Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR
Masseerija peab püüdma sõrmeotstega tunnetada igat mõjutatavat piirkonda , võttes orienteerumisel abiks näo luulised osad. Otsmikupiirkonna masseerimisel on oluline rahulik olek ja keskendatus- see aitab partneril lõdvestuda. Hingerahu ja kindel puudutus mõjutab inimest kõige selgemalt. Oluline on jälgida, et liigutused lõppeksid suunaga ülespoole. Kui masseeritava silmad hakkavad suletud laugude all liikuma, on see väga hea märk. 1. Pöialde tõmbamine üle otsmiku. Aseta käed ümber partneri pea, pane pöidlad keset otsmikku kokku ja tõmba neid aeglaselt teineteisest eemale. Liigu sarnaselt üle otsmiku kuni juuksepiirini. Rakenda survet pöidlaga kogu pikkuses. Iga liigituse lõpus anna veidi järele. Korda kaks korda. 2. Silmakoobaste vajutamine. 1. samm. Vajuta nimetissõrmedaega silakoopa servast veidi madalamal suunaga ülspoole. Alusta nina lähedalt kulmu sisemise serva alt.
Otsmikusagar- seotud liigutuste planeerimise,teostamise ja kontrollimisega Kiirusagar-seotud naha- ja lihastalitusega Oimusagar- seotud kuulmisega Kuklasagar- seotud nägemisega · Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju
1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt
2400m kõrgusel merepinnast Kahe järsu mäenõlva vahel asuval mäetipukesel Umbes 12 000 km kaugusel Eestist Kolm rada, mis viivad Machu Picchuni. Mollepata rada, klassikaline rada ja ühe päeva rada. Rajad läbivad mitmeid erinevaid Andide keskkondi, sealhulgas pilvemetsi ja mägitundrat. Pikematel radadel tuleb läbida 3,6km tõus. Peruu valitsus on lubanud iga päev läbi neid radu vaid 500 inimesel. rituaalne Kui sa hõõrud oma otsmiku kivi vastu siis sa näed hingede maailma Osutab päikese poole talvise pööripäeva ajal Hoiab päikest oma kohal Seda ei hävitatud hispaanlaste poolt nagu paljusid teisi rituaalseid kivisid hävitati Inkade astronoomiline kell Sai kahjustada 2000. Aastal kui kraana sellele kukkus. Tehti ülistamaks ja kummardamaks päikesejumal Inti Kui talvisel pööripäeval paistab päike aknast sisse langeb see otse seremoniaalsele kivile
1.4 Luud ja nende ühendused Luude ühendused 1) Liikuvad: a)keraliigesed-õlad, puusad b)plokkl.-põlve-ja küünarliiges c)silinderl- selgroolülid 2) Poolliikuvad 3) Liikumatud Luustik e skelett Ülesanded: 1) Toestab pehmeid kudesid 2) Kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi 3) Lihaste kinnituskohaks 4) Võimaldab liikumist PEALUUD 1) Näokolju- silmakoopad, ninaluu, 2) Sarnaluud-alalõualuu, ülalõualuu 3) Ajukolju-otsmiku e laubaluu,2kiirluud, 2oimuluud, kuklaluu KERELUUD 1) Selgroog-33 lüli-7kaelalüli,12rinnalüli,5nimmelüli,5kokkukasvanud ristluulüli,4-5õndralüli 2) Roided-12 paari, 10 on ühendatud rinnakuga VÖÖTMELUUD 1) Õla e ülavöötmeluud-2 rangluud. abaluud 2) Alavöötmeluud-2puusaluud, 2niudeluud 3) Vaagna moodustavad 2 puusaluud ja kokkukasvanud ristluulülid JÄSEMETELUUD
