2 43. Proteiintürosiinkinaaside (PTK) aktiveerimine ja roll T- lümfotsüütide aktivatsiooni algfaasis. 4 44. PI-PLC ja „virgatsmolekulide” osalemine T-rakkude aktivatsioonil 4 45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e. ARH-1 järjestuste ) osast T- lümfotsüütide aktivatsioonil. 2 46. Transkriptsioonifaktorite NFB ja NFAT aktiveerimine ja osalus T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil.4 47. G-valkude osa T-lümfotsüütide aktivatsiooni algetapil 4 48.IL-2 transkriptsiooni aktivatsioon kui konvergentsi punkt T- lümfotsüütide aktivatsiooni erinevatele radadele aktivatsiooni algfaasis. 4 49. Immunoloogiline sünaps T-lümfotsüüdi ja APC vahelisel „inteface`l” 4 50. T-rakkude aktivatsioon superantigeenidega. 2 51. Põhilised abi (helper)-T rakkude alamhulgad ja nende osa immuunvastuse kujunemisel. 2 52. Erinevused tüümus sõltuvate ja tüümus sõltumatute antigeenide poolt tekitatud immuunvastuste vahel. 2 53
1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? · neuroloogilised; · füüsilised; · hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? H2 retseptorite 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Stress, happelised toidud, vale toitumine, mspvr tarvitamine, suitsetamine, alkohol 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?) Inhibeerivad maohappe sekretsiooni prootonpumba inhibiirimise läbi. Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine
MOTIVATSIOON NING ENESETEOSTUS psühholoogia referaat Hindaja: XX Rakvere 2011 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2
Aine A lähteühend, ained B, C ja D vaheühendid ning aine E lõpp-produkt Kui lõpp-produkti järgi puudub vajadus või on teda hoopis kiiremini juurde vaja siis tuleb metabolismirada vastavalt inhibeerida või aktiveerida Vältimaks ebavajalik vaheühendite akumuleerimist on otstarbekas reguleerida antud raja kõige esimest reaktsiooni (Ensüüm 1). Sellist regulatsiooni nimetatakse regulatsiooniks tagasiside kaudu · Inhibitsioon ( ) regulatsioon negatiivne tagasiside kaudu · Aktivatsioon ( ) regulatsioon positiivse tagasiside kaudu Kontroll tagasiside kaudu Keerulisemate radade regulatsioon hõlmab korraga nii negatiivset kui positiivset tagasisidet Oletame, et rakk vajab ühendeid G ja N ligikaudu võrdsetes hulkades näiteks puriin ja pürimidiin nukleotiidid · G inhibeerib C D ensüümi ja/või aktiveerib C K ensüümi · N inhibeerib C K ensüümi ja/või aktiveerib C D ensüümi · Lisaks inhibeerivad nii G kui N mõlema raja esimest ühist
2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD 1. Optimaalseisundi teooria- füsioloogiline aktivatsioon(=erutus) ja tegevuse tulemus<-kuidas seotud? Yerkes-Dodsoni seadus:tegevus on kõige tulemuslikum, kui erutuse tase on optimaalne! So. individuaalne.(väga madal erutus- >igavus; väga kõrge erutus->vead, liigne pabin) 2. Vastandprotsesside teooria- inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded.(N.Benji hüpe: algul hirm->pärast nauding; iga hüppega hirm kahaneb ning nauding suureneb). 3
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid.
kontsentratsioon raku seesja väljas (ensüümiks, mis fosforüülib valgus on erinev. Elektrilise potentsiaali türosiini) muutus antakse edasi ja see toimib · Erinev: aktiveerivad ensüümid näiteks närvirakudes erutusena või 14. Mis tähendab ensüümretseptori lihasrakkudes kontraktsioonina. aktivatsioon? · G-valgu retseptor: Rakupinnal on · Ensüümretseptori dimerisatsioon ja retseptor, mis pärast signaali rakusisese domääni fosforüülimine vastuvõtmist seostub rakus oleva G- retseptori aktivatsioon valguga. GDPga seoses olev G-valk 15. Milles seisneb rakusisene signaaliülekanne on inaktiivne. G-valk, mis koosneb 3- ja mis tähendab signaali
Lümfisõlme koores ehk korteksis asuvad B- rakud, makrofaagid ja follikulaarsed dendriitrakud, mis moodustavad rakkude kogumikke- primaarseid folliikuleid. Immuunvastuse tekkimisel muutuvad need sekundaarseteks folliikuliteks, mille keskel asub follikulaarsete dendriitrakkude, aktiveeritud T- helperite ja paljunevate B- rakkude moodustatud germinaaltsenter (GC) ehk idukeskus. Korteksi all asuvas parakorteksis on B- rakke vähe, kuid leidub hulgaliselt T- rakke (toimub T- rakkude aktivatsioon). Samuti leidub seal hulgaliselt dendriitrakke, mis ekspresseerivad MHCII molekule, esitamaks antigeeni Th- rakkudele. Aktiveeritud T- helperite ja B- rakkude esmased interaktsioonid toimuvad samuti parakorteksis. Sellele järgnev B- rakkude paljunemine toimub juba korteksi ja parakorteksi piiril, samuti idukeskuste ümber. Afiinsusküpsemise ja isotüüp- ümberlülituse järel tekkinud plasmarakud liiguvad medullasse, samuti vereringe kaudu luuüdisse. Germinaalsetes keskustes toimub: 1
AINE- JA ENERGIAVAHETUS ÜLDPÕHIMÕTE Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide suntees...
