Isiksuse joonte teooria · Teooriate ühisosa põhineb sellel, et inimestel on teatud ühised jooned, mille alusel iseloomustatakse üksteisi. · Isiksuse jooned on püsivad ja iseloomustavad inimest pikema perioodi vältel. · Hetkel üks poplulaarsemaid isiksusekäsitlusi just sellest teooriast. · G.Allport hakkas isiksust uurima KEELE KAUDU. Kui keeles on tekkinud sõna ja see tähistab midagi, siis see on reaalselt ka olemas. Et kui sõna on juba olemas, siis see isiksus peab olemas olema. Tema kogus kokku ingliskeelsid sõnu (u 18 000). Taandades, 4500 ja need kõik ei ole ühetähtsad iseloomustamisel. Need sõnad võib jaotada 3 grupii tähtsuse alusel: 1. Kardinaalne isiksuse käsitlus on 1 nii tugev joon, mis allutab kõik teised enda alla. Reaalselt see väga võimalik pole.
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ...
teooria; mudelid depressiivse ja viha rumineerimise ("mäletsemise") kohta. Elukäiguteooriad kui "sotsioloogiline reduktsionism" ja nende tänapäevane segunemine bioloogilise paradigmaga (Avshalom Caspi). Sotsiaalsed ootused ja normid; rollide ja staatuse sõltuvus vanusest; elusündmuste ajastatus (sh varane/"õigeaegne"/hiline ajastamine); elusündmuste sotsiaalne ja ajalooline kontekst. Nimesid, mida tasuks teada (enamikust neist tuleb ka hiljem juttu): Gordon Allport ("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal:
iseloomustamiseks ühtviisi nii Euroopas, Põhja-Ameerikas kui Aafrikas ja Aasias. Leksikaalne hüpotees • Suurem osa olulistest isiksuse omadustest väljendub keeles, mida inimesed igapäevaselt kasutavad. • Seega sõnaraamatutes sisalduv isiksuse sõnavara pakub laialdase, samas lõpliku omaduste kogumi, mida seda keelt rääkivad inimesed on pidanud oluliseks ning kasutavad oma igapäevases suhtluses. Allport’i and Odbert’i psühholeksikaalne uurimus • Allport and Odbert (1936) viisid läbi põhjapaneva uurimuse analüüsides inglise keele sõnaraamatus sisalduvaid isiksust kirjeldavaid sõnu. • Nad valisid sõnaraamatust välja kõik need sõnad, mis “eristavad ühe inimese käitumist teistest inimestest” (Allport ja Odbert, 1936), lk 24). • Lõplikusse nimekirja kuulus 17,953 omadussõna, mis moodustas 4.5%
JUHILE VAJALIKUD ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus
Stern(intelligentsuse koefitsent ehk IQ) Wechsleri intelligentsus skaalad WAIS ja WISC KABC- intelligentsustestid lastele IQ uuringus Eestis- Juhan Tork, "Eesti laste intelligents" Goddard (IQ ja kriminaalsus) 05.10 Montesquie Darwin(evolutsiooniteooria) Mead, Benedict(antropoloogiline lähenemine) Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid)
Sotsiomeeriline test Grupi struktuurielemendid Hästi arenendus püsivates gruppides Rollid Formaalsed president, väepealik jne Mitteformaalsed narr, vinge vend , lepitaja jne Staatus sotsiaalsete väärtustega piiritletud positsoon Alagrupid- vanuse, elukoha, huvide põhjal Kommunikatsioonivõrgustik Sotsiaalsed rollid grupiliikmete oodatav käitumine, mis on seotus positsiooniga grupid Rolliteooria 1930ndad (R. Linton, G.Mead, G. Allport) Väljakujunenud normid oodatav käitumine sõltuvalt: - Sugu - Vanus - Situstsioon - Rahvus - Tervis - ... Sõltuvalt erinevustest isiksuse omadustest erinev rolli mõistmine ja tõitmine Rollid Vastastikused rolli saab hoida ainult suheldes teiste inimestega Rolldi internaliseeruvad saavad osaks ,,minast", muutuvad automaatseteks Omandamine sotsiaalse õppimise protsessi kaudu jäljendamine ja modelleerimine . Sellest tulenevalt
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest
ilmneb sama isiksuse struktuur. Isiksuse struktuur – millised isiksuse oamdused teiste isiksuste omadustega koos esinevad -‐ pärilikkuse suur osakaal, -‐ lapsendamine, -‐ nurjunud sotsiaalsed eksperimendid, -‐ elusündmuste väike mõju Allport: motiivide funktsionaalne autonoomia, idiograafiline vs nomoeetiline lähenemine, leksikaalse lähenemise algataja, proprium. Ideograafiline hüpotees: mitte kõik omadused ei rakendu kõigile inimestele. Isiksus: • Allport: pole ühtainsat korrektset definitsiooni; Isiksus on indiviidisiseste
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II
Teoreetikud ASCH, Solomon stereotüüp, pildikatsed ALLPORT(1954)-eelarvamused, katse selle kohta, kus on piir võõrale -linn, tänav, naabrus, pere ALTMANN: privaatsusteooria: ruumi instrumentide kaudu- hoia enda jaoks optimaalset avatust. Füüsilist suletust kompeneeritakse sotsiaalse avatusega ja vastupidi. Brasiilia hõim vs Euroopa ühiskond BOWLBY: kiindumisteooria, kaasasündinud suhestamise/ seostumise vajadus. BANDURA Rollikäitumist õpitakse ka kaudselt jäljendamine on oluline sotsiaalse
Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest asjade ja nähtuste lahti mõtestamise ja hõlpsasti meenutatava mäletamise suunas. Süvenev teadmine suhestab ükksikteadmised omavahel, luues nõnda õpitavast valdkonnast ühtse loogilise süsteemi. 27. Paljud psühholoogia põhitõed ei ole taibatavad mitte abstraktse arutluse, vaid probleemi läbielamise, oman nahal tajumise tulemusena. G. W. Allport kirjutas, et psühhiaatrid, kel endal on olnud neuroosi sümbromeid, võivad oma kliente terasnärvidega hingearstidest isegi paremini mõista. Samal kombel võib püshholooiga õppijal tema enda tahtenõrkus, tähelepanu hajuvus, meeleolude kõikumine või eksamihirm olla asjalikuks teejuhiks. Kidroni raamatud: ,,suhtlemispsühholoogia", ,,loomevõime arendaine", ,,suhted töökollektiivis", ,,otsingult avastamisele", ,, psühholooigiline nõustamine",
Tallinna Ülikool Terviseteaduste ja Spordi Instituut Tallinn 2010 Stanley Milgram Stanley Milgram sündis 1933 New York´is . Ta õppis James Monroe keskkoolis 1950 aastal koos oma hea klassikaaslase ja tulevase sotsiaalpsühholoogi Phil Zimbardoga. Ta õppis edasi Harvardis , kus ta omandas doktorikraadi. Milgrami õppejõuks oli Gordan Allport, kes julgustas ja toetas oma õpilasi hoolimata sellest , kui nende arvamused erinesid tema vaadetest. Stanley Milgrami huvitasid rohkem sotsiaalsed probleemid. See sillutas teed linnalikule psühholoogiale. Ta uuris Norras ja Prantsusmaal Pariisis ristuvate kultuuride nende omavahelist sobivust . Pärast Pariisist naasemist veetis Milgram 1959-1960 aastal Princentoni Instituudis koos Solomon Aschiga. Asch oli mures kuulekuse pärast ja ta oli
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia
Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides
-dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) USAst Floyd Allport Wundt uuris psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemine, kõne). Jean Piaget uuris laste arengut Sumner - tõi kasutusse mõiste etnotsentrism. GRUPP Mõisted rühm, grupp, kamp, tiim, meeskond , kollektiiv jne. tähendavad põhimõtteliselt kõik sama mõistet teatud tunnustega inimeste kogumit. Grupp on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid
2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid ja lõpetamata lausete testi. 5. Iseloomujooned on üksteisega suhtetoimes, omavahel seotud; nende vahel pole selgeid piire; paljud jooned on isekeskis põimudes moodustanud inimese kordumatu isiksuse struktuuri. Näiteks on naljataju ja märkamismeel omavahel tihedas seoses. 6. Iseloomujooned ei kujuta endast moraalsete või sotsiaalsete hinnangute sünonüüme. Allporti
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi.
