Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback on öelnud, et Jumala mõiste tuleneb inimese sõltuvustundest: inimesed vajavad karmis maailmas lohutust. Marx arvab aga, et usk on oopium rahvale. Nietzche seevastu, et Jumal on surnud. Freud arvab, et religioon on neuroos. Kristlik- ontoloogiline tõestus: Mul on idee täiuslikust olendist. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine. Järelikult täiuslik olend eksisteerib. Kausaalne- Mis põhjustas asjade olemise? Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T
loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ümbritseva maailma kohta. Edasi liikudes jõudsime grupini, kes oli giidiga ekskursioonil,
Ateist Karl Marx sõnas, et kristlik jumala kujutis on väljamõeldis.) Tänapäeval oleme harjunud mõtlema, et jumala olemasolu on võimatu tõestada. On olemas 4 klassikalist jumala tõestamise viisi. · Ontoloogiline tõestus. Eeldus, et on olemas idee täiuslikust olendist. Tema juurde kuulub olemine. Järelikult saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib (Anselm of Canterbury). · Kausaalne tõestus. Mis põhjustas asjade olemise? Keegi pidi alguses juba olema, peale keda kõik muud asjad tänaseni tulid. · Jumala geneetiline tõestus. Mis paneb asjad liikuma? Nt miks liigub Kuu ümber Maa? Suur pauk? Ehk lõi selle jumal. · Kosmoloogiline tõestus. Kuidas on võimalik, et niisugune korrapärane on tekkinud? Kuidas see juhtus? Nt inimese silm on võimeline nägema, see on loodud eesmärgiga, see ei ole juhuslik.
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument
ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni (nt. mormoonid) LOODUSUSUNDID Levik ja arv: ligikaudu 4% maailma rahvastikust, üldarv u 280 miljonit. - Aafrikas 10% - Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased - Okeaania saared - Mõned rahvusgrupid Lõuna ja Kagu-Aasias - Austraalia aborigeenid - Põlisrahvad Siberis Loodususindite ühised tunnused: 1. Loodususunditel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis (kausaalne = põhenduslik). Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat jõudu või väge. 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele edasi suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. Tähtsad on teisejärgulised jumalused (nt. viljakusjumalused) 6. Väga tähtsal kohal usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse. 7
· maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus Tehnika kaks tähendust · tehnika on vahend eesmärkide tarvis · tehnika on inimese tegevus tehnika kui seadis - instrumentum Instrumentaalne kui põhjuslik (kausaalne) · causa materialis · causa formalis · causa finalis · causa efficiens Kokkulangevad võlgu või süüdi olemise viisid. aition Poeetiline ja füüsiline Füüsis on poeesis ülimas mõttes. Füsei olemasoleval on esiletoomise puhkemine. Näiteks õie puhkemine õitsemisse tas endas. Käsitöiselt ja kunstiliselt esiletoodul on puhkemine mitte tas endas, vaid teises, käsitöölises ja kunstnikus.
• Dispersioon – on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub. Näiteks kui katseseerias on kõigi katsete tulemus sama, siis katsete dispersioon on null. Mida suurem aga dispersioon on, seda enam erinevad katsete tulemused üksteisest. • Korrelatsioon – on vastastikune seos ehk suhteseos, mis tähistab kahe või enama objekti, sündmuse, olukorra või funktsiooni seost. Korrelatsioon ei pruugi olla kausaalne. • Regressioon – on statistikas juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest. Kausaalne seos olemas. Ökoloogia igatepidisus ja selle mittesümmeetrilisus Mitmekesisus ja koosluse stabiilsus ja invasiivsus Taimede (ja ka teiste maismaa elusolendite) mitmekesisus on ruumis ebaühtlaselt jaotunud. Mida väiksem laiuskraad ja mida ekvaatori le lähedamal asuv vööde, seda rohkem liike.
