei ole ja nad liiguvad viburite abil. Eoseline paljunemine Nad tekivad suguta paljunemise elundites - sporangiumides ehk eoslastes või zoosporangiumides ehk rändeoslates. Alamatel taimedel on need elundid üherakulised, kõrgematel - hulgarakulised. E...

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

TRAALPÜÜK

TRAALPÜÜK Marianne Kiholane KP-31 2009 T ra a lp üünis e d ja tra a lp üük · Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti. Lubatud traalpüünised on: · traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i; · põhjatraalnoot ­ traalnoot, mis on varustatud grunttropiga; · pelaagiline traalnoot ­ traalnoot, millel grunttropp puudub; · agariku tragi ­ jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks. · Grunttropp ­ käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus Traalnoot Vaier Traallaud Paljasots Kahlepuu Üleminekuots Skväär Grunttropp ...

Merendus → Kalapüügitehnika
26 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Miraaž

Miraaz Anniki Jalast ja Sandra Kruuser KP31 Sissejuhatus · Miraaz ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana. · Antud ettekande eesmärgiks ongi tutvustada miraaszi kui optilist nähtust. Miraaz · Miraazid tekivad sel juhul, kui atmosfääris esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine mir...

Maateadus → Hüdrometeoroloogia
11 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik

Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik Avely jaanoja 8c Rääma Põhikool Click icon to add picture Click icon to add picture võrkpüüton 1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Keskkooli matemaatika raudvara

KESKKOOLI MATEMAATIKA RAUDVARA 1. osa Andres Haavasalu dikteeritud konspekti järgi koostanud Viljar Veidenberg. 2003. aasta 1 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 Arvuhulgad............................................................................................................................... 5 Naturaalarvude hulk N................................

Matemaatika → Matemaatika
1455 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Rakud

RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...

Bioloogia → Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................

Majandus → Raamatupidamise alused
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

9.klassi ühiskonnaõpetuse konspekt

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu ­ Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist ­ Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). ...

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Uurimustöö: Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes

Saku Gümnaasium Uurimistöö "Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes" Autor: klass Juhendaja: 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................ 3 1.Väärtuste olemus......................................................................................................4 1.1 Väärtustel põhinev käitumine gümnaasiumi astmes.....................................................5 1.2 Küsitluse tulemused.................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................

Kategooriata → Uurimistöö
29 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kontserdiarvustus

Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Ho...

Muusika → Muusikaajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Mustad Roosid, Rohelisel aasal

MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia kontrolltöö: Limused ja lülijalgsed

Bioloogia kontrolltöö: Limused ja Lülijalgsed 8.klass · Limusete rühmad +N Teod, Karbid, Peajalgsed. N: Vööttigu, Rõõnekarp, Hiidkalmaar · Limuste ühised tunniused. Pehme keha, mantel, jalg, lubjaainest koda mis võib olla muundunud või kadunud. · Tigude välisehitus. Ohtude eest kaitsev koda(nälkjatel kadunud), limanäärmeteja jalg, kahe paari kombitsatega pea. · Miks limused eluslooduses vajalikud? Tähtis osa toiduahelas, puhastavad veekogusid. · Lülijalgsete rühmad+N Vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad. N: jõevähk, hiidlinnutapik, kärbes. · Vähkide iseloomulikud tunnused. Elavad peamiselt vees, liiguvad enamasti vabalt, liitsilmad, koorik. · Lülijalgsete ühised tunnused. Lüliline keha, kitiinainest kest, lülilised jätked. · Vähi siseehitus. Kõva koorik, keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks, lülilised jätked, kaks paari tundlaid, liitsilmad. · Vähkide tähtsus looduses ja inimese elus. Osa toiduahelas, puhastavad veekogus...

Bioloogia → Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Punane ja Must

Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda ko...