Epstein aga arvas, et kõik ei ole määratlev keskkonnast. Et teha usaldusväärseid otsuseid inimese kohta tuleb teda jälgida erinevates olukordades. Leksikaalse lähenemise olemus Galton oli esimene, kes tuli sellepeale, et võtta kätte sõnaraamat ja kirjutada sealt välja omadussõnad, mis on keeles inimeste iseloomustamiseks. Ta koostas nimekirja 1000 omadussõnast, mis kirjeldavad inimese iseloomu ja muid psühholoogilisi omadusi. Allport ja Odberti tööd: Kokku said 17954 sõna, mis jagati kategooriatesse: 1. Sõnad, mis tähistavad isiksuse seadumusi 2. Sõnad, mis kirjeldavad hetkeseisundeid või käitumisi. 3. Sõnad, milles sisaldub inimese tegudele 3. Metafoorid. Esimese katse, neid sõnu kahandada tegi isiksuseuurija Cattell. Ta jagas sarnasuse järgi 4500 sõna 160 rühma. Ta täiendas nimekirja veel 11 rühmaga, mida esialgu nimekirjas polnud. Kuid 171 sõnarühm oli liiga pikk, et kasutada faktoranalüüsi
Staatuse languse tagajärjed: a) ebakindlus, b) stress, c) rahulolematus, d)konfliktid, e)lahkumine (töölt) VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach'i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb:
1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik) *sangviinik – veri (seltsivus, tormakus, rõõmsameelsus) *flegmaatik – lima (kannatlik, aeglane, reserveeritud) 2) Kretshmer ja Sheldon kehatüüp - endomorfne (ülekaaluline: rahulik, heatahtlik), ektomorfne (sale: intellektuaalne, erk), mesomorfne (atleetlik: äkiline) - pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck
Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) Ökonomisti tüüpi inimene majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne)
Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: • Teoreetiku tüüpi inimene – peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) • Ökonomisti tüüpi inimene – majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne)
Veenmine katse muuta hoiakuid informatsiooni ja argumentide kaudu Võim sisaldab kohustuslikku käitumist, sundi Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine)
viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. St teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene. Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene). 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide.
konversiooniga, kus võetakse ka tegelikult omaks esitatav positsioon või vaatekoht. See võib hõlmata väga radikaalseid ja olulisi muutusi inimese vaadetes. Aschi katsete puhul on suure tõenäosusega tegemist vaid nõustumisega (compliance) kus väliselt nõustutakse küll mingi seisukohaga, kuid see ei too kaasa sisemist hoiakute muutumist. 13. Mida tähendab sots soodustamine - teiste juuresolekul tegevus efektiivsem Sotsiaalne soodustamine ( Triplett; Allport) teiste kohalolekust tingitus positiivne mõju ehk inimesed kalduvad teiste juuresolekul ülesandega paremini hakkama saama. 14. Kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises stereotüüp 15. Milline väidetest ei aitaks vähendada sots looderdamist - üldine hindamine Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui
· Vaatlusõppimine · Sotsiaalne õppimine · Eneseregulatsioon = enese sarrustamine (self-reinforcement) · Enesetõhusus (self-efficacy) Dispositsionaalne lähenemine · Eysenck: PEN mudel · Cattell: 16 faktorit sh parmia ja premsia · Leksikaalne lähenemine ja "suur viisik" · Viiefaktoriline mudel Raymond Cattell · Faktoranalüüsi arendamine · Isiksuseomaduste klassifitseerimine · Dünaamilised omadused: ergid, sentimendid, hoiakud Gordon Allport · Motiivide funktsionaalne autonoomia · Idiograafiline vs nomoteetiline lähenemine · Leksikaalse lähenemise algataja · Proprium Isiksuse tavateooriad · Isiksusepsühholoogias on erinevaid teooriaid, kuid mitte ühtegi Täielikku Isiksuse Teooriat. · Igapäevaelus on sõna "isiksus" palju laiema tähendusega, kui üheski teaduslikus uurimuses. · Ka teaduses ei ole selle sõna tähendus igal pool täpselt sama
Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, ) Sotsiaalset tüüpi inimene (, ) Poliitiku tüüpi inimene (, ) Religioosset tüüpi inimene () 19. M. Rockeach´i teooria kohaselt jaguneb inimese väärtussüsteem kaheks:
suhetele ehk tõeliselt head meeskonna või koostöö tegijad. Kannavad nii ülesande- spetsialisti rolli kui ka sotsiaal-emotsionaalset rolli. 20. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.- s
Nii näiteks moodustavad kristlased 33% inimkonnast, moslemeid on 20%, hinduiste 13%, järgnevad teised usundid. Iga teine eestlane (54%) usub teatava vaimu või kõrgema jõu olemasolu. Kuna arvestatav hulk inimesi on ikkagi ühel või teisel viisil usklikud, siis on põhjendatud küsimus usust ehk mis on usu otstarve ja kuidas usk mõjutab inimest. Erinevaid uskumise viise on püütud kirjeldada usulise orientatsiooni mõiste kaudu. Möödunud sajandi suuremaid isiksusepsühholooge Gordon Allport selgitas välja, et laias laastus usuvad inimesed kahel moel. Sisemiselt orienteeritud inimesed leiavad usus oma elu põhimotiivi, on pühendunud usulistele väärtustele, elavad oma usku. Väliselt orienteeritud inimeste jaoks on usk mingite teiste eesmärkide saavutamise vahend. Nendeks eesmärkideks võivad olla näiteks seltskond, eneseteostus, majanduslik heaolu, tunnustatus vm religiooniga otseselt mitteseotu. Psühholoogiliselt on huvipakkuv ennekõike pühendunud usklikkus
Kaasasündinud faktorid: Isiksus, taju, väärtused, võimed Keskkonnast tulenevad faktorid: Organisatsioonilised/tööga seotud faktorid, perekond, omataoliste gruppide surve, isiklikud elukogemused, rahvuskultuur. KK-st tulenevad tegurid muutuvad vastavalt olukorrale organisatsioonis ning vastupidi, võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest; · Iseenda ja teiste aktsepteerimine;
sellest, et on samaaegselt kaks või enamat üksteisega konfliktis olevat mõtet. Nt suitsetaja, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki (kaks vastuolulist mõtet suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki) 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja osustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene. 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)? Sõnastage näide. Lõppväärtused ehk soovitavad seisundid, näiteks head tööalased saavutused, töö kõrge kvaliteet.
tüdruk emale, et läheb sõbra juurde. Nädal hiljem ütles Judi oma õele, et ta oli emale valetanud. Kas õde peaks emale rääkima? Seksuaalne areng (S.Freud) · 0 1,5 oraalne · 1,5 3 anaalne · 3 6 falliline, Oidipuse, Elektra kompleks · 6 12 latentsiperiood · 12 - genitaalne Isiksuse mõistmiseks erinevad teooriad: · Psühhodünaamiline lähenemine Freud, Jung alateadvus,instinktid, kaitsemehhanismid. · Joonte teooriad Allport,Costa/McCrae isiksust iseloomustavd omadused, jooned. · Sotsiaal-kognitiivne lähenemine Bandura, Deci ja Ryan - omadused, käitumine on sotsiaalselt õpitud. Mõtlemine mõjutab käitumist. · Humanistlikud Rodgers,Maslow iga inimene tajub reaalsust erinevalt. Soov areneda. Sigmund Freud 1856 1939 psühhodünaamiline lähenemine · Id (tema) · Ego (mina) · Superego (ülimina) Instiktid: eluinstinkt, libido, Eros surmainstinkt, Thanatos
3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1
4. stereotüübid 5. grupisurve teisiti mõtlejate suhtes 6. enesetsensuur kui min mõtlen teisiti kui teised grupi liikmed, siis ei julge ma seda välja öelda 7. ühtsuse illusioon 23. Väärtused ja hoiakud organisatsioonikäitumise mõjutajana. Väärtushinnangud- üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Sisaldavad hinnangulist elementi, mis näitavad indiviidi arusaama heast, õigest ja soovitavast. Gordon Allport kirjeldas isikut 6 väärtustüübi kaudu: · Teoreetiku tüüpi (sots kogetule otsib loogilisi seletusi) · Ökonomisti tüüpi- · Esteedi tüüp- väärtustab teiste loodut · Sotsiaalset tüüpi- suhtlev, hooliv, mõistevarmastav · Poliitiku tüüp- jõu ja võimu in. · Religioosne tüüp Milton Rokeachi 1973 väärtussüsteem võimaldab prognoosida inimese käitumist org.-s. Antud teoorias on väärtused seotud kaheks: · lõppväärtused e
