Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile
---------------(nr....) olid esimesed organismid, keda mikroskoobiga nähti 1 2 3 4 5 6 7 2. Rakuteooria üks alusväidetest on, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Selgitage selle väite paikapidavustjärgmiste rakkude varal: · Neuron - ............................................................................................ · Erütrotsüüt - ...................................................................................... · Lihasrakk - ........................................................................................ · Epiteelrakk - ...................................................................................... · Munarakk - ...........................
The afferent fibers often bring their messages to intermediate nerve cells, or inetneurons, in the brain or spinal cord. These interneurons may transmit the message to the efferent nerve cells or send it on to yet other inetneurons. Typically many thousands of such inetneurons have been 'consulted' before the command to action is finally issued and sent down the path of the efferent nerve fibers. Nerve Cell and Nerve Impulse: The neuron is the simplest element of nervous action. It is a single cell, with three subdivisions: the dendrites, the cell body, and the axon. Dendrites are usually branched. The axon may extend for a very long distance, and its end may fork out into several end branches. Impulses from other cells are received by the dendrites; the axon transmits the impulse to yet other neurons or to effector organs such as muscles and glands. Thus the dendrites are the receptive units of the
WinNN 32 Oskar Liblik Tehis-närvivõrgud • Igal neuronil on sisendkiht ja väljundkiht (võib olla ka varjatud kiht). • Neuron realiseerib mingit funktsiooni Neuroni mudel • Üldine õppimise põhimõte närvivõrkudes on, et lisaks väljundi arvutamisele modifitseeritakse närvivõrku ennast - tavaliselt seoste kaale, harvemini lävifunktsiooni läviväärtust/tüüpi või närvivõrgu struktuuri. .pat ja .tst failid • Treeningandmetega treenitakse närvivõrk vajalikule tasemele ja testandmetega hinnatakse närvivõrgu kvaliteeti, kasutades
¤ Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse konstraktsiooni Närvikude · Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada (selle teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju) · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest · Dendriidid lühemad, mitmeharulised jätked, mis võtavad signaali vastu retseptorilt · Neuriidid e. aksonid pikemad jätked, mis juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse
NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt Rakukeha(tuum jms) Neuron lõpeb sünapsiga Eri tüüpi neuronid: Motoorne(seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged) Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud Neuroneid tekib elu jooksul juurde 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib
Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas
Kolmanda neuroni keha trigonum olfactorius´es, substantia perforata anterior´is, septum pellucidum´is, area subcallosa´s. Kolmanda neuroni aksonid moodustavad: a) stria olfactoria medialis´e, kulgeb ümber corpus callosum´i, lõpeb gyrus dentatus´es, b) stria olfactoria intermedia, läbib fornix´i, lõpeb hippocampus´es, c) stria olfactoria lateralis´e, läbib limen insula, lõpeb uncus gyri parahippocampalis´es. Nägemistee Esimene neuron kepp‐ ja kolbrakud Teine neuron bipolaarsed rakud reetinas Kolmas neuron multipolaarsed rakud Neljas neuron corpus geniculatum lat., colliculus sup. Jätkub radiatio optica Lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas. 4 Maitsmistee
Sisukord Eessõna .......................................................................................................................................2 1. Tehisnärvivõrgud ........................................................................................3 1.1. bioloogiline neuron ja bioloogilised närvivõrgud .......................................3 1.2. tehisneuron ....................................................................................4 1.3. tehisnärvivõrgud ja nende arhitektuurid ..................................................................7 1.3.1. Otsesuunatud närvivõrgud ja mitmekihiline pertseptron ...................................8 1.3.2. Rekurentsed närvivõrgud .............................
kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga. Inimajus on umbes 100 miljardit närvirakku ja iga närvirakk on jätkete abil ühenduses keskmiselt 10 000 närvirakuga. Neuronitevahelised ühendused on erineva tugevusega. Neuronitevaheliste ühenduste tugevus on aga aju töö jaoks määrav. Kui kahe neuroni vaheline ühendus on tugev, viib ühe neuroni töö ka teise aktiveerumiseni; kui ühendus on nõrk, siis teine neuron ei aktiveeru. Aju närvijätkete kogupikkus on võrdne 4-kordse maakera ümbermõõduga. Ajukoor kataks lahtivoldituna ära 20 ruutmeetrise ala. 3 Aju plastilisus Aju maht suureneb sünnijärgselt uute närvijätkete tekkimise arvelt ja peamised juhteteed on lapse ajus tuvastatavad 3. eluaastal, kuid närviringete areng ja täiustumine
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühe...