looja. Moekunstnikest kõige uuendusmeelsem, kasutas selliseid materjale nagu denim, gingam (triibuline või puuvillane riie), trikotaaz, et luua värskelt ja lihtsalt mõjuvat rõivastiili, mis eeldas päevasel ajal pikki pükse ja madalaid kingi ning õhtusel ajal lihtsalt, elegantset riietust. Töötavate naiste ja moekate keskealiste daamide seas võitis suure populaarsuse ülespandud soeng. Mille puhul kammiti juuksed juurtest alates hästi peadligi üles ja kuhjati lokkidena otsmiku kohale kokku-tulemus nägi välja väga kaunis, kiharad välja rippumas oma tehtud turbanitest; see meenutas pesunaise soengut, kuid tundus vallatu ja sobis paljudele. TÄNAN KUULAMAST
Tänu võrkpallimäärustele, mis lubavad ülaltsöötu ka servi vastuvõtul ja kaitsemängus, kasutatakse seda palju. Enim on ta muidugi rakendatud teise puutena, kui eesmärgiks on ründajale võimalikult täpse söödu (tõste) andmine. Lähteasend: püsiv ja tasakaalustatud asend, õlgadelaiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Ülaltsöödu lähteasendisse tuleb liikuda nii, et pall jääb täpselt otsmiku kohale. Palli lähenemisel viiakse keha raskuskese allapoole, küünarliigesest kõverdatud käed tõstetakse enda ette nii, et nad moodustaksid kolmnurga, ja labakäed nii, et pöidlad ja esimesed sõrmed moodustaksid samuti kolmnurga. Kõik söötja sõrmed on suunatud söötja selja taha. Palli tabamine toimub otsmiku ees silmade kohal
nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed: -juttkeha ehk korpus striatum - sabatuum ehk n caudatus - läätstuum ehk putamun - kahvatu kera ehk globus pallidum. Kokku need juttkeha ja kahvatu keha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Striopallidaarse süsteemi närvirakkudel on ühendus mustaine (subst. nigra) rakkudega. Otsaju suurem osa on aga peaaju koor. Peaaju koort jaotatakse sagarateks. Eristatakse nelja sagarat: 1)frontaal- ehk otsmiku sagarat, 2)parietaal- ehk kiilu sagarat, 3)oktsipitaal- ehk kukla sagarat, 4)temporaal- ehk kolju sagarat. Käär gyrus (ld keeles). Käärude vahele jäävad sissesopistused ehk vaod. Need vaod kannavad suleuste nime. Mõnikord kõige suuremad vaod ongi piiriks erinevate sagarate vahel. Otsmiku ja parietaalsagara vahele jääb tsentraalvagu. Tsentraalvaost ettepoole jääb eesmine tsentraalkäär selles pk-s juhtitakse lihaste tahtelisi liigutusi. Tsentraalvaost tahapoole jääb
eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.
......Väikeajus..........paiknevad neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. .......Keskaju............kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoida kehatemperatuuri ning tajuda valu, kontrollida ärkveloleku ja une vaheldumist ja koordineerida liigutusi. Eesaju poolkerad, mis koosnevad suuremalt jaolt...ajukoorest....- jaotatakse sagarateks: ...otsmiku-,..., ..kiiru-, ....oimu-....ja .....kukla-....sagar. Närviraku talitlus Täitke lüngad. Närvierutus ühe närviraku piires on ..elektriline........protsess. Suurem osa neuronitevahelisest suhtlemisest toimub ..keemilises......keeles- närvilõpmetest vabanevate .........virgatsainete....ehk.....neurotransmitterite ..vahendusel. Peaaju Täitke lüngad. ..Vaheaju.... koosneb talamusest ja hüpotalamusest. ....Talamuses..
