Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi).
"füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine tuleneb ajaloost, kui füsioloogilist kasutati patoloogilise vastanduna (ei ole mitte patoloogiline vaid füsioloogiline seisund). Õigusliku määratluse põhiline huvi on nimetatud seisundi vastu seoses tahtefunktsiooni pärssumisega (inimene ei kontrolli enam täielikult oma tegusid). "Vaba tahe" on aga vastutuse eeltingimus. Sellega nõustub ka psühholoogia, et tõepoolest afekti korral väheneb inimese võimetegelikkust adekvaatselt tajuda ja ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võime ei ole mitte täielikult kadunud, vaid on piiratud. Afekt avaldub inimese välimuses (veri näkku või valge, hingamine, hääletämbri ja valjuse muutus, vererõhu tõus, lihaste tremor, huulte värin ) ja lahkuminekus isiku tavapärase käitumisstereotüübiga. Inimene ise ei juhi enda käitumist, vaid mingi muu jõud, käitumine on jäik, mitteplastiline, sterotüüpne
Pataloogiline afekt on haiguslikul pinnal tekkinud õlitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritud, nii et inimene ei tunneta üldse ümbritsevat maailma, ta tegutseb impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad. Selles seisundis inimene ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid tegusid juhtima. Üldjuhul toob see seisund kaasa süüdimatuse. Seda seisundit on pädevad uurima ja hindama psühhiaatrid. Füsioloogilise afekti kui termini võttis sadakond aastat tagasi kasutusele Serbski, eristamaks seda terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks.
BAROKK (1600-1750) · Teksti tähtsuse tõus · Afekti õpetus ratsionaalne õpetus inimese tundeseisundeist · "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" (René Descartes). · 1600 suhteliselt järsk stiilimurrang (uued zanrid ooper, oratoorium, Caccini "Uus muusika") · Muusikaline barokkstiil pärit Itaaliast · Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata · Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine
ükskõik milles, aga mitte armastuses. Vahel tuleb inimest kõige rohkem kaitsta tema enda eest, mitte lasta tal ise endale halba teha. ... pigem tuletad sa meelde näitlejat halvast näidendist, kes käib kogu aeg silmaklappidega ringi. Kõigil, ka publikul, on ammu selge, milles asi, ainult temal ei ole, tema sumab ikka teadmatues ja ahastab selle teadmatuse üle. Kangelaseks ja kurjategijaks ei saada mingi taevast või põrgust pähetorgatud esimese impulsi, esimese afekti mõjul, vaid see on kauaaegse protsessi tagajärg. Kerge on teisi õpetada, noomida ja juhendada. "Andke endale aru ja valige õige tee." Aga kusagil pole lauale ritta laotud mitmesuguseid teid ega talitusviise, et siruta ainult käsi ja vali. Need viisid tuleb endal leida, endal välja mõelda. Alati ei tuldagi sellega toime. Kohut mõistavad alati ellujäänud ja kõrvalseisjad, nii on see olnud aegade algusest peale.
eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne kesktee on mehisus. (Allikas nr. 2) Aristotelese vapruse määratlus: Vapper/mehine pole see, kes: Kogemustest teab, et midagi karta ei ole. Kogenematusest ei oskagi midagi karta. Toimib afekti(tugev lühiajaline emotsionaalne reaktsioon) mõjul. Toimub hirmu pärast häbisse jääda. KASUTATUD MATERJAL (Allikas nr. 1) wikipedia, 28.november 2011, http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles (Allikas nr. 2) hot lugemisvara, http://www.hot.ee/indrme/aristoteles.htm (Allikas nr. 3)Internet, http://hum.ttu.ee/indrek/powerp/aristoteles/index.html (Allikas nr. 4) Slideshare, 2009 http://www.slideshare.net/anne
See essee näide pole küll just kõige meeleheitlikum ja julmem näide, kuid sellegipoolest kehtivad erinevatele olukordadele samad reeglid. Olles tegevusega alustanud ja olles end kokku võtnud, oled eesmärgile juba poole lähemal. Tuleb sihid kõrgele seada ning tulemus on iga pingutust väärt. Aristoteles täiustas vapruse määratlust. Tema sõnul pole vapper või mehine see, kes kogemustest teab, et midagi karta ei ole, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta, kes toimib afekti mõjul ja kes toimib hirmu pärast häbisse jääda. Nendel sõnadel on iva. Vaprus ei ole hulljulgus, kartmatus ükskõik mida teha, see on eelkõige mõistlikkus. Ei vaprus ega mehelikkus esine põhimõtte pärast ning ohu iseloomust ei saada tihtipeale õigesti aru. Olukorda tuleb analüüsida ning leida õige väljapääs või lahendus probleemile. Mehine mees võib karta, see ei tähenda, et ta julge ei oleks. Pigem näitab see inimese arukust ning haritust
tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatuseni kvalifitseeritav, psühhiaatria kompetents) (2) "füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ja neid juhtida, kuid see võime on piiratud): afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: võimukus, tormilisus, ootamatus, lühiajalisus. (kahvatumine) parasümpaatiline > sümpaatiline. Afekti diagnostilised tunnused: (I) soodustingimused- (1) afektogeenne situatsioon (konflikt); (2) isiksuslikud iseärasused (labiilsus, madal enesekontroll, inpulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); (3) organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge); (4) ealised iseärasused (puberteet ja postpuberteet; käimakteerium). (II) käitumisiseärasused (1) teadvuse ahenemine, (2) käitumise ootamatus ja
ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA a) tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted b) kuulmishallitsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer c) lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F30-F39 MEELEOLUHÄIRED - meeleolu või afekti muutus, tavaliselt languse (kaasneva ärevusega või ilma) või tõusu suunas - meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus *DEPRESSIOON (kerge, mõõdukas, raske (psühhootiliste s-ga või ilma) - alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine *tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine *alanenud enesehinnang ja eneseusaldus * süü- ja väärtusetustunne *trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku * enesekahjustuse- ja suitsiidimõtted või -teod
põhjustest. Emotsiooni tekkekiirus, tugevus ja kestuse alusel eristatakse järgmisi emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekt, kirg, frustratsioon, ärevus ja stress. Meeleolu mõjutab inimese mõtlemist, käitumist, tegevust jne. Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamasti üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Meeleolu võib inimest iseloomustada (nt on inimene pessimistlik, optimistlik) ent ta sõltub ka olukorrast. Afekti peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti, on väga tugev ja kestab lühikest aega. Afektina võidakse üleelada nii positiivsed kui ka negatiivseid emotsioone. Tihti tekib afekt konfliktisituatsioonis, eriti siis, kui puututakse kokku millegagi, mida ei suudeta või pole võimalik tõrjuda (nt katastroofi sattumisel). Kirg on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teated eesmärgile.
Reconceptualizing Situations, Dispositions, Dynamics, and Invariance in Personality Structure. Psychological Review, 102, 246-268. Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem • Isiksuse süsteem koosneb kognitiiv-afektiivsetest vahendavatest üksustest, millle omavaheline seoste võrgustik on isiksuse süsteemi struktuuri aluseks. See süsteem on tihedas koosmõjus olukordade psühholoogiliste omadustega, mis tekitab sotsiaalse taju, afekti ja tegevuse eristuva variatiivsuse mustri— indiviidi isiksuse signatuuri. • Isiksuse seisund viitab taju ja afekti aktivatsiooni mustrile süsteemis antud konkreetsel ajahetkel. Seega sõltub see konkreetsest kontekstist ja psühholoogilisest situatsioonist, mida inimene tol hetkel kogeb. if …. then …. (kui … siis…) 6. Kokkuvõtteks Kokkuvõtteks Liiga kaua on arvatud, et isiksust saab kellegi tahte järgi
Suhteliselt nõrga seisundina kujuneb meeleolu üsna aeglaselt ja võib püsida kaua. Meeleolu mõjutavad inimese tervislik seisund, elusündmused, teised inimesed, aastaajad, ilm jne. b) Afekt on emotsionaalne plahvatus, mis tekib kiiresti, on väga tugev, kestab lühikest aega, enesekontroll väheneb või kaob. Afekt võib olla sõltuvalt sündmusest positiivne või negatiivne. Vahel inimene hiljem ei mäleta, mis afekti ajal toimus. c) Frustratsioon on pingeseisund, mis tekib, kui inimene ei saa mingi välise takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Rahulolematus ületab inimese talumisvõime ning sellega kaasnevad negatiivsed emotsioonid nt ärritumine või pettumus. d) Kirg on väga tugev ja pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Kirg võib kesta nii kogu elu kui ka lühikest aega.
Kätkevad nii hinnangut kui ka tegevusele ajendamist (Lunge, 1980, 27) Emotsionaalsete nähtuste funktsiooniks on ka tähelepanu. Emotsionaalse elamuse objekt hõivab kohe subjekti tähelepanu, s. t. muutub kõige selgema taju objektiks, figuuriks tajuväljas; kõik muu on tema suhtes fööniks.Väga tugevate afektide korral teadvus aheneb (Lunge, 1980, 27) Üks emotsionaalsete nähtuste funktsioon avaldub mälus. Kunagi kuuldud sõna või fraas võib tagasi esile tuua varem läbielatud afekti, kui see sõna või fraas on olnud afektiivse olukorra detailiks või mingil muul viisil meenutab seda afekti (Lunge, 1980, 27). Emotsiooniteooriad James-Lange teooria (1884, 1885) Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talitluses ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon. Jamesi järgi on madalamatel emotsioonidel (nagu hirm, meeleheide, raev) orgaaniline päritolu.