laialdaselt rakendatud loomade dresseerimisel ja hariduses. 1.3. Humanistlik psühholoogia Rajaja W. Dilthey Tekkis peale II Maailmasõda Loosung: Loodust seletame, inimest mõistame Avastasid: Psühhotraumade läbi tekib autoritaarne isiksus Vajaduste püramiidi Grupis suudavad inimesed end aidata Esindajad: Carl Rogers (1902-1987), A. Maslow (1907-1970), G. W. Allport (1897-1967). Humanistlik psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele psühholoogiale ja biheiviorismile. Põhiideed: · Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest Humanistlik psühholoogia tähtsustab:
tavamõiste välised tunnused, seosed asja ja sõna vahel teaduslik mõiste mõistete süsteemis, seosed mõistete vahel Laste sõnad: sõna tähendus iseloomulike tunnuste abil Eve Clarck: tähendus tajutud vastavalt omadustest Nelson - vastavalt funktsioonile Benjamin Lee Worf lingvistiline determineeritus : keele struktuur määrab mõtlemise ja taju 11.loeng Isiksus Leksikaalne hüpotees: suurem osa isiksuseomadustest väljendub keeles mida inimene kasutab Allport, Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna Angleitner, Ostendorf (2000) ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30 Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria: Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja
Mida kõrgemalt inimene hindab kontrolli positiivseks hinnatud käitumise üle, järgneb sellele tugevam kavatsus käitumine sooritada. Nt: Tajutud kontroll on tihti vabanduseks liiklusõigusrikkumiste toimepanemisel. Inimesele võib tunduda, et ta saab kindlalt toetuda soodsatele teeoludele, teiste liiklejate tähelepanelikkusele ja enda kiirele reaktsioonile oma parimatel päevadel. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku tüüpi inimene – väärtustab pigem teoreetilisi tõestusi kui praktikat. Ökonomisti tüüpi inimene Esteedi tüüpi inimene Sotsiaalset tüüpi inimene Poliitiku tüüpi inimene Religioosset tüüpi inimene 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste olemust ja seost vastavalt M. Rokeachile. Sõnastage eluline/praktiline näide.
Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks: lõppväärtused ehk soovitavad seisundid ning tugiväärtused ehk abistavad väärtused. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel (analüüsiv, targutav) Ökonomisti tüüpi inimene majandusliku väärtustüübiga inimene peab kõige olulisemaks kasulikkust ja praktilisust (materiaalsete kaalutustega mina keskne
see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid, tundeid ja käitumist mõjutab tegelik, kujutletud ja eeldatud teiste inimeste kohalolek. Igapäevaelu teaduslik uurimine kuidas inimese mõtted, tunde dja käitumine on mõjutatud olukordadest ja teistest inimestest olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad. Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb:
psühholoog. INTERAKTSIONALISTLIK MINA-PILDI TEOORIA. Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel. Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi. Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi "üldistatud teine" s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak. ALLPORT, Gordon (1897 1967) USA psühholoog. Oletas , et on olemas 3 põhikategooriat: 1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10
inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 36.Mis on väärtushinnangud? 37.Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 38.Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 39.Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel. 40.Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: 41. Teoreetiku tüüpi inimene 42. Ökonomisti tüüpi inimene 43. Esteedi tüüpi inimene 44. Sotsiaalset tüüpi inimene 45. Poliitiku tüüpi inimene 46. Religioosset tüüpi inimene - Teoreetiku tüüpi on inimene, kes peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel
Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF
Tipp on oluline. Noortel võivad olla: meelelahutused, edu saavutamine, teiste lugupidamine. Hedonism - meelelahutus, lõbu, elu nautimine (enese jaoks) Võim (jõud) – sotsiaalne staatus. Enesejuhtimine – iseseisvus nii mõtlemises kui tegevuses. Universaalsus – positiivsus, sallivus. Headus Konformsus – reeglid, kultuuriliselt spetsiifiline. Traditsioonid – respekt. Kaitstus – stabiilsus, turvalisus ja harmoonia. 6 väärtustüüpi: (Allport). Mis tüüp sina oled? 1) majanduslik – praktiline 2) intellektuaal/mõtleja 3) võimu hindav 4) esteet (kaunile ja harmoonilisele mõtleja) – armastab luuletusi 5) suhete tähtsustaja - peaasi et sõber on 6) religioosne - kuidas saab taevasse? Vajaduste konfliktid Tuleb osata mõista teise poole vajadusi. Saab teiselt küsida tema vajaduste kohta ning ise oma vajadustest rääkida. Esmased vajadused (füsiloofilised)
Küsimustikud Teatud hulk küsimusi inimese käitumise kohta, et anda hinnang tema introspektsiooni kohta > järeldused isiksuse kohta. -- ainult testide põhjal ei tohi paikapidavaid järeldusi teha, vaja tervikpilti, eriti kliinilises psühholoogias; kaks enamlevinud hindamisvahendit on: NEO-PI-R ja MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory. praegu 550 väidet 10 skaalal pluss 3 skaalat vastaja vastuste valiidsuse mõõtmiseks) Lugemist Allport ja isiksuse seadumus lk.41-42, Isiksusepsühholoogia Viie faktori teooria protsesside joonis lk.38, viiefaktoriline mudel lk 43-44; Isiksusepsühholoogia Isiksushäire, lk.110-112, näited lk. 129-131: Isiksusepsühholoogia 7 p.12.1 isiksuseomaduste mõõtmine, p.12.4 päritavus ja keskkond, lk 196 5-faktoriline isiksuse mudel: Psühholoogia gümnaasiumile 8 9
Valida võiks näiteks järgnevad: 'Kui vääriti on inimene mõõdetud'; 'Kas eestlase IQ on 130'; 'Alatu vale IQ testide kohta'; 'Emotsionaalne intelligentsus'. Isiksus Ja Selle Mõõtmine Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisega indiviid. Ehk keerulisemalt: Isiksus on dünaamiline psühhofüüsiliste süsteemide organiseeritud kogum inimeses, mis on aluseks tema käitumise, tunnete, ja mõtete mustrile (G. Allport, 1961). See tähendab: • isiksus ei koosne suvalistest osakestest, vaid on organiseeritud • isiksus ei ole paigalseisev nähtus, vaid koosneb hulgast protsessidest • isiksus on psühholoogiline mõiste, aga on seotud füüsilise kehaga • isiksus on põhjuslik jõud, mis aitab inimesel ennast maailmaga seostada • isiksus ei ole ühene struktuur, vaid avaldub mitmeti: mõtlemises, käitumises ja tunnetes.
veenmist, oletamist, vastandumist, otsest ründamist, õpetamist, lugemist, salvestuste kuulamist, lepinguid, kodutöid, küsitlemist, katsetamist, interpreteerimist, rollimänge, desensitisatsiooni, käitumisharjutusi, modelleerimist, hüpnoteraapiat, operantset tingimist, kehtestavuse treeningut. Ei sobi piiratud võimekusega inimestele. Võib olla üle-intellektualiseeritud mudel. Eksistentsiaal-humanistlik teraapia: Rollo May, Maslow, Frankl, Jourard, Allport, Bugental, Moustakas, Bühler, Van Kaam gkolmas jõud" psühholoogias. Filosoofia rõhutab tähenduslikkust, valikuvõimalust, vabadust, ja enese-määramise õigust. Indiviididel on võime laiendada oma eneseteadvust, mis viib vabaduseni ja vastutuseni suunata oma saatust. Elu mõte Teraapia keskendub siin-ja-praegu kogemustele ning inimese arengupotentsiaalile. Tendents enese-aktualisatsiooni poole on kaasasündinud. Häirunud arengut vaadatakse kui
annaabi.ee 