komponente plaadi peale. Komponendid tulevad feederitest ehk komponentide kassetidest, mis asetsevad spetsiaalse laua peal, mis omakorda sõidutakse masina sisse (Joonis 3), neid võtab CPP(Collect, pick & place) pea (Joonis 2) 'nozzlite' (otsmikute(Joonis 4)) abil läbi rõhu. Kui kõik 12 otsmikut on registreeritud arvutisse, et komponent on haaratud, siis kontrollib igat otsmikut komponentide sensor( Joonis 2), kas seal on midagi või ei ole. Juhul kui mingit komponenti ei esine otsmiku küljes, siis komponentide sensor, milleks on avatud infrapuna valguse emitter ja vastuvõtja, registreerib loogilise '1', kuna komponenti emitteri ja vastuvõtja vahel ei esine komponenti mis oleks kui takistus. Loogilise '1' korral, pea keerab järgmise otsmiku segmendi ja kordab programmi. Kui komponentide sensor registreeris komponendi, siis selle sama komponendi mõõtmeid kontrollib komponentide kaamera. Kui mõõtmed sobivad programmis
- on eluliseks reserviks 21. Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI funktsioon organismis? ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist. ● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. ● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi! 22. OTSAJU koosneb / moodustavad: ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid (mõhnkehad) ● Poolkerad jaotuvad: - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks. 23. NS-i kõrgeim osa on AJUKOOR ehk KORTEKS CORTEX CEREBRI ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. ● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate vastusreaktsioonide süntees. - seoste loomine - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine 24. Nimetage OTSAJU POOLKERA sagarad: ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar
spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU angulus sphenoidale, - KIIRLUU NURK frontalis,- OTSMIKU (NURK) occipitalis, - KUKLALUU (NURK) mastoideus NIBUJÄTKE (NURK) margo sagitalis, -SAGITAALSERV squamosus, -SOOMUS(SERV) occipitalis KUKLA(SERV) tuber parietale - linea temporalis sup et inf - OIMUJOON sulcus sinus sigmoidei - os temporale -OIMULUU pars tympanica - TRUMMIOSA porus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEAVA meatus acusticus externus VÄLIMINE KUULMEKÄIK pars squamosa -SOOMUSOSA fossa mandibularis ALALÕUALUU AUK processus zygomaticus - ........ JÄTKE
Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot Väikeaju- kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust Vaheaju- ainevahetus, sigimine Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem. Vastus: Somaatiline närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste
Peavalud Pingepeavalu Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Pingepeavalu tunnused: · nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel · kestvus 30 minutit kuni 7 päeva · iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna · väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas. Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita. Kobarpeavalu
ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide kaudu. Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega -
ära ole minu pärast kurb. Sündida maailma on nii lihtne. Sündimisest lihtsam on veel surm. Vene kirjanikusteadlaste kahtlused Jessenini surma asjaolude suhtes tekkisid 1990. aastal, kui avalikkuse ette jõudis uurimus, mille alseks sai ilmselt Leningradi Linnahaigla anatoomikumis (seal toimus kirjaniku surnukeha lahkamine) tehtud foto. Enesetapu versioon satus kahtluse alla, sest luuletaja peas ja kehal olid haavad, samuti oli tal suur koljukahjustus otsmiku piirkonnas. Oli tõenäolinem, et Jesseninit oli rünnatud ja ta oli saanud ennast kaitstes surmavalt haavata. Alles seejärel oli lavastatud enesetapp. Kes oli Jessenini surma/mõrva korraldaja, kas on tegemist tõeste materjalidega, selle uurimine alles käib.Jesseninil oli elus veel mitmeid olulisi naisi, kes kõik on temast mälestusi kirjutanud. Inimlikult lähim oli talle Galina Benislavskaja, kes luuletajat toetas alates 1920. aastast. Aasta pärast Jessenini surma Laskis G
osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras,
D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7
Seega välimine unearter var. oma arvukate harude kaudu verega kaela elundeid, osa lihaseid, näo ja kogu pea pehmeid kudesid, ninaõõne seinu ja suuõõne elundeid. Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad 1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля). 10
