kuulmises ja mälus. · Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. · Muusika, rütm, heli, vibratsioon mõjutavad meeleolu, väljendavad tundeid. 4. Ruumiline intelligentsus · Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. · Inimene mõtleb kujundites ja piltides. · Selle intelligentsiliigi abil saab fantaseerida, asju välja mõelda. 5. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus · Seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. · Inimene mõtleb liikumise kaudu oma tegevustest. 6. Enesetunnetamisintelligent sus · Väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist.
aastal esitatud vaimsete võimete paljususe teooria. Gardneri määratluse järgi tähendab inteligentsus inimeste võimeid, mida kasutatakse erinevate probleemide lahendamisel ja millegi uue loomisel. Tema arvates ei ole inimestel ühte üldvõimekust, vaid ta eristas vähemalt seitse üksteist sõltumatut vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline intelligentsus, loogilis-matemaatiline intelligentsus, muusikaline intelligentsus, ruumiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, enesetunnetamis- ja suhtlemisintelligentsus. Eelnimetatud seitsmele lisas Gardner hiljem kaheksanda, naturalistliku inelligentsuse. Vaimse võimekuse tüübid Gardneri järgi Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus Keeleline ehk lingvistiline intelligentsus väljendub võimes kasutada keelt, st väljendada selgesti oma mõtteid, moodustada lauseid, vallata rikast sõnavara, tunda sõnade tähendust, vallata keele
Kaaskondsetele avaldas erilist muljet tema mälu. Keskendunult mõeldes unustas ta sageli ümbruse. Oma mõtteid väljendas ta süstemaatiliselt, selgelt ja lihtsalt. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Aquino Thomas lähtub inimese mõistest, püüdes leida inimese olemisprintsiipe tema olemasolu analüüsides. Inimene on Jumala poolt loodud. Thomas rõhutab, et inimene on Jumala poolt loodud kehalis-vaimsena. Inimese kehaline loomus ei ole järelikult loomise puudujääk, vaid Jumala kavatsuslik, inimese olemusmääratluse aspekt. Hing ei ole loodud kehast varem ja sõltumatult. Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena. Thomas kummutab uusplatoonilise käsitluse ehk dualismi idee. 1274. aasta alguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Thomas asus teele, kuigi ei tundnud end hästi. Teel peatus ta venna- või õetütre lossis ning jäi seal tõsiselt haigeks
koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt
samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. •Muusikaline intelligentsus väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Seda on peetud üheks kõige varem avalduvaks intelligentsuse liigiks. •Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. •Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu/aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses. •Enesetunnetamisintelligentsus väljendub võimes mõista iseennast ja tundeid. Analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Oskus oma tegevust suunata ja plaanida. •Suhtlemisintelligentsus seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada
oskused Inimeste võimed on erinevad Inimeste omadused Lingvistiline intelligentsus – keelekasutusvõime, mis seisneb suutlikkuses väljendada oma mõtteid adekvaatselt ja saada aru teistest inimestest. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- väljendub arusaamisest põhjuslikest seostest, nagu on omane teadlastele. Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Muusikalis-rütmiline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikalistes kategooriates. Interpersonaalne intelligentsus seisneb võimes mõista teisi inimesi, neil on hästi arenenud empaatiavõime teiste inimeste ja nende vajaduste suhtes. Intrapersonaalne intelligentsus väljendub võimes mõista iseennast, arusaamises, kes ta
4.Howard Gardneri teooria, G-faktor 1983. aastal esitas Gardner multiintelligentsuse teooria, mille kohaselt intelligentsus tähendab võimeid probleeme lahendada ja midagi luua. Erinevalt Charles Edward Spearman'i definitsioonist väidab Gardner, et üldist vaimset võimekust pole olemas ja selle asemel on vähemalt 7 üksteisest erinevat, oma seaduspärasuse ja loogikaga vaimset võimekust: keeleline ehk lingvistiline, loogilis-matemaatiline, muusikaline, ruumiline, kehalis-kineetiline, enesetunnetuslik (intrapersonaalne), suhtlemisalane (interpersonaalne). Gardneri teooria pole rajatud kontrollitavatele faktidele, vaid usule seepärast on väljatoodud võimekusi väga raske mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5
intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2.Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel. Nt: matemaatikud ja füüsikud. 3.Ruumialane intelligentsus on hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt: arhitektid, kunstnikud. 4.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. Nt: tippsportlased, tantsijad. 5.Muusikaline intelligentsus on nii seotud muusika mängimisega kui ka muusika loomise ning kuulamisega. Nt: muusikud 6.Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks:1.Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda. 2.Isikusisene intelligentsus seondub inimese endaga- oma võimete ja seesmiste
väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja. 2. Inimene on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse. 3. Inimene on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ,, Maag" John Fowles H. GARDNERI JÄRGI VÕIME ERISTADA INIMESTEL ÜHEKS AT INTELLIGENTSUSE TÜÜPI: lingvistiline loogilis-matemaatiline visuaalne-ruumiline kehalis-kinesteetiline muusikalis-rütmiline enesetunnetuslik sotsiaalne naturalistlik (looduslik-loomulik) eksistentsiaalne Kõik loetletud intelligentsuse liigid moodustavad iga inimese puhul unikaalse kombinatsiooni. Mitmedimensiooniline intelligentsus aitab mõista, et õppematerjalist arusaamiseks on mitu teed ning et õpetaja kohuseks on tunda oma õpilasi ja kohandada õppimine nende võimalustele. ROBERT STER NBERGI KOLMEKOMPONEND ILINE INTELLIGENTSUSE TEOORIA: 1
c) Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. d) Loogilis - matemaatiline intelligentsus väljendub loogiliste operatsioonide edukas sooritamises, seaduspärasuste leidmises, kiires taipamises, probleemide lahendamises, võimes lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. e) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. f) Isikutevaheline intelligentsus iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda.
otsustada siis, kui on lapse muret märganud, hoolikalt uurinud ning vajadusel lapsevanemate, kolleegidega või spetsialistidega nõu pidanud. Üks on kindel- suur osa abist seisneb õpetajapoolses hoolimises. Andekad. Andekate märkamine ja nende arengu toetamine on üks olulisemaid õpetaja professionaalsuse mõõdupuid. Howard Gardneri multiintelligentsuse teooria- inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest võimest (matemaatilis-loogiline, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis-kineetiline, naturalistlik, interpersonaalne, intrapersonaalne, eksistentsialistlik). Peatükis on praktilised nõuanded õpetajale, kuidas arendada andekat tunnis. Andekad on teistest erinevad ja neil esineb vajadusi ja probleeme, mida teistel ei ole. Paljud andekad on koolis probleemseks lapseks, põhjuseks nende isiklik eripära ja tundlik meelelaad, raskused kohanemisel keskpärasusega või autoriteetide tingimusteta tunnistamisega
Peegeldab inimese võimekust arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, kogeda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intel. Sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Howard Gardner kirjeldab enda teoorias kuut võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1)Keelealane e. Lingvistiline intel. seondub keelekasutamisega. 2)Loogilis-matemaatiline intel. on oluline matem. Ja loogika ül. Lahendamisel. 3)Ruumialane intel. Tähendab head ruumitaju 4)Kehalis-kinesteetiline inteligentsus on seotud enda tunnete tajumisega, liigutustega. 5)Muusikaline inteligentsus hõlmab muusika mängimist, kuulamist,loomist. 6)Personaalne intel. Jaguneb omakorda Interpersonaalseks(isikutevaheline)-tajumine ja mõistmine teisi inimesi ja oskus teistega suhtelda. Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel.
. Intelligentsust on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Howard Gardneri teooria · Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keele kasutusega · Loogilis-matemaatiline intelligentsus on eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide lahendamisel. · Ruumialane intelligentsus tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet. · Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega. · Muusikaline intelligentsus hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. · Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks: interpersonaalne(isikutevaheline) iseloomustab neid, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi. Intrapersonaalne(isikusisene) seondub indiviidi endaga.
diagrammide abil, ei eksi labürindis; puudumisel ei suuda meelde jätta kujundeid, pilte ega filme, ei taipa perspektiivi, ei oska esemete välimust võrrelda. · Muusikaline võime jätta meelde ja tunda ära meloodiaid, muusikaliste intervallide hea tajumine, rütmitaju; puudumisel võib ilmneda näiteks ka kalduvus emotsionaalsele ükskõiksusele, ei erista hääletoonis rõõmu ega kurbust, ei suuda määrata aja kulgu. · Kehalis-kinesteetiline osavus keha kasutamisel, liikuvus, hea tasakaal ja koordinatsioon, kehaline aktiivsus; puudumisel ei õpi ära näiteks jalgrattasõitu, või ei tee käsitööd, halb käekiri, ei oska oma keha valitseda. · Naturalistlik võime ära tunda ja opereerida elus- ja eluta looduse objektidega, süstematiseerimisvõime, tunneb end hästi looduses; puudumisel võib olla omane näiteks ka ruumi ja esemete korratus, mõtete kaos.
kanalil. Lisaks kanalitele ja punktidele on mahukas andmestik nende ajalisest funktsioneerimisest, diagnosteerimisest, nendega seotud haigustest ja sümptoomidest ning nende mõjutamisest. Just nimelt see andmestiku mahukus, korrastatus süsteemiks ja pidev pikaajaline praktiline kinnitus sellele eristab teda teistest eelteaduslikest meditsiinidest, nõiakunstidest ja müstikatest. Samad kanalid ja qi-hinguse keskmed on ka taoistlike ja teiste hiina kehalis-vaimsete enesearendus süsteemide koostisosaks Kaanon Taoism on levinud praeguse Hiina aladel, kuid tugevasti mõjutanud ka naabermaade (Korea, Jaapani ja Kagu-Aasia maade) kultuuri. Alates 1960. aastatest muutus taoism kooszen-budismi ja teiste idamaiste õpetustega populaarseks ka läänemaailmas. Taoismiga on tugevasti seotud või sellest arenenud mõtlemine yin ja yangi ja viie elemendi
14.Inteligentsus See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman,Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven 16.Multiinteligentsus 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus 2. Loogilis.matemaatiline intelligentsus 3. Ruumialane intelligentsus 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 5. Muusikaline intelligentsus 6. Personaalne intelligenstsus 17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon
moodustavad iga inimese puhul vaid talle omase kombinatsiooni. Lingvistiline intelligentsus – suutlikus väljendada oma mõtteid adekvaatselt, arusaadavalt ning mõista teisi inimes (kirjanikud, luuletajad, jt). Loogilis-matemaatiline intelligentsus – seoste mõistmine, võime sooritada toiminguid numbrite, hulkade ja operatsiooniblokkidega, probleemide lahendamine (detektiivid, teadlased, arstid, programmeerijad, jt). Kehalis-kinesteetiline intelligentsus - võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks (sportlased, tantsijad, näitlejad). Muusikalis-rütmiline intelligentsus - võimekus luua rütme ja meloodiaid, väljendada tundeid ja mõtteid muusikaliselt abstraktses vormis. Interpersonaalne intelligentsus – võime mõista teisi inimesi, hästi
kolmeaastaselt viiulikontserdile kaasa. Kuuldu vaimustas teda sedavõrd, et ta nõudis sünnipäevakingiks nii viiulit kui ka viiuliõpetust. Õpinguis oli ta niivõrd edukas, et juba kümneaastaselt sai temast rahvusvaheliselt tuntud muusik. 4) Ruumiline intelligentsus Ruumiline intelligentsus ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. 5) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus 12 Kehalis-kinesteetiline intelligentsus seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. 6) Personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks:
kultuurikeskonnas ega ka looduskeskkonnas.(Sternberg 2003: xi) Üleüldse on intelligentsus väga laialt mõistetav väärtus. Sellel on mitmeid erinevaid väärtusi ja tunnuseid. Intelligentsust ei ole võimalik täiesti üheselt mõista, veel vähem on võimalik määrata inimese intelligentsust näiteks ainult ühe ainsa testi abil. H. Gardner tõi esile üheksa erinevat intelligentsuse liiki, tema arvates on nendeks kehalis-kineetiline, muusikaline, lingvistiline, ruumiline, loogilis- matemaatiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. (Krull 2000: 80-82) Lisaks neile väga mitmeks jaotatud intelligentsuse liigile leidis Goleman, et tuleks juurde lisada veel ka emotsionaalne intelligentsus. Zohar ja mõned teised teadlased lisasid meelsasti nimekirja juurde ka sünaptilise ehk vaimse intelligentsuse. (www.areng.ee/public/.../virovere-hea_too_algab_hea_tundega
Samuti võimes lahendada matemaatikaülesandeid ning huvis sarnaste vaimsete tegevuse vastu. 3.Muusikaline intelligentsus ilmneb võimes ära tunda ja imiteerida rütmi ning viisi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda ette kandma, lisaks muusikalises kuulmises ja mälus. 4.Ruumiline intelligentsus peegeldub võimes orienteeruda ruumis, lisaks ruumilises kujutlusvõimes ning kaartidel kasutamise oskuses. 5.Kehalis-kinesteetiline intelligentsus väljendub eelkõige heas kontrollis oma liigutuste üle. Lisaks eriti heas võimes tööriistu ja aparaate kasutada ning üldises käteosavuses. 6.Enesetunnetamisintelligentsus seisneb võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida enda käitumist. Lisaks ilmneb see oskuses oma tegevust suunata ja planeerida 7.Suhtlemisintelligentsus peegeldub võimes märgata inimeste erinevusi, saada aru teiste inimeste
mitmesugustes intelligentsustestides. 1) Keeleline e lingvistiline – seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõnelejatel hästi arenenud) 2) Loogilis-matemaatiline – eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3) Ruumialane – tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4) Kehalis-kinesteetiline – on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5) Muusikaline – hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus – jaguneb omakorda kaheks.
lingvistiline hinda ja loo. loogilis-matemaatiline ruumiline 12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13
· K.Ramul- eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium 1922 a. 12. psühholoogia esimene laboratoorium 1879 a. Leipzigi Ülikoolis.( Wundt ) 13. Howard Gardneri mitmese intelligentsuse teooria. 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet. 1.keelealane e. lingvistiline intelligentsus. Keelekasutus. 2. loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraksete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 3. ruumialane intelligentsus( orienteerumine) 4. kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. * interpersonaalne(isikute vaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. * intrapersonaalne(isikusisene)- enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. 14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge
loogika. 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt kirjanikud, kõnemehed 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus- abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamine. Nt matemaatikud, füüsikud 3. Ruumialane intelligentsus hea ruumitaju ja ruumis orienteerumise võime. Nt meresõitjad, arhitekt, kunstnik 4. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus oma keha tunnetamine ja kasutamine ning liigutuste tajumine. Nt tippsport 5. Muusikaline intelligentsus muusika mängimine kui ka loomine ja kuulamine 6. Personaalne intelligentsus 1)interpersonaalne ehk isikutevaheline need, kes tajuvad ja mõistavad hästi teisi inimesi ning oskavad suhelda 2) intrapersonaalne ehk isikusisene oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste
2. Tunneb oma spordiala spetsiifilisi pedagoogilisi aspekte ja valdab treeneritööks vajalikke spordipsühholoogilisi kompetentse ning oskab neid treeninguprotsessi planeerimisel 24 ja juhtimisel rakendada 3. Tunneb kehaliste võimete pikaajalise kompleksse arendamise metoodikat 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (16 tundi) 1.1. Treeneri kutsemeisterlikkust mõjustavad tegurid (2 tundi) Praktiline intelligentsus, kehalis-kinesteetiline intelligentsus, emotsionaalne intelligentsus. Akadeemiline võimekus – üldistusvõime, teadmiste täiendamine, eesrindliku praktilise kogemuse juurutamine. Konstruktiivne võimekus – teaduse saavutuste kasutamine, kaasaegsed treeningu programmid, mudelid, näitlikud vahendid. Analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, mõtlemise paindlikkus ja dialektilisus. Loominguline mõtlemisvõime, treeneri pedagoogiline meisterlikkus.
· Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. · Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju. · Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. · Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. · Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi.
6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. „Teatri-raamatus” (1913) kuulutati lavakunsti alal uut kehalis-plastilist sünteesi. Noor-Eesti oli noore haritlaspõlvkonna jõuline ühisväljendus, mille mõjul juurdus Eestis tänapäevane, Euroopa kaasaegsetel modernistlikel suundumustel põhinev kultuuriparadigma.
[1] 2.5 Intelligentsuse areng Howard Gardner vaatleb intelligentsust kompleksse nähtusena. Ta mõistab intelligentsuse all võimet lahendada probleemevõi sooritada resultatiivseid tegevusi. Gardner ja ta kolleegid uurisid igasuguseid võimeid, mis seostusid intelligentsusega. Oma töödes on ta jõudnud veendumusele, et inimestel eristub kokku kaheksa intelligentsuse tüüpi: lingvistilis-verbaalne, loogilis-matemaatiline, ruumiline, muusikaline, kehalis- kinesteetiline, interpersonaalne, intrapersonaalne ja naturalistlik intelligentsus. Õpetaja peab meeles pidama, et iga õpilase vaimsed võimed on determineerunud nii geneetiliste faktorite kui arengukeskkonna poolt. Laste võimeid saab mõõta erinevate intelligentsus testidega, kuid need võivad vahel tekitada ka eelarvamuslikke hoiakuid laste suhtes. [1] Igal lapsel on erinevad intelligentsuse näitajad ja seega ei saa otsustada, et kõik 7-12 lapsed on oma arengutasemelt just sellised
keelemeestel hästi arenenud).[1;117] 5 2) Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud).[1;117] 3) Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud).[1;117] 4) Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased).[1;117] 5) Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust.[1;117] 6) Isikukohane ehk personaalne intelligentsus jaguneb omakorda kaheks.
Visuaalne - ruumiline intelligentsus – võime kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Visuaalne informatsioon, pildid, kujundid. Selle andelaadiga kaasneb võime näha asju ja mõelda, kuidas mingi asi võiks välja näha ja missugust ruumi ta täidaks. Piltide loomisel ja tõlgendamisel pööratakse suurt tähelepanu detailidele. See vajalik meremeestel, lennukipilootidel, et navigeerida merel või õhus, maletajatel, skulptoritel, kunstnikel jt erialadel. Kehalis-kinesteetiline intelligentsus see võime on seotud meie füüsisega. Inimese võime kasutada kogu keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi 4 valmistamiseks või käivitamiseks. Sportlase, tantsijad, näitlejad. Selle andelaadi omamine tähendab head kehatunnetust, suurepärast koordinatsiooni, painduvust ja graatsilisust.
1. Keeleline e lingvistiline seondub keelekasutusega (kirjanikel, kõne- ja keelemeestel hästi arenenud). 2. Loogilis-matemaatiline eriti oluline mitmesuguste abstraktsete probleemide ning Matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel (matemaatikud, füüsikud). 3. Ruumialane tähendab head ruumitaju ja ruumis orienteerumise võimet (muistsed meresõitjad, arhitektid, kunstnikud). 4. Kehalis-kinesteetiline on seotud oma keha tunnetamisega ja kasutamise ning liigutuste tajumisega (tippsportlased). 5. Muusikaline hõlmab nii muusika mängimist kui ka loomist ja kuulamist. Aegade jooksul on muusikalist intelligentsust kõrgelt hinnatud, seda on peetud olulisemaks kui kas või loogilis-matemaatilist võimekust. 6. Intrapersonaalne intelligentsus on võime mõista oma emotsioone, temperamenti, motivatsiooni ja kavatsusi
3. 1. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 3. 4. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 3. 5. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt
määrab kellele armu annab. Jumal on teatud osa inimsoost juba ette valinud ja määranud õndsakssaamisele ja neile on ka väljaspool kristlikku kirikut tagatud pääs naudingule. Augustinus uskus elu teispoolsuses, kuid see oli võimalik vaid valitutele. Need, kes jäid väljapoole armuvalikut olid määratud jumaliku õigluse alusel kandma igavest karistust ja selles hukkuma (Salumaa, 1993, lk 66). 2.3 Thomas Aquinost (1225–1274) Thomas uskus, et Jumal lõi inimese tervikliku kehalis-vaimse olevusena, kuid hinge l on suurem väärtus. Jumal on hinge andnud vaid inimesele, loomadel pole hinge. Thomas väidab, et füüsiline surm pole veel meie lõpp. Immateriaalsus tagab inimese surematuse ning seetõttu pole teda võimalik hävitada ega purustada. Hing on iseseisev 8 ning tema lahutamist kehast ei tähenda tema enese hävitamist (Salumaa, 1993, lk 108- 109). 9 3 RENESSANSS
Neid peetakse kõige enam kasutatavateks kognitiivseid võimeid mõõtvateks instrumentideks nii lastel kui täiskasvanutel. WAIS ja WISIC Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis? Normaaljaotus ja standardhälve. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). Gardner multiintelligentsus, matemaatilis loogiluine, keeleline, ruumiline, muusikaline, kehalis kinesteetiline, naturalistlik. Sternberg IQ testid mõõdavad ühte intelligentsust ehk analüütilist intelligentsust. Soolised ja grupilised erinevused võimetes. Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes.Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu. Negriidid < europiidid < mongoliidid Mis on motivatsioon? Vajadused. Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon. Kontrollkeskme lähenemine. Maslow
Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline, interpersonaalne, intrapersonaalne, naturalistlik ning eksistentsialistlik intelligentsus. Tunnetusteooriale toetuvad lähenemised · Tunnetuse (mõtlemisprotesside, mälule jm) iseärasused · Sternbergi triaadiline intelligentsusteooria (nt Sternberg, 1999), mis eristab kolm intelligentsuse aspekti analüütiline (võrdlemine ja hindamine; mõõdetav matemaatiliste testidega)
· 90-110 keskmine · 75-90 madal · 50-75 debiilsus · 20-50 imbetsill · alla 20 idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria 1. Keeleline intelligentsus kirjandite kirjutamine, võõrkeelte õppimine, suhtlemine. 2. Loogilis-matemaatiline probleemide lahendamine, matemaatika, füüsika ülesanded. 3. Ruumialane geomeetriliste kujunditega ülesanded, koobastikes ja käikudes orienteerumine, labürintülesanded. 4. Kehalis-kinesteetiline korvpall, tantsimine, iluvõimlemine. 5. Muusikaline rütmitunnetus, komponeerimine, laulmine. 6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on
päevas doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel. Siinjuures pannakase tähele igat inimest. 6. ERGOTERAAPIA Ravi eesmärk on vaadata last kui tervikut. Mitte tuues esile tema nõrkusi ja puudusi vaid ka leiab üles isiksuse tugevad küljed ja jõuvarud ning kaasab need ravisse. 7. KÕNERAVI Hüperaktiivsed lapsed tithtipeale räägivad aeglaselt
kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda
Sageli ilmneb see kõigist annetest varem: juba imikuna on ta altim omandama muusikalisi helisid kui kõnet. Ta võib õppida kiiremini laulma kui rääkima. Erakordsele muusikalisele kuulmisele ja mälule viitab võime tajuda varakult muusika struktuuri, tonaalsust ja rütmi. See võimaldab lapsel kergesti ära tunda, meelde jätta ning korrata ja elamuslikult kogeda kuuldud intonatsioone. Paljud suured interpreedid ja heliloojad on ilmutanud musikaalsust juba aasta või kahe vanuses. Kehalis-kineetiliselt andekatel lastel on palju fantaasiat, mis paistab välja kas või fantaasiarikastest mängudest. Juba varases eas meeldib neile mõelda end kellekski teiseks - mängida mõnd looma või muinasjututegelast. Sellistel lastel on hea taju, nad kasutavad võrdlusi ja mäletavad nähtut pildiliselt. Ruumiline intelligentsus osutab võimele kujutada tajutavat ruumilistes suhetes. Need lapsed on head orienteerujad, mida võib kõigepealt märgata kas või pimesikumängus.
Kasvab kogu elu jooksul kui inimene on terve ja aktiivne 3) Howard Gardner (snd 1943) mitmese intelligentsuse teooria 6 võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet: 1. Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus. 2. Loogilis-matemaatiline intelligentsus abstraktsete probleemide ning matemaatika ja loogikaülesannete lahendamisel. 1 3. Ruumialane intelligentsus. 4. Kehalis- kinesteetiline intelligentsus- keha tunnetamine ja tajumine, keha kasutamine. 5. Muusikaline intelligentsus. Hõlmab loomist, mängimist ja ka kuulamist. 6. Personaalne intelligentsus jaguneb kaheks. a. Interpersonaalne (isikutevaheline)- teiste inimeste tajumine ja mõistmine. Oskus suhelda. b. Intrapersonaalne (isikusisene) enda võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ja käitumise põhjuste tajumine. Vaimsete võimete mõõtmine ja testimine J
eksistentsiaalne intelligentsus) võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on oma seaduspärasused ja loogika. Keelealane e. lingvistiline intelligentsus seostub keelekasutusega; loogilis-matemaatiline intelligentsus on oluline mitmete abstraktsete probleemide ning matemaatika- ja loogikaülesannete lahendamisel; ruumialane intelligentsus viitab ruumitajule ja ruumis orienteerumise võimele; kehalis-kinesteetiline intelligentsus on seotud oma keha tunnetamise ja kasutamise ning liigutuste tajumisega; muusikaline intelligentsus, mis hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist; personaalne intelligentsus, mis jaguneb interpersonaalseks (isikutevaheliseks, hõlmab suhtlusoskust ja teiste mõistmist) ning intrapersonaalseks (isikusisene, oma võimete, tunnete, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine) Intelligentsuse mõõtmine.
Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus.14. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime15. Intelligentsuse liigidGardner:ruumiline-visuaalne, kehalis-kinesteetiline, musikaalne, lingvistiline, loogilis- matemaatiline,interpersonaalne, intrapersonaalne ja looduuurijalik intelikentsus16. Motivatsiooni olemus ja liigid peab olema rahultatud algvajadused et saavutada lõppvajadusi;füsioloogilised vajadused,turvalisusvajadus,kuuluvusvajadus,tunnustusvajadus,eneseteostusvajadus. 17. Ootuste motivatsiooniteooriadOotuste teooria järeldused - *arusaam, et inimese käitumist mõjutavad mitmed
lennukipilootidele navigeerimiseks merel või õhus; aga see on vajalik ka maletajale ja skulptorile, kuigi palju väiksemates mastaapides. Ruumiline intelligentsus tuleb kasuks nii kunstis (näiteks maalimine või arhitektuur), teaduses (näiteks anatoomia, geoloogia või astronoomia) kui ka mitmesugustel rakenduslikel erialadel (seadmete või masinate projekteerimine). 4) Kehalis-kinesteetiline intelligentsus on inimese võime kasutada kogu oma keha või selle osi – käsi, nägu, jalgu – probleemide lahendamiseks, millegi valmistamiseks või käivitamiseks. Kõige ilmekamateks näideteks on siin sportlased, tantsijad, näitlejad. 5) Muusikaline intelligentsus seisneb võimes mõelda muusikaliste kategooriates. See on suutlikkus kuulda, tunda ära, meelde jätta ja võib-olla ka interpreteerida viise ja rütme
Informatsioonitöötluslikud lähenemised käsitlevad intelligentse käitumise aluseks olevaid protsesse. Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel 3 peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt (b) kogemuslik aspekt (c) kontekstiline aspekt Intelligentsuse tüübid Gardneri järgi Lingvistiline/verbaalne päevikud, blogid visuaalne/ruumiline loogilis-matemaatiline kehalis-kineetiline e füüsiline - täpsus muusikaline interpersonaalne võime mõista teisi inimesi intrapersonaalne/metakognitiivne POISTE JA TÜDRUKUTE VAHELISED ERINEVUSED Aju Inimese aju koosneb 100 miljardist närvirakust. Täiskasvanu aju kaalub umbes 1,5 kg Aju jaguneb 3 kihti: pealmine osa on ajukoor, keskel asub limbiline süsteem ja all ajutüvi, mis on ühendatud seljaajuga. Aju kasvab seest väljapoole. Ajutüvi
olemas eriti head eeldused arendada transaktsioonilist dialoogi tähenduste mänguruumi abil. Selle eelduseks on tundefooni olemasolu, mis laseks lapsel seda kahekõnet pidada. Aed, park ja loodus peaksid sisendama enesestmõistetavust ja turvalisust selle abil, et nad on samal ajal ausad, kõikelubavad ega anna hinnanguid. Kui lapsed suudavad selle tegelikkuse endasse lasta, on see ehk midagi, mille juurde edasises eus naasta ning võib-olla toimub see siis varasemate aastate kehalis-meelelise kogemuse kaudu. KASVAVA INDIVIIDI TERVIS (Nina Nelson) Lapse, kui sõltuva indiviidi tervis oleneb tema sotsiaalsest ümbrusest. Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise aengu edendamisel. Pedagoogika peaks peale teadmiste õpetamisele toetama nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu. Varajane turvaline
vahendid uurimistöös ja abivahenditena kliendi käitumismudelite fikseerimiseks (Pill, 2015) 16 6. Töö saviväljal teraapia Töö saviväljal on loominguline protsess, kus saavad kokku haptika (käelis-kehaline tegutsemine, puudutamine ja kompimine, mis on ajendatud keha ja mõtete impulssidest), ning looduslik materjal, milleks on savi. Töötades saviga saavad individuaalsed arenguvajadused vahetus kehalis-hingelises liikumises kujuneda ja muutuda. Saviväli muudab kättesaadavaks ja võimaldab välja tuua põhilised inimlikud arengutingimused: tasakaal suhetes, sidemete usaldusväärsus ja objektide püsivus. Töös saviväljal on kasutusel: pehme saviga ääreni täidetud madal puidust kast e. saviväli, vesi ja terapeut ehk saatja. Juhendamine ehk saatmine selles protsessis on arengule orienteeritud,
sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond - Intelligentsuse päritavuskoefitsent on u 0,5, 50% IQ testide varieeruvusest tuleb geenide varieeruvusest
kodanike loomuliku vabaduse piiramine. Riigikodanikud pidid alluma üksnes positiivsele õigusele. Vastuhakuõigus riigile on keelatud. Pidi kodanik kannatama välja ka riigipoolse äärmise ebaõigluse, sest ka julmim vürst olevat ikkagi oma kodumaa isa. Seadusandja jaoks pidi loomuõigus edasi kehtima tema tegevus suunava maksiimina [Luts 1997, lk 106]. Christian Wolff (1679-1754) lähtus inimese ühiskondlikkusest. Ta leidis, et kogu inimese kehalis-hingeline loomus on allutatud ühele eesmärgile täiustumisele, mis kohustab teda viia tema enese ja tema olukorra täiustumisele [Luts 1997, lk 107]. Loomuõigus hõlmab nii õiguse kui moraali. Sellise loomuõiguse kõrgem põhimõte seisnevat käsus teha kõike seda, mis on vajalik täiustumiseks ning hoiduda sellest, mis võiks täiustumist takistada. On vajalik inimlike jõudude ühendamine ning vastastikune abistamine ühise täiustumiseesmärgi saavutamiseks.
lahendada matemaatikaülesandeid, samuti huvis seda laadi vaimse tegevuse vastu. Muusikaline: väljendub inimese võimes ära tunda ja jäljendada rütmi, laulda või ümiseda järele meloodiat, luua ise muusikat ja seda esitada, samuti muusikalises kuulmises ja mälus. Ruumiline: ilmneb võimes orienteeruda ruumis ja ruumilistes suhetes, ka ruumilises kujutlusvõimes, kaartidel orienteerumises. Kehalis-kineetiline: seisneb eriti heas kontrollis oma liigutuste üle, aju ja lihaste kiires koostöös. Siia kuulub ka eriti hea võime tööriistu ja aparaate käsitseda ning üldse osavus käelises tegevuses, mida nõuavad paljud käsitööd. Enesetunnetamis: väljendub võimes mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist. Kõige sellega kaasneb ka tavaliselt oskus oma tegevust suunata ja plaanida. Suhtlemis: seisneb
peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides. Haripunkt saabub inimesel 20 eluaasta paiku. Kristalliseerunud sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ning nende rakendamist. See kasvab kogu elu kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria- igalühel oma seaduspärasused. 1.Keeleline, 2.loogilis- matemaatiline intelligentsus 3.ruumiline intelligentsus(hea ruumitaju) 4. kehalis-kinesteetiline (oma keha tunnetamine, liigutuste tajumine, keha kasutamine) 5. Muusikaline( mängimine, loomine, kuulamine) 6. personaalne(suhted teistega, nende tunnetamine. Ta analüüsis igat eraldi ja jõudis järeldusele, et mõnes valdkonnas võib olla ta intelligentsem kui teises, isegi saada hakkama rumalusega või üllatada teisi ning lahendada asju isemoodi. Need on seotud aju eri piirkondadega, ning ajukahjustuse tagajärjel võivad mõned kaduda kuid teised jäävad.
annaabi.ee 