Hakati enam ? istama kangelaslikkust , suurte tegude paatost , esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina s?dis 16.sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikaanritest, ning Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks 16. sajandi p?dluseks muusikas sai looduse , inimloomuse ja tundemaalima imiteerimine helides. Nii sai muusikas t? tsaimaks inimlik maine aspekt mida v?jendab ratsionaalne ?etus inimese tundeelust e. Afekti?etus. Kunstistiil aga arenes k?ge paremini Prantsusmaal. Erinevad muusikastiilid 1. Kuigi Itaalia oli k?gis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks ,ei kujunenud Euroopa muusikas ?tset muusikastiili , eelistused olid mitmeti v?a erinevad. Erinevates maades olid erinevad stiilid ,sest nii Inglismaa kui Saksamaa muusika oli m?utatud mitesugustest teguritest , nad olid kord Itaalia , kord Prantsusmaa m?u all. Siiski v?b esile tuua kolm k?ge populaarsemat , meeldivamat stiili : 1. Vana
aastaajad , ilm jne... Afekt – Seda peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, kuna see tekib kiiresti, on väga tugev ning kestab lühikest aega. Ta avaldub otsekohe ja väliselt, seega on raske varjata. Selles seisundid võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid, kuna selles seisundis kaob inimese enesekontroll. Tuleb ette ka haiguslikke afektiseisundeid , kus inimene hiljem ei mäleta mitte midagi, mis toimub afekti ajal. Kirg – Väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia teatud eesmärgile. Võib kesta kogu elu , kui ta võib kesta ka lühikest aega. Frustratsioon – Psüühiline pingeseisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. Siiski ei järgne frustratsioon mitte igal niisugusel juhtumil, vaid ainult
Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse on (tavaliselt) lühiajaline ja tormiliselt kulgev inimest tervikuna haarav tundmuseväljendus reaktsioonina mingile olukorrale. Afektiga võib kaasneda pulsi, hingamissageduse ja vererõhu tõus, higistamine, värisemine, pisarad, adrenaliininõristus jm. Need reaktsioonid on iseloomulikud üldisele valmisolekuseisundile ega olene sellest, millise tundmusega on tegu. Afekti vaadeldakse kas emotsiooni erijuhuna või eristatakse kui lühiajalisemat, tugevamat ja vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina
reaalsust) 2) kineetiline tüüp, punkarid (toimub objektiivse reaalsuse transformeerimine) Skinheadid pöördusid minevikku, punkarid olid minevikust äralõigatud. Subkultuur ei pruugi olla sisu, vaid vormi probleem. Tähenduse saame leida tähistaja tasandil. 9) Postmodernism: Lyotard, Baudrillard(täpsustavad küsimused). Postmodernismi idee (ükskõik mis aspektist). Strinati. (Afekti hüperreaalsus?). Vaidlustati modernismi saavutusi kunstis. Modernismi aluseks oli ikkagi teatud lihtsus: sisu oli see, et ta otsis algprintsiipe. Kunst asus muuseumides. Postmodernism ei ole modernismi vastand, vaid tema ületamine, mida oli vaja, sest modernism ei olnud suutnud teha maailma paremaks ega seda muuta: piirid hoopis kinnistusid. Kõige ilmsem sfäär, kust postmodernismi leida võis, oli popkultuur. Hakkas tooma kunstisfääri argimaailma
tunnustust. Suitsiidil ei ole tavaliselt ühte kindlat põhjust, tegemist on nii probleemide kogumiga, mis võivad olla nii lühi kui pikaajalised või mõlemat. Suitsiidi põhjused ja eesmärgid: Suitsiidi peamiseks eesmärgiks on soov enda elu lõpetada, kuid esineb ka teisi eesmärke. Suitsiidikatse taga võib olla püüe äratada tähelepanu, suitsiidikatse võib olla appi karje aga ka väljapressimismeetod. Suitsiidid on sageli planeeritud, kuid võivad olla sooritatud spontaanselt afekti seisundis. Kuna suitsiididele eelneb sageli depressioon võib seda pidada üheks enesetapu põhjuseks. Kindlad põhjused ei pruugi alati selguda, sest teine inimene samas või veel hullemas olukorras enesetappu ei soorita. On avastatud suitsiidiriskile viitavad tegurid, milleks on hulk kliinilises mõttes iseloomulikke ja ühiskondlikke tegureid. Alkoholism ja narkootikumide tarbimine võib olla ka kaudseks teguriks, on teada palju juhtumeid, kus enesetapp sooritatakse just üle doosiga