· Reguleerib ärkvelolekut, und ja aktiivsust. · Ta võtab osa aistingute moodustamisest · On kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks · Selle kahjustus võib põhjustada püsiva kooma. 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? · Ajukoore sensoorsed väljad (hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides
Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades
vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828)
liikuma hakkamist. · Lähteasend- mängija asend, mille ta võtab enne tehnilise elemendi sooritamist. · Püsiv asend- mängija keharaskus on võrdselt mõlemal jalal, jalad on kas kõrvuti või üks jalg teisest veidi ees. · Mittepüsiv asend- mängija keharaskus on viidud päkkadele. Liikumine lõpeb tavaliselt konkreetse tehnilise elemendi sooritamise lähteasendiga(vastavalt elemendi liigist) : · Ülaltsöödu lähteasendis on käed tõstetud otsmiku kohale. · Altsöödu lähteasendis on käed seotult keha ees-all. · Sulustamise lähteasendis on käed viidud hoovõtuks ette- alla. Rannavõrkpall Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng kahe võistkonna vahel. Rannavõrkpall sarnaneb üldiselt saalivõrkapalliga. Nende mängude vahel on kolm põhilist erinevust: · Rannavõrkpalli mängitakse liival. · Võistkonnasuurus on kaks, mitte kuus
vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge. Raudkübarat kasutasid jalaväelased, laia äärega, mis kaitses ülevalt tulevate laskekehade eest. Saller ette tekkinud vaateava, istub peas suhteliselt sügavalt, tagaosa küllaltki pikk ja kaitseb kaela hästi. Suletud kiiver klassikaline rüütlikiiver, ülestõstetav näokaitse, lõug kaitstud kahelt poolt. Sturmhaube on kergeratsaväekiiver, ühisjooned suletud kiivriga. Zisäge Idamaade iiver, iseloomustas kaelakaitse, kõrvadepeal raudlapid ja torukujuline ninakaitse,
muutumatuna või esineb meeleolu kõikumisi. Elav, rõõmus, tavaline, kartlik, kurb, mures, vihane, raevunud (Lastehaiguste ... 1986, Aalberg 2005). Neid tundeid väljendab kõige enam näomiimika. Jälgitakse, kas uuritava miimika vastab tema emotsionaalsele seisundile või vastupidi, emotsionaalne seisund miimikale. Näiteks: kas nutmisega kaasneb kurbus või on nutt lihtsalt motoorne reaktsioon (Aalberg 2005). Teatud haigused mõjutavad nii meeleolu kui käitumist. Näiteks otsmiku- ja oimusagarate haigused. Oimusagarate haiguste hulka kuuluvad mälu-, kuulmis-, haistmis-, maitsmishäired, kõrvade kumisemine, kalduvus kukkuda kahjustuse vastasküljele. (Aalberg 2005) Nutt ja hääl Kirjeldatakse nutu erinevust tavapärasest nutust. Nutu sagedust, iseloomu. Vastsündinu nutab, kui on näljane, tunneb end ebamugavalt, on millestki häiritud. Nuttu võib iseloomustada kui jõuline-kõlav, jõuetu-virisev, halisev-oigav, kiljuv, oiglev. (Kallas jt
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu
protsessi kaunistavad keha, eri rahvaste maailma. Alguses sõna "tätoveering" seostati protseduuri läbi Tahiti. Maoori elavad UusMeremaa, kunsti tätoveerimine püha riituse. Maoori tätoveering viis erineb tavalisest esinemine eriline vastuvõtt punktisüsteem nahka. Tattoo nahal lõigatakse peitliga asemel punktsiooni. Valdav idee tätoveering maoori on selge helix katab näo, tuharad ja jalad meeste maoori. Naised olid tätoveeritud huuled, lõua, ja erijuhtudel, kaela ja selja. Otsmiku ja templid ka osaliselt katta muster. See on üks põhilisi helix kasvab erinevaid nikerdatud spiraalid. Võib ainult imestada, kuidas kaasaegne maoori võib kujutada selliseid keerulisi arvud, arvestades, et nad on endiselt kasutades tükk süsi või sobiva kuju lõikamiseks varras tätoveering. Tasapisi sõna "tätoveering" jagati enamikus Euroopa riikides, millega kohandatakse eri keeltes ning täites nisi sõnavara täpselt määratletud teemaga
· Ülaltsöödud · Altsöödud · Ründesöödud · Söödud laskumisega. Ülaltsööt Tehnika: stardiasend -> liikumine ->peatumine söödu lähteasendisse ->söödu sooritamine ->üleminek uuele tegevusele. Ülaltsöödu lähteasend- on püsiv ning tasakaalustatud. Õlgade laiune harkseis, üks jalg veidi eespool, raskus ees oleval jalal, jalad põlvist veidi kõverdatud, ülakeha kergelt ette kallutatud, küünarliigesest kõverdatud käed silmade kohal otsmiku ees. Iseloomulik on faasilisus: 1. Ettevalmistav faas- käte liikumine pallile vastu. 2. Põhi-ehk tööfaas- palli ja sõrmede kokkupuude, palli liikumishoo pidurdamine ning pallile uue liikumishoo pidurdamine ja suuna andmine. 3. Palli saatmine kätega, minnakse üle uuele tegevusele. Tehnika: · Randmed- on söödu sooritamisel amortisaatorid ja regulaatorid. Peatatakse palli hoogu ning antakse nõrgale pallile hoogu juurde.
