olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. 2. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. 3. Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Esmaabi 1. Helista kiirabisse 112: see võib sõna otseses mõttes päästa inimese ränkadest tervisekahjustustest või koguni surmast. Võimalikud ebameeldivused kiirabi ja politseiga on väga palju lihtsamad taluda, kui elu teadmisega, et inimene suri sinu tegevusetuse tõttu. 2. Kontrolli teadvusel olekut kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! 3. Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. 4. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. 5. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. 6
leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta.
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t
Uimasti tarvitamisel tõuseb taluvus ehk tolerantsus esialgsed annused ei anna enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte. Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust. 4)Seadus ja uimastid Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Esmaabi helista kiirabisse Kontrolli teadvusel olekut ,kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. Eemalda kannatanult riideid nii , et need ei takistaks hingamist.
ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada · niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, · kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine
sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud. Kirgas unenägu Kirgas unenägu on uni, mille käigus on inimene teadlik, et magab ja näeb und Seda protsessi teatakse ka kui teadvusel uneks Inimene saab kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiseliselt võimatud Unenägu võib olla äärmiselt reaalne ja elav, olenevalt inimese eneseteadvuse tasandist unenäo jooksul Kirka unenäo viisid Kirgas unenägu võib alata kahel viisil Unenägu, mis algab kui tavaline unenägu, ja mille käigus und nägev isik millalgi otsustab, et ta näeb und Unenägu, mis juhtub siis, kui und nägev
sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud. Kirgas unenägu Kirgas unenägu on uni, mille käigus on inimene teadlik, et magab ja näeb und Seda protsessi teatakse ka kui teadvusel uneks Inimene saab kontrollida kõike, samuti on võimalik sooritada asju, mis on füüsiseliselt võimatud Unenägu võib olla äärmiselt reaalne ja elav, olenevalt inimese eneseteadvuse tasandist unenäo jooksul Kirka unenäo viisid Kirgas unenägu võib alata kahel viisil Unenägu, mis algab kui tavaline unenägu, ja mille käigus und nägev isik millalgi otsustab, et ta näeb und Unenägu, mis juhtub siis, kui und nägev
Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. KÕIGEPEALT VAATA ÜLE ÕNNETUSKOHT JA SELGITA VÄLJA: 1) KAS ON MIDAGI, MIS OHUSTAB VIGASTAMATA KAASTÖÖTAJAID VÕI KANNATANUID (süttimise või varingu oht jne.) 2) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA 3) VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL 1) Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT,
Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonitoas 3. Ekstaas üha suureneva ärevuse ja sisepinge tulemusena saavutatud seisund, nt inimene võib tantsida end ekstaasi, ka spordivõistlustel _________________________________________________________________________ 4. TTS üldiselt: 1. Teadlik olemus iseendast (mina olen see, ma olen seal...) näitab, kas inimene on teadvusel; 2. Tunnusteadus- tajutava informatsiooni tasakaalustatud töö mida näen ja kuulen, suudan mõtestada enda jaoks ja suudan sellega toime tulla, info hulk ja selle töötlemine lähevad tasakaalust välja, võib esineda olukordi, kus infohulk suureneb meeletult, aga ei ole seotud tajutava informatsiooniga (nt enne surma näed filmilinti oma elust) (purjuspeaga oleks surma sõitnud teise aga jõudis mõelda et sõidab parem puusse, suur infohulk)
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja.
El e kt r i l öök NI MI Põhjus Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused Lihasevalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletus Teadvusekadu Südameseiskus, hingamise lakkamine. Seisundi diagnoosimine Eemalda kannatanu vooluvõrgust Kas haige on teadvusel Kas ta hingab Kas pulss on tunda Kannatanu aitamine Helista 112 Löök rusikaga kolmnurga piirkonda Peale lööki diagnoosida uuesti seisund Seisund sama- alusta elustamisega Tugeva põletuse korral niisutada külma puhta veega Oota ära kiirabi Ohutusnõuded abistajale ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid Aitäh kuulamast!
väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a TÄNAN KUULAMAST!