Seda on võimalik ainult uskuda. Kristlik positsioon: 4 klassikalist jumalatõestuse viisi: 1. Ontoloogiline: Anselm Cantebury'st: · Mul on idee täiuslikust olendist · Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine Järelikult kui on olend, mis on igas mõttes täiuslik ning olemine on üks täiuseid saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument:
1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9. Retroaktiivne-eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. 10. Proaktiivne-eelneva infol on häiriv mõju uue info omandamisele. 11. Retrograadne amneesia-ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 12
teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt. Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega mõjutatakse inimkonda ja pannakse siis sellest (seksist/ seksuaalsusest) rääkima, tehes nende kaudu ka analüüse/ katseid/ kogutakse andmeid: 1. ,,Rääkimapanemise" kliinilise kodifitseerimine 2. Üldine ja kõikjaleulatuv kausaalne postulaad 3. Seksuaalsusele loomuomane latentsuse printsiip 4. Tõlgendamismeetod 5. Ülestunnistuse avaldusest meditsiiniline nähtus Kõigi nende viie tunnuste põhjal, kogu see kontseptsioon viitab sellele, et inimene ise ongi seks. Suurt tähelepanu pööratakse ka pihtimustele (kristliku patukahetsuse algusaegadest kuni tänapäevani on seks teema number üks), ülestunnistustele (on diskursuserituaal) ja
sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 11. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 12. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut pigem eemalolev. Kausaaleetikas on N mõttekäik. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Hea ja kurja suhtes on N neutraalne. Vooruslike tegude motivatsioon need on kogustuslikud, sest ükski tegu ei jää tasumata. Inimese roll on püüelda väljapoole põhjus-tagajärg seost. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Ei arvata objektiivselt, et maailmas midagi kurja eksisteerib.
1) Tõlgendamine ulatuse järgi a) Sõnasõnaline e. adekvaatne b) Kitsendav või laiendav 2) Tõlgendus võtete järgi a) Grammatiline e. keeleline b) Süstemaatilis-loogiline c) Ajalooline d) Teleoloogiline e. eesmärgipärane 3) Juriidilise tähenduse järgi a) Ametlik e. ofitsiaalne · Normatiivne · Kasuaalne b) Mitteametlik Kasuaalne kohtulik, kaasus, juhtum Kausaalne põhjuslik seos tegu tagajärg Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, millest osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussuhte objekt on nähtus, millele õigussuhte subjektide õigused/kohustused on suunatud. Õigusvõime on isiku võime omada ja kanda kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (algab 18. eluaastast ja lõpeb surmaga) Jaguneb kaheks:
14.temperamenditüübid koleerik-kergesti ärrituv, tundlik, äge melanhoolik-kurvameelne, aeglane, murelik sangviinik-seltsiv,tormakas flegmaatik-tuim,loid,kannatlik 14. alateadvus teadvustamata osa. Halvad kogemused surutakse sinna, siiis on kergem elada. 15. Esmasuse efekt olulisem on see info, mis me esimesena kuuleme või näeme. Põhjus skeemides kui skeem kujunenud, siis uut infot sinna eriti juurde liita ei saa 16. Atributsioon e. põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1
Jürgen Trabant "Elemente der Semiotika" Juri Lotman "Semiosfäärist" Eloid Merrel "This is semiotics" Paul Cobley, Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
13)Kolibakterioosi immunoprofülaktika Kolienteriitide korral vasikatel peab lõpetama piima jootmise, vastasel korral kõhulahtisus süveneb. Ravi jaguneb sümptomaatiliseks ja kausaalseks, kuid mõlemat kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides.
käitumise automaatseks muutumine 2) tekivad spets enesekontrolli oskused/teadmised, mis võimaldamad sama tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted.