signaaljärjestusi: 2 tüüpi: -võivad olla järjestikused - moodustuda valgu eri osadest selle pakkimise tulemusena 20% juhuslikest järjestustest moodustavad erinevaid topoloogilisi signaale Valkude posttranslatoorne modifitseerimine Keemiline modifitseerimine: AtsetüleerimineNatsetüültransferaas Nterminaalne metülatsioon Nterminaalne müristoüleerimine Lipiidide lisamine Cterminaalne amidatsioon Glükosüleerimine Fosforüleerimine Proteolüütiline aktivatsioon: kümotrüpsinogeeni proteolüütiline modifitseerimine tekitab aktiivse trüpsiini Zümogeenid-seedeproteaasid, mida transporditakse toimekohta mitteaktiivse eellasena Preprovalgud- valgud, mis sisaldavad signaaljärjestust ja mida aktiveeritakse proteolüütiliselt osttranslatoorne modifitseerimine Protein self-splicing:
Märgitakse ka juhuslike, ootamatute kohtamiste olulisust armumisel · Sternberg väidab, et meie armumine sõltub meie valmisolekust armuda ehk tunnetuslikust hoiakust. Kui valmisolek on olemas, siis me armume. Seega pole armumine sugugi juhuslik, vaid enese poolt planeeritud nähtus · Armumine tõstab enesehinnangut ning tajutud enesetõhusust · Arvukad uurimused on näidanud, et juhuslikule kohtumisele eelnev (suvalisel põhjusel tekkinud) aktivatsioon suurendab vastassoost veetleva isiku veetlust ning suurendab vastassoost mitteveetleva isiku ebameeldivust. Vastava teooria kohaselt toimub reaktsiooni hõlbustus ehk domineeriva reaktsiooni tugevdamine · Intiimsus on seotud läheduse, seotuse, ühendatuse tunnetega. Intiimsus on rohkem armastuse psühholoogiline aspekt kui füüsilised seksuaalvahekorrad · Intiimsus vajab õppimist & selle üheks iseloomulikumaks tunnuseks on peetud pikaajalist kohustust. Samas Sternberg (1991) eristab
Etioloogia · UV-kiirgus · Ravimid · EBV · Häired rakkude apoptoosis · Geenid: CRP ja seerumi amüloid P geenid, FCR retseptorid · Silikaat, pestitsiidid, elavhõbe Luupusnefriit · Tõsine SLE tüsistus · 30-50% diagnoosimise hetkel, 60-80% tekib haiguse edasise kulu jooksul · Tsirkuleerivad immuunkompleksid ladestuvad neerudes: komplement-vahendatud kahjustus leukotsüütide infiltratsioon prokoagulantsete faktorite aktivatsioon tsütokiinide vabanemine · Antifosfolipiid Ak trombootiline mikroangiopaatia Sümptomid · Sagedaseim proteinuuria · Hematuuria · Hüpertensioon · Neerupuudulikkus · Uriinis erütrotsüütide silindrid Diagnostika · Patoloogilise uriinianalüüsi korral neerubiopsia · Luupuse ekstrarenaalsed avaldused · Seroloogia ei ole diagnostiline · Anti-dsDNA antikehad korreleeruvad kõige paremini neerukahjustusega
valgustustingimustest. Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting - füsioloogiline protsess, retseptorite aktiveerumine meeleorganil. Närviergastuse levik ajju, ajupiirkonna aktivatsioon. Aisting on taju üks osa. (nt see, et tomat on punane ja ümmargune). Taju - psüühiline protsess ajus, olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine. (nt et see ongi tomat mitte õun vms). Tajuelamuse tekkeprotsess - esmalt tekib aisting (retseptorid aktiveeruvad meeleorganil, närviergastuse levik ajju ja ajupiirkonna aktivatsioon) ja siis toimub objekti kui terviku äratundmine
1.1 Valitud teema nimetus eesti ja inglise keeles. Biokatalüütiline stereokeemiline süntees Biocatalytic stereochemical synthesis 1.2 Teema kirjeldus Projekt on fokuseeritud poolatsetaalide lipaas-katalüütilisele detsükliseerimisele, mille tulemuseks on ühendi aktivatsioon läbi aldehüüdi tekke. Uuritakse erinevate poolatsetaalsete ühendite, eriti desoksüsuhkrute, suhkrute ja glükokonjugaatide detsüklisatsiooni teostatavust, erisusi ja võimalikke sünteetilisi rakendusi. Projekti põhiline praktiline eesmärk on arendada edasi taotlejate originaalset (desoksü)suhkrute estrite stereoselektiivse sünteesi meetodit ja uurida võimalusi O- ja N-glükosiidide sünteesiks üle aldehüüdvormis desoksüsuhkru estri.
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) →
Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas. Samuti on leitud, et inimesed, kellel on aktiivsem vasaku poolkera eelfrontaalne piirkond, kogevad rohkem ja väljendavad intensiivsemalt oma emotsioone. Aju parem poolkera juhtiv osa väljendub ruumitajus, võimes asju absrtaktselt ja tervikpildina ette kujutada ning muusikalistes võimetes. Lisaks on rõhutatud aju parema poolkera rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel (nn parema ajupoolkera hüpotees),
Biofunktsioon Luude ja hammaste Membraani Osmoregulatsioon, Membraanipotsentsiaali Ensüümide kofaktor, koostises, lihaste potsentsiaali tekitamine, membraantransport säilitamine, DNA/RNA/valgu kontraktsioon, vere säilitamine, ensüümide osmoregulatsioon, süntees, hüübimine aktivatsioon, vere happealustasakaal, biomembraanide osmolaarsuse veevahetus, stabiliseerimine regulatsioon membraantransport Allikad Piimatooted, kala, liha Rosinad, aprikoosid, Keedusool Keedusool Aedviljad, idandid,
kudesid. Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks 37 ületamisel III Soojustekke pärssimine. Vaja tõsta:.. külma keskkonda. I Naha veresoonte ahenemine II Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS pooli indutseerivad lihasvärin, metaboolsete soojusprotsesside aktivatsioon, türoksiin tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.
makrofaagid, T-lümfotsüüdid). Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid, mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad retseptorid. Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on NK-rakud. T-lümfotsüüdid ja NK-rakud täiendavad üksteist: need nakatatud rakud, mis jäävad märkamatuks T-rakkude poolt, äratavad NK-rakkude tähelepanu, ja vastupidi. 6. Klonaalse selektsiooni hüpotees B-rakkude aktivatsioon ( T-rakud sama põhimõte); aktiveerimata rakud = naiivsed ja aktiveeritud =efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad
kuivatatud osad 0,35-12 % THK Hashish kanepi emastaime õisikutest erituv vaik 4-10 % THK Kanepiõli kanepitaime õlitaoline tõmmis 4-70 % THK THK Marihuaana suits sisaldab u. 60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele ning motoorikale. CB2 retseptor Laialt levinud perifeerses närvisüsteemis, seotud immuun- süsteemiga. Marihuaana toimed Toimed ilmuvad 7-8 minuti jooksul,
tavaliselt asub tuuma perifeerias tihedalt vastu tuumamembraani. Sugukromatiini olemasolu/puudumise järgi saab väheste interfaasirakkude mikroskoopilisel uurimisel tuvastada indiviidi kromosoomset sugu. (Esimesed sootestid) X-kromosoomide arvu anomaaliate puhul on barri kehakesi (inaktiveeritud X-kromosoome) alati ühe võrra vähem kui X kromosoomide arv karüotüübis. Ehk 45,X puudub. 47,XXY üks. 47,XXX kaks. Metülatsioon inaktivatsioon Demetülatsioon aktivatsioon - Ootsüüt demetülatsioon - Sügoot metülatsioon - Moorula demetülatsioon, mõlemad X-kromosoomid aktiivsed - Varane blastotsüst isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon trofektodermis - Blastostsüsti staadiumis hüpoblasti, primitiivse endodermi ja trofektodermi rakkudes isapoolse X-kromosoomi metülatsioon (inaktivatsioon) - Hiline blastotsüst püsib isapoolse X-kromosoomi inaktivatsioon embrüovälistes kudedes,
suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. (See teooria kehtib, sest seletab miks enamiku vaatlejate kohaselt on olemas neli peamis värvust (punane, roheline, sinine ja kollane) – ehkki meie võrkkestal on vaieldamatult ainult kolme tüüpi kolvikesi. TAJU 14. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting – füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon) Üksikelementide “äratundmine” (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm). Taju - psüühiline protsess (Aistingujärgne keerukas protsess ajus - olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku “äratundmine” (nt punane tomat, mitte punane värv+ümar objekt). Tekkeprotsess: Meel: nägemine/kuulmine/maitsemeel.