Mitmed uuringud kinnitavad, et jälitusluuludega inimesed annavad oma luuludele sagedamini järele kui teiste luulude puhul antakse. Uuringud näitavad, et jälitusluuluga inimestest on 25% püüdnud end kaitsta. See tõestus annab kinnitust väitele, et kasutatakse kaitsekäitumisi. Jälitusluulule järeleandmist seostatakse luuluga seotud hirmu või ärevusega. Jälitusluuludega käivad jällegi teistest luuludest enam kaasas negatiivne afekt ja kalduvus tegutseda. Jälitusluulu, afekti ja tegutsemise vahel on järelikult järgmised seosed: halba kartev uskumus tekitab ohutunde, mis toob endaga kaasa ärevuse, mis omakorda sunnib inimese tegutsema, et püüda ohtu vähendada. Kokkuvõttes võib öelda, et ei ole ühest vastust, kas jälitusluuluga inimesed kasutavad või ei kasuta kaitsekäitumisi. Et asjasse selgust tuua, korraldati uurimus, mis viidi läbi intervjuude vormis. Uurimuses osales 25 inimest. TULEMUSED Kaitsekäitumiste olemasolu
teooriatest. LEV VÕGOTSKI Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise
Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2. Emotsioonid: sotsiaalsed. Tunde esitamine. Erinevalt tunnetest on emotsioonidel võimalik ka teesklus. Emotsioone esitatakse teiste jaoks, väga tihti esinetakse. Esitatakse avalikult. Antakse küll edasi oma tundeid, aga oodatakse teistelt mingeid reaktsioone. 3. Afektid: prepersonaalsed. Kõige abstraktsemad. Puudub kindel vorm ja struktuur. Potentsiaalsus. Afekti ei saa keeles realiseerida. Teadvuse eelne, teadvuseväline. Afekt avaldub sisi, kui füüsisega midagi juhtub. Näoilmed ja kehapinged. Intensiivsuse avaldused. Täiskasvanuks saamine tähendab seda, et me õpima oma emotsioonide väljendamist kontrollima. Me õpime afekti suunama, afektide kaudu saavad tunded oma intensiivsuse. Nende kaudu me tundeid tunnemegi. Afekt on miski, mis liigub kehade vahel, on võimelik ühelt kehalt teisele liikuma
mina" [6] Mängides tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemus alusel kujunevad mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neid on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast 6 Mäng ja lapse areng on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti [7]Mängides mitmeid rolle, õpivad lapsed tundma vastavate isikute tundeid ja vaatlevad maailma nende seisukohalt. Tabel 2. Lapse võimalikud tegevused grupimängus Lapse tegevus Tegevuse kirjeldus Tegevusetus Laps demonstreerib ilmselgelt fookuse või kasvatuse puudumist. Näidatud on kahte
Eestis? tõlgendatud selle nime all toimuvat ning kättesaadavus on väga erinev, sõltudes iga kohaliku 1) Sotsiaalhoolekannet korraldavad halastuslikku tegevust nende puhul, omavalitsuse suutlikkusest ja sotsiaalminister, maavanemad ja kes ise oma asjadega toime ei prioriteetidest eelarve kohalik omavalitsus. tulnud ka niivõrd mitte afekti planeerimisel; 2) Riiklikku sotsiaalhoolekannet väljendamiseks väljaspool korraldavad sotsiaalminister ja · Üleriigilised abi maavanemad. perekonda, vaid kui üldist hea tahte meetmed (sotsiaaltoetused, 3) Maavanem korraldab maakonnas ehk ,,goodwilli" ülesnäitamist teiste
(eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena.) Frustratsiooniga kaasneb neg emotsioon, väga tüüpiline frst tagajärg on aggressioon. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvõime, elamuste transformeerimisvõime, ratsionalisatsioonm sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, eneseväärikus. Frustratsioonile on kalduvamad impulsiivsed inimesed. AFEKT (tugev hingelise erutuse seisund): lühiajaline, jüuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. 2 afekti mõistet: 1) Patoloogiline afekt (haiguslikul pinnal) teadvus häirunud, mälulüngad; oma tegude tähenduse mõistmine häiritud; kontroll puudub (süüdimatusemi kvalifitseeritav; psühhiaatria kompetents). Afekti mõistesse suhtutakse MISTAHES AFEKT ON PATOLOOGIA!!! 2) ,,füsioloogiline" afekt (Serbski) (tegel. Psühhol.) (säilib võime mõista oma tegude tähendust ha neid juhtida, kuid see võime on piiratud). Täiesti normaalne käitumine
1649. aastal üritas R. Descartes traktaadis "Hinge kirgedest" leida kire füsioloogilist alust ning taandada tunnete mitmekesisus kuuele primaarsele kirele, milleks temal olid rõõm, kurbus, imestus, soov, armastus, vihkamine. Spinoza on oma traktaadis "Eetika" pühendanud emotsioonide käsitlemisele rohkesti tähelepanu ja püüdnud tuua välja seoseid eri liiki afektide vahel ning neid omavahel süsteemi viia. Keskseteks afektideks peab ta armastust ja vihkamist. Spinoza väidab, et afekti saab edukalt ületada ainult vastuafekti abil. Ch. Darwin on oma 1889. aastal ilmunud kuulsas töös "Emotsioonide väljendumisest inimestel ja loomadel" käsitanud emotsioone organismi eriliste kohandumis-protsessidena, mis on omased nii inimestele kui muudele loomadele. Emotsioonide väljendusliigutused pole muud kui kasulikult assotsieerunud harjumused, milles on kinnistunud organismile vajalikud reaktsioonid. Darwini
meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel. · Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine. · Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21. Intelligentsus- Uurimise ajalugu- Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilikkusel ja keskkonnal umbes võrdne mõju. Esimesed testid ja nende autorid- · Uurimine sai alguse 1904. aastal, mil prantsuse psühholoogid Binet ja Simon
on reprodutseeritavad. Enamasti ilmneb see lainetaoliselt - teatud episood puudub, siis 7 lühema ajavahemiku kohta on katkeline mäletus olemas, sellele järgneb taas tühik jne. Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. (3, lk 131). 3.4.8 Afektiivne amneesia Afektiivse mälulünk on tingitud sellest, et tugeva afekti seisundis on tähelepanuvõime kitsenenud ja teatud juhtudel koguni teadvus ahenenud. Seetõttu inimene tajub ja töötab läbi ainult neid asjaolusid, mis on seotud afektogeense situatsiooniga. Kõik muu jääb väljapoole ahenenud tähelepanu ega talletata mälus. (3, lk 131). 3.4.9 Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, mille puhul on haige suuteline reprodutseerima ainult osa tähelepanekuist, kuna ebameeldivate emotsioonidega seotud asjaolud on kaetud mälulüngaga.
Eetiliste loomutäiuste näited TABEL teha Pahe Millega seotud Loomutäius Liialdus Puudus Hirm Vaprus Argus Hulljulgus Naudingud Tasakaalukus Taltsutamatus Tuimus Raha kasutamine Lahkemeelsus Raiskamine Ihnsus Häbitunne Häbi tundmine Häbelikkus Häbitus Aristotelese täiendused vapruse määratlusele: · Vapper/mehine pole see, kes kogemusest teab, et midagi karta ei ole · Vapper ei ole see, kes kogenematusest ei oskagi midagi karta · Vapper ei ole see, kes toimib afekti mõjul · Vapper ei ole see, kes toimib hirmu pärast häbisse jääda Descartes René Descartes'i kuulus unenäokahtlus ( esimene meditatsioon). See oli umbes nii: Descartes kirjutas htul oma toas ja mtles: mis siis, kui ma praegu magan ja näen ainult und? On see üldse vimalik? Ma ju teen kindlasti vahet, millal ma olen ärkvel ja millal ma magan ning näen und. Tema tahtis, et teadmine oleks täiesti kindel, nii et selles poleks võimalik kahelda. Nii et kui me
mul ainult õigused, vaid ka kohustused. 37.Kirjelda emotsionaalseid seisundeid( Tabel vihikust !!! põhjustajaid(meeleolu, afekt, kirg) Meeleolu- suhteliselt nõrga seisundina kujuneb ta enamastu üsna aeglaselt, aga võib püsida päris kaua. Mõnikord tekib meeleolu märkamatult mitme iseenesest vähese tähtsusega sündmuste koosmõjul. Põhjustajad , mis meeleolu muudavad: inimese tervislik seisund, elusündmused, aastaajad, ilm. Afekti-( mõistus kaob peast) peetakse emotsionaalseks plahvatuseks, sest ta tekib kiiresti , on väga tugev ja kestab lühikest aega. Afektiseisundis nõrgeneb või kaob inimese enesekontroll, siis võidakse sooritada kahetsusväärseid tegusid. Põhjustaja tugev rõõmuhoog, tugev hirmupahvak Kirg- on väga tugev ja suhteliselt pika kestusega emotsionaalne seisund, mis koondab inimese mõtted ja energia ainult eesmärgile. Põhjustajad suitsetamine, armastus, hasartmängud
· Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired · Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. · Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus Ärevushäired · Normaalne ärevus · Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) · Foobne komponent · Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod) · Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire)
rikastuda. Kuid oletame, et vaatamata sellesihilistele püüdlustele ei õnnestu tal koguda piisavalt vara, et ennast rikkaks pidada. Stoikute sõnul ei suuda ta sel juhul aga ka loobuda saavutamatuks osutunud hüvest, vaid ta püüab ennast taas kokku võtta, oma jõudusid mobiliseerida ning teeb uue katse oma arvatavat hüve kätte saada. Kui ka see ebaõnnestub katsetab sedasama üritust veel kord jne. Sellise protsessi tulemuseks on püüdluse ülekasvamine afektiks (pathos). Kui hing satub afekti seisundisse, kaotab ta võime ratsionaalselt kontrollida oma otsustusi ja tegusid. Selline situatsioon on stoikute hinnangul eetilises mõttes kõige halvem, mis inimesega võib juhtuda. Afekti seisundis võib inimene õnnetusse tormata ning seetõttu seab afekteeritus tema lootused elus hästi toime tulla kõige suuremasse ohtu. Zenon võrdleb afekteerunud hinge linnuga, kes on sattunud kinnisesse ruumi ja peksleb vastu selle seinu.
Tekib tegevuse sunnitud katkestamisel. Frustratsioon viib agressioonile kui inimene tunneb temale takistusi seadnud inimeste käitumist enda suhtes pahatahtlikuna Afektiivne elamus. Afekt on tinglik mõiste, sest nagu meie traditsioon seda käsitleb, on afekt tugeva kindla hingelise erutuse seisund, mille osaks on see, et inimese kontroll oma tegevuse üle nõrgeneb või kaob ning inimene võib käituda nii mida ta tavaliselt normaalses seisundis ei teeks. Tegemist tugeva emotsiooniga. Afekti mõiste on sünonüümiks tugevale hingelisele seisundile just Ida-Euroopa meditsiinilises traditsioonis. Läänelikus ja angloameerika traditsioonis on afektil aga teine tähendus. Kaks afekti liiki on : - patoloogiline afekt mis tekib haiguse pinnalt - füsioloogiline afekt tekib aga hingelisest ehk psüühilisest aspektist tulenevalt. Afekti iseloomustavad kolm põhitunnust ehk afekti diagnostilised tunnused on: võimukus – afektiivses
o Tunne on alati ehe. o Afekt teadvustamata intensiivsuse kogemus. o Afekt ei saa keeles realiseerida. o Afekt on see, mille kaudu me suhtleme kehadega. o Meedia suhtlsuses eeldame, et toimub mingisugne kommunikatsioon, eeldame, et me jääme midagi uskuma, meid veenatakse milleksi aga selle asemel me vb peaksime märkame seda kuidas afekt liigub. o Meie suhe maailmaga pole seotud ideoloogilise mõjuga vaid on afekti põhine. o Muusika pole kindlaid tähenduslike seoseid vaid afektid. NT: Me ei tantsi muusika järgi mitte slle pärast, et me oleme arusaanud, et muusika järgi peab tansima, vaid selle pärast, et muusikal on afektiivne toime. o Afekt on primaalne, alge. Tal pole iseenesest subjektiivusust. Me ei saa öelda, et see on minu afekt sest afekt kuulub kõigile. Afekt ei tähista midagi, ei tähenda midagi
häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6 *sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine *amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel. Emotsioonid e. tunded Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas - positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või - negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi).
teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus. Ärevushäired - Haiguslik ärevus (intensiivne, häirib sotsiaalset adaptatsiooni) Foobne komponent.Lapseea hirmud (lahutamiskartus, foobiad, mutism, hirmuunenäod). Hirmud nagu täiskasvanul (agorafoobia, sotsiaalfoobia, lihtfoobia, paanikahäire) Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
Peab olema teadmine, kuidas seesuguse teo eest karistatakse, peab tundma seadust. Neg. üldpreventsioon paneb inimese mõtlema, hirmutab ja inimene kaalub teo tegemist, hirmutatakse inimene tegemisest eemale. Neg üldpreventsiooni puudused – tänapäevane psühholoogia ütleb, et eelnevat kaalutlemist ei toimu, on afekti- ja veendumuskuriteod. Kui inimene siiski kaalutleb, siis mitte karistuse üle, vaid hoopis võimaluse üle vahele jääda. Kui võimalus on suur, siis ilmselt loobub, mõtlemata karistuse suurusele. Positiivne – loobub hirmutamisest. Karistamine peab kinnitama normi kehtivust. Nende usku, kes usuvad
Instituuti. Võgotski suri 1934 aastal tuberkuloosi (Karlep 2005 (8): 30). Lev Võgotski mängust Vygotsky (1976) on öelnud, et mängudes tegutsevad lapsed pidevalt reaalse ja mängulise maailma vahel. Lapse isikliku kogemuse alusel kujunenud mängutoimingud on tema jaoks emotsionaalsed, neil on n-ö isiksuslik mõte. Isiksuslik mõte omandab mängutoimingutes motiveeriva rolli. Seepärast on tõeline mäng alati emotsionaalselt küllastatud ning sisaldab afekti ja intellekti ühtsust (Ugaste 2005:158). 8 Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda
(on kellegi vastu vahetatud), teisiku, kiivus, erootiline luul Luulu iseloomustus Luulu ulatus: - Olmeluul – lähem ring, pere, naabrid - Laiahaardeline luulu – linna/riigivalitsus - Kosmiline luul Luulu süstematiseeritus: - Isoleeritud luulumõte – keegi mürgitab mind - Fragmentaarne luul - - Süstematiseeritud luul – kõik on seotud Emotsionaalsus Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on kaasasündinud omadused. Igaühe võime emotsioone läbi elada on erinev. Intensiivsus ja värvingud erinevad. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed või negatiivsed tunded Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeflitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid).
Tegu on nn. kurjategija ohvri suhtega, mis võib olla lühike (näiteks tüli kahe restoranikülastaja vahel pärast tundidepikkust joomingut, mis lõpeb kehavigastustega), kuid võib kesta ka aastaid, saadetuna kestvatest konfliktidest ja tülidest või viia suhteliselt juhuslikult afektini. Sagedasemad afektid on kättemaks ja viha · Ohver kui sümboolne ärritusobjekt ja asendav afekti eesmärk. Nendeks on tavaliselt juhuslikud kurjategijale tundmatud, nn. käepärased inimesed. Eesmärk ei ole seksuaalse rahuldatuse saamine, vaid domineerimise ja naise üle võimu saavutamise vajadus. Konkreetse kuriteo ohver muutub sümboliks või "asendajaks", ta on depersonaliseeritud, s.t. temas ei nähta isikut, vaid objekti. Situatsioonid, milles võib tõenäoliselt vägistamine toimuda:
Reklaami kulumine – protsess, mille tulemusel pärast oprimaalse korduste arvu (3x) möödumist suhtumine reklaamteatesse hakkab korduste arvu edasisel kasvamisel halvenema. Kulumist põhjustavad psühholoogiline vastuseis, tüdimus, huvilangus. Kulumise vastu aitavad esitussageduse „hõrendamine.“ Uinunud efekt – võimalus, et ebausaldatava või ebameeldivaid elamusi tekitanud saate sisendav mõju võib aja möödudes suureneda. Afekti erinev ülekanne ajas – emotsionaalsed reaktsioonid, mis tekivad reklaami suhtes, kanduvad margile või tootele vahetult üle lühikese aja möödumisel reklaami esitamisisest; pikkade ajaintervallide möödumisel kutsuvad aga nii meeldivad kui ka selgelt ebameeldivaid reklaamteated esile positiivseid muutusi hoiakutes margi või toote suhtes, võrreldes neutraalse hoiakutasemega. Emotsionaalselt ekstreemsetele seisunditele viinud reklaami sisu mäletatakse kauem kui neutraalse reklaami sisu
rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus 5 dollarit. EMOTSIOONID Emotsioonid ehk tundeelamused on inimese ja looma subjektiivne reageering sise- ja välisärritajatele. Emotsioonide tugevuse ja kestuse järgi eristatakse emotsionaalseid seisundeid: meeleolu, afekti, kirge, ärevust, frustratsiooni ja stressi. [EE 2. kd., lk. 560] Lk. 439422 Emotsioonid: inimese tajub iseenda sisemist seisundit. Mõned psühholoogid on oletanud, et ühesugused sündmused kutsuvad esile ühsuguse subjektiivse emotsiooni. Me väidame, et me tunneme armastust, rõõmu, kurbust või viha. Aga kas me võime alati olla kindlad, et me tõesti neid emotsioone ka tegelikult kogeme? Ühes Gilberti ja Sullivani operetis märgib üks tegelane, et
hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse muutus ja enamus teistest sümptomitest on kas sekundaarsed või nende seos meeleolu ja aktiivsuse muutusega on kergesti mõistetav. Enamus neist häiretest kordub, üksikepisoodide algus on sageli seotud stressi tekitavate sündmuste või olukordadega. Siin käsitletakse kõigi vanuserühmade, ka lapse- ja noorukieas algavaid meeleoluhäireid
Eesmärk on fikseeritud ja vahendid omast arust sobivad; 2) väärtusratsionaalne inimese käitumist suunab usk ja mõningate väärtuste omaks võtmine teaduslikul tasandil; 3) traditsiooniline kujunenud pikaajaliselt harjumuste käigus (stereotüüpsed käitumise mudelid); 4) afektiivne inimene tegutseb ja püüdleb oma eesmärgi poole. Lähtub tunnetest ja emotsioonidest rohkem (afekti seisund) mõistusest üle. Tuleneb konkreetsest situatsioonist 19 sotsiaalne käitumine - ühiskonna liikmed suunavad käitumise teistele inimestele, et nendega oleks võimalik suhelda. See sotsiaalne käitumine seondubki inimese mõistuse ja motiividega. Sotsiaalne käitumine on alati motiveeritud käitumine.
Praeguste teadmiste valguses ei ole afektiteooria kooskõlas kaasaegsete teaduslike seisukohtadega emotsionaalsete seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. Emotsionaalsete seisundite hindamine on oluline teema, kus psühholoogide ja juristide ühistegevuse valdkonnas on vaja täpsustada diskursuste piire ja mõistete tähendusi. Asjaolust, et psühhiaatria ja psühholoogia diskursuse raames käsitletakse ülitugevat emotsionaalset reaktsiooni häirena (Äge stressreaktsioon) ei peaks tulenema selle seisundi käsitlemine häirena ka juriidilise diskursuse raames.
et on veendunud et kõik toimub paratamatult ja ettenähtult. Eeika : Kuna inimene on oma loomuselt mõistuslik, siis tähendab looduspärasus mõistuspärasust. Selles seisnebki ainus voorus ja õnn. Adiafoorad asjad, mida inimesed kõrgelt hindavad, nagu elu, tervis, varandus, au, aga aka nende vastandid haigused, surm, vaesus, orjus ja autus. Adiafoorad ei ole head ega halvad. Afektid takistavad meid tõelisi väärtusi tunnetamast. Vältida tuleks nelja afekti: lõbu, iha, muret ja hirmu. Epikuurlased Epikuros 341-270 eKr, sündis Samose saarel, vaese Ateena kolonisti pojana. Tutvus paljud koolkondadega, kuid ei näinud neis väljapääasu. Lõpuks leidis oma tee ''muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks'' (küünikuks). Epikuros lahkub Ateenast ja liigub ringi 18 linnas. 306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool
Freskod on loodud ülima dramaatilisusega, samas säilib kainus ja mõõdutunne, figuure pole kuhjatud, vaid on esitatud ainult kõige tähtsamad tegelased. Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. 9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu Kesk-Itaalia maalikunsti heledapaletiliseks muutuma. Näit. - Assisi San Francesco ülemise kiriku freskod Püha Franciscuse elust; - freskod Püha Franciscuse ja mõlema Johannese elust Capella Bardis ja Capella
hoidmise eesmärgil → piiramine viib söömasööstudeni ● emotsioonide regulatsiooniga seotud teooriad: 1. põgenemisteooria; ego ohustavad stiimulid tekitavad ebameeldivat eneseteadlikkust → toiduga välditakse ebameeldivat ja stressi tekitavat eneseteadlikkust 2. afektiregulatsiooni mudel; liigsöömishood halva meeleolu leevendamiseks, ülesöömine on kutsutud esile negatiivse afekti poolt, sellega hoitakse käitumist alal ehk ülesöömine on õpitud käitumine 3. emotisooniregulatsiooni raskused; negatiivsed emotsioonid → söömishoog Negatiivne impulsiivsus - tendents käituda impulsiivselt negatiivseid emotsioone kogedes, raske taluda tugevaid neg. emotsioone; tugevate negatiivsete emotsioonide olemasolu riskifaktor liigsöömishoogude väljakujunemiseks. Positiivne impulsiivsus - lisaks negatiivsele impulsiivsusele on hakatud uurima ka positiivset
hallutsinatsioonid Negatiivsed sümptomid Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest - Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine huvi puudumine rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste vastu nt tööl-koolis käimine, enese eest hoolitsemine, hobidega tegelemine - Anhedoonia võimetus rõõmu ja naudingut tunda - Aloogia kõne sisu vaesumine, väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda - Afekti lamenemine emotsioonide väljendamise vähesus, hüpomiimilisus ehk vähe miimikat Kognitiivsed/desorganiseerituse sümptomid - Seosetu kõne ,,sõnasalat" ehk seosetud sõnad ja fraasid järjest - Seosetu käitumine väljendub teistele arusaamatus agiteeritud käitumises, ebatavalises riietumisstiilis, lapselikus käitumises, veiderdamises, asjade kogumises jmt
Praeguste teadmiste valguses ei ole afektiteooria kooskõlas kaasaegsete teaduslike seisukohtadega emotsionaalsete seisundite kohta. Psühhiaatria ja kliiniline psühholoogia käsitleb emotsionaalse seisundi tugevaid muutusi häiretena, juriidilise diskursuse raames eeldatakse, et need on normi piires olevad seisundid. Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ;
Et aru saada, miks ta end ühel või teisel hetkel pahasti tunneb. Natuke võiks seda avada, kui püüame nende vajadustest aru saada. Püüda mõista lapse kognitsioone, mida ta antud olukorrast arvab. Mis mõtteid temas see olukord võiks tekitada. Emotsionaalse arengu erisused üldiste õpiraskustega lastel. On probleemne teiste inimeste emotsioonide mõistmine. Seda arengu käigus õpitakse. ÜÕR, VAA lapsed ei saa nii hästi teiste inimeste emotsioonidest aru kui tavaarenguga lapsed. Afekti ja intellekti vahekorra muutus. Mida see tähendab? Üldiselt tähendab seda, et mida väiksem laps, seda rohkem on tema tegevus seotud tema emotsioonidega. Lapsed teevad asju, mis tekitavad koheselt emotsioone, mis tekitavad häid emotsioone. Lapsepõlves on neid asju palju, nt mängud. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam nende käitumine hakkab alluma mõistusele. Lapsed on nõus tegema asju, mis nii väga toredaid emotsioone ei tekita, aga neid on vaja teha
annaabi.ee 
