eredad ja ühtlasi kiiresti muutuvad. • Emotsioonid mõjutavad lapse kogu organismi talitlust. 3 25.02.2018 3 aastane – liigutuslik areng Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised tunnetus- ja õpioskused • Jookseb kerelt . • Sõidab 3 rattalise rattaga. • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib • Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu sammuga. tegevusi täiskasvanu abiga.
· Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, ses...
tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon
tehnika mudelitel, mis olid välja töötatud iga ujumisstiili jaoks. Antud mudeliteeripäraks on see, et nendes on detailselt sõnastatud nõuded ja orientiirid, mis iseloomustavad ujuja peamist liigutustegevust, faaside piirmomente, eraldi iga faasi liigutusi ning liigutuste kooskõlastatust. Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest
lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine
Autismi sündroomiga inimestele; Ajuinsultiga põdenud inimestele; Mõõduka ja sügava lugemis- ning kirjutamispuudega inimestele; Kuulmispuudega inimestele. PIC kasutamiseks on vaja: · saada sümbolist aru · Jätta meelde sümbol ning selle seos eseme, tegevuse või omadusega · Eristada olulist sümbolit teisest · Omada teatud kontsentreerumisvõimet suutma keskenduda ühele tegevusele vähemalt 5 minutiks · Et mälumaht peaks olema vähemalt 5 ühikut · Sooritada liigutuslik tegevus (on võimalik kompenseerida elektri- ja tehniliste vahenditega, kasutada pilguga osutamist jne.) Piktogrammide õpetamine. Õpitud piktogrammide tabel. Nr. sümbol kord Valdab Vajab 1 2 3 + õppimist 1 grupp 1 Laud + + + v 2 Tool 3 Voodi 4 Teler 5 WC 2 grupp 1 Pluus 2 Püksid 3 Kingad
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
Tartu Raatuse Gümnaasium Mälu ja õppimine Referaat Koostaja: Merilyn Martis Klass: 11.b Juhendaja: Tartu 2009 Kasutatud kirjandus: · http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine · http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36731/ opi_yld.pdf · ,,Psühholoogia alused" Juhan Sõerd · ,,Psühholoogia Gümnaasiumile" Tartu Ülikooli kirjastus,2002 · http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.htm · www.dooker.eu/public/Biopsyhholoogia/15.%206ppimine%20ja%20m2lu.ppt Õppimise olemusest Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest. Õppimise definitsiooni võiks sõnastada nii: suunatud tegevus ,mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset püsivad muutused. Õppimine aga psühholoogilises ...
mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib
Terapeutiline harjutus I osa Kordamisküsimused 1) Liikumisravi eesmärk ja ülesanded V: Eesmärk- ravida või ennetada vigastusi, vähendada terviseriske, parandada liikuvust ja lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Ele...
Aju - mälu asukoht Kedagi ei pane tänapäeval imestama, et inimene tungib aatomi saladustesse ja kosmoseavarustesse, muudab kõrbed viljakandvaks, võidab palju häda tekitanud haigused jne. Kõik see on inimese peaaju, mõtlemiselundi tegevuse tulemus. Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval võ...
Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine, mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise (drive reduction) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine. Instinktid on: armastus, hirm, kiivus, sümpaatia ja nii edasi.
Ravikehakultuuri aluseks on inimese liikumisvõime taastamine vastavalt sellele, millise piirkonna vigastusega on tegemist. Kahjuks tuleb aga hoiatada, et alati pole taastumine luumurru järgselt täielik.Nii näiteks võib liigesesisese luumurdude korral jääda liikuvusulatuse piiratus või isegi liigesjäikus. Samuti ei pruugi luumurd paraneda. 3.2. Füsioteraapia Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Füsioteraapia protseduur koosneb: 1. füsioterapeutilisest hindamisest, 2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest, 7 3. teraapia planeerimisest, 4
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Ülle Krigulson Referaat TSEREBRAALPARALÜÜS aines Neuroloogilistehaigustega patsient Juhendaja: Janika Pael Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. Olenevalt sellest, millise aj...
maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt). Selleks et kiirusvõimet efektiivsemalt arendada, on meil vaja teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. See sõltub: närviprotsesside liikuvusest lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest energiavarudest lihases lihaste elastsusest tahtepingutusest tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus
Miks laps ei ole väike täiskasvanu? Kuigi lapsed võivad vahel üllatada meid oma nutikusega ning õpetada vahel hoopis täiskasvanuid, õpetades oma vanemaid kuidas elu nautida, kuidas elada hetkes, kuidas olla vähem diskrimineeriv või kuidas jääda iseendaks, siis tegelikult ei saa lapsi pidada täiskasvanutega samaväärseks. Lapseiga on kõigest üks periood täiskasvanuks saamisel, mille käigus arenevad nii keha kui ka aju. Täiskasvanud mõistavad juba maailmas toimuvat, suudavad iseseisvalt hakkama saada, suudavad mõelda loogiliselt ning mõista kuidas, mis ja miks asjad on nii nagu nad on. Lapsed on ka poliitiliselt võimetud, neil ei ole antud veel kõiki õigusi, seega peavad nad toetuma oma vanematele. Kuna lapsed on väga paljudes asjades sõltuvuses just täiskasvanutest, siis on nende kohustus tuvastada ohud ning asjaolud, mis võivad olla kahjulikud lapse võimele kasvada ja areneda heas tervislikus seisundis....
ulatuslikku muusikateost, mille noote hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu
Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Motoorsete oskuste hilinemine ning aeglane progress ühest arenguastmest teise. Tunduvalt väiksem liigutuslik repertuaar võrreldes tavalise lapsega. Motoorsete oskuste ilmnemine, mis või olla vastuolus normaalarengu põhimõtetega. Ebanormaalsed liigutusmustrid ja põhiliikumise komponentide kombinatsioonid. Ebanormaalne refleksiaktiivsus, mida ei esine ühelgi normarengu etapil. Väljendub liigutuste sooritamisel ebaefektiivne jõupingutus ja kontrollimatu lihaspinge enamkahjustatud kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades.
Hemoglobiin. 100% ulatuses O 2 transport ja teise mehhanismiga 20% CO2 transport. Vereplasmavalgud täidavad samuti transpordi funktsiooni albumiinid. 4) Signaalfunktsioon. peptiidsed ja valgulised hormoonid. Kõhunäärme hormoonid. Insuliin, glükagoon. Insuliin alandab veresuhkru taset ja glükagoon tõstab veresuhkru taset. 5) Retseptoorne funktsioon. A) membraani välispinnal olevad valgulised retseptorid. B) silma võrkkestal olevad valgustundlikud valgud. 6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH regulaatorvalgud, verehüübimisvalgud. b) passiivkaitse valgulised katted vill, suled, soomused, karvad. 8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
kompuutertomograafiline uuring. Oluline on traumajärgselt inimese jälgimine veendumaks, et lühiajaline teadvusetus, unisus, kahvatus, -süütuna tunduvad sümptomid - ei varja verejooksu. Pea trauma järgselt on soovitav mõnda aega pikali olla (sõltuvalt trauma raskusest). (http://www.inimene.ee). 7 3.5. Füsioteraapia Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Füsioteraapia protseduur koosneb: 1. füsioterapeutilisest hindamisest, 2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest, 3. teraapia planeerimisest, 4. sekkumisest (füsioterapeutilised käsitlusmeetodid, mis võivad olla kehaline harjutus,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.....................................................
Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega
märkaks.Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele.Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad . Õppida 4 tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. · Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne
Higi aurustumist keha pinnalt mõjutab oluliselt õhu suhteline niiskus. Õhu kõrge veeaurusisaldus takistab higi aurustumist nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes kehatemperatuur tõuseb, mis jätkuvalt stimuleerib higistamist. Tulemuseks on ohter higieritus, pidevalt higist leemetav nahk, kõrgenenud kehatemperatuur ja halb enesetunne.(Ööpik, 2007) 8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone. See seab mängijatele kõrged füüsilised, motoorsed, psüühilised, tehnika- taktilised nõudmised. Aeroobne vastupidavus on oluline võime käsipallis, kuid ei ole määravaks faktoriks edu saavutamisel, kuna on võimalik piiramatult vahetada mängijaid. Mängu resultaat tihtipeale sõltub liigutuslike tegevuste (petted, hüpped, visked jne.) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemu...
oma mälu tahtlikult treenima. Samuti omandab mälu täiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52) Mõtlemine ja mõtlemise areng Mõtlemise käigus töötab laps ümber infot, mida ta tajumehhanismide kaudu on saanud. See toimub mitmesuguste mõtlemisprotsesside abil. Klassikaliselt jaotatakse mõtlemine järgmisteks tüüpideks: sõnaline, kujundlik ja sensomotoorne mõtlemine. Lapsel tekib arengu käigus kõigepealt liigutuslik mõtlemine. Ükski mõtlemistüüp ei kao täielikult, inimene lihtsalt kasutab neid erineval puhul. Väikelapse mõtlemine on liigendamatu. Ta ei erista üht mõistet teisest ja enamasti ei suuda aju analüüsida või järeldusi teha. Mõtlemine on konkreetne. Väikelaps mõtleb tegevuses, näiteks 3-4 aastane laps tegutseb enamasti katse-eksituse meetodil. Samuti mõtleb ta häälega. Eelkooliealise lapse mõtlemine on piltlik, kujundlik aga siiski- konkreetne.
erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?...................................
a. Afektogeenne situatsioon (konflik) b. Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne. SEADUSES
skisofreeniale). -) Sünaps toimib kui isolatsioon ja kui selles tekib tõrge, võivad tekkida valed reaktsioonid ja haigused. -) Närviimpulsis liiguvad keskmisel kõigest kiirusel 30-40 km/h, mistõttu meie toimingud ei ole kunagi liiga kiired. * Närvisüsteem jagatakse kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne- e. piirnenärvisüsteem (pikad jätked kõik mis jääb pea- ja seljaajust üle). * Seljaaju 40-50 cm pikkune ja läbi selle liigub kõik liigutuslik informatsioon ning teatud lihtsamad käitumisviisid ehk refleksid, mis töötavad ka ilma peaaju tööta. * Perifeerne- ehk piirde- närvisüsteem, mis koosneb pikkadest jätketest ja üldiselt kõigest ülejäänust, mis ei käi pea- ega seljaaju alla. Jagatakse kaheks osaks: somaatiline ja vegetatiivne osa somaatiline on spetsialiseerunud tahtlikke liigutuste ja info vahendamise, aju ning organite vahel, juhtimisele; vegetatiivse ülesanne on teatud organite
· Albumiinid on veretransport, mis transpordib totaineid, vitamiine. 7. Signaalne valkhormoonid · Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset. 8. Retseptoorne funktsioon · Membraanis paiknevad valkreseptorid. · Võrkkesta retseptorvalgud: a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse. · Lihasvalgud aktiin, müosiin. · Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal). 10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim).
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
muutmiseks vastavalt vajadustele milliste reeglite muutustega saab tegevust lihtsustada, huvitavamaks muutu jne. Samuti peab reegleid eakohastama ja muutma ôpetamisel sobivamaks. Selline reeglite paindlik käsitlemine tôstab ka spordi sotsiaalset funktsiooni. Reeglite täpsel järgimisel mitteosalenud lapsed saavad osa vôtta, uute reeglite tôttu saavad lapsed uusi kogemusi, muutuvad spordialad kuni uute alade tekkimiseni. Lastel suureneb liigutuslik loomingulisus peale selliste kogemuste saamist. Siiski on see valdkond millises ulatuses ja kui paindlikult järgida reegleid kooli kehalises kasvatuses endiselt ôpetajate ja spordisotsioloogide diskussiooniteemaks. 35 II. SPORT JA SOTSIALISEERUMINE · Mis on sotsialiseerumine? · Sotsialiseerumise funktsionalismi teooria; · Sotsialiseerumise konflikti teooria;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
