organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused:
organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field) reaalsus - antud ajahetkel tajutav ja kogetav maailm kogemus sümboliseerimine (teadvus) fenomenoloogiline väli IV. Mina (Self) mina - aktualiseerumise oluliseim sündmus · gestalt · püsiv struktuur · suheted mina ja maailma vahel V. Tingimatu positiivne tagaside need for positive regard need for self-regard unconditional positive regard VI. Kongruentsus mina ja kogemus mittekongruentne isiksus - organismiline hinnang asendub mina-hinnanguga · mina ei sümboliseeri vastuolulist kogemust · selektiivne sümboliseerimine haavatav ärevusele ja hirmule ärevus - oht mina-struktuurile subception - eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed. · kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused:
inimene liigub koguaeg. 2. Positiivne suhtumine armastus, tähelepanu osutamine. Läbi uuringute leidis, et lihtsalt positiivsest suhtumisest pole piisavalt, peab olema tingimusteta positiivne suhtumine (eriti tähtis ema suhtes lapsega, see kujundab kogu lapse elu, sest enesehinnang kujuneb seal) ei tohi esitada tingimusi, et olla millegiga/kellegiga rahul. 3. Positiibne enesehinnang see kujuneb läbi positiivse suhtumise 4. Kongruentsus tähendab seda kuivõrd ideaalne- ja reaalne-mina kokku lähevad. Mida rohkem kokku lähevad seda suurem on tõenäosus hälvete tekkeks Täielikult funktsioneeriv isiksus (aktualiseerinud inimene): 1. Avatus kogemustele vähe kaitse kätumisi 2. Eksisteentsiaalsus elab siin ja praegu, minevik ja tulevik on olemas, aga siin ja praegu 3. Eneseusaldus inimene käitub nii nagu talle tundub, et on sobilik, usaldab oma sisetunnet 4
stressi ei defineerita kui spetsiifilist välist stimulatsiooni ega ka spetsiifilist füsioloogilist, käitumuslikku või subjektiivset reaktsiooni. Stress on pigem suhe individuaali ja keskkonna vahel. Hinnang (appraisal) ja toimetulek (coping). Emotsionaalsed protsessid on sõltuvad reaalsetest ootustest, mis inimestel on. Sinna arvestatakse ka tõsidust ja tulemust kindla olukorra puhul. Esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne) hinnang. Primaarne hinnang: eesmärgi tähtsus, eesmärgi kongruentsus (ehk kui väga inimene on kooskõlas oma personaalsete eesmärkidega), egoosaluse tüüp. Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga. Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait
võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust.
võimalik teadvustada. On asju mida ei teadvusta, aga on võimeline. Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. 11 Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus
Rogersi lähenemist iseloomustab sügav austus, terapeut peab olema hea suhtleja ja minapildi uuesti üles ehitama. Esimesed sammud peab siiski inimene tegema. Igal inimesel on kogemusteväli, mis on unikaalne kõik, mis organismis toimub ning oleme võimelised teadvustama. Inimesed pööravad tähelepanu sellele, mis ohustab, aga sellele ka mis meeldib. Selles väljas on self ehk tõeline mina, mis muutub. Soov areneda seda vormivad kogemused ja tulevikuootused. Kongruentsus ühildumine, 3 komponendi kokkulangemine (väljendab, kogeb, teadvustab). Tunde teavustamine lubab ühe ära lõpetada. Inkongruentsus mittekokkulangemine, ebakõla nende 3 asja vahel. See teraapia keskendub viimasele, et saaks mõtteid jne paremini tunnetada. Inimene tajub seda kui ärevust, aga teised ebasiirusena. Eneseteostus ehk eneseaktualiseerimine universaalne eluomadus, mis tõukab inimest kongruentsuse poole. Inimene tahab nii võimekaks saada, kui palju tal on potentsiaali.