erinevad (näit. pikka aega oli valitsev normatiivne e. normikeskne õigusajalugu). Teoreetiline Empiiriline Deskriptiivne Deskriptiivne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse tuvastamine kirjeldamine minevikus minevikus ÕIGUS- (arengutüübid, -seaduspärad) AJALUGU Kausaalne Kausaalne Õiguse seaduspärasuste Õigustegelikkuse seletamine minevikus seletamine minevikus (hüpoteeside püstitamise kaudu) (hüpoteeside püstitamise kaudu) Deskriptiivne Deskriptiivne Õiguse ja sotsiaalse tegelikkuse Õiguse ja sotsiaalse tegelikkuse
................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Isaac Newton sündis 1643. aastal, aasta pärast Galilei surma ja suri 1727. aastal, mil Kant oli juba sündinud. Just sellel, 17.sajandil toimus murrang inimkonna maailmavaates ja mõtlemisstiilis, mis osutus astmeks uue teaduse pöördumatus arengus. Teadus on maailma kausaalne tunnetus, ta avab põhjuslikud seosed, mis ilmnevad maailma mõjutamise, tema ümberkujundamise käigus. Ajalooliseks hoovaks, mis ühitas hetkesse ''praegu'' teaduslikud ideed, mis valitsesid ''enne'' ja juba uued ettekujutused, oli Inglise revolutsioon. See seletas Newtoni-aegse teadusliku progressi sisepinget ja ''tugevat pöördumatust'' 17.sajandi lõpus ja 18.sajandi algul. Newtoni loomingut on nimetatud ''Inglise revolutsiooni peegliks''
kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida – st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile funktsioneerimise ja arengu suunad. Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. See võib toimuda kahel viisil: Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
Õigustatuse tingimus seisneb selles, et usk peab olema õigustatud ehk peame uskuma õigetel alustel. Oletame, et ma usun, et A on haige ja et see on tõsi. Aga kui minult küsitakse, kust ma oma teadmise olen saanud, ütlen, et ma nägin und, kus tundmatu hääl ütles selgelt: A on haige, siis see ei saa olla , sest hääled unenäost või kuulujutt ei saa olla teadmise õigustuseks. 27.Mis pakkus välja kausaalne teadmisteooria? Kausaalne e põhjuslik teadmisteooria pakkus välja et S teab, et p, siis ja ainult siis kui: · P on tõene · S usub, et p · S on õigustatud uskuma et p · P põhjustab S-i uskumuse, et p 28.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil Kas leidub teadmiste juhtum, kus pole kas tõesust või uskumist või õigustatust? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist? Vabadus I? 29
isiklikku territooriumi ja mõjuvõimu. Arvatavasti võis sarnane protsess toimuda ka siinsetel aladel. Alates 11. sajandist ilmuvad kristlikud hauapanused (ornamendid, keed). 12. sajandi lõpupoolest on leitud ida-lääne suunalisi laibamatuseid. Valjala kirikusse on sõna otseses mõttes ,,kivisse raiutud" kohalikud ülikud, milles võib näha kohaliku eliidi otsest osavõttu kirikute rajamisel. On oletatud, et osa Saaremaa ülikuid võis olla juba enne võõrvallutust ristitud. Järgnev kausaalne oletus oleks, et sarnaselt Põhjamaadele, kus alamad võtsid peale valitsejat ristisu vastu, võtsid ka Saaremaa vanemate/kuningate ülejäänud piirkondlikud alamad selle üle. See on muidugi ilmselge oletus, kuid mitte võimatu. Toompea mäele saabusid endised Iru linnuse elanikud 11. sajandil, kes jätsid oma vana elupaiga maha. Siia rajasid nad uue Lindanise nime kandva linnuse. Uuemad maa geoloogilised uuringud tõid päevavalgele suure maa-aluse järve, mis oli Iru kandis sellel ajal
sekundaarne tähendus eksistentsi lõpp - surm 12. Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist. 13. Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest) Inimväline absoluut on pigem eemalolev. Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on mingi tulevase sündmuse osapõhjus. Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on kujutlus sellisest
14 32. Loovuse komponendid juhtimises 33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid 34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid 16 36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused 17 37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises 38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele 18 39. Väärtused kui käitumise kujundajad 40. Isiksusejoonte mõju tööle 41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid 19 42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid 43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid
üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen. 20. Mis on stereotüüp, projektsioon, kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide. Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned. Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks. Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine "mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha", "minust ei saada aru" jne.