2. ESMAABI ANDMINE Õige esmaabi andmine koosneb kolmest tegurist: esmaabi oskamisest, olukorra hindamisest ja tegutsemisest. (4) Kõigepealt tuleb korrektse pilguga vaadata üle õnnetuspaik ja kindlaks määrata, kas on midagi, mis ohustab kannatanuid või ennast, mitu inimest on saanud viga ja vajadusel tähistada õnnetuspaik. Kui on lisaõnnetuse ohtusid, tuleb sellest teavitada ka kõiki teisi. Järgnevalt tuleb välja selgitada, kas kannatanu(d) on teadvusel või mitte. Teadvuseta kannatanu tuleb lamama panna küljele, katta ta soojalt ja helistada häädaabinumbrile 112. Meeles tuleb aga pidada, et lisaabi saabumine sõltub õnnetuskoha asukohast ja ligipääsevusest. (3) 2.1 Hädaabi kutsumine Eestis kehtiv hädaabinumber on 112. Päästeametisse tuleb helistada siis, kui kui kellegi elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi sellist on juhtumas. Helistades
ning liikudes verevooluga sulgevad väikesed südame veresooned veresoonte spasm ehk kokkutõmbumine, sagedamini narkootikumide üledoosist Sümptomid Päevi või isegi nädalaid on ennem infarkti tunda: Valu südame piirkonnas,hingeldus ja väsimus tunneb sügavat rasket pigistus- ja valutunnet rinnaku taga Valu võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes Infarkti seisund Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad ning nahk jahe. Kiire pulss Võib kopsudesse tekkida vedelik Kukub kokku Võib ka lõppeda surmaga Riskifaktorid(mida saab vähendada) - suitsetamine - vere kõrge kolesteroolisisaldus - kõrge vererõhk - kõrged veresuhkru väärtused - ülekaalulisus - vähene kehaline aktiivsus Kahjulik Ravivõimalused
olema lõtvunud. Spasmid võivad kaelalihased võbelema panna, kuid kael ja pea peaksid lõtvuma 20 sekundi jooksul. Kui kaelalihaste võbelused endiselt jätkuvad, tuleks kontrollida silmade reflekse. /2,3,6/ Looma keel peaks suust sirgelt välja rippuma ja olema lõtvunud. Pinges ja kurruline keel viitab võimalikule looma teadvuse taastumisele. Suust välja ja suhu tagasi liikuv keel võib olla osalise teadvusel oleku tunnus. /2,3,5/ Kui loom on relsile riputatud, peab tema pea rippuma otse alla ning ta selg peab olema sirge. Üles riputatud loomal ei tohi esineda selja või keha painutamise refleksi. Kui osaliselt teadvusel olev loom riputatakse relsile, siis on ta pinges ning üritab pead üles tõsta. Elektriga uimastamisel sulguvad looma silmad elektrilöögi järgselt, kuid mõne aja pärast silmad avanevad ja tekib "tühi pilk". /2,3,6,8/
Ravimite manustamine sisehaige või kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Protokoll nr. 1 Patsiendi andmed: Sugu Mees Vanus 41 a Kliinilised diagnoos(id) Äge seinaläbine e transmuraalne müokardi eesseina infarkt Üldseisundi eripära: teadvusel, teadvuseta, Pt. tuli EMOsse valuga rinnus, on teadvusel. neelamisraskused, orientatsioonivõime, Diagnoosiga pandi äge seinaläbine e enteraalsel toitmisel, teised füsioloogilised transmuraalne müokardi eesseina infarkt. eripärad, mis võivad mõjutada ravimvormi Tehtud perkutanne transluminaalne koronaar ja/või manustamistee valikut. angioplastika koos stentide paigaldamisega (on saanud 2 stenti). Patsient stabiliseeritud
MEDIKAMENTNE ABORT Koostajad: Marten Meibaum & Joonas Teppo Mis on medikamentoosne abort? Raseduse katkestamine ravimite(medikamentide), mitte kirurgilise sekkumise abil Abordi läbiviimiseks kasutatakse Eestis kahe medikamendi ... Segu Ainuke abordi tegemise viis, kus ema on beebi aborteerimise ajal teadvusel Ajastamine ja teguviis Medikamentse meetodiga saab rasedust katkestada kuni 63 päeva(9 nädalat) möödumist viimase menstruatsiooni alguskuupäevast Pärast esmast visiiti(raseduse kinnitamine) tuleb arsti külastada kolmel korral: 1. Mifepristooni manustamine 2. (36-48h hiljem) rasedusega seotud kudede väljutamine 3. 2 nädalat hiljem kontrollitakse abordi õnnestumist Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanis... Kui rasedus ei katke, tuleb sekkuda kirurgiliselt
Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95% lastest vaktsineeritud.