Kogemuseväli on alati piiratud nii bioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt. See sõltubki sellest, et inimesed kipuvad rohkem tähelepanu pöörama näiteks ohtudele ja turvalisusele. Pööratakse tähelepanu rohkem sellisele meelidvale osale (kuidas oma soove ja vajadusi täita). Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus). Erinevatelt mitmetest teistest sarnasest mõistestes, siis Rogersi self on hästi muutuv suurus. Kongruentsus ja inkongruentsus Kongruentsus tähendab ladina keeles kokkulangevust või ühilduvust. Kongruentsuse korral peab kokku langema see, mida inimene väljendab, mida ta kogeb ja see, mida ta teadvustab. Öeldakse, et väikesed lapsed on suhtliselt kõrge kongruentsusega (väljendavad tundeid selgelt). Kõrge kongruentsus lubab lõpetada ühe emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde. Kongruentsuse ja inkongruentsuse teoorias on Rogers seotud idapsühholoogiaga. Inkongruentsus tähendab siis
Galdstein(1983): empaatia on mitmetasandiline. Esimene: nõustaja tunneb emotsionaalset seotust kliendi olukorraga. Teine: püüab mõista klienti tema vaatenurgast. Kolmas: nõustaja osutab empaatiat, ehk klient tunnetab austust, hoolimist ja mõistmist. · Tingimusteta positiivne tagasiside Rogersilt pärit. Rõhutamine, et kliendil indiviidina väärtus ja tähtsus. Eesmärk on tunnustada kliendi käitumist.Gelso- Freis(1989) see on pigem soovitav, mitte tuumtingimus. · Kongruentsus eestindatuna loomulikkus, ehedus, käitud vastavalt sellele, mida tunned ja mõtled. Teine käitub sellepärast samuti sulle vastu. Eesmärk on siirus, ehedus ja mitte võlts suhe kliendi ja nõustaja vahel. · Austus keskendumine positiivsetele kliendi omadustele. Tolerantsus individuaalsete erinevuste suhtes. Eesmärk keskenduda kliendi tugevusele. · Siin ja praegu räägitakse sellest, mis toimub siin ja praegu, hetke nõustamissituatsiooni teema
peegeldada. Ta läheb vahel nii kaugele, et ütleb, et nendest omadustest piisab et nõustada, tehnikaid ei ole vaja. On ka teoreetikuid, kes ütlevad, et empaatia on lihtsalt teisele tähelepanu pööramine. Empaatia tähendus oleneb teoreetikust! o Tingimusteta positiivne tagasiside - inimese loomus on alati positiivne, tal on potentsiaali ja võime ennast tervendada o Kongruentsus - toimub vastastikune siin ja praegu igasuguse info vahetus; vastand oleks suutmatus teemat edasi arendada o Austus - pead inimesest lugu, see tähendab ka ausus, piire ja raame. Algaja nõustaja üks peamisi vigu on soov olla kliendile hästi meeldiv, aga see ei ole austus. Rogersi kaks tuumtingimust empaatia ja tingimusteta positiivne tagasiside. Kolmas on austus o Siin ja praegu - räägid sellest, mis on selles kontekstis oluline
Sõnad samamoodi seotud tegevusega nagu maakaart aladega. R.-i self on pidevad muutumises Tema `self' põhineb möödunud kogemusel, reaalsusel ja tulevikuootustel. Sellega seonduvad erinevad mina-d. Mida suurem erinevus minade vahel seda rohkem haigusi ehk neuroose. Inimese ettekujutus, milline ta tahaks olla, on ideaalmina, mis on muutuv suurus. Ideaalmina on see, mida inimene väärtustab. Kongruentsus - tähendab ühtelangevust või ühildumist. Kõrge kongruentsus tähendab seda, et see, mida inimene väljendab, kogeb, teadvustab, langeb enam-vähem kokku. Lapsed väljendavad neid tundeid, mida kogevad. Kui ei väljenda, muutub tundetumaks. Ida-filosoofiatega seotud: zenbudismis öeldakse ka: ,,Kui olen näljane, siis ma söön." Inkongruentsus- mingil põhjusel tekib erinevus kogemuse ja selle vahel, millest inimene on teadvel. Võimetus täpselt tajuda ja väljendada oma kogemust. Psühhoteraapia tegelebki inkongruentsusega
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA Kiiresti arenev psühholoogiaharu. Isiksus: 1. Mis on kordumatu ja teistest erinev 2. Korduv ja püsiv osa inimloomuses- eri olukordades sarnane käitumine. Algas psühholoogias 20. saj alguses IMS-st. (Uuriti, kas on võimalik enne sõtta saatmist uurida inimese vaimset taluvust; tehti teste) See leidis palju järgijaid, ent ei teatud, mis on olulisimad iseloomuomadused. Valdavalt uuriti keele kaudu (lingvistiline lähenemine). Kui keeles on sõna, mis tähendab iseloomu, siis sõna on tulenenud iseloomust, peab olema selline omadus, sõna ei teki iseenesest. 60ndatel arvati, et isiksuseomadusi pole olemas. Käitumist ei saa ennustada, kuna käitutakse vastavalt olukorrale. On aga käitumismudeleid, mis tulenevad isiksusest. Statistika- mida rohkem, seda tõenäolisem. Aga on olukorra erandeid. Isiksusepsühholoogia sai Esimese Maailmasõja ajal alguse, sest oli praktiline vaj...
IV MINA: Mina – aktualiseerumise oluliseim sündmus. Geštalt, püsiv struktuur, suhted mina ja maailma vahel. Eksisteerib tuumik-mina (homunkulus), mis on pidevalt ärkvel. Pole võimalik teha seda, mis on moraalsete reeglitega vastasolus. Mina – struktuur, mis sisaldab vastuseid meie küsimustele. Kogemuse sümboliseerimine. V. TINGIMATU POSITIIVNE TAGASISIDE: Need for positive regard, need for self-regard, unconditional positive regard. VI KONGRUENTSUS: Mina ja kogemus. Mittekongruentne isiksus – organismiline hinnang asendub mina- hinnanguga. Mina ei sümboliseeri vastuolulisust kogemust. Selektiivne sümboliseerimine – märkan, et kiidetakse ja siis tehakse rohkem. Tulemuseks on mittevastavus ehk mina konseptsioon ei suuda tajuda seda, mis on minus olemas ja seetõttu pole sellest teadlik. Tekib pidev haavatus ja hirm. Haavatav ärevusele ja hirmule
- Igasugusele afektile eelneb hinnangu andmine, mis võib olla teadvustamata - Praimimine – - Afektiivse esmasuse hüpotees – stiimulite luhtsad afektiivsed omadused kodeeritakse kiiresti, teadvustamata Hinnangute andmine emotsioonile - Esmane hindamine - kas sündmus on heaolule soodne, stresitekitav või neutraalne? Hilisem täpsustus: motivatsiooniline relevantsus ja kongruentsus; nt viha, süü, ärevus, kurbus kui relevantsus kõrge aga kongruentsus madal - Teisene hindamine – millised ressursid situatsioonis hakkamasaamiseks? Hilisem täpsustus: kontrollitavus, probleemiksksed, emotsioonikesksed, tulevikkuvaatavad ressursid - Ümberhindamine – kahe esimese jälgimine ja modifitseerimine, vajadusel ümberhindamine - Efektiivsed strateegiad näiteks eitamine, ratsionaliseerimine, kõrvalejuhtimine Seosed kognitiivse (dorsaalne) ja emotsionaalse (ventraalne) süsteemi vahel
Kogemuseväli on alati piiratud nii bioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt. See sõltubki sellest, et inimesed kipuvad rohkem tähelepanu pöörama näiteks ohtudele ja turvalisusele. Pööratakse tähelepanu rohkem sellisele meelidvale osale (kuidas oma soove ja vajadusi täita). Kogemuseväljas kasvab ja areneb self ehk mina ise (või isesus). Erinevatelt mitmetest teistest sarnasest mõistestes, siis Rogersi self on hästi muutuv suurus. Kongruentsus ja inkongruentsus Kongruentsus tähendab ladina keeles kokkulangevust või ühilduvust. Kongruentsuse korral peab kokku langema see, mida inimene väljendab, mida ta kogeb ja see, mida ta teadvustab. See, mida inimene ise märkab, langeb kokku sellega, mida kõrvaltvaataja märkab. Öeldakse, et väikesed lapsed on suhtliselt kõrge kongruentsusega (väljendavad tundeid selgelt). Kõrge kongruentsus lubab lõpetada ühe emotsiooni väga selgelt ära ja kohe minna järgmise emotsiooni juurde.
partnerit oma püüdest kiiremini lõpetada kontakt. Ta võib zestidega öelda: "ma ei puuduta teid, ärge teie ka mind puudutage" või "kaduge minema kuni veel võimalik" on, "ma hetkeks, kohe lähen ära vabandage."jne Vestlus võib olla subjekti jaoks meeldiv, kuid kongruentsi siiski ei teki: subjekti rollilehvik on kaetud maskiga ning vestluskaaslasel tekib ebameeldiv tunne: ma ei rääkinud mitte midagi halba, vastupidi aga temaga on kuidagi ebamugav. Teiste sõnadega isegi kongruentsus meenutab siin konfrontatsiooni. Tegeliku konfrontatsiooni korral annavad pulbitsevaid tundeid välja ainult valgeks muutunud huuled, punetavad kõrvad jms (sest inimesel on mask ees), mask kivistub, paremal juhul asendab ühte maski teine (klouni mask tiigri mask) kuid ehtsat suhtlemist ikka ei ole. Suhtlemist ei ole ka neljandas faasis: partnerist välja lülitumine on emotsioonideta ja puine, juhul kui aga viisakas, siis liialt tseremoniaalne nii, et vestluskaaslasel jääb
*) Põhineb ideel, et igal inimesel on pidev võime kasvada, areneda ja muutuda. *) Inimese mina on ettekujutlus iseendast, mis põhineb kogemusel, olevikul ja ka tuleviku ootustel. -) On ka ideaal mina, mis on see, milline inimene tahab olla ja kelleks saada, kuid ka see on muutuv. Mida enam ideaal mina erineb tegelikust minast, seda enam on võimalust neurooside tekkeks. *) Enese võtmine sellena, kes sa oled, mille sellena, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus. -) kongruentsus ja inkongruentsus ladina keeles tähendab see ühte langemist või ühildumist. Konkruentsuse puhul peab kokku langema see, mida inimene väljandab ja see mida ta teadvustab. Inkongruentsus tekib siis, kui see, mida inimene väljendab, see, mida ta kogeb või see, millest ta teadlik on ei lange kokku tegelikkusega ehk inkongruentsus väljendab inimese võimetust teadvustada seda, mida ta teeb. Võib öelda, et kogu psühhoteraapia tegeleb erinevate inkongruentsuste tüüpidega.
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Kui ta on liiga madal või kõrge, pole tegevuse aktiivsus maksimaalne. Optimaalsel tasemel, viib aga parima võimaliku soorituseni. 2. Mida lihtsam on tegevus, seda kõrgem on optimaalse erutuse tase. Objektid ise on võimelised muutma seda erutuse taset. Inimesed eelistavad objekte ja olukordi, mis kutsuvad esile optimaalse erutuse – mitte liiga kõrge, mitte liiga madala. Erutusastet reguleerivad objekti keerukus, harjumuspärasus, ennustatavus, kongruentsus, sümmetrilisus jne. Erutustaset reguleeritakse ka inimese seisundi kaudu – stimulandid viivad arouseli jällegi üles ajusse ning depressandid viivad erutuse alla. Erutusastme viib üles sotsiaalne stimulatsioon. Kõik sõltub ahvatluste ja võimaluse kokteilist enesekontrolli valguses. Kui sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, nagu seda on hoiak, siis
C Eitamine või moonutamine, sest kogemus ei sobi ülejäänud selfi struktuuriga. Psühholoogiline ebakohanemine esineb siis, kui enesekontseptsioonis ei integreerita olulisi sündmusi Kuidas mõõta/hinnata Self'i Q-sort meetod -reastama relevantsuse järgi, mis kirjeldab mind paremini, mis sobiks, mis ei sobi, siis kordama protseduuri ideaalne-mina kirjeldamiseks. Lõpus uurija arvutab lahknevust. Rogers rõhutas kongruentsuse tähtsust Kongruentsus ehk vastavus – kogemuse sümboliseeritus selfis (integreeritud tervik) mina-pilt, kogemused, käitumine Võimaldab kongruentsust sisemise kogemuse ja väljendusviiside(käitumise) vahel. Kui esineb mittevastavus kogemuse ja teadvuse vahel, siis inimene ise ei pruugi seda teadvustada. Inimesed on motiveeritud kongruentsuse saavutamisele. Enese-aktualisatsioon – igale elusvormile kaasasündinud ajend arendada välja oma potentsiaal maksimaalsel määral. Kaitsemehhanismid:
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Kahe kolmnurga kongruentsuse garanteerib näiteks kõigi kolme külje võrdsus. See kõlab esialgu üsna lihtlabaselt, aga tegelikult vajab tõestamist. Tõepoolest, näiteks sellest, kui kõik kolm nurka on võrdsed, kolmnurkade endi võrdsus ju ei järeldu, sest kolmnurgad võivad olla erineva suurusega. Samuti ei järeldu nelinurkade puhul kõige nelja külje võrdsusest nelinurkade kong- ruentsus. Selle tõestamine, et kolme külje võrdsusest järeldub kolmnurkade kongruentsus, siiski väga raske ei ole. Tuleb lihtsalt märgata, et sirkli ja joonlaua abil võib kolme külge teades konstrueerida täpselt ühe kindla kolmnurga. Esmalt võtame suvaliselt ühe kolmest küljest ja paigutame selle joonisele. Järgne- valt tahaksime selle külje otspunktidesse paigutada teised kaks nii külge, et nad lõikuksid. Selle jaoks kirjeldame mõlema külje jaoks sirkliga kõik tema võimali- kud otspunktid: saame kaks ringjoont. Need ringjooned lõikuvad kahes punktis ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