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Bioloogia kontrolltöö Seened ja samblikud

1) Mille poolest on seenerakud taime- ja loomarakkudega sarnased, mille poolest erinevad?-Mõlemad toituvad valmis orgaanilisest ainest, mida saavad väliskeskkonnast. Nende rakkudes talletuvad samasugused varuained. Kuid seened kasvavad ühel kohal ja ei liigu aktiivselt. Seenerakkudel on kitiinist rakukest ja seened kasvavad kogu elu. 4) Kas seened on toitumistüübilt sarnased loomade või taimedega? Põhjenda- Sarnased loomadega, sest nemadki hangivad toitu väliskeskkonnast, ehk toituvad valmis orgaanilisest ainest. 5) Millised kohastumused aitavad seentel edukalt uusi elupaiku hõivata?- Nende seeneniididtik kasvab kiiresti ja korraga vabaneb palju eoseid. 6) Selgita, mida tähendab väide, et seeneniidistik on kohastunud rakuväliseks toitumiseks?- Kuidas võivad hallitusseened olla inimesele kahjulikud?- Nad toodavad mürke, mida inimene võib alla neelata või sisse hingata. Millest koosneb tüüpilise kübarseene viljakeha?- Seenekübarast ja s...

Bioloogia → Bioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
180
pdf

Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid

. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saaįeks turrti seda kuį Asünkroor1tnootor on tällapäeva levįtruinr.įa odavaim elektrirnootol'. Kaua aega

Elektroonika → Elektrotehnika ja elektroonika
27 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Maailm 1900-1918 kordamine

Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Veenus

Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenust nimetatakse armastuse ja ilujumalannaks. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Veenuse pöörlemine on mõnevõrraebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Veenust on peetud mõnikord Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased,sest Veenus on ainultnatuke väiksem kui Maa.Veenusel on üsna sageli ka maavärinad. Veenuse aasta kestab 225 ööpäeva. Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi. Temperatuur on Veenuse pinnal 480 kraadi. Arvatavasti olid Veenusel kunagi suured veehulgad nagu Maal, kuid need keesid ära. Praegu on ta üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natuke Päikesele lähemal. Veenus on nii hele (heledam on ainult Päike ja Kuu),et on taevast kergesti leitav. Homm...

Loodus → Loodusõpetus
8 allalaadimist
thumbnail

Soojuskiirguse konspekt kontrolltööks

docstxt/.txt

Füüsika → Soojuskiirgus
0 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia KT jõed ja järved

1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päike...

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Inglise keele (uued) sõnad

1. Abbreviation lühend(ama) 54. Implementation täitmine 2. Achievement saavutus 55. Indictment süüdistus, hagi 3. Acidity happesus 56. Inherit pärima 4. Acquisition omandamine 57. Interface liides 5. Acumen arukus 58. Internal sisemine 6. Agenda päevakord 59. Interpretation tõlgendus 7. Applicable rakendatav 60. Interstellar tähtedevaheline 8. Arbitrarily omavoliliselt 61. Intricate keerukas 9. Arcane kauge 62. Latency ooteaeg, viivitus 10. Artificial tehislik 63. Layout paigutus 11. Assailant kimbutaja 64. Lurk varitsus 12. Atrocity ...

Keeled → Inglise keel
6 allalaadimist
thumbnail
13
docx

KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS

KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS 2013 sügissemester ­ kasutatud 2017. aasta sügissemestri KT õppimiseks Teooria 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. Endogeensed (sõltuvad Y), eksogeensed (sõltumatud, X), hinnatavad parameetrid (beeta) ja juhuslik komponent ehk vealiige (u) 2. Andmetüübid. Kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, ristandmed, aegread, paneelandmed 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on statistik ning erinevad valimid annavad statistikutele erinevad väärtused. Statistik on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang on ...