ka ajutrauma või kasvaja. Probleeme põhjustab kahjustada saanud ajutüvis asuv osa, mille abil saadetakse ajust kehasse motoorseid signaale. https://rarediseases.org/rare-diseases/locked-in-syndrome/ Haiguse diagnoosimine võib võtta väga kaua aega, kuna patsient ei saa verbaalselt kõneleda oma probleemist, nii võib kuluda enne kolm kuud kui märgatakse haige seisundit. Üle pooltel juhtudes märkab sündroomi esinemist esimesena haige pereliige, märgates, et patsient võib olla teadvusel tänu tema silma liigutustele. Sündroomi diagnoosimiseks saab Eestis kasutada KT ja MRT uuringuid. Diagnoosimisel on ka oluline vaadata, et EEG uuringud oleksid normis. http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/10007/5194 Kuigi aastatega on suudetud haiguse põdejate eluiga suurendada on haigusest täielik paranemine üliharuldane. Haiguse raviks võetakse enamasti ette operatsioon, et likvideerida sündroomi põhjustav faktor
lõppeda surmaga. Põhisümptoomiks on halvatus, mis algab pea ja näolihastest ning levib järgemööda allapoole ning võib haarata ka hingamislihaseid. Sellisel juhul ei suuda inimene enam iseseisvalt hingata ning vajab kiiresti abi. Esmalt tekib neelamishäire, samuti kahelinägemine ja kõnehäire. Samal ajal võib esineda iiveldus, oksendamine ja kõhuvalu. Võib kaasneda ka suukuivus, kurguvalu ja nägemise hägustumine. Enamasti on patsient teadvusel ning mõistab enda ümber toimuvat, kuid ta võib olla uimane või erutatud. Prognoos Kõige olulisem on haiguspilt ning täpne haiguskulu kirjeldus. Oksemasside või väljaheite analüüsil on võimalik kindlaks teha botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil (meetod, mille puhul mõjutatakse lihasest elektrivooluga ning kontrollitakse lihase reageerivust sellele). Mida
Umbes 2/3l inimestest tekivad nn. infarktieelseid sümptomid päevi või isegi nädalaid enne infarkti. Nendeks Click to edit Master text style sümptomiteks on: tavaliselt valud südame Second level piirkonnas, hingeldus, hirm ja väsimus. Valu Third level võib olla ka seljas, õlas või vasakus käes. Fourth level Fifth level Kuni10% infarktidest kulgevad ilma valuta. Teadvusel inimene on rahutu, kahvatu, higistav, sõrmed ning huuled võivad olla sinakad. Esineda võib nii vererõhu langust või ka vererõhu tõusu. Kuidas vältida infarkti? § ära suitseta, § hoia vererõhk kontrolli all, § kontrolli veresuhkru taset, § kontrolli vere kolesteroolitaset, § toitu tervislikult vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli, soola, rohkem kiudaineid, § ole füüsiliselt aktiivne, § väldi liigse kehakaalu tekkimist,
selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega üleriiete all üle kannatanu keha, avastamaks verejooksu. Võimalusel aseta haava piirkonda külma. See vähendab verejooksu ja valu.
inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine. ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. Proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega. Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada
Kui kõrvast jookseb verd ja üle ei jää siis on ajukahjustus. Põletused: 1 astme on ainult punetus käsi külma jooksva vee alla 2 astme põletusel on villid külma jooksva vee alla 3 astme põletusel on tumepruun nahk nahka jahutada Mürgid Mürgiste gaaside puhul tekib peavalu, iiveldus aitab puhas õhk või kuntslik hingamine. Kui inimest on vaja elustada: Hingamine puudub Inimene ei suuda hingata korralikult, agoonia(3 korda) Pulss puudub Ei ole teadvusel Nahk muutub kahvatuks Pupillid laiad 60-80 korda min. 12-18 korda hingame min. 30 fz/2hin Kindel bioloogilise surma tunnus: Koolnulaigud reite peal, koolnukangestus
· Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras ELUOHTLIK SEISUND Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab. 7 Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte, näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja
tegevust ei saa õigustada kohustusega, sest patsiendi surmamine ei ole arsti kohus. Inimest ei tohi tappa, ka tema surma kergendamiseks mitte. Tegemist on patsiendi soovil ravi mittealustamise või ravi lõpetamisega. Patsiendi motiivid võivad siin olla erinevad: vältida edasist piinlemist, mitte lükata edasi seda, mis nagunii varsti tuleb vms. Sellise soovi avaldamise õigus on ainult patsiendil ning seejuures on vaja arvestada vastavaid tingimusi: · patsient on teadvusel, · tal on piisavalt teavet oma tervisliku seisukorra kohta, · puudub igasugune väline, ka sugulastepoolne surve. [1] 4. Eutanaasia seadustamisest ei saagi rääkida, sest ühelegi arstile ei saa panna kohustust aidata teisel inimesel surra. Aktiivset eutanaasiat ei saa seadustada, sest mitte ühelegi inimesele ei saa panna kohustust kas kaasa aidata või assisteerida teise inimese siit ilmast lahkumistele. Kui keegi seda teeb, on see absoluutselt vabatahtlik valik
on ohus) · Hingamissagedus on kiirem · Kus juhtus? (täpne aadress, asukoht, kuidas pääseda kannatanu juurde) · Ebaloomulikult valge või sinakas näovärv · Kellega juhtus? (üks või mitu, laps või suur?) Tegevus: · Kustuda kohe kiirabi · Mis seisundis on kannatanu (teadvusel, hingab, pulss, nähtavad vigastused) · Rahustada inimest ja soojendada · Kes helistab? 9. Nimeta jätkuva esmaabi võtted 5. Nimeta ajutrauma tunnused · Hingamise jälgimine kas, kuidas, naha värvus · Iiveldus, oksendamine, peavalu, pearinglus, · Vereringe jälgimine kas pulss on tuntav, kiire
•. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta. – Helista 112. ESMAABI TÄISKASVANULE *teadvusel • Soodusta köhimist. Kui inimene saab köhida- tähendab see seda, et õhk käib läbi. • Kui hingamine järjest halveneb (köha ebaefektiivne) teosta kuni 5 kiiret lööki abaluude vahele (hinda hingamist iga löögi järel) • Kui eelmine ei aita, kasuta Heimlichi võtet : - Seisa kannatanu selja taha. - Aseta rusikas käsi kannatanu vahelihasele ja hoia rusikast teise käega kinni. - Tõmba käsi järsu nõksatusega enda poole suunaga diagonaalselt üles. Korda vajadusel viis korda.
3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? CAT- ajuhaiguste diagnoosimine PET-võimaldab uurida ajutegevust EEG-sellel meetodil uuritakse vastava seadeldiseabil peaaju bioelektrilist aktiivsust. 4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks.
Vajadusel pressida puhta riidetükiga haavale, et peatada verejooks, põletuse korral mitte. 4 Kuidas tegutsed kui peale traumat (autoavarii) on inimene kahvatu jumega, nahk on külma higiga kaetud, inimene ei suuda korralikult ärkvel püsida ja kaebab valu alakõhu piirkonnas? Kutsun kiirabi Kahtlustan sisemist verejooksu Asetan ta pikali külili asendisse. Üritan teda teadvusel hoida, küsitlen (nimi, mis rohte võtab, mis juhtus jne) 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumine Eemalda pigistavad riideesemed (sall, särgikaeluse nööp jne.) Julgusta inimest köhima (kõige efektiivsem võõrkeha eemaldamiseks) Kui kannatanu istub või seisab:
Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Diagnoosimine küsitluse abil selgitatakse välja, millistes tingimustes hoog tekkis ja kuidas hoog kulges. Selleks küsitakse, mida inimene parajasti tegi, kui hoog algas; millised olid hoo eelsümptomid ja tundmused (nt. iiveldus, peapööritus); kas inimene oli hoo ajal teadvusel; milline oli hoojärgne toibumine; kas esines uriini- ja roojapidamatust jne. Oluline on ka hoo kirjeldus pealtnägijate poolt. Põhjalik küsitlus aitab välja selgitada , kas tegemist oli epilepsiahooga või mõne muu tervisehäirega. Lisauuringutena tehakse tavaliselt aju elektriline uuring - EEG, millega registreeritakse provotseeritud (tehislikult esilekutsustud) hoo ajal tekkivat epileptilist aktiivsust ajus. Lisaks tehakse sageli peaaju kompuutertomograafia ja
1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes. Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale. · Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. 5) Uppumise vältimine ja esmaabi. 1. Uppumise vältimine: · Veekogude liikuja jaoks on parimad turvavahendid hea ujumisoskus, päästevest ja ohuolukordade vältimine. Sageli upuvad purjus inimesed, sest nende ujumisoskus
kuiva asjaga, kuid kindlasti kummikindades. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Inimest tuleb panna tasasele pinnale, siis kindlasti kutsuda kiirabi ja võtta järgmised meetmed: Kontrollige pulssi ja hinge, ja kui puudub, teha kunstlikku hingamist; Põletustele peaks panema köidist, kindlasti puhta ja kuiva; Jälgida visuaalselt ohvri teised vigastused ja vajadusel abistada; Kui isik on teadvusel, soovitatav on anda talle juua vedeliku suurtes kogustes; Elektriseadmete ohutu kasutamine [4;5] Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit. Uue elektriseadme soetamisel tutvuge selle kasutusjuhendiga. Elektriseadme häire korral reageerige kohe. Ärge kasutage elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi. Valige kasutusoludele vastava kaitseastmega seade. Siseruumides kasutamiseks mõeldud
hindamaks kliendi tervislikku seisundit. 7. Hindamine võimaldab saada ülevaadet praegustest ning esile kerkida võivatest probleemidest, paneb aluse õe ja patsiendi terapeutilisele suhtele (patsient osaleb tervishoiuprotsessis partnerina), võimaldab planeerida edasisi tegevusi. 8. Andmete kogumise primaarne allikas on patsient ise, kes teab kõige paremini endaga seonduvat (põetud haigustest kuni tunnete ja vajadusteni). See eeldab, et patsient on teadvusel ja suhtlemisvõimeline. 9. Andmeid saab koguda ka patsiendi lähedastelt, tervishoolduse meeskonna teistelt liikmetelt, kasutada õe enda tähelepanekuid ja eelnevaid haiguslugusid . 10. Andmete kogumise meetoditeks on vestlus, vaatlus, füüsiline hindamine. Need tegevused teostatakse süstemaatiliselt ning põhinevad standarditel. 11. Kõik kogutud andmed dokumenteeritakse. Vältida tuleks isikliku arvamuse avaldamist, peaks olema objektiivne. 12
on kaasaegne intensiivravi, kus organismi funktsioonid eraldivõetuna võivad olla pikka aega toetatud või asendatud organismiväliste meditsiiniliste vahendite abil. Moodne meditsiin oma võimalustega on sundinud inimesi järjest enam mõtlema ja reglementeerima inimväärikuse nimel meditsiinilise sekkumise alustamise või peatamise vajalikkust, võimalikkust ja tingimusi teatud olukordades. Aktiivne eutanaasia seisneb patsiendi soovile vastutulemises, st patsient on teadvusel ja teeb valiku: patsiendil saab olema õigus nõuda viimset meditsiiniteenust õigust meditsiini kaasabil surra sõltumata meditsiinipersonali veendumustest, mh sellest, et selline teguviis võib rikkuda või moonutada nende ameti mainet. Küsimus on selles, kas ühiskond peaks andma patsientidele sellise õiguse, mida seejärel meditsiinitöötajad on kohustatud aktsepteerima kui tööülesannet. On enam kui ootuspärane, et seadusemuudatusele vaatamata
Tasakaal on võime säilitada keha asendit istumisel, seismisel, käimisel. Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3
Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Paikne ja üldine külmumine Kui pakase käes viibitakse kaua või on selle madala temperatuuri jaoks liiga vähe riideid seljas, siis on kaks võimalust külmuda: paikne või üldine. Paikne külmumine Võivad ära külmuda riietest välja ulatuvad kehaosad, kõige