tunnet, hirmu korral tunneme ,et suu kuivab *sise ja välisnõrenäärmete töös adrenaliinieritus suureneb põnevust tundes, pisaranäärmete töölehakkamine kurbuse või leina puhul . Muutused toimuvad ka silmaavas ( pupill suureneb, kui kohatakse meeldivat inimest), vere sülje keemilises koostises ning naha elektrijuhtivuses. Schachter- Singeri emotsiooniteooria Uurisid kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsiloogiline aktiveerumine 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida välis stiimulid ( ootamatu üllatus ) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni( erutunud inimesed usuvad ,et sobiv emotsiooni on viha, siis tunnevadki nad viha. Joonistage ja kirjeldage ÜLLATUST ja VIHA Avaldub selgesti näoväljendustes kulmud tõusevad üles ja silmad lähevad pärani Tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud Tekitab probleeme inimestevahelistes suhetes.
Koagulatsioonihäired ja endoteelirakkude kahjustus Kuumus aktiveerib otseselt trombotsüütide agregatsiooni Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon ja muutused endoteelis on olulised patoloogilised mehhanismid kuumarabanduse korral Plasmas on ebanormaalselt madalad proteiin C, proteiin S ja antitrombiin III tasemed ja tõusnud vWF, endoteliini ja adhesioonimolekulide hulk Kuumarabanduse varases faasis stimuleerib laialdane koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist arterioolides ja kapillaarides koos trombotsüütide agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini Pärast jahutamist püsib koagulatsioon sageli seni, kuni koagulatsiooniproteiinid on täielikult ära kulutatud Tsütokiinid Põletikuliste ja antiinflammatoorsete tsütokiinide hulk on tõusnud kuumarabandusega patsientidel IL-6 ja TNF retseptorite tasemed korreleeruvad kuumarabanduse raskusastmega
Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb- "suu kuivab"
prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid)
• Oluline valk transkriptsiooni algatamiseks on TATA-seonduv valk TBP, mis on osa TFIID kompleksist, ning seejärel TFIIA ja TFIIB • TATA-box on paljude geenid promootoralas, sageli ca 25-35 nt algussaidist • Peale RNA polümeraasi seondumist kompleksiga vabanevad üldised transkriptsioonifaktorid ja RNA polümeraas fosforüleeritakse ning algab RNA süntees Oluline osa geenide regulatsioonis on enhaanseritel Enhaanseralade kasutamine (ja geenide aktivatsioon) sõltub rakus olevatest spetsiifilistest transkriptsioonifaktoritest Immuunrakkudel on retseptorite ja antikehade geenid, mis rekombineeritakse unikaalsel viisil Hamba arenguks on vaja paljude geenide koostöö Rakuvälised signaalid mõjutavad geenide ekspressiooni Eukaryotic cells have many different gene regulatory mechanisms A protein encoded from a gene may directly or indirectly affect its own gene activity (both positive or negative way)
3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane). 4. Kuidas avaldavad bensodiasepiinid organismis toimet (farmakodünaamika)? Avaldavad toimet GABA kompleksi, mille aktivatsioon avab kloorikanali. Pärsib närviimpulsi levikut. 5. Lühitoimelised bensodiasepiinid + bensodiasepiinidele sarnased ained, pikatoimelised bensodiasepiinid! Tunne ära esindajad! Kuhu rühma mingi raviaine kuulub! Lühitoimelised Bensodiasepiinidele Pikatoimelised sarnased Triasolaam (Halcion) Zolpideem (Stilnox) Klonasepaam (Rivotril)
limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise juures oluliseks inimese hinnangut stiimulile (olukorrale või südmusele) või tähendust, mille ta stiimulile omistab. Schachter-Singeri teooria: uurisid, kuidas on emotsiooni puhul omavahel seotud kognitiivne hinnang ja füsioloogiline aktiveerumine. Nad lõid teooria, mille kohaselt sisaldab emotsioon kahte komponenti: 1. Füsioloogiline aktivatsioon, mida võivad tingida mingid välised stiimulid (nt ootamatu üllatus) 2. Füsioloogilise aktivatsiooni märgistamine, mis määrab emotsiooni (nt kui erutunud inimesed usuvad, et sobiv emotsioon oleks viha, siis tunnevadki nad viha). PÕHIEMOTSIOONID: Tänapäeval valitseb seisukoht, et on olemas mingi väike hulk põhiemotsioone ning kõik ülejäänud emotsioonid on nende kombinatsioonid (nn emotsioonide kompleksid).
Antikehade puhstamine antiseerumist. Homogeenset antikehade populatsiooni on võimalik saada B lümfotsüütide liitmisel kasvajarakkudega. Saadud rakuliine kutsutakse HÜBRIDOOMIDEKS. Toodavad ühte kindlat liiki antikehi MONOKLONAALSEID ANTIKEHI (MKA). Reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis. On identsed antikehad, toodetakse ühe klooni poolt. B-RAKKUDE ARENG hõlmab kahte faasi: 1) AG-sõltumatu B-rakkude küpsemise faas luuüdis; 2) küpsete B-rakkude antigeenist sõltuv aktivatsioon ja differentseerumine perifeerias, mille tulemusena tekivad antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu B-rakud. B-rakkude areng saab alguse lümfoidsetest tüvirakkudest, need prolifereeruvad ja differentseeruvad pro-B rakkudeks, Ig-sid raku pinnal veel pole; sünteesitakse ainult µ-ahelat; on ka pseudo L ahelad, edasi pre-B rakkudeks ja seejärel immature-B-rakkudeks. Kerga ahel on välja valitud. Toimub muutus RNA processingus. Saadakse mature-B-rakud, nende pinnal on mIgM ja mIgD
Tähtis selleks, et kui muutuks, siis ei tunneks me enam asju ära. Terve maailm oleks tagurpidi pööratud. Roheline laim on hämaras ikka roheline laim. Pole ohtu, et inimene peaks seda virsikuks ja ära sööks ning lämbuks surnuks. 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) - Füsioloogiline protsess (sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade aktivatsioon). Üksikelementide "äratundmine" (nt valguse heledus ja värv, objektide kuju vm) Taju (perception) - Psüühiline protsess(Aistingujärgne keerukas protsess ajus -olemas oleva ja meelte kaudu sisse tuleva info kokkupanek ja selle teadvustamine). Terviku "äratundmine" (nt punane tomat, mitte punane värv+ümarobjekt ). Taju on protsess,
jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? · Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide vastuvõtuks, mäluandmete käepärasuseks, üldise teadvustatuse ning löögivalmiduse Taalamuse mittespetsiifiliste tuumade ja paleokorteksi neuronituumade selektiivne ülenev mõju osadele ajukoore neuronitele loob aga aluse püsimälus säilitatava teabe teatud osa aktualiseerimiseks ja valikuliseks tajuandmete teadvustamiseks.
agregatsiooni ja suurendab tundlikkust insuliini suhtes Vähendab eesnäärme healoomulist hüperplaasiat · Imendub hästi, manustatakse 1xpäevas, eritub neerude kaudu metaboliitidena · Kõrvaltoimetest posturaalne hüpotensioon, tursed, suukuivus, asteenia, pearinglus, GI trakti häired Reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteem · Reniini sünteesivad ja vabastavad neeru jukstaglomerulaarrakud · Selle vabanemist põhjustab sümpaatikumi aktivatsioon (1 retseptorid jg rakkudes), baroretseptorite aktivatsioon · Reniin ensüüm, mis teeb angiotensinogeenist angiotensiin I · Angiotensiin I tekib angiotensiin II angiotensiin konverteeriva ensüümi (AKE (ingl k ACE) abil · Angiotensiin II soodustab vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni · Aldosteroon + vasospasm soodustavad Na+ tagasiimendumist ja sellega vere mahu suurenemist, mis tõstab vererõhku ACE inhibiitorid Kaptopriil
Sarnased muutused võivad tekkida ka üpris varases nooruses noortel inimestel. Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele lihastes väheneb närvisüsteemi poolt teostatav lihaste innervatsioon, maksimaalne tahtlik aktivatsioon. Võrreldes maksimaalse jõu näitajatega vähenevad vananemisel oluliselt kiiremini kiirusliku jõu näitajad. Aastate lisandudes väheneb jooksukiirus, hüppevõime, aeglustub reaktsioon kiiret jõu rakendamist nõudvates situatsioonides. Näiteks 60 aastasel inimesel on võrreldes samasoolise 20 aastase indiviidiga kiiruslik jõud säilinud vaid 25-40%, liigutuste kiirusest on säilinud vaid 10-40%. Vanuse tõustes langeb lihase ainevahetuses aeroobsete ensüümide
KORDAMINE SEEDETRAKTI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilise Füüsilised Hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid H2-retseptorid Gastriini retseptorid. 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Peamised põhjustajad on H.Pylori, MSPVR-id +riskitegurid: suitsetamine, alkohol, stress (stressihaavand – tekib väga kiiresti haigetel patsientidel, hästi rasketel pt, kellel organismi füsioloogilne rasakaal häiritud, kriitiliselt haigetel pt). 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid
Need rakud, eriti makrofaagid, toodavad suurel hulgal kasvufaktoreid mis stimuleerivad endoteeli rakkude ja fibroblastide proliferatsiooni, kollageeni sünteesi ning ensüüme,mis uuendavad sidekude. Need produktid tagavad koe paranemise pärast kahjustust. Mehaanismid ,mida leukotsüütid kasutavad mikroobide vastase kaitse puhul, on samad siis kui leukotsüüdid hävitavad normaalset kude. See tuleneb sellest, et kui leukotsüüdid on aktiveeritud, siis ei tehta vahet võõral ja omal. Aktivatsioon ja fagotsütoosi käigus neutrofiilid ja makrofaagid vabastavad mikrobtsiidseid aineid microbicidal and other products mitte ainult fagolüsosoomis, vaid ka ekstratsellulaarsesse ruumi. Kõige olulisemad on lüsomaalsed ensüümid, mis esinevad graanulites ja ka hapniku vabad radikaalid. Vabanenud produktid on võimelised kahjustama normaalseid rakke ja vaskulaarset endoteeli. Kontrollitud graanulite sekretsioon on normaalne aktiveeritud leukotsüüdi reaktsioon otsüüt kohtab materjali, mida
· Kellusekujuline sõltuvus, kus ensüümide pH optimum on 6-8 -> E-reaktsioonide maksimaalne kiirus on kitsas pH vahemikus · ensüümi optimum sõltub ensüümi töökeskkonnast organismis. Ensüümi aktiivtsentris domeneerivad aminohappejäägid, mis omavad töökeskkonna pH vahemikus ioniseeruvat funktsionaalset rühma. · Pepsiini 1,2-2,4 happeline fosfaas 4,5-5 argimaas 9,5-9,9 Ensüümi aktiivsuse regulatsioon 1. Ensüümi aktivatsioon Aktivaatoriks on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid: · metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2
(lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Polüspermia vältimine - aeglane blokk. 4. Lõigustumine Mis on lõigustumine? Lõigustumisel rakutsükli regulatsioon (MPF-mitosis promoting factor), kesk-blastula üleminek (mid-blastula transition) ja sügoodi genoomi aktivatsioon. Millest sõltub lõigustumise tüüp? Lõigustusmise tüübid, klassifikatsioon: Mõisted- täielik e. holoblastiline, osaline e. meroblastiline lõigustumine ning nende alatüübid (radiaalne, bilateraalne, spiraalne, rotatsiooniline, diskoidaalne, superfitsiaalne), osata tuua näiteid loomariigist. Blastulate tüübid (tuua näiteid). Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
14. Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus, konduktsioon, konvektsioon, aurumine. 15. Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? Palavas keskkonnas: naha veresoonte laienemine, higistamine, soojustekke pärssimine. Külmas keskkonnas: naha veresoonte ahenemine, soojustekke suurenemine KNS poolt indutseeritud lihasvärin, metaboolsete soojustekkeprotsesside aktivatsioon, türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. 16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised madalaim hommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised kehatemperatuur tõuseb 0,30,6°C pärast ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Alajahtumine, kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine.
ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust · Introvert õpib paremini, kui talle asi lahti
Nad ekspresseerivad PAMPe äratundvaid retseptoreid. Aktiveerimisel toodavad tsütokiine. NK rakud ehk loomulikud tappurrakud on rakud, mis tunnevad ära nakatunud rakud ja/või stressis rakud ning hävitavad need. NK rakud sisaldavad põletikulisi tsütokiine, mille abil on nad võimelised sihtmärkrakke hävitama. Lisaks sisaldavad NK rakud interferoon gammat, mis on oluline makrofaagide aktiveerimiseks. NK rakkude aktivatsioon on reguleeritud inhibeerivatelt ja aktiveerivatelt retseptoritelt tulenevate signaalide tasakaaluga 5. TLR keskne tähendus. NLR ja RLR. Makrofaagide ja dendriitrakkude poolt produtseeritavad tsütokiinid. Nende tähendus immuunsüsteemi funktsioneerimisel. Tolli laadsed retseptorid ehk TLR on mustrit äratundvad retseptorid (pattern recognition receptors), millel on oluline roll kaasasündinud immuunvastuses. TLR ekspresseeritakse makrofaagide,
Katseandmed näitavad, et lagunemisreaktsioonide kiiruse temperatuurist sõltuvus on täiesti analoodiline vastava sõltuvusega bimolekulaarsete reaktsioonide korral. Seega peab molekulide lagunemine olema seotud milekulide omavaheliste põrkumistega. Tõepäraseks peetakse F.A. Lindemanni (1922) skeemi, mille kohaselt reaktsiooni A B + C toimumisele eelneb osakese A aktiveerimine binaarse põrke tagajärjel. Monomolekulaarne reaktsioon sisaldab seega jäärgmisi staadiume: 1. aktivatsioon A+A=A*+A 2. molekuli lagunemine A*=B+C, 3. desaktivatsioon A*+A=A+A Esimeses staadiumis tekib aktiivne molekul A* kahe põrkuva molekuli A kineetilise energia muundumisel osakese A* võnkeenergiaks. Teises staadiumis katkeb suure energiasisaldusega side ja molekul laguneb. Monomolekulaarsete reaktsoonide iseärasuseks on asjaolu, et molekul ei lagune otsekohe pärast aktivatsiooni, vaid teatava aja möödumisel, mis on vajalik energia ümberjaotamiseks molekulis ja tema
hüpoglükeemia, katehhoolamiinide, kortikoidide defitsiit jne. b) antishoki faas - organism toibub Kaitsekohanemisreaktsioonide sisselülitumine, selles faasis mobiliseeritakse neid organsüsteeme, mis tagavad kaitsekompensatoorsete mehhanismide efektiivsuse muutused on suunatud elutähtsate organite: aju, südame, kopsude verevarustuse tagamisele ja vererõhu säilumisele muutunud tingimustes. resistentsus tõus II RESISTENTSUSE ; ADAPTATSIOONI st. Iseloomulik on püsiv närvisüsteemi aktivatsioon. Aktivatsiooni aste sõltub stressihormoonide liigset vabanemist pidurdavate süsteemide seisundist. III KURNATUSE st. Resistentsus langenud, faktor ülitugev, pikaajaline, kurnav. Organism ei ole suuteline kohanema muutunud tingimustega (maladaptatsioon), põhilised stressi realiseerivad süsteemid on väljakurnatud Stressihaiguste teke. tugeva stressori toimel võib tekkida: maohaavandid Neerupealiste hüpertroofia depressioon Stressi vahendavad süsteemid: 1
T lümfotsüüdid Bursa Lindudel B lümfotsüütide küpsemine. Imetajatel suvalistes lümfisõlmedes. Lümfisõlm Lümfi kapilaaridest tulevad lümfiteed lümfisõlme Lümfisõlmes: vesiikuleid, antigeeni esitlevad rakud, lümfotsüüidi, seal toimub neile antigeen esitlemine ja transformatsioon. Lümfisõlmede suurus võib muutuda oluliselt seoses põletikuga Sinisega on terminaal tsentrid, lümfotsüütide aktivatsioon plasttransforatsioon välja viib lümfijuha. Kahes lümfoidses organis, meenutavad lümfisõlme, aga erinevad selle poolest et pole sissetulevaid lümfiteid, põrn ja tüümus Põrn on filter vereringe süsteemile, nagu lümfisõlm, samad fn, aga ka lisafn – vererakkude depoo, kõrvaldab ringest vanaks jäänud erütrotüüdid, raud pannakse tallale, hemoglobiin läheb maksa sapi komponentideks bilirubiiniks. Põrnas on valge ja punane pulpo . Punane
Suures annuses: perifeerne vasokonstrikoorne toime – veresoonte ahenemine. Dobutamiin: Tugevneb südame kontraktiilsus, löögisagedus tõuseb minimaalselt, väheneb järelkoormus – suureneb südame väljutusmaht. Kliiniline kasutamine: i/v infusioon. Infusioonilahus kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Isoprenaliin: Manustatakse i/v infusioonina. Kas glükoosilahuses (5%) või füsioloogilises lahuses. Südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu aktivatsioon, veresoonte lõõgastus. 17. Millised on retseptorid parasümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Retseptorid: M-kolinoretseptorid (M1-KNS, näärmed; M2-süda, seedetrakt; M3-seedetrakt, näärmed. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK, retseptori alatüübiks on N- kolinoretseptor. Teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks AK- retseptori alatüüp on M-kolinoretseptor. 18
Teilmann et al., 2005, Encyclopedia of Molecular Pediatrics. Mechanisms of Disease, 2009 Enneagne puberteet - jaotus Enneaegne puberteet (precocious puberty) Gonadotropiinsõltuv Gonadotropiinsõltumatu • Hüpotaalamust haaravad kasvajad (hamartoom, glioom, • Autonoomne gonaadide aktivatsioon (MAS) astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon) • Eksogeensed agensid (suguhormoonid, endocrine-dusrupting
7 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab. Keskkonna hindamine ja käitumise
südame töö. Efekt jääb püsima pikemaks ajaks kui signaalid e cAMP säilivad rakus. Võib südant ja teisi organeid üle koormat. 13. Mis on erinevat ja ühist kõigil ensüümretseptoritel? Signaali seostumisel ensüümretseptoritega, aktiveerub retseptori rakusisene osa, muutudes aktiivseks fosforüülivaks ensüümiks e kinaasiks – ühine tööprintsiip. Neil on kõigil omad domäänid. 14. Mis tähendab ensüümretseptori aktivatsioon? Ensüümretseptori aktivatsioon tähendab, et pärast signaaliga seostumist rakusisene domään aktiveerub ning muutub aktiivseks ensüümiks. 15. Milles seisneb rakusisene signaaliülekanne ja mis tähendab signaali amplifitseerumine? Signaalid, mis saavad alguse ja toimivad rakkude sees. Valkudel on signaaljärjestused, mille abil toimub nende seostumine erinevate rakuruumide membraanidega. ER - i ribosoomidel sünteesitud valgud saavad signaaljärjestuse ER rakuruumi sisenemiseks.
tunduda liiga suured või kujult moonutatud - Migreeniga seotud aura – võivad olla eredada, värvilise dmustrid või geomeetrilised kujud, punktid või kettakujulised alad kuid võib esineda ka ajutisi skotoone. Verevarustus alas on ebaühtlane. Charles Bonnet sündroom - Nägemistaju langemisel tekivad visuaalsed hallutsinatsioonid - Säilib teadlikkus nende nägemuste suhtes - Tavaliselt nähakse inimesi, nägusid, vähema loomi, taimi ja elutuid objekte - Aktivatsioon käävikujulsies käärus: värviinfo – posterioorne osa; näod – keskmine osa; objektid – parempoole keskmine osa Kiirusagarate anatoomiline jaotus Kiirusagarate ühendused - Paljude teiste aladega ühendatud - BG – integratiivne töötluskeskus Kiirusagarate tööpõhimõtted - Funktsionaalselt saab hargistada – ürimaarne somatosensoorne osa ja posterioorne parietaalne osa - Oluline roll ümbritseva keskkonna tajumisel ja selles orienteerumisel
Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise.(1) Integratsioon kromosoomi: 1. Geen antakse edasi igal raku jagunemisel igale tütarrakule 2. Saavutatakse pikaajaline stabiilne ekspressioon 3. Oluline näiteks tüvirakkude korral 4. Puuduseks on juhuslik insertsioon. Geeni asukoht võib erinevates rakkudes varieeruda 5. Samuti võib rikkuda mõne elutähtsa geeni funktsiooni 6. Mingi rakulise onkogeeni võimalik aktivatsioon(2) Episomaalne integratsioon: 1. Probleemiks on pikaajaline ekspressioon 2. Rakkude jagunemisel toimub segregatsioon tütarrakkude vahel 3. Vähi teraapia puhul vahel ongi vaja lühiajalist ekspressiooni(2) In vivo geeni teraapia Funktsionaalne geen viiakse otse patsiendi rakkudesse või vastavasse koesse. See võib olla ainus võimalus kui individuaalseid rakke ei saa kultuuri viia ja seal küllaldases koguses
annaabi.ee 