Pole alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub ka tulevikus.Kahe piljardikuuli vahel toimuvat pole meil võimalik tajuda. See on üksnes nednevaheline nähtus.Inimestena oleme niivõrd harjunud sellega, et üks asi järgneb teiseleInimese uskumustesüsteem põhineb harjumusel ja taval.Miks usume, et tuli annab soojust ja vesi värskendab? Selle pärast, et meie jaoks on lihtsalt raske teisiti mõelda.Põhjuslikkus on reaalne vaid uskumustes ehk arvamustes. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi, nad võivad küll kattuda, kuid meil ei saa eales olla sellest kindlat teadmist.Tegelik reaalsus jääb kättesaamatuks, on vaid reaalsus meie jaoks, mis põhineb harjumusel ja taval.
· vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine
veendumus, et tõde on tõlgendus süveneb, välispidiselt mõõdetav. otsib seletusi (nt. Blondiininaljad) asjadele. Deduktiivne uuring Induktiivne- algab algab teooriast ja mingist kontrollitakse praktikas elujuhtumist ja Kausaalne- välispidine lõpuks luuakse Fakt oma teooria. Teleoloogiline- Rutiin seespidine Kellele ei meeldi Tähendus kirjutada Seiklus
· vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged tulemuslikkuse standardid · normatiivne käitumine ja välimus III Saavutusvajadus ja ühiskond kooliõpikud ja elatustase IV Saavutusvajaduse treening · eduelamus · vastavus enda eeesmärkidele · kujutlus edus · seotus väärtustega · mina-pilt · enesekindlus V Edu ja ebaedu kausaalne atributsioon sisemine-välimine, stabiilne-ebastabiilne Omistatud põhjused: · Võimed sisemine ja stabiilne · Pingutus sisemine ja ebastabiilne · Ülesande raskusaste väline ja stabiilne · Juhus väline ja ebastabiilne VI Individuaalsed erinevused Kõrge saavutusvajadus · sisemine atributsioon · ebaedu kutsub esile intensiivse negatiivse emotsiooni Motivatsioonilised strateegiad · ebaedu vältimine
Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid) Peirce'i kategooriad:
jne). 2 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2. Õigusnormid ja õigussüsteem 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles seisnevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
omaltpoolt midagi juurde lisada. Tõlgendamine on vajalik selleks, et jõuda ühtlasele arvamusele, kuna iga üks saab erinevalt aru. Tõlgendamise liigid Eristatakse ametlikku ja mitteametlikku tõlgendamist. -Ametliku juurde kuluvad: Audentne- see kes normi loob, see ka paneb normi selgituse kirja, kuidas seda normi tuleb tõlgendada ja sellest aru saada Normatiivne- aktis on umbmääraselt aga alaaktis kindlalt seletatud Kausaalne- kohtulik tõlgendamine ehk kohtunik ütleb mis on konkreetne vastus selle normi sisuks. Ametlik tõlgendus vormistatakse tõlgendamisaktina, mis ei loo uut positiivset õigust, kuid seal väljendatud seisukohad on siduvad õigusnormi rakendajale – st peab ta peab sellest lähtuma omapoolse tõlgendamise käigus. Ametliku tõlgendamise alaliikideks on: audentne, normatiivne ja kausaalne tõlgendamine.
Kui aga käsk oli antud volituste piiride ületamisega või vorminõuetele mittevastavalt või oli see ilmselt kuritegeliku sisuga, siis vastutab käsu täitja. Objektiivse külje mõned elemendid on teatud üldistatuse astmel universaalse tähendusega kõigi õigusrikkumiste jaoks ja need tuleb tuvastada alati igal konkreetsel õigusrikkumise juhul. Need objektiivse külje elemendid on: teo õigusvastasus; kahjuliku tagajärjega tegu; kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. Teo keelatus (õigusvastasus) väljendab tema kahjulikkust ühiskonnale. On õigusrikkumisi, kus tegu oma olemuselt on ise ohtlik kahjulike tagajärgede saabumise reaalse ohu tõttu. Sel juhul seisneb õigusrikkumine teatavast keelust üleastumises ja isik võetakse vastutusele eeskirjade (liikluseeskirjad, tööohutuseeskirjad jms) rikkumise eest, ilma et selleks oleks nõutav reaalne kahjulik tagajärg.
Kausaalsuse kriitika: Kogemus sünnib teatud hetkel, tähelepanek teatud asjade seisust on seotud teatud ajahetkega ja tekitab meis just sellele vastavad muljed. Meil pole mingisusgust alust väita, et see, mis toimus minevikus, toimub tingimata ka tulevikus. Näiteks päikesetõusu puhul ei saa me kuidagi kindlaks teha, et ta ka tulevikus igal hommikul tõuseks, see seaduspärasus on pigem meie uskumus. Seega kausaalsuse on inimene ise loonud ning lõppkokkuvõttes põhineb see usul. Kausaalne tagajärjesuhe on mõistuse looming, mis põhineb harjumusel ja taval. Tegelikult kõik reeglipärasused ja seaduspärasused on Hume'i arvates inimese mõistuse looming. Maailm sellisena nagu meie teda kogeme ja maailm sellisena nagu ta on, seisavad teineteisest eraldi. Induktsiooniprintsiibi kriitika: Kui A ja B on esinenud koos piisav arv kordi, siis juhtub A alati siis, kui juhtub B
Tunded sünnivad suhtlemises. (Goleman, Forsberg) Partneritaju. See, mida inimene tajub välisest maailmast, on seotud tema varasema suhtluskogemusega ja taju-süsteemi iseärasustega. Inimene omistab tajutavale kindla tähenduse ja otstarbe. Taju on valiv ja tajul on piirid. Partneritaju mehhanismid: · stereotüübid - kuna tajul on piirid, siis puuduvate detailide kohta hakkab inimene tegema ennatlikke järeldusi · põhjuslik omistamine (kausaalne atributsioon) - kui inimene tajub erinevusi, hakkab ta teatud tunnuste järele omistama käitumise põhjusi · projektsioon - inimene kannab oma minevikututtavate ise-loomuomadused ja eelmiste suhete kogemused üle uutele EQ emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda meis tekkivaid tundeid ja oskus neid tundeid reguleerida. EQ koosneb 5-st osast: x Eneseteadlikkus- oma tunnetest aru saamine ja nendel vahet tegemine.
Õigusõpetuse enesekontrolli küssad Lk 57, pt2 1. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Sotsiaalne reguleerimine – inimeste käitumistele piiride käitumisele piiride kehtestamist ning indiviidide ja nende gruppide sotsiaalsete suhete korrastamist. 2. Milles esinevad normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused teineteisega võrreldes? Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine – inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Probleem lahendatakse selle juhu kohta antud ettekirjutuse järgi. See võimaldab arvessevõtta iga isiku või olukorra eripära. Puuduseks: selle probleemi lahenduse leidmiseks tuleb läbitöötada suur hulk situlatsioone. Selle meetodi puhul ei ole tagatud võrdse kohtlemise põhimõte koristuste korraldamisel.
(esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine), tulemuste esitamine (tellijale antakse kõik vastavasisulised materjalid). 20. Turu-uuringute klassid. Sondeerivad e. ekploratiivsed uuringud (teisendada ebamäärane probleem piiratud tööhüpoteesiks), kirjeldavad e. deskriptiivsed uuringud (iseloomustada probleemi põhjustada võivaid mõjureid), põhjuslike seoste uuring e. kausaalne uuring (võimaldab kindlaks määrata nähtuste vahelisi seoseid). 21. Tarbija ostukäitumise mõjurid (turunduse, keskkonna, psühholoogilised, individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud,
Pärimisõigus; Tsiviilmenetlusõigus; Perekonnaõigus. AVALIK ÕIGUS: Riigiõigus; Rahvusvaheline õigus; Finantsõigus; Kriminaalõigus; Haldusõigus; Kriminaalmenetlusõigus; Haldusmenetlusõigus. Avalik-õigusliku õigussuhte struktuurielementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt. Sellise õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituted ning institutsionaalse aparaadi juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus, aga ka õigusloome ning õigusemõistmine: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord. Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi suhet rahvaga ning selle elemendi paigutust riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ülesanded, õigused, kohustused, vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi põhiülesannet, milleks teda vaja, mis
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool ...
·Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat. Näiteks käsitööliste ühendused. ·Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt. Näit igasugused litsentsid, maksud Sotsiaalne reguleerimine ·Tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. ·Võib toimuda kahel viisil: ·Individuaalne ehk kausaalne reguleerimine ·Normatiivne reguleerimine Individuaalne reguleerimine ·Inimeste käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil. Normatiivne reguleerimine ·Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktide või subjektide suhtes. Sotsiaalne norm ·Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil.
2. Täiuslikkuse juurde kuulub ka olemine- olemine on üks perfektsioone, üks täiusi- iga asi eelistab olla ja alati on parem olla kui mitte olla. Kui on olet, kes on igas mõttes täiuslik hing, saame tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib, sest tema juurde kuulub täius eksistents. Thomas Aquino'st- jumal on ainus lihtsubstants- olemuseks ongi olla. Olemuseks ongi olemine ise. · Kausaalne tõestus Mis põhjustas asjade olemise? Lõpuks jõuame välja jumalani. Miks mina olen? Minu vanemad on. Nemad on, sest nende vanemad on... Ja lõpuni välja minnes jõuan, et keegi pidi looma esimesed asjad. · Kineetiline tõestus Mis pani asjad liikuma? Miks liigub kuu ümber maa? Maa ümber päikese? See tuli mingitest jõududest, mis olid mateeria tükkidel. Lõpuks küsimuseni välja Mis tekitas suure paugu? Mis pani selle liikuma
Viimatisuse efekt e viimane mulje : millest on suhtlemisel edaspidi võimalik soovi korral jätkata. Hilisem mulje jääb mõjutama otsustusi. Haloefekt Keskse tunnuse väljaselgitamisel hakkab see mõjutama teiste tunnuste omistamist s.o haloefekti. Inimesele on omane piiratud info alusel ulatuslike järelduste tegemine, kusjuures - teiste tajumisel on suurem rõhk mitteverbaalsel infol - teiste liigitamisel toetutakse kogemustele, stereotüüpidele (tähtkujud) Kausaalne atributsioon e põhjuslikkuse omistamine F.Heideri käitumispõhjuste tasandite klassifikatsioon: - inimest peetakse vastutavaks kõigi tema käitumisega seotud tegude eest. - inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, milles ta vahetult osales. - vastutus atribueeritakse (omistatakse) vaid neile tegudele, mille taga järgi oskas inimene ette näha. - vastutus tuleb kõnealla vaid sihipäraselt ettekavatsuslike tegude puhul.