Majandus → Ökonomeetria
132 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt

MS Exceli tabelitöötluse lühikonspekt Lahtri vorming Lahtri vormingu muutmiseks tuleb avada menüü Vorming (Format) Lahtrid (Cells). Klõpsates valikule Lahtrid, avaneb lahtrite vormindamise aken. Lahtri vormindamise aknas, lehel Arv, Kategooria all, on näha, mis vorming lahtris on. Kategooriast valida vajalik vorming ja siis klõpsata valikut OK. Samast aknast saab muuta ka tabeli lahtrite joondust (valida lahtri sisu joondusviisi, muuta teksti suunda ja murda ridu), kirjastiili (muuta fonti ja selle omadusi, tekitada astendajaid ja indekseid), tabeli ääriseid (saab muuta lahtri äärise stiili), moodustada tabeli lahtritele taustamustreid ja kaitse alt saab lahtreid lukustada või maha võtta ning valemeid peita või mitte. Veergude ja ridade lisamine, kustutamine ja peitmine Veeru lisamiseks märgista see veerg (klõpsuga veerupäisel), mille ette soovid veergu lisada ja vali Lisa Veerud...

Informaatika → Arvutiõpetus
79 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Artur Alliksaar

• Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. • Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. • Suri 12.08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu

Kirjandus → Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS

esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil. Vormistamine toimub koolisiseseks kasutamiseks koostatud juhendi järgi. Nimetatud juhend asub kooli arvutiklassis ja interneti aadressil: http://www.luua.edu.ee/pildid/kir_t_juh.doc Lõplik vormistamine toimub oktoobri kuus novembri sessiks. Töö köidetakse kiirköitjasse. Novembri sessil esitletakse oma töö kursuse ees ettekandena. SOOVITATAV KIRJANDUS Eesti metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984. Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia

Loodus → Jäätmekäitlus
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Artur Allkisaar - lühireferaat eluloost

Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002)

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekas Eesti luuletaja

Meister otsustab, mis läheb praaki ja mis müüki./ Meid - tavalobisejaid- kurnab, kuid karastab see lingvistiline külm duss." VI. "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) I. Pole põhjust meil kurta, et meid lämmatab äng, kuni südant ei murta, kuni veetleb meid mäng. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi, sest et olnu ei kao. "Kuskil ajajõe taga"

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Artur Alliksaare elulugu ja luule

sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Luule temaatika Tema looming on kõlarikas ja sageli metafoorne. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm (- ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Artur Alliksaar on kirjutanud ka laagriluulet ja sõjaväelaagrites kirjutatud

Kirjandus → Kirjandus
113 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti väikejärved

Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...

Loodus → Keskkond
66 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Lühike ülevaade Artur Alliksaare luuleloomingust ja elust.

Third level "Luule" (koostanud PaulEerik Fourth level Fifth level Rummo 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud PaulEerik Rummo 1984) "Päikesepiiluja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson 1997) "Alliksaar armastusest" (koostanud PaulEerik Rummo 2002) "Olematus võiks ju ka olemata olla" Luulekogus on mõtisklevad ja arutlevad luuletused, mitmed esitavad küsimusi eksistentsi kohta. Märksõnad: aeg, hetked, igatsus, hing, tunded janud, närbumine, otsimine, kurbus, üksindus, elu täius, surm, unelmad, saatus, ekstaas, areng, taevas, põrgu, võimalused, hullus, mure, sina, mina. "Luule"

Kirjandus → Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

ORGAANILINE KEEMIA 2. osa

C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.)

Keemia → Keemia
74 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...

Bioloogia → Bioloogia
275 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

A.Alliksaar referaat-kirjandus

tõlkinud nii venekeelset, kui ka saksakeelset luulet. Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Looming: "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7­

Kirjandus → Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Fosfor

kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis

Keemia → Keemia
119 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Urogenitaalsüsteem

Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsii...

Bioloogia → Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hingamiselundid

Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops ­ pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...