kuid kurrud on koondunud lauba keskossa. Suu on paokil, huuled pingul. Viha alla kokku surutud kulmud, nende vahel vertikaalsed jooned. Pingul nii üla- kui ka alalaug. Vastikus- kulmud on alla surutud, põsesarnad kõrgemale kerkinud, nina krimpsus. Rõõm otsmik on sile, silmanurga all on väikesed kurrud. Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Kurbus kulmud on kerkinud nii, et otsmiku keskele juustepiiri lähedale moodustub kolmnurga kujutis, suunurgad on all ja huuled võivad võbiseda. PILK Silmavaatest võib palju välja lugeda. Pilguga võib flirtida, hoolivust väljendada, võimukust demonstreerida, abi paluda, nõutust üles näidata. Pilk annab olulist infot inimeste omavahelise suhtluse kohta. Eriti võetakse seda arvesse filmide tegemisel, kus näidatakse just pilkude keeles inimeste tundeid ja vastastikuseid suhtumisi: kiindumust, viha, teesklust.
Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised(tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis). Aju struktuurid nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju
- poolkerasid eraldab fissura longitudinalis cerebri PALLIUM – MANTEL - moodustab poolkera ehk hemisfeeri perifeerse osa - välispinnal vagudega piiratud käärud ja sagarad Lobi cerebri - otsmikusagar – lobus frontalis - kiirusagar – lobus parietalis - oimusagar – lobus temporalis - kuklasagar – lobus occipitalis - saaresagar – lobus insularis Piirid - Sulcus lateralis (B8) koos ramus posterior’iga (B9) eraldab superolateraal pinnal otsmiku- ja kiirusagarat oimusagarast - sulcus centralis (B10) otsmiku- ja kiirusagara piiril algab mediaalpinnalt ja lõpeb superolateraalpinnal lateraalvaost veidi kõrgemal - sulcus parietooccipitalis (D11) eraldab mediaalpinnal kukla- ja kiirusagarat superolateraalpinnal piirab kuklasagarat nimetatud vao mõtteline jätk – ulatub incisura preoccipitalis’eni (B12)
Ajukolju ümbritseb koljuõõnes paikneb peaaju. 29 luud kuulub kolju koosseisu. Kuklaluu ajukolju alumises, tagumises osas. Kuklaluud läbib suur mulk, see ühendab seljaaju ja peaaju. Kiilluu ehk põhiluu paikneb risti kolju põhimiku keskel. Oimuluu paarilised luud ( paiknevad kuklaluu, kiilluu ja kiiruluu vahel ) Otsmikuluu ehk laubaluu paikneb ajukolju ees osas. Kiiruluud on paarilised lameluud. Paiknevad otsmiku ja kuklaluu vahel. Sõelluu asub ninaõõne seintes. Näokoljuluud. Ülalõualuu paariline luu, hambad kinnituvad. Suulaeluu koosneb kahest luuplaadist, mis on omavahel täisnurga all. Alumine ninakarbik moodustab ninaõõne lateraalse seina ehk välimise seina. Ninaluu paariline, väike nelinurkne luu. Pisarluu õhuke ja õrn luu mis paikneb silmakoopa mediaalses e keskmises seinas ( paariline ). Sahkluu moodustab nina vaheseina.