,,monaadidest" Monaaditeooria on üks kuulsamaid terviksüsteeme filosoofias, tegelikkuse üldliigendus, selle idee on esitatud artiklis ,,Monadoloogia". See on näide kuivõrd absurdne ja häbematult irdunud argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofiline spekulatsioon. ,,Monaad"- vähim vaimne alge, millest koosneb maailm. Nad on ,,metafüüsilised punktid", tajumisvõimelised olemisüksused. Monaadid on jagamatud vaimsed alged, neid on ääretult palju. Monaadide vahel puudub kausaalne(põhjuslikkus) vastasmõju. Nad moodustavad maksimaalselt korrapärase terviku. Mis iseloomustab monaade? Jagamatus, ei koosne teistest substantsidest - tal on oma sisemine struktuur- n.ö. terve oma maailm.Monaadid moodustavad astmestiku.Nad on oma võimetelt erinevad, olgugi et neil on põhimõtteliselt ühesugused hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on oma maailm. Monaadid on hingelist laadi, nende sisemist loomust
ole tegelaskõne: autori nimi, pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, tegevusaeg ja -koht, ees- või järelsõna. Näidend algab ekspositsiooniga, et me oskaks näidendis orienteeruda. Funktsioonid: 1) juhatada sisse praegusse olukorda 2) tegevus käima lükata 3) anda infot eelloo kohta. 43.Võrrelge klassikalise vormiga draamat avatud vormiga draamaga. Klassikalise vormi puhul on olulised range ülesehitus algusest lõpuni, aja-, koha- ja tegevustiku ühtsus (üks tegevusliin, kausaalne seos, suletus). Avatud vormi puhul ei peeta koha- ja ajaühtsusest kinni, stseenid vahelduvad kiiresti ja hüppeliselt, tegevusühtsus ei kehti, lõpp ja algus pole selged. 44.Mida tähendavad näitemängu puhul kolm ühtsust? · ajaühtsus - tegevustik olgu surutud kokku maks 24 tunnile · kohaühtsus - välditagu tegevuskoha vaheldumist (Kohaühtsust Aristoteles ei maini, seda tegi esimesena itaallane Castervetro 1576 oma
Artitmeetiline keskmine on samas kohas kus mediaan kuna äärmused on normaaljaotusel võrdsed. Mood on samuti keskel ehk seal kus mediaan ja aritmeetiline keskmine kuna kõige suurem sagedus on seal (tipp). Aritmeetiline keskmine = Mood = Mediaan. · Normaaljaotuse puhul on tegu sümeetriaga. NÄHTUSTEVAHELISED SEOSED · Seoste analüüsil baseerub ökonomeetria (majanduse mõõtmine). · Seaduspärasuse jaoks peab seos esinema püsivalt ja korduvalt. · Põhjuslik ehk kausaalne seos. Põhjusnähtus peab esile kutsuma tagajärgnähtuse. PT Põhjuslik tagajärgseos. Põhjusnähtus on tagajärgnähtuse esilekutsumiseks ühtaegu piisav ja tarvilik. Mõju seos üldises mõistes. Mõju on mõlemasuunaline! Põhjuslik seos on alati mingi suunaga, sama ei kehti seoste kohta üldiselt. · Statistiline seos ehk stohhastiline korrelatiivne, mittetäielik seos. Statistilise (stohhastilise) sõltuvusega on tegemist, kui ühe tunnuse Y tõenäosusjaotus (täpsemalt
kahjulik tagajärg. Õigusrikkumise tunnused on: 1.2.1 subjektil peab olema nii õigus- kui teovõime, st. kui pole õigussubjektsust, siis pole ka tegemist õigusrikkumisega; 1.2.2 õigusrikkumine peab olema toime pandud tegevuse või tegevusetuse vormis 1.2.3 tegu peab olema reaalne sündmus; 1.2.4.käitumise akt on vastupidine õigusnormis sätestatuga; 1.2.5 kahjuliku tagajärje saabumine (materiaalne, formaalne) 1.2.6 põhjuslik ehk kausaalne seos selle teo ja tagajärje vahel; 1.2.7 seadusega sätestatud korras tuvastatud süüline käitumine; Õigusrikkumise liigid: a) kuriteod ehk deliktid kus õigussuhte subjektid on oma käitumisega jätnud täitmata kriminaalõigusliku normi keelu või kohustuse. b) üleastumised - millega on rikutud õigusnormi ettekirjutisi ja mis ei ole kuriteod: tsiviilüleastumised, haldusüleastumiseeed, 34 distsiplinaarüleastumised 2