Bioloogia → Bioloogia
122 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 ­ püriit, PbS ­ galeniit , HgS ­ kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O ­ kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium kinaver kips (Pildiallikad http://www.geocities.jp/senribb/jewels/Pyrite2.jpg , http://images.geo.web.ru/pubd/2001/05/15/0001159819/pics/galenite-09-45.jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg )

Keemia → Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

1.2 Leelismetallide leidumine looduses Ehedalt (lihtainena) neid looduses suure keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu. Küll aga neid esineb väga paljude ühendite koosseisus. Siiski frantsiumit looduses praktiliselt ei leidu, kuna ta on selline radioaktivne element, millel püsivad isotoobid puuduvad. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad naatriumi ja kaaliumi ühendid, kuid teiste leelismetallide ühendid Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 on haruldasemad. Tähtsamateks leelismetallide esinemiskujudeks on looduses halogeniidid (peamiselt kloriidid), sulfaadid, silikaadid või fosfaadid. Kõige levinumaks leelismetalliks ongi naatrium, sest ta on elementide levikult maakoores kuuendal kohal, kuid metallide levikult merevees lausa esikohal. Loomulikult on viimane tingitud sellest, et

Keemia → Keemia
213 allalaadimist
thumbnail
13
doc

TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST

Ampiirstiili iseloomustavad ranged suuremõõtmelised vormid ja Vana-Egiptuse ning Vana-Rooma kaunistusmotiivide (nt tiivuliste sfinkside jms) kasutamine. aps võlvitud poolringikujuline või hulknurkne, harilikult kabeli lõpposa. arabeskornamentika stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive (arabesco it. ­ araabia laadis). 1 Koostanud: Kadi Karro [email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a arboreetum(ld. arbor puu) puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks (=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv

Ajalugu → Ma ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Marie Under ( referaat )

Kooli nimi MARIE UNDER Referaat Koostanud: Juhendaja: õp. Tallinn 2011 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 8 Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Hacker, aastast 1924 Adson). Sündis 27. märts 1883 Tallinnas ja suri 25

Eesti keel → Eesti keel
33 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kirjandi abi

Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks.

Eesti keel → Eesti keel
950 allalaadimist
thumbnail
17
pdf

Lapse kasvamine ja areng-selle toetamine täiskasvanute poolt

Teema 1. Lapse kasvamine ja areng, selle toetamine täiskasvanute poolt. Sotsiaalne areng Kehaline areng Emotsionaalne areng Vaimne areng MÄNGUOSKUSED SOTSIAALSED OSKUSED TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED ENESEKOHASED OSKUSED 25/09/2018 LEHTE TUULING TÜ NARVA KOLLEDZ 2 TUNNETUS- JA ENESEKOHASED MÄNGU- SOTSIAALSED ÕPIOSKUSED OSKUSED OSKUSED OSKUSED MINA JA KESKKOND EESTI KEEL KEEL JA KÕNE KUI...

Pedagoogika → Lapse areng
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti keele referaat

mitut inimest. Just kirjades esineva viisakus - Teie puhul tekibki probleem, kas suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski mitmust. [5] Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5] 6 Kirjandus 1. Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. ­ Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147- 149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2. Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3. Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. ­ Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik

Eesti keel → Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

Söögitoru kõverdused tulenevad sellest, et tema algus- ja lõpposa on nihkunud mediaantasandist vasakule, keskosa (Th5-Th10) paremale. Kõverus sagitaaltasandis vastab lülisamba rinnakumerusele e. küfoosile. Söögitoru seina ehitus 1. Limaskest mitmekihiline lameepiteel, limanäärmed, üksikud lümfifolliikulid. Kõik nimetatud komponendid on hästi arenenud. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2. Lihaskest ülemises 1/3 vöötlihas, keskmises 1/3 segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist e. tsirkulaarsest- ja pikikihist (väljaspool)e. longitudinaalsest lihaskihist. 3. Sidekest katab enamiku söögitorust, kuna ta on kohev võimaldab see söögitorul liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4

Bioloogia → Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tants Eestis läbi aegade

MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14 Kasutatud Kirjandus 1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. 2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3. Eesti kunsttants / Jaan Pert, 18991953. [S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda) 5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik

Sport → Kehaline kasvatus
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun