SKVVB : .. 2011 ..............................................................................................................................3 1. ....................................................................4-5 2. ...................................................................................................5-6 2.1 2....
Mängib keerukamate reeglitega mänge Püüab ennast mängus jälgida ja võrrelda oma käitumist teiste omadega Tutvub erinevate esemetega, võrdleb nende tunnuseid, kirjeldab, loendab ja järjestab neid Rakendab mängudes erinevaid meeli: haistmine, kuulmine ja nägemine 2.3.4. 6- aastased Oskab ühendada eri allikatest saadud kogemusi, teadmisi ja muljeid Omandab mängudes rollidele iseloomuliku käitumise (tegevused, kõne, intonatsioon, emotsionaalsus) Mängib keerulise mängusüzee üle enne mängu lepib kokku rollide osas, loob mängukeskkonna, valib vahendid, vajaduse korral meisterdab puuduva mänguvahendi ning ehitab vajaliku ehitise Matkib kuuldud tegelaste käitumist ja häälitsusi Mängib juhtrolle Jäljendab mängus täpsemalt täiskasvanute ehitustegevust, jagades ehitades omavahel ära kohustused Ehitab lumeonne Organiseerib ise mänge
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab...
· Normatiivne foneetika ehk ortoeepia erinevate hääldusreeglite väljatöötamine ja määratlemine · Eksperimentaalfoneetika häälikusüsteemide ja häälduse uurimine katselisel meetodil 4. Millised on foneetika rakendusalad? · Lavaline kõneõpetus (õige diktsioon, õige hingamine) · Laulmise õpetamine · Kõnekunsti õpetamine · Võõrkeeled õpetamine (uus intonatsioon, uued artikulatoorsed harjumused) · Logopeedia, foniaatria, audioloogia · Kohtufoneetika (kurjategija hääle tuvastamine) · Muusikaakustika · Kõnetehnoloogia 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Foneetika uurib häälikuid ja häälikute käitumist kõnevoolus. Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteemide tõlgendamist.
torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates. 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? Rõhk, kvantiteet (välde), intonatsioon. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on
järel ((eriti pikk)); · kinnise suuga hääldatud nasaalne üneem: mm. Tagasiside · tagasiside jaatussõna märgitakse kahe aa-ga: jaa; · kinnise suuga hääldatud jaatusüneem: mhmh, mh; · pikemalt hääldatud jaatusüneemis kasutatakse topelttähte: mmhm; · lahtise suuga hääldatud jaatusüneem: õhõh, ähäh; · kinnise suuga hääldatud eitusüneem: mqm; · lahtise suuga hääldatud eitusüneem: õqõ või äqä; Intonatsioon Langev intonatsioon punkt. Poollangev intonatsioon - koma. Tõusev intonatsioon - küsimärk. NB! Küsimärk ei tähista küsimust! Tasase intonatsiooni korral ei kasutata mingit märki. Lausungid algavad väikese tähega. Pausid (.) - mikropaus: 0,2 sekundit või lühem (...) - pikem paus (1.2) - pausi pikkus sekundites P: teie ikka `esinete seal=võ. (...) T: jaa (...) P: meie=`ka? Poolelijäänud sõnad si- kol- kolmapäeval Pealerääkimised V:
........................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1.2 Helirida.............................................................................................................................4 1.3 Intonatsioon.....................................................................................................................4 1.4 Viiuli intonatsioon............................................................................................................5 1.5 Statistika...........................................................................................................................5 1.5.1 Juhuslik ja süstemaatiline kõrvalekalle................................................
Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? a) helilised konsonandid [v,m,n,r,l] b) klusiilid [p,t,l,b,d,c] õhuvoolu läbipääs täielikult suletud c) frikatiivid [f,v,s,x,h] ahtuses tekib kahin 42. Kuidas eristuvad üksteisest akustiliselt eesti keele palataliseerimata ja palataliseeritud konsonandid? 43. Missuguseid prosoodianähtusi tead? Rõhk, välde (kvantiteet), intonatsioon (kõnemeloodia) 44. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Silp on ühe hääldusliku pingutuse perioood, akustilise intensiivsuse vaheldumine (silbi piiril intensiivsus nõrgem). Silbil on algus, tuum (täishäälikud) ja lõpp. Nt skaut: sk algus, au tuum, t lõpp. 45. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Tuleta meelde oma zeste tavaolukorras õpi neid kasutama. Näitlemisel pole mõtet. Nägu ja miimika. Kui tahad jätta positiivset muljet – naerata. Kasuta oma naeratust teadlikult, kuid jälgi oma miimikat, sest see võib alt vedada. Enamus inimesi ei märka oma harjumusi. Olulised on signaalid, mida me anname otsustaval hetkel. Hääl Sügavam hääl äratab usaldust. Erutusest hingeldamine segab rääkimist. Oluline on jälgida parakeelt (kiirus, tugevus, kõrgus, selgus, toonsus, rütm, intonatsioon, otitamised, parasiitsõnad). Kiiresti kipume rääkima närvilises olukorras. Sageli räägib inimene kiiremini rõõmsamatest sündmustest. Õpi kiirust maha tõmbama. Tugevus peab olema olukorrale vastav – ei tohiks rääkida liiga valjult ega liiga vaikselt. Kõrge hääl on sageli märk ebakindlusest. Õpi ennast kuulama ja reguleerima oma kõne kõrgust. Jutt peab olema selge ja arusaadav, harjuta kõnelemist selget ja arusaadavalt. Kui inimesed peavad mitmeid kordi sinu sõnumit
individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab (korjab). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas. Õun puuotsast kukub alla. Kui mina küsin suunavaid küsimusi, et kus peal poiss õunu korjab ja mis värvi on poisi müts, siis oli tükk aega vaikust ja ütles, mõne muu asja kohta lause. Kõnemõistmine (erinevad grammatilised konstruktsioonid)- Kõnet vahel mõistab ja vahel mitte. Tempo, rütm, intonatsioon, tugevus- Tempo on kiire, kuna tahab hästi palju rääkida ja arvab, muidu et ei jõua kõike ära rääkida. Intonatsioon ei ole rea, kuna vahel ei saa, midagi aru, mis laps ütleb, kuid kui ütelda talle, et räägi uuesti, siis ta võtab tempot maha ja räägib aeglasemalt ja selgemalt. Hääle tugevus on normaalne, ei räägi liiga valjust ja ka mitte liiga vaikselt. Foneemitaju (häälitud sõna äratundmine, enda häälimisoskus)- ta ei oska ise häälida ja ei
Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus: Rääkimise oskus- oskab oma mõtteid välja öelda nii, et teised seda õigesti mõistavad, kasuta rääkides arusaadavat sõnavara, ütle ...
on lauses alus, seejärel sihitis ja lõpuks tegusõna. Nende sõnajärg võib varieeruda, kuid küsilausetes jääb see üldiselt siiski samaks ja erineb ainult intonatsioon (langeb). Eesti keele sõnajärg on SVO ehk subjekt-verb-objekt, mis tähendab, et esmalt on lauses alus, seejärel tegusõna ja lõpuks sihitis. Eesti keeles võib küsimusi moodustada kas küsisõna abil või ilma küsisõnata, kuid viimasel juhul muutub küsilause intonatsioon (tõuseb). Nii eesti kui ka bengali keeles esineb tagasõnu sagedamini kui eessõnu. ( Grammar, 2017)(Syntax, 2017) Bangla alphabet (Bangla bornomala). Kasutatud 26.09.2017. http://www.betelco.com/bd/bangla/bangla.html#alphabet Bengali (). Kasutatud 26.09.2017. https://www.omniglot.com/writing/bengali.htm Bengali. Kasutatud 22.09.2017 https://www.ethnologue.com/language/ben Bengali keel. (1985). Kasutatud 22.09.2017 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bengali_keel1 Bengali keel. (1968)
tekstitüüpi: intiimne, infosuhtlus, teaduslik seletamine, õpetatud seletamine, situatiivne reportaaz, kujutuslik narratiiv, üldine jutustav seletamine, veenmine. VESTLUSANALÜÜS Sotsiaalse elu nähtus. Eesmärk leida vestluse ehituse mehhanismid ja neid juhtivad reeglid ja normid. Materjalide kogumiseks on informandid, salvestised, taustaandmed, transkriptsioon. Suhtleja voor toetub sellele, kuidas ta analüüsib partneri eelnevat vooru. Kõik jooned on tähenduslikud üneemid, pausid, intonatsioon. Vestlust korrigeerivad vooruliigendused, sekventsiliigendused(kordamised), parandusliigendused(suhtlemisel tekkinud raskused, eneseparandused, teiste parandused). Vestlusanalüüsi osade hulka kuuluvad ka vooruvahetus, naaberpaarid(küsimus-vastus), kiilungid, topelt liikmetega lausungid(korratakse samu sõnu), täpsustusjätke, tihvtkonstruktsioon, eelteema, peegelkonstruktsioon, sõnatuletus, raie. Lause on grammatiline tervik = sõnad+laused. Tuumaks on alati verb
Ka võõrsõnades, kus normi järgi on 1 silp sõnaalgulises kõnetaktis, s.t sõnad, kus esisilp on pikk (Q3), nt kont|serdile, kont|serti; as|faldile, komp|vekile, porf|fellile. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: kontser|dile, kotle|tile. Traditsiooniline hääldus nõuab järgsilpide vokaalide vahele silbipiiri ja ka kõnetaktipiiri, nt seda muuse|umi uuem hääldus: muuseu|mit 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Kestus, intonatsioon, kvaliteet Rõhu mõjuala on tavaliselt silp Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele Rõhu ülesandeks: rütmi kujundamine kõne liigendamine kõneüksuste tervikuks sidumine sõnade tähenduste eristamine (fonoloogiline ülesanne), nt trak|torist trakto|rist; föl|je(t)|to| nist föl|je(t)|to|nist; halati - ha|lati; malaka Ma|laka uue info eristamine Sõnapiiri näitamine seotud rõhuga keeltes junktuur: nt kas sul isa on kas sul lisa on.
Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline. Sisediameetri muutused peavad olema hoolikalt läbi mõeldud, et tagada korralik intonatsioon. Trompeti tüübid Trompeteid on mitu tüüpi; kõige tavalisem on B- häälestusega instrument. Trompeti eellastel ei olnud ventiile, aga tänapäevasel trompetil on kas kolm pumpventiili (perinet' trompet) või kolm pöördventiili (saksa trompet). Iga allavajutatud ventiil suurendab õhujoa pikkust, seega madaldab helikõrgust. Trompetit kasutatakse paljudes muusikaliikides, kaasa arvatud klassikalises muusikas ja dzässis. Kuulsad trompetistid 1. Louis Armstrong (1901 1971) 2
kool Netikett Kodune ülesanne nimi 10. klass Loo 2008 Netikett Netikett (ingl. k. Net etiquette e. netiquette) on kogum vaikimisi välja kujunenud reegleid, mida on soovitav järgida arvutivõrgu vahendusel suheldes. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis internetis neid enamasti kasutada ei saa. Seepärast ongi nende vahendite kasutamiseks loodud eraldi käitumisreeglid ehk netikett. Sellega tagatakse, et suhtlejatel on võimalik olla teistele üheselt mõistetav. Üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks on kokku võetavad kümne punktiga e. netiketi 10 käsuga: 1. Ära kirjuta pikemaid ridu kui 60 tähemärki. 2. Katsu pikki tekste liigendada. Kasuta tühje ridu lõikude eraldajana. 3
Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, matemaatika sümbolid jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standartitega, pigem peaksid nad tegema selliseid asju, mida kuuenda klassi õpilased on võimelised tegema.
aga ei mõista üldse v saab aru täiesti omamoodi. Sõnumi tähenduse tõlgendamine sõltub infost, mis vastuvõtjal keelesüsteemi kohta on; vastuvõtj kasutab ära ka muid teadmisi. Tänu sellistele taustteadmistele suudab vastuvõtja tõlgendada ka sellist sõnumit, millest on tuvastanud vaid osa. Häälikute liigitus - Segmendid Vokaalid ja konsonandid on kõne segmendid ehk häälikuüksused. Nende vastandiks on suprasegmentaalsed omadused, nagu kvantiteet, rõhk, intonatsioon ja rütm. Emakeelt rääkiv inimene suudab eristada ehk segmentida oma esimest keelt. Paljud segmentidena tajutavad üksused on tegelikkuses mitmeosalised. Emakeele hääldamis- ja tõlgendamisharjumused mõjutavad paratamatult seda, kuidas kuuldakse teisi keeli. * Vokaalid helilised häälikud. Vokaalide hääldamisel on artikulaatoriks keeleselg. Jagatakse häälduskoha järgi ees- [i, ü, e, ö, ä], kesk- , ja tagavokaalideks [õ, a, o, u]. Kirjelduses mõõtme
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik ...
suuresti muutunud elu ja õpilaste juures? Ja kas sõna pannkook on ortogramm 6. klassis? Ka pole üldjoontes oluline, kui palju on etteütluses sõnu, sest klassid on väga erinevad ja töö eesmärkki võib olla erinev. Et tekstide huvitavus säiliks, pole nimelt välditud raskemaid sõnu (mõnes töös on neil joon all ja otsus on kindlasti väga subjektiivne ), sest neid saab enne kirjutama asumist tahvlile märkida. Kuna teksti tuleb ette lugeda igati õigesti (pausid, intonatsioon jms), siis pole loobutud ka niisugustest kokku- ja lahkukirjutamise juhtumitest, mida õpilased ei ole veel tõesti õppinud. Kirjutaja peab ju ülima tähelepanuga kuulama, et teha õige otsus iga sõna ja lause kohta. Õpilasel on seotud teksti puhul ilmselt parem kirjutada, kui ta saab enne töö algust teada, millest tuleb juttu. Üldiselt on alguses kergemad ja lühemad etteütlused. Palju on niisuguseid tekste, mis pole üldse mingi kindla teemaga seotud
Teos oli väga sügava isikliku programmiga, mida Tsaikovski kunagi ei avaldanud. Kõige rohkem meeldis mulle sümfoonia lõpp, kus kontrabassid mängisid Tsaikovski viimaseid südametukseid, mis lõpuks hääbusid. Sümfoonia haaras mind täielikult kord tundsin suurt rõõmu ja juba järgmisel hetkel sügavat kurbust. Selliste emotsioonide tekkimisel mängis suurt rolli muidugi orkester ja dirigent. Nii kõrgetasemelist orkestrit ei ole Eestis ammu kuuldud. Keelpille oli küll palju, kuid intonatsioon oli täielikult üks. Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad
Sisult on lugu traagiline, kuid sealt õhkab tõelist elu, vabadust ja kirge. Mulle meeldis kõige rohkem lugu ,,Habanera", sest see oli kergesti meeldejääv ning ma olen ennegi seda lugu kuulnud. Mulle meeldis selle dünaamilisus, loo tugev esitus ja tunnete väljendus. Minu arvates see lugu natuke erines teistest hästi välja tulnud meloodia poolest, kuid ega teised lood ka palju alla ei jäänud. Selle esitusest jäi väga positiivne mulje, lauljal oli puhas intonatsioon, ta süvenes loosse , mida ta esitas ning teadis täpselt, millest laulab. Ma usun, et see haaras kõiki kuulajaid. Minu arvates väljendasid kõik näitlejad oma emotsioone tugevalt ja Prantsuse lõbuelu aspektid tulid kõik päris hästi esile. Eelnevalt ma olin käinud Tartus Vanemuises kuulamas-vaatamas ooperit ,,Figaro pulm". Kuid Estonias ma olin esimest korda ning kontserdimaja lava oli piisavalt suur, et kõik kuulajad-vaatajad said osa imepärasest etendusest
Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Õiged algteadmised oboe mängimisel: kehahoiu ja käte asetus, sõrmede ja keele koostöö, sügav hingamine, õige huulte asetus ja täpne trosti suhuvõtmine, õhu toe kasutamine, oboe häälestamine, puhas intonatsioon ja selle parandamise võtted mängu ajal, fraseerimine ja vabalt musitseerimine, lihtsamate strihhide kasutamine, enese kuulamine. Oboe on puupuhkpillidest kõige väiksema mänguulatusega pill. Tema valmistamiseks käsutatakse kas musta puud (eebenipuud) või tehismaterjali (eboniiti). Oboe kõlatorus on 16-22 sõrmeava. Kõlatoru lõpeb laieneva kõlalehtri-ga. Nii klarnetil kui ka oboel kaetakse osa avasid sõrmedega, ülejäänud klapisüsteemi abil
Netikett (Network etiquette) Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett ja seega tähendab interneti käitumisjuhiseid. Tegemist on võrguetikettiga ehk võrgusuhtluses järgitav aktsepteeritava käitumise reeglistikuga. Võrgu etikett kästileb arvutivõrgus käitumise juhendeid ja reegleid, mis on võrgus aja jooksul välja kujunenud. Austamaks teisi interneti kasutajaid tuleks arvutikasutajatel kinni pidada reeglitest. Kirja on pandud 10 nii-öelda käitumisreeglit või käsku igale kasutajale, milleks on: *Sina ei tohi kasutada arvutit teise inimese haavamiseks. *Sa ei tohi ennast vahele segada teise inimese arvutitöösse. *Sa ei tohi ringi nuuskida teise inimese failides. *Sa ei tohi arvutit kasutada varastamiseks. *Sa ei tohi arvutit kasutada vale tõendusmaterjali loomiseks. *Sa ei tohi kopeerida tarkvara, mille eest sa pole maksnud. *Sa ei tohi kasutada teiste inimeste arvutiressursse ilma vastava loata. *Sa ei tohi omastada teiste inimeste ...
Suri Peterburis. * Muusikalist haridust sai emalt * Õppis kaardiväeohvitseriks. Tutvus Dargomõzski ja Balakireviga ning samuti Glinka muusikaga. Hakkas võtma B.komp tunde. Lahkus sõjaväest- mõisteti hukka sõprade ja tuttavate poolt. *1860 alustas ooperite kirjutamist, kuid enamik jäid lõpetamata. *väga radikaalne uuendaja, otsib jõulist stiili *vaba harmoonia käsitlus, kaotab võtmemärgid, paralleelsused *väga suur rõhk tämbril ja värvidel muusikas *vene keele intonatsioon muusikas. Sobitas kokku muusika ja vene keele . Meloodia jälgib teksti loomulikku rütmi. *Mõjutatud 1) vene rahvamuusikast 2) kirikumuusikas- st.palju koore ooperites 3. Laululooming Kirj üle 70 soololaulu klaveriga. Paljude tekstid enda kirjutatud. *Eeskujuks võtab Mussorgski Dargomõzski vokaalmuusika. Teiselt poolt on talle eeskujuks vene talupojalaulud. *Klaveri saade auklik, rohkete pausidega, akordiline
9. Missugune on minu kuulajaskonna üldine hoiak? Heatahtlik, ükskõikne (räägitava vajalikkuse näitamine ning köitev esinemine, vaenulik (ühise platvormi leidmine) selgitava info jagamine, individuaalse dialoogi vältimine, kuulajate enesehinnangu toetamine Esinemislaad tähendab mittesõnaliste väljendite kasutamisest tekkivat üldmuljet kõnelejast. Keha asend, liikumine kuulajate ees, silmside kuulajatega, näo väljendused, zestid, hääle tugevus, intonatsioon ja kõneregister. Hea esinemislaad ilmestab ja toetab suulist teksti, mitte ei muutu iseseisvaks nähtuseks. Esinemislaad on kooskõlas sõnumi sisu ja meeleoluga. Hea esinemislaad on loomulik ja isikupärane. Hea esinemislaad on mitmekesine hõlmates erinevaid vahendeid. Kõne alustamine kestab kuni kümme protsenti kõne üldmahust. See hõlmab, ette minekut, kuulajatega kontakti loomist ja avangut. Ette minekul on oluline kindel kõnnak ning aeg ennast paika sättida
kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega, sõna lõpus ühe tähega: kim (kümme). Märk (¸) tähistab palataliseeritud kaashäälikut: ti (tuuline). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut: pzõz (põõsas). Punkt O tähel () märgib madalat Õ-häälikut:vn (õnn). Kuni 1995. aastani märgiti seda häälikut O või Õ tähega. Rõhk on sõna esimesel silbil. Sõnades esineb kolme tüüpi silbiintonatsioone: ühtlane, katkendlik ja langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. ndusi. Näiteks asemel d' või asemel ä'. 18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernstreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis
Kontserti tegi eriliseks kindlasti see, et laulja suhtles rahvaga ning esitus oli väga hea ning sõnad ei tulnud fono pealt (nagu paljude popmuusikute puhul tänapäeval). Kohale oli tulnud väga palju rahvast minu jaoks tegi kontserti eriliseks veel see, et ma sain seda nautida esimesest reast. Kõige rohkem meeldis mulle lugu nimega Changed The Way You Kissed Me, mis on electro- dub-pop stiilis kirjutatud nagu ka teised Example lood. Kuna lugu esitati viimasena, oli loomulikult intonatsioon juba segasem kui alguses, kuid mitte märgatavalt. See lugu on bändi üks tuntumaid lugusid, mis tähendab, et publik oli terve kontserdi kestel suures ootusärevuses ning rahvas oli hullumas, kui see lugu lõpuks esitamisele tuli. Ka solist nägi, kuidas rahvas kaasa elas ning pani sellesse kogu oma hinge. Ka mina olin kaasahaaratud väga imeline oli kuulata seda lugu lives ning siis ma mõtlesin, et kui hea meel mul on, et ma sinna kontserdile olin läinud.
Miks sa nii arvad? teksti selgus, näitlejameisterlikkus; Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja orkestri tase, musitseerimisoskus, dirigendi osa selles; stiili- ja mõttemaailma? paremini-halvemini õnnestunud muusikapalad. põhjenda ja seleta, mida arvad sina selle Kõige enam meeldinud loo analüüs (mis stiilis, kes esitas, helilooja muusikast, kuidas peaks seda sinu esituse tase – intonatsioon, tehnika, süvenemine, arvates esitama. kaasahaaravus; mis emotsioone tekitas, miks oli Kas esitus oli meeldejääv, võrdle ülejäänud kavaga). originaalne ja erakordne, Põhjenda, miks sa niimoodi arvad. pigem korralik ja tavapärane, Esmakordsel kokkupuutel heliloojaga (muusikastiiliga,
esitusele laulud ,,Marsilaul", ,,Politseirock", ,,Suvelaul", ,,Lähme lapsed", ,,Mu suul ei ole sulgejat", ,,Kevadpidu".Solistide poolt kõlas vahealadeks palju hoogsaid lugusid . Kõik laulud olid suurejooneliselt esitatud ning noorte sümfooniaorkester muutis kontserdi palju huvitavamaks ja võimsamaks. Terve Pärimusmuusikaait oli täitunud kõlava lauluga. Neidudekoori vokaalne tase oli kõrge, sest kõik lauljad olid kas muusikakooli õpilased või vilistlased. Intonatsioon oli puhas ning koor pidas täpselt kinni rütmist ja jälgis pingsalt dirigenti. Koori diktsioon oli selge ja laulu sõnad olid arusaadavad. Laulustuudio esinejad olid enesekindlad , kauni kõlava häälega ning kandsid kõik laulud võimsalt välja, pakkudes kuulajale põnevat esitust. Sümfooniaorkestris olid esindatud pillirühmad flöödist kontrabassini ning kõlaliselt omavahel tasakaalus. Polnud kuulda, et mõni rühm teistest tugevalt üle mängiks
ahtushäälikuteks (h, j, l, r, s, f, v + ninahäälikud n ja m). · Samuti jagunevad häälikud helilisteks häälikuteks, mille hääldamise korral on tunda häälepaelte vibreerimist ja helituteks häälikuteks. · Palatalisatsioon on konsonandi peenendus (see on häälikute ,,pehmemalt" hääldamine). Nt: kunn, kass, suss jne. · Prosoodias (kõnelõikude nähtustes) on oluline: intonatsioon kõnemeloodia (kuidas muuta heli kõrgust küsimuse, hüüdlause ja jutustava lause korral), rõhk sõna esimesel silbil, häälikupikkus välted (välteid on kolm ja neid määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) 3. Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid):
klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. “Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. “ 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses.
· Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Laulud, looming · Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele · tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta · laulus hakkab iga rida elama, iga tundevarjund ja inimkõne intonatsioon leiab muusikalise väljenduse, mis puudutab kuulaja südant. Meloodiline muusika ning siiras, südamlik sisu · laulud on väga väljendusrikkad ja tundehellad. Eriti armastatud on "Muinaslugu muusikas", "Sinilind", "Hall sõdurisinel" ja "Peagi saabun su juurde", kuid kindlasti ka "Saaremaa valss." · Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").
isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle maailma saavad üksteisega suhelda. Paljud inimesed kasutavad suhtlemisprogramme. Üks parimaid on kindlasti MSN messenger, mis teeb üksteisega suhtlemise veelgi mõnusamaks.
i ü u Eesti keel on naaberkeeltest keerukama vokaalisüsteemiga + e ö o veel häälikupikkus ja välde (n läti ja soome k välde puudub) ä a soome keel Prosoodilised vahendid Prosoodia häälikujärjendite erineval viisil hääldamine Intonatsioon (lause tasand) langev neutraalne tõusev imestus lainetav iroonia Rõhk (sõna tasand) Tähenduse eristus (traktorist seestütl; traktorist kes?) Toon (hääle kõrgus sõna või silbi hääldamisel kannab tähendust) toonikeel hiina keel Häälikupikkus ja välde (kannab tähendust nagu toonikeelgi) Häälikupikkus lühike pikk ühe tähega kahe tähega kana kanna tema teema
süstematiseerimisega. Eesti keel on SVO keel, sest sõnade järjekord lauses on alus(subject), öeldis(verb), sihitis(object). Universaal-tunnusjoon. Üle 2000-de avastatud keeleuniversaali moodustavad inimkeelte tuuma. Neid on otsitud kaua, kuid suur osa omadustest on veel avastamata. Häälikud jagunevad vokaalideks(täishäälikuteks) ja konsonantideks(kaashäälikutest). Keele prosoodilised vahendid võimaldavad häälikujärjendeid erineval viisil hääldada. Vahendid on intonatsioon, rõhk, toonid, väited. Flektiivne keel- sõnavorme saadakse tüve kuju muutmisel (eesti, vene, inglise) vesi-vee-vett Isoleeriv keel- sõnad on sama kujuga, tunnuseid ei liitu, sõnadevahelisi suhteid väljendatakse sõnajärje ja abisõnadega (inglise, hiina) Agultinatiivne keel- sõnavorm moodustab sõnatüvele tunnuste ja lõppude lisamise teel (eesti, türgi) tuba-de-le Polüsünteetiline keel- pikad sõnavormid, mis väljendavad sageli tervet lauset (tsuktsi)
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
Tuleb selgeks saada sõnade tähendused · Süntaks sõnade kombineerimine. Lausete moodustamine. · Pragmaatika keele kasutamine. Formaalne ja mitte formaalne keel. Keele omandamise periood 1. Eellingvistiline periood a. Foneemide omamine a.i. Karjumine ( see ei toimu ilma asjata, vaid märgu andmiseks) a.ii. Koogamine 3.elukuul toimub foneemide kombineerimine a.iii. Lalisemine 4-5 elukuul a.iv. Intonatsioon oluline, et laps õpiks eristama sõnu a.v. Titakeel Paraverbaalne- hääletoon, pausid. 2. Fraasi periood algab siis kui laps ütleb esimese tähendusliku sõna, kasutab seda kindla objekti või isiku suhtes. Esimesed sõnad umbes 10 või 11 elukuul. a. Sõnade valik a.i. Üldnimetused - üle 50 % sõnavarast. Nt auto , sõidame, ema, tädi a.ii. Spetsiaalsed nimetused isikunimed sh vanaema. a.iii
i-cal 'tema maja' in-cal 'nende maja' (possessiivsuse väljendamine nahuatli keeles) Afiksite liigid Infiks on tüve sees asuv afiks. isriq 'ta varastas' istariq 'ta varastas endale' (enesekohasuse väljendamine akadi keeles) Afiksite liigid Tsirkumfiks on mõlemal pool tüve paiknev afiks. ge-komm-en 'tulnud' ge-lauf-en 'jooksnud' (partitsiibid e kesksõnad saksa keeles) Afiksite liigid Superfiks on rõhk või intonatsioon. wa ühtlane intonatsioon 'puhastab' wà langev intonatsioon 'puhastas ära' wá tõusev intonatsioon hakkab puhastama' (aegade eristamine ngbaka keeles) Grammatilised väljendusviisid Analüütiline väljendusviis annab grammatilisi tähendusi edasi abisõnade ja lause sõnajärjega. t zài túshgun kàn bào tema seal raamatukogu lugema ajaleht 'Ta on raamatukogus ja loeb ajalehte.' (mandariinihiina keel)
· 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? · 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? 40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? · Prosoodianähtused: kvantiteet, rõhk, intonatsioon, piirinähtused. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! · Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine.
4. Pasodoble on võitluslik, pidulik, pärineb Hispaaniast. Tants on interpretatsioon härjavõitlusest, kus mees mängib "torero" e. härjavõitleja ja naine tema "cappa" ehk keebi rolli. Tantsu juured põlvnevad flamencost . 5. Dzaiv on lõbus, kiireim Ladina-Ameerika tants, mis küll tõeliselt ei olegi Ladina-Ameerika tants, vaid mõneti leiutatud tants mõjutustega Aafrika/Ameerika swingist. Tants pakub väga elavat liikumist kombineerudes swingtantsuga, mille intonatsioon on 2. ja 4. muusikalisel löögil. Mõiste ,,SELTSKONNATANTS" hõlmab tantsusammude, muusika ja stiilide kogumit, mis on kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812.
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Tööperioodi 19191920 alustas Draamateater paljutõotavalt ja lootusrikkalt, esietenduste arv tõusis 28ni, millest 15 ringis olid Liina osad. Hooajal 19201921 liitus Draamateatriga uus näitejuht Paul Sepp, kes sai Liina Reimanile üheks suurimaks teenäitajaks. Liina Reimani anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes, millist on antud vähestele. Kõik tema loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast. Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. Temas oli tohutu töövõime ja tahe Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist
näiteks Ēstimō (Eestimaa). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega sõna lõpus ühega, näiteks kim (kümme). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut, näiteks pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut, näiteks vȯn (õnn). Rõhk on alati sõna esimesel silbil ning on olemas kolm intonatsiooni: ühtlane, katkendlik ning langev. Katkendlik ja langev intonatsioon võivad eristada tähendust. (1) Keelenäiteid Tēriņtš - Tere Jõvā ūomõg / Jõvvõ ūomõgt - Tere hommikust! Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! - Tere päevast! Tienū!- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme (1) Rahva asuala ja ajalugu
9. Sa pead mõtlema omakirjutatud programmi sotsiaalsetele tagajärgedele. 10. Sa pead kasutama arvutit viisil, mis näitab austust ja lugupidamist teiste inimeste suhtes. Kuidas suhelda võrgus (e-post, jututoad, listid) Suhtlemisel arvutivõrgu vahendusel rakenduvad osalejatele loomulikult kõik igapäevase suhtluskultuuri nõuded, kuid lisaks neile tuleb veel jälgida spetsiifilisi, arvutivõrgu kaudu suhtlemise reegleid e. võrgu etiketti. Kui tavaliselt aitavad kaasvestlejaid mõista intonatsioon, kehakeel, näoilme jms. vahendid, siis elektronpostil ja jututubadel põhinevas keskkonnas neid kasutada ei saa. Mõned üldlevinud reeglid võrgus käitumiseks: Ära unusta inimest! Ainuke, mis Sulle elektroonsel suhtlemisel üle arvutivõrgu on jäänud, on sõnad. Ei miimikat, ei hääletooni, ei zeste. Katsu siis panna sõnadesse kõik see, mida tavaliselt ka muude vahenditega väljendad ja teha seda nii, et inimesed listis Sind mõistaksid ja mõistaks just nii, nagu Sa mõtlesid.
ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida. Friedrich Robert Faehlmann (31. detsember 1798 Ao mõis 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada.
Etenduskunst(id)- laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti vms Näitekunst- teatri ja näitlemise sünonüüm Näidend- draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamisex mõeldud dialoogiline tekst Lavastus- kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etenduses. Etendus- lavastuse ühekordne esitamine Lavastuse põhiinfo- kavalehed, afišid, flaierid jne Teatriantropoloogia tegeleb teatri tekke, piiride ning f-de uurimisega Publiku- ja reseptsiooniuuringud uurivad teatripubliku ja etenduse vastuvõttu Sõnateater e draamateater põhineb kirjalikul tekstil- näidendil. Peamised väljendusvahendid on näitleja kõne ja mäng. Ooper- klassikaline, rangelt reglementeeritud muusikateatri žanr Operett- koomilise sisuga muusikaline teos, kus laulud vahelduvad dialoogide ...
-tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist, edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. -klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles,kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini: tagasiside kõsimine ja andmine. *Verbaalsed suhtlusvahendid. - suulised, sõnalised, või helilised suhtlisvahendid. -Loomulik keel : kõne kiirus, rütm, paus nind nende asukoht kõnes. -Paralingvistilised vahendid, nt mitmesugused häälitsused, nutt, naer, ohkamine, köhatamine ja intonatsioon. Siia kuuluvad ka nn parasiitsõnad. -Paralingvistilisi suhtlusvahendeid on raskem tahtekontrollile allutada kui teisi verbaalseid. -Suhtlusvahendid ja seetõttu tuleb suhtlemisel neile ka erladi tähelepanu pöörata. *Küsimustele vastamine -kõige tüüpilisem kliendiga suhtlemise viis -oskuslik vastamine kliendi küsimustele kliendi rahulolu, müügi potensiaal -küsimused võib jaotada kahte suuremasse rühma : suletud ja avatud küsimused. SULETUD kas ma saan teid aidata
6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine) muusikaakustikas kõnetehnoloogias (kõne automaatne äratundmine, kõnesüntees, kõneleja automaatne tuvastus, tehismuusika, sidetehnika, abivahendid vaegkuuljatele, abivahendid pimedatele) jne. 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)
kujunemas või juba kujunenud interdistsiplinaarseteks aladeks. Keeledidaktika, keelekümblus, spetsiifiliste erialade keelekasutus e LPS (Language for Special Puropses). - Seosed muude teadusharudega? Keeleteaduse meetodid: - Lingivsti keelepädevus e keelevaist ainult sellele ei tohiks toetuda. - Andmete kogumine (lindistus, litereerimine e transkribeerimine teksti kirjapanek koos metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). - Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). - Katsed psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3) Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas, b) keskaja Euroopas, 3) XIX sajandil, 4) XX sajandil. ANTIIKMAAILMAS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