patsiendiga. (5) kui patsient pole vastu, arutama tema soovi usaldusisikuga, kelle ta määrab oma elu lõpetamise avaldustes . (6) veenduma, et patsiendil oli võimalus arutada oma soovi inimestega, kellega ta soovis kohtuda; § 4. Tingimused ja kord Arst, kes viib eutanaasia läbi, ei pane toime kriminaalkuritegu, kui ta tagab, et: (1)Patsient on vähemalt 18-aastane, täielikult teovõimeline ja palve esitamise hetkel teadvusel; (2) Palve on vabatahtlik, informeeritud, hästi kaalutletud ja korduv ega ole mistahes välise surve avaldamise tulemus; (3)Patsiendil on ravimatu ja pöördumatu haigus, mis on meditsiiniliselt kinnitatud ja põhjustab mõistliku meditsiinilise hinnangu järgi surma lähema poole aasta jooksul ja kui ta järgib käesolevas seaduses sätestatud muid tingimusi ja korda. § 5. Eutanaasia palumise viisid Patsiendi palve peab olema väljendatud kirjalikult
Aitan naist poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele - vasakule. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Kontrollin naise elulisi näitajaid. Rahustan inimest ning ei lahku enne kiirabi saabumist. 7. Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen teadvusel kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma või teadvusetult stabiilsesse küliliasendisse. Surun ninatiivad kokku nina luulise osa alt ninaseljal. Hoian tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi. Kui ei suuda ninaverejooksu peatada (kestab üle 10 minuti), kutsun 112 või transpordin kannatanu haiglasse. 8. Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra
Miks peab erinevatel ideedel olema mingisugune algallikas? Autor kirjutab, et ei millestki ei saa midagi tekkida. Siis kuidas sai jumal tekkida? Mis faktidega tõestab autor üldse jumala olemasolu? ,,Mis aga puutub meie unenägude kõige harilikumasse veasse, mis seisneb selles, et me unes näeme erinevaid objekte samal viisil nagu oma välismeelte kaudu." Mis asjad on välismeeled? Kuidas me saame näha asju unes kui reaalses elus samal viisil? Kui reaalses elus on inimene ,,teadvusel"? III OSA Sarnast kahe teksti juures: ,,Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast." ma mõtlen, järelikult ma olen. Erinevused: ,,Isik on mõtlev asi." ,,Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte
D'Artagnan läks alati selle peale närvi, kuna talle ei meeldinud kui keegi solvab või pilkab tema üle. D'Artagnan hakkas teda ründama ja kui tundmatu poleks saanud eest ära hüpata, oleks see tal viimaseks hingetõmbeks siin maailmas jäänud. Tundmatule tulid kõik mehed appi ja d'Artagnan minestas väsinult. Mees Meungist, kes teda terve teose tülitas, oli d'Artagnanilt ta soovituskirja taskust ära võtnud, ajal kui gaskoonlane ei olnud teadvusel. Avastades, et kiri oli kadunud, päris ta peremehelt selle kohta. Peremees rääkis talle kõigest, mis oli vahepeal toimunud. Kui ta lõpuks Pariisi jõudis ja Treville'ga kohtuma läks, rääkisid nad seal omavahel, mis oli d'Artagnaniga teel juhtunud. Seda kuuldes oli Treville veendunud, et tegemist on ausa mehega. Kuningas saatis d'Artagnani des Essarts'i väeossa. Kui ta tahtis musketäriks saada, pidi ta välja paistma mõne kangeslasliku teoga
rohkem kahju kui kasu. Kui sa ise ei saa esmaabi andmisega hakkama, siis oleks targem helistada hädaabi numbril 112 ja jälgida hädaabi juhiseid ning kõne mitte katestada abi saabumiseni. Liinil olles tuleb järgida sealt antud juhiseid ning tegutseda vastavalt juhistele. Antud juhiste järgi tuleb alustada kannatanule esmaabi andmist. Jälgida kannatunud tervislikku sesiundit, kontollida pulssi, hingamist ja teadvusel olekut. Kotrollida kas kannatanul pole vigastusi ega verejookse. Verejooksude puhul tuleks vaadata, kui tõsised on vigastused, ning verejooks võimalusel peatada. Verejooksu peatamiseks tuleks siduda haav kinni, et veri ei lahmaks. Sidumiseks võib kasutada kas kannatanu enda riideesemeid tugevalt haavale surudes või esmaabisidemete olemas olu korral kasutada neid. Avarii puhul auto süttimise vältimiseks tuleks keera välja süüde.Võimalusel ühendada lahti aku juhe
d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb a) Pearinglus b) Valguskartus c) Kehatüvetemperatuur >40ºC d) Kõrge kehatüvetemperatuur ja teadvusetus 8. Südamepaispuudulikkuse korral abistatakse teadvusel olevat kannatanut järgmiselt a) Rahustatakse ja antakse juua b) Asetatakse poolistuvasse asendisse, käed ja õlad toetatud c) Asetatakse kannatanu selili lamavasse asendisse ja tõstetakse jalad pea kõrgusele d) Asetatakse kannatanu stabiilsesse küliliasendisse 9. Looma hammustuse ja kergelt veritseva haava korral a) Asetatakse rõhkside b) Ei tehta midagi c) Pestakse koheselt kahjustatud piirkond seebi ja veega kuni 5 minutit
ÕDE III Patsiendi funktsionaalne seisund ja jõuvarud Tegemist on 85 aastase naispatsiendiga, kes on olnud juba 15 aastat lesk. Pensionär, kes sattus haiglasse peaaju infarkti tõttu. Haiglahoolduse eest tasub haigekassa ja mingi osa ka kohalik omavalitsus. Haige ametlikuks esindajaks on tütar. Tulevikujuhised antud haigel puuduvad. Haige on teadvusel. Lähi- ja pikaajaline mälu on normaalne. Suudab meenutada praegust aastaaega, oma asukohta, tunneb nägude järgi ära personali ja teab, et viibib peaaju infarkti tõttu haiglas. Haigel on igapäevaste otsuste tegemine raskelt häiritud, kuna ta ei ole iseseisvalt suuteline neid tegema või ei tee neid ise üldse. Esinevad tähelepanuhäired, kuna on märgata raskuseid tähelepanu koondamisega ja küsimise ajal tähelepanu tihti hajus. Samas esines ka
Kannatanu seisundi hindamine Kannatanu seisundi hindamisel on kõige kiiremini vaja välja selgitada elustamisvajadus , st teadvuseta kannatanu puhul tuleb selgeks teha, kas ta hingab ja kas ta süda töötab. 4. Kuidas uuritakse teadvust või selle kaotamist? Teadvuse uurimine Kui inimene on kaotanud teadvuse või näib elutu, selgita välja, kas teda saab äratada või mitte. Uuri kannatanut järgmiselt. • Kõneta kannatanut valjult. Kui ta vastab küsimustele, siis on ta teadvusel. • Kui kannatanu kõnetamisele ei reageeri, siis raputa teda õlgadest. Kui ta vastab üksikute sõnadega või ebamäärase häälitsusega, esineb teadvuse häire. • Kui ta ei reageeri üldse ärritajale, on ta teadvuseta 5. Kuidas uuritakse hingamist? Hingamise uurimine • Vaata, kas kannatanu rindkere liigub. • Kuula, kas ta hingab. • Kui rindkere liikumist ei näe ja hingamist ei kuule, katsu käeseljaga, kas tuleb hingeõhku. •
Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega abivajale hingamise tagamine ka transpordi ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada
Suuremate beebide pea tuleb purustada, et see emakakaelast läbi mahuks. Tavaliselt tuleb emakakaela laiendada 1 kuni 3 päeva enne antud meetodil abordi toimepanemist. Kirurgilisel teel tehakse veel soollahuse, laiendamise ja väljatõmbamise, hüsterotoomia, südamesse süstimise ja menstruaalse väljavõtmise aborti. Medikamentoosne abort: Antiprogesterooni abort Reeglina on tegu ainukese abordimeetodiga, mille läbiviimise käigus on ema beebi aborteerimise ajal teadvusel. Eestis kasutatakse medikamentoosseks raseduse katkestamiseks mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni. Nimetatud medikamendid põhjustavad esmalt sündimata inimese surma ja seejärel emaka kokkutõmbed, loote surnukeha väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast. Prostaglandiini abort Seda meetodit kasutatakse hilise teise trimestri ja kolmanda trimestri abortide tegemiseks. Ca 8 ml prostaglandiini hormooni süstitakse emakalihasesse, mis hakkab selle tulemusel tegema
*näohaav vajab õmblemist kui on üle 1 cm, kehal kui üle 3 cm pikk *suure verejooksu puhul, mis ei jää hoides pidama tuleb peale panna rõhkside - riide või sidemerull asetada otseselt haavale, siduda kinni *žguti kasutamine pole vajalik – pigem keelatud – kui teha teadmatult **auto päikesevari peab asetsema paralleelselt auto esiklaasiga *kui kannatanu on šokis tuleb teda lohutada, ära kuulata, mitte ärritada **teadvusel, šokis ja suure verejooksu puhul on kannatanu põhiasend pikali, jalad ülespidi *Sokk tekib juba üle 1l vere kaotuse puhul *hingamisraskustega kannatanu panna poolistuvasse asendisse **hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida)
· Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaazi ning kunstliku hingamisega) · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm · Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga Kutsu kiirabi Elektritrauma Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist , sest mõne tunni möödudes võib ta seisund järsku halveneda, võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired! Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna, kui juhe on
annaabi.ee 