Brahma kehastav loovat, Visnu maailmakorda hoidvat ja Siva purustavat, hävitavat ja taasloovat aspekti. Seda õpetust nimetatakse trimurti. Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline atman ehk inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa). Karma on kausaalne printsiip. Karma määrab in järgmise sansra, mida sümboliseerib pöörlev ratas. Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks ehk dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud. 10. Poliitika Enne seda, kui britid XVIII ja XIX sajandil India vallutasid, kujutas see endast riikide
) Konstruktivaliidsus käib korraga nii konstrukti indikaatorite kui ka konstrukti enda kohta, st näiteks et jälgitud tunnused X1, X2 ja X3 sobivad konstrukti X mõõtmiseks ning X on seotud Y-i ja Z-iga kuid sõltumatu Q-st (kus X, Y, Z ja Q on latentse / hüpoteetilised muutujad, millest igaüks on seotud mingite mõõdetavate tunnustega). Konstruktivaliidsust ei saa iseloomustada ühe numbriga, vaid selle kontrollimine on sarnane teaduslike teooriate kontrollimisega. Kausaalne vaade valiidsusele (Borsboom jt), mida vahel vastandatakse konstruktivaliidsusele. Konstruktivaliidsuse kriitika: konstruktivaliidsuse mõiste on sõnastatud sageli nii segaselt ja kõikehõlmavalt, et võib tekkida küsimus, mis siis maailmas ei ole konstruktivaliidsus. (Kuid see ei takista meil nendest küsimustest selgemalt mõelda.) Psühhomeetrilised mudelid: reflektiivne ja formatiivne mõõtmine; võrgustikumudel (network model)
ülemaailmset positsiooni Nt. Bahaism, mormoonid 4 Loodususundid Arv ja levik Üldarv ~4% 1. Aafrika- eelkõige Must-Aafrika 10% 2. Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased 3. Austraalia aborigeenid 4. Okeaanias 5. Lõuna- ja Kagu- Aastias (mäestikes, saartel) 6. Siberi põlisrahvad 4.1 Loodususundite ühised tunnused 1. Loodusrahvastel puudub looduslik-kausaalne mõtteviis. Inimene oletab erakordsete ilmingute või kogemuste taga peituvat erilist jõudu või väge 2. Religioosne pärimus kandub ühelt põlvkonnalt teisele suuliselt 3. Puudub täpselt fikseeritud õpetus 4. Puudub usundi rajaja 5. Personaalsed jumalad enamuse rahvaste juures puuduvad. Võib esineda looja-jumal, kuid teda ei austata. 6. Väga olulisel kohal on usk loodusvaimudesse ja esivanemate hingedesse 7. Iseloomulikud nähtused on:
Avalik-õigusliku õigussuhte struktuuri elementideks on subjektid, juriidiline kohustus ning objekt (vt teema II). Tulenevalt on avaliku õiguse valdkonna reguleerimise üldobjektiks ning üldesemeks riigi kolm põhitunnust, eriti - avaliku võimu organisatsioon kui õigussuhte objekt (selle õigussuhte sisu: avaliku võimu teostamise instituudid ning institutsionaalse aparaadi juriidiline laad, struktuur, funktsioonid, pädevus, õigussubjektsus, samuti tegu, tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning vastutus, aga ka õigusloome ning õigusemõistmine: vastavad alused, tingimused, juhud ning kord). Tuletagem meelde: Juriidiline laad näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) suhet rahvaga ning kuhu see element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: 1) ülesanded (funktsiooni), 2) õigused, 3) kohustused, 4) vastutuse.
omadusi (N.temperamenditüüpi). 3. Sotsiaalsete tunnuste tajumine tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest. 4. Omavaheliste suhete prognoos :püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil: Domineerimine-allumine Sõbralikkus-vaenulikkus III Kausaalne atributsioon ehk käitumise põhjuslikkuse omistamine B.Weiner: põhjuste omistamise määravad kolm kriteeriumi: 1. Inimene hindab, kas toimunu tuleneb tegutsevast inimesest endast või olukorrast. 2.kuivõrd on käitumine tegutseja kontrolli all 3. kas käitumine tuleneb inimese püsivatest omadustest (nt võimed) või ebapüsivatest (nt juhus), näiteks hinne 0 eksamil (rumal vs rasked küsimused ja vähe aega õppimiseks.
annaabi.ee 