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale
Radiatsiooni vahendamine radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu Kasutus diagnostikas toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit) · Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti · Linnuteel on 2x1011 tähte · 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite · Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga Ilma sünapsita on neuron "surnud" Neuronite omadused Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali
A. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni B. Närvirakkude üksteisest isoleerimine C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvimürkide toime lõpetamine Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. b. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga? organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2
Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... .....................1 Sisukord........................................................................... .....................2 Närvisüsteem................................................................... .....................3 Närvirakk ehk neuron...........................................................................3 Närviimpulss.................................................................... .....................4 Kokkuvõte........................................................................ .....................5 Kasutatud kirjandus.......................................................................... ....6 2 Närvisüsteem (NS)
Bioloogia 27.04.2012 Närvisüsteem · Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel
SELJAAJU Sandra Lasn Kirke Leming Grey-Maria Lain Anete Saarna Elis Lisete Kostabi Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb
neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine frontaalsagar kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju kukla - e. nägemine oktsipitaalsagar Question 6 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. b. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Question 7 Punktid: 1/1 Millised on antud neuroni osade funktsioonid? akson juhib erutust rakukehast väljapoole dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas Question 8 Punktid: 1/1 Millised ülesanded seostuvad vegetatiivse ja millised kesknärvisüsteemiga?
o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega; jaotatakse traditsiooniliselt selgroogseteks ja -rootuteks o luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure o mandunud organid evolutsioonis taandarenenud, funtsionaalselt tähtsuseta jäänukmoodustis o mittesesoonne sigimine kindlalt määratletud innaaja puudumine o neuriit (akson) närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele o neuron närvirakk; iseloomustavad pikad jätked o närviimpulss elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus lühikeseks ajaks muutub rakumembraani polarisatsioon; impulss kas ei teki üldse või on alati ühes neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem
Vegetiivne: Kehaline: Ahandab silmaava Laiendab silmaava Suurendab süljeeritus Vähendab süljeeritust Aeglustab hingamist Kiirendab hingamist Aeglustab südame- Kiirendab südame- tegevust tegevust Kiirendab Aeglustab seedetegevust seedetegevust NEUROLOOGIA: Arstiteaduse valdkond, mis uurib närvisüsteemi. On tihe kokkupuude sisehaigustega (nt: peaaju vereringe häired, ortopeedia). Neuron närvikoe rakuvorm Neuron TÄNAN KUULAMAST!
-kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni (summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga). Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar:
2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron, sünapsides asuvad retseptorid, mille kaudu neurotransmitterid annavad edasi informatsiooni. 4. Mis vahe on kesknärvisüsteemil ja piirdenärvisüsteemil? Millest need koosnevad? Kesknärvisüsteem koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevadest ajukestadest, KNS ja selle osad võtavad vastu ja töötlevad informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerivad nende tegevust. Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis
a. kirjeldas Otto Deiters seljaaju suurt motoneuronit, eristades esmakordselt kahesuguseid jätkeid, harulisi dendriite kui protoplasma jätkeid ja harudeta tubulaarset aksonit kui telgsilindrit. Hispaania histoloog Santiago Ramon y Cajal tõestas aastatel 1888-1891, et iga närvirakk on eraldi tervik, signaal levib mööda närviraku jätkeid ja selle ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub nende kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi). Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K-
Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit.