Hobuseid aretatakse vastavalt teatud tõu nõudmistele, mis viivad erinevatele rõhuasetustele nende kehaehituses. Veohobune, kes peab vedama vankrit või kaarikut, erineb kehaehituselt show-hüppehobusest. Lastele mõeldud ponide puhul on kehaehitus vähem oluline kui looma iseloom ja käitunimine. Kehaehitus HOBUSE KEHAOSAD. Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea koos ninamiku, ninasõõrmete, lõua, otsmiku, kukla ja põskedega; kael kägivao või vaskulaarse soone, kaelaharja ja lakaga; esijalad küünarnukkide, õlavarre, kämblaluude, randmeliigeste, sõrgatsite ja kapjadega; rinnak; õlad ja turi; rinnakorv; kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas, sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad, kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad. HEA KEHAEHITUS
TERVISEPROBLEEMID · Uimasus , unisus , tähelepanu langus · Silmanägemine halveneb · Tööõnnetused ja vigastused · Vaimsed tervisehäired , meeleolulangus , depressioon · Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades · Silmade kahjustus , rõhumine , kipitustunne silmades , nägemisteravuse langus · Lokaalne veresoonte ja närvide kahjustus
● vere hemoglobiinisisalduse alanemine, mis on tingitud erütrotsüütide hulga alanemisest ● Halvenenud imendumine ● Toitumine – rauavaene dieet ● Raua kadu seoses verejooksudega – nt fertiilses eas naistel menstruatsioon ● Rasedatel ja imetavatel naistel rauavajaduse suurenemine Sümptomid: Kahvatus, väsimus, hingeldus, peavalu-ringlus, ärrituvus, õhupuudustunne, madal RR, lõhed suunurkades, söögiisu vähenemine või puudumine, peavalu otsmiku piirkonnas, haprad murduvad küüned, isu ebatavaliste asjade järele(kriit, tsement, jää, ajaleht, tikud jm). Ohtlikkus: · Raskel aneemial (Hgb alla 80 g/l) võib olla hüperdünaamiline tsirkulatsioon, tahhükardia; kahinad südamel; südamelaienemine. Hiljem võib esineda südamepuudulikus, mis võib olla kiire transfusiooni korral fataalne. · Rauapreparaatide liigtarvitamine. 3. Mis on hemolüütiline aneemia?
Keskajus asuvad automaatsete liigutuste ja orienteerumisreflekside keskused. Vaheajus paiknevad muu hulgas koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi, autonoomset närvisüsteemi ja emotsioone kontrolliv hüpotalamus. Limbiline süsteem, aju funktsionaalne osa, reguleerib emotsionaalset käitumist. Otsaju on seotud kõrgema närvi talitlusega. Ajukoores eristatakse 4 sagarat -- otsmiku-, kiiru-, oimu-ja kuklasagar -- ning 3 liiki välju: motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad. Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingimatuid reflekse, mis on kaasa sündinud, ja tingitud reflekse, mis kujunevad elu jooksul. Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on 2 närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded
seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores otsaju suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras,
o Dilateerunud pupill terminaalne seisund või surm · Kuju · Reaktsioon valgusele · Pupilli diferents normaalselt mõlemad pupillid võrdse suurusega. Teatud patoloogiate korrale tekib pupillide suuruse erinevus ehk pupilli diferents. 5. Meningism ja selle komponendid Mittepõletikulistest teguritest põhjustatud ärritusseisund. Peavalu pidev, püsiv, ühtlase intensiivsusega ja haarab kogu pea. Mõnikord piirdub otsmiku-, kukla- või oimupiirkonnaga. Põhjuseks haiguslike tegurite poolt ajukelmete ja nende veresoonte valuretseptorites esilekutsutud ärritus. Oksendamine kelmete ärritusnähtude puhul esineb tüüpiliselt nn tsentraalne oksendamine, mida iseloomustab eelneva iivelduse puudumine. Valguskartus (fotofoobia), kuulmise- (hüperakuusia) ja naha ülitundlikkus (hüperesteesia) patsient eelistab lamada kinnisilmi. Kuulmise ülitundlikkuse korral ei talu patsient valjut kõne, muusikat, müra