Miks? Kõigil on erinev kuid kõige rohkem on pulkjad, niitjad või kruvikujulised. Sest hulkrakseres organismides sõltub rakku kuju ja ehitus sellest millisest koest nad pärinevad. 5. Kui kaua rakud elavad? 6. Millal ja kuidas avastati rakud? Robert Hook kui ta leiutas valgusmikroskoobi ja vaatas kudesi ja avastas midagi uut. 7. Kuidas rakke uuritakse? Valgusmikroskoobide abil 8. Nimeta loomakoed, nende alaliigid ja ülesanded! Tunne koetüüpe piltidelt! Lihas,Neuron,sidekoe epiteekode. Lihas liikumine. Neuron närvi impullss. Sidekoe seob lihase luuga. Epiteekode kaitseb teisi kudesi 9. Kirjelda membraani ehitust! Membraan koosned fosfilipiididest ja valkudest nende masssi suhe on ühesugune. 10.Võrdle aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani! Aktiivseks aniete transpordiks kulutab rakk energjat aga passivseks ei kasuta. Passivsed on vesi mis ise lihtsalt onn nii väiksed , et lähvad läbi. 11
osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Nii analüsaatorite struktuur kui ka funktsioon on väga keeruline. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor; esimine tundeneuroon, mis paikneb alati väljaspool kesknärvisüstemi( lülidevahelised, poolkuujad, spiraalganglionid jne); teine neuron- seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas neuron- suuraju koores. Peale selle analüsaatorite tegevus seotus neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades. Mingis retseptoris tekkinud erutus levib mööda närvikiuga ühenduses olevat esimest neuronit ning lülitub selja- ja piklikus ajus ümber tervele reale neironitele. Erutus jõuab vaheajju ja selat paljusid teid mööda edasi suuraju koorele
· Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja gliiarakkudest · Närvikude areneb neuroektodermist - neuraaltorust ja ganglioniliistudest (vt. embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed
8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: hormoonid, bioloogilised rütmid, kasvamine ja areng, õppimine 12. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 13. Inimese unikaalsuse kriteeriume 14. Kesknärvisüsteemi ehitusest. Peaaju ja selle osas. Seljaaju. Neuron. Neurotransmitterid VASTUSED : 1) Psühholoogia on teadusharu, mis uurib inimese käitumist ja psüühilisi protsesse. 2) Teaduslik psühholoogia : (* Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud, * Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber
63. Õppimine: harjumine, tundlikkuse teravnemine, klassikaline tingimine, operantne tingimine. 64. Inimese unikaalsuse kriteeriume-Sündimine, suremine, õppimine, areng, rääkimisoskus, mõtlemine, paljunemine. 65. Kesknärvisüsteemi ehitus-piklik aju, hingamiskeskus, südametöö keskus, peaaju, seljaaju 66. Peaaju ja selle osad-Suuraju, piklik aju, keskaju, seljaaju, tagaaju, piklik vaheaju 67. Seljaaju. eristatav närvisüsteemi osa, mis paikneb peamiselt selgrookanalis 68. Neuron- ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
seljaaju närvide peaaju tüves III, VII, IX, X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid
to ions. METABOLISM – All physical and chemical processes, necessary for energy transformations, which take place in the organism and in every living cell. MITOCHONDRIA – Small cellular organelles scattered in the cytoplasm, which produce energy for the cell by converting glucose and oxygen into high-energy compounds. MYELIN – Compact fatty material which surrounds and insulates axons of many neurones. NEURONE (U.S. - NEURON) – A type of cell in the nervous system which is excitable, i.e. able to receive information in the form of a chemical neurotransmitter*, integrate it within the cell body and generate an action potential*, which in turn is ‘translated’ into a quantum of a chemical neurotransmitter released into the synaptic cleft. NEUROTRANSMITTER – A chemical substance, which acts as a messenger between neurones. It is produced (synthesised) inside a neurone and released at a
ulatuslikku tasuta Echelon ja kolmanda osapoole pluginaid. 4.2 Arendaja tööriistad FTXL Developer's Kit - Tasuta vahend hoone LonWorks-toega tooteid kasutades FTXL 3190 transiiver lahendus. LNS® Application Developer's Kit Arengumaade jaoks tarkvararakenduste ja tööriistad LonWorks võrkudes. Microprocessor Interface Program (MIP) Developer's Kit Võimaldab toote peamine mikroprotsessor kasutada Neuron ® kiip nagu kaasprotsessor kontrolli võrgurakendustest kuni 4096 võrgustiku muutujad. Mini FX Evaluation Kit - Toetab hindamine LonWorks kontrolli võrgustike kaudu kirjalikult, koostamise ja laadimise rakenduste seadmed varustatud Neuron- protsessoriga. LNS DDE Server - Kasutamise DDE või SuiteLink ühilduv Microsoft ® Windows ® rakendus jälgida ja kontrollida LonWorks võrkudes ilma programmeerimine.
Maitsmine kiirusagar Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Mida kõrgemal on seljaaju vigastus seda vähem infot jõuab ajju. Vist ka variantidega, et millise vigastuse korral on kahju kõige suurem (nimmepiirkonnas, seljapiirkonnast, ristluu..jne Sümbol on asi, mis osutab millelegi muule on kokkulepitud tähendusega on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Neuron Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida Niit Esimene psühholoogialabor kus, millal, kelle poolt asutati? 1879. aastal rajas Wilhelm Wundt Leipzigisse eksperimentaalpsühholoogia labori. Ühtlasi tähistab nimetatud aasta nö. teadusliku psüh algust. Nimeta 6 erinevat perspektiivi Bioloogiline perspektiiv
31. Energiabilanss inimesel. Kust ja millises järjekorras? · Kulutatud ja saadud energia summa · 16-18 a. Tütarlapse ööpäevane energiavajadus on 2300 kcal. · Rakuhingamine. 32. Kust saavad lihased energiat? Lihastel on 3ATP allikat : - ATP varu, mis on lihastes (3. Sekundiks) - ATP varu, mis tekib glükolüüsi käigus (60. Sekundiks) - ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel. 33. Mis on neuron? Neuron on närvirakk. Kannab edasi närviimpulsse. 34. Mitu liitrit on inimese kehas verd? 5 7 liitrit. 35. Lihaskoe ülesanded Organismi liikumine, emotsioonid. 36. Rasvkoe ülesanded · Varuainete kogumine · Kehavõõraste ainete talletamine · Pehmendab lööke · Hoiab organeid paigal 37. Epiteelkoe ülesanded · Katab organeid · Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Kaitseb veekaotuse eest
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse
(eferentsed juhteteed (viimanärvid) ja sihtorganid) Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Närvisüsteemi ülesehituse ja töö üldpõhimõte Neuron: närvisüsteemi ehituskivi { Närvisüsteem koosneb tohutust hulgast { Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemis närvi- ja gliiarakkudest toimuva kommunikatsiooni põhiühik { Erinevate hinnangute kohaselt ulatub { Neuronitevahelised ühendused hoiavad koos
137. Närvikoe ehitus närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. (Vananedes neurogliia hulk suureneb) 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub. 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse alusel: Unipolaarne neuron-kehast lähtub ainult üks neuriit. Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit
3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss liigub sünapsite kaudu, millega närvirakud ühendatud on, ühelt närvirakult teisele. Mis on sünaps? Sünaps asub kahe närvi raku või närviraku ja organi vahel, see võimaldab närviimpulsi edasiliikumist. Sünapsi sees on virgatsained, organellid, impulsside vastuvõtjad. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus, mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV'ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina. Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole. 4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Peaaju kolmetine jaotus:
imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Central_nervous_system.svg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Brain_animated_color_nevit.g if http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Neuron-no_labels.png LÕPP
...............................närvisüsteem närvid .............................................. 2)Seleta mõisted: närvirakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale. Koosneb rakukehast ja jätketest a) Neuron ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................ organismi vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. b) Refeks ....................................................................................
Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni. Sünaps - koht kus toimub erutuse ülekanne 1 neuronilt teisele v neuronilt elundile (jätkelt jätkele v jätkelt rakukehale)
Värbkakk Kassikakk Kodukakk Kassikakkude arvukus väheneb, on looduskaitse all, teda kutsutakse öökulliks, arvukus 2003.aastast alates on vähenenud kaks korda, sest toidulauad on väiksemad, on kolinud rannikualadele-toituvad veelindudest, teevad pesa maapinnale, arvatakse, et Eestis on 120 kakku. ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Molekulaarne- biomolekulid(sahhariidid) 2)Organell- ribosoomid, kloroplastid 3)Rakk- neuron 4)Kude- lihaskude 5)Organ e elund- Süda 6)Organsüsteem e elundkond- hingamiselundkond 7)Organism- koer 8)Populatsioon- kased kaasikus 9)Liik- harilik jugapuu 10)Ökosüsteem- Variku mets 11)Biosfäär- kogu maailma elustik ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1)Liik: hunt 2)Perekond: Koer 3)Sugukond: Koerlased 4)Selts: Kiskjalised 5)Klass: Imetajad 6)Alamhõimkond: Selgroogsed 7)Hõimkond: Keelikloomad 8)Riik: Loomad ELUSLOODUSE RIIKIDE VÕRDLUS A)Taimed: fotosünteesivad Seened: ei fotosünteesi
Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga SUURAJU koor on tehtud tahtliku tegevusega, see
2 TÄPSELT samasugust rakku 4 ERINEVAT rakku Somaatilised rakud Gameedid Faase 4 Faase 4+4 Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu
valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks. Autonoomse närvisüsteemi osa parasümpaatiline närvisüsteem avaldab siseelunditele peamiseltfunktsionaalset mõju: stimuleerib seedenäärmete talitlust, kusepõie seina lihaste kontraktsiooni ja sulgurlihaste lõõgastust. Parasümpaatilise närvisüsteemi toime veresoonte lihastele, bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule. Neuron, sünapsid. 10% närvirakke e neuroneid=hallaine (1011 rakku suuraju koores, sünniks neuronite arv lõplik). 90% gliiarakud=valgeaine (1012 suuraju koores, armkude moodustub gliiarakkudest). Gliia=tugielemendid, moodustavad müeliini. Sünapsid e neuronite ühendused – neuronid ühenduses sünapsi kaudu, närviimpulss ei vähene edasi kandudes, impulsi ülekanne keemiline,neurotransmitteri abil. Transmitteri süntees toimub presünaptiliselt
annaabi.ee 