juhtivaks põhjuseks lääne tsivilisatsioonis. (Eesti Karskusliit, 2016) Joonis 1. Tüüpiline FAS sündroomiga imik (2016) 7 2.4. Alaealised ja alkohol Inimese aju areneb kuni 25. eluaastani ning eriti oluline areng toimub vanuses 12-25 aastat. Alkoholi mürgine toime kahjustab tõsiselt närvirakke, eriti kahjulikult mõjub see otsmiku- ja oimusagara piirkonnale, mis eelmainitud vanuses kõige rohkem areneb. Mis puutub tarbimisse, siis noorte jaoks on alkoholi tarbimine palju raskema kuluga kui täiskasvanute jaoks. Juba veidi aega peale joomist tekib iiveldus ja oksendamine, mis on keha kaitsereaktsioon alkoholi väjutamiseks maost. Samuti tõuseb alkoholitase veres noortel palju kiiremini ning selle verest eemaldamine võtab samuti kauem aega, seega on suurem risk alkoholimürgitusele. (Alkoinfo,
erinevatelt piirkondadelt) · Somatosensoorne keskus sellese projekteerub kogu keha puutetundlikkus ja propriotsetiivne ehk süvatundlikkus (pärineb lihastelt, liigestelt ja kõõlustelt). Asub tagumises tsentraalkäärus. Vasakusse tsentraalkääru tuleb paremalt tundlikkus ja vastupidi. · Haistmiskeskus - asub mitmes ajupiirkonnas, osa nn. vanaajus ja osa paleokorteksis. Need on peaaju koore osad, mis kõige esimesena peaaju koores moodustusid. Nad jäävad otsmiku sagarate kõige alumisse ossa. Haistmisaju kannab ka rhinencephalon'i nime ja üksikud selle osad kannavad hippokampuse nime, prepirformne koor, mandeltuum- ajukoore osad. Neil on ühendus hüpotaalamusega. Emotsionaalset käitumist tekitavad haistmiskeskused. · Maitsmiskeskus - Paikneb tagumises tsentraalkäärus, sinna tuleb tundlikkus keelepiirkonnast. Pinsula- justkui eraldi saarekene keset rakke, osa sellest tundlikkusest jääb just pinsula piirkonda
Püstise kehahoiakuga. Õigem on Aafrikas pärit isendi kohta öelda Homo ergaster ja Aasiast leitud kohta öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane(Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju, mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu vanus tehti kindlaks 15 aasta tagasi: fossiilid on 1,6-1,8 miljonit aastat vanad. Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest
· Oimu- ehk temporaalsagar: on külgmine osa kummastki poolkerast ja kujutab rendast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoole oimusagar on esmase inimeste jaoks suulise kõne mõistmise kesksus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon. · Otsmiku- ehk frontaalsagar: selles paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor. Frontaalsagara tagumist tsentraalvao ette jäävat osa nim pretsentraalkääruks ja see on spetsialiseerunud motoorika kontrollimisele. Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt süsteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja. Prefrontaalsagara üldiseks funktsiooniks peetakse eksekutiivsete ehk täidesaatvate
Viimase limaskestas leiduvad lümfoidse koe kogumid - paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid - mikroobide tõrjeks. Neelus toimub õhu- ja toiduteede ristumine, mida reguleeritakse suulaepurje (suleb ülemised hingamisteed) ja kõripealise (suleb sissepääsu kõrisse) abil. VÄLISNINA nasus externus Koosneb ninaluudest, ülalõualuu otsmikuluumistest jätketest, ninakõhredest ja pehmetest kudedest (nahk, lihased). Eristatakse ninajuurt (kinnitub otsmiku piirkonda), ninaselga, ninatippu (-otsa) ja külgmisi osi (ninatiivad). Nina kuju ja suurus varieeruvad individuaalselt. KÕRI larynx Kõri asub kaelal 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Ta on kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre ja suured veresooned, taga - neel. Kõriõõs sarnaneb frontaallõikel liivakellale. Ta on keskosas sissenöördunud kahe sagitaalsuunalise paariskurru varal (kõrikitsus), milledest ülemised on esikukurrud
Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. Prefrontaalkorteks. Kiiru ehk parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine. Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine 2
vastab. (Paju, Raudsik 2007) KUIDAS REAGEERIB AJU STRESSILE? Inimese aju koosneb kahest osast. Sügaval sisemuses paikneb vaja aju e limbiline aju. Selle ümber on moodustunud väline e neokorteksiks (Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese. Tänu ajukoorte kontrollile summutatakse meie see maha loomalikud instinktid. Intelligentne inimene suudab alati ürgsete ajuosade ohjeldamatust maha suruda ja käituda inimväärselt igas olukorras. Aju sisemuses paikneb emotsionaalne e limbiline aju(S. Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti
on väga nõrk ja nähtav ainult hoolikal vaatlusel kõhupool helehall kuni valkjashall ning kõhupool kahevärviline: rinnal lumivalge laik kõhupoole keskosas tumepruun pikitriip (mille suurus ja kuju varieerub isenditi), mille ümbrus on kontrastselt tumepruun koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala otsmiku- otsmiku-karvkatte alguse piiril) harilikult karvkatte alguse piiril) sirge või väga lameda 4 madala sälgu kujuline (V-kujuline) kausi kujuline eeskäpa sisemine tallapäkk muutliku kujuga, eeskäpa sisemine tallapäkk ühtlaselt ovaalne, suhteliselt väike (välimise päkaga võrreldes) ja suhteliselt suur (välimise tallapäkaga võrreldes) ja
säilitades kontaksti toetuspinnaga või vetrub pöidadel) ründelögi stardiasend on kõrge ja mittepüsiv, kaitsemängus madal dünaamiline ja mittepüsiv. Madalast kõige kiirem. Liigutakse kõikides suundades, tuleb osata kohta valida olla stardivalmis ja kiirelt startida, palli ei tohi kinni hoida, üleshüpe kahelt jalalt lähteasendit võtan enne tehnilise elemendi sooritamist. Ülaltsöödu lähtasendis on käed tõstetud otsmiku kohale, altsöödu lähteasendis on käes seotus ees-all. Liikumisviisid- ühendab sujuvus hea rütm ja tasakaal, toimub jooksusammul mida tehakse pikema maa läbimisel ja erineva tempoga, rist-, juurdevõtu ja väljaastesammuga kasutatakse lühema maa läbimisel ja rohkem kaitsemängus. Juurde ja rist külgsuunas, väljaaste igas suunas. Hüppesamme kasutatakse liikumise lõpetamisel (ründelöök, sulutamine). Peatumine e pidurdushüppesamm
kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia- anomaalia: sõnad ei ole lauses õiges järjek; Neglekt-näeb ainult pool nägemisvälja); Otsmiku e frontaalsagar- Primaarne motoorne korteks(tahtlik käitumine), Premotoorne korteks(kehast tulnud info), Prefrontaalkorteks (mõtlemise plan.) 12. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. närvirakk ehk neuron- Jan E. Purkinje 1837 jagun: Motoorne, Sensoorne, Interneuron . Närviraku ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakk on närvisüsteemi ehitusüksus mille ülesanne on organismis infot edasi kanda
annaabi.ee 
