eredad ja ühtlasi kiiresti muutuvad. • Emotsioonid mõjutavad lapse kogu organismi talitlust. 3 25.02.2018 3 aastane – liigutuslik areng Kolmanda eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised tunnetus- ja õpioskused • Jookseb kerelt . • Sõidab 3 rattalise rattaga. • Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja organiseerib • Kõnnib trepist alla ja ülesse juurdevõtu sammuga. tegevusi täiskasvanu abiga.
· Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku
8. Nimeta toiduainetetööstuses kasutatavaid ensüüme. Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik funktsioon, *Signaalfunktsioon, *Retseptoorne funktsioon, *Ligimeelitav funktsioon, *Toiteline funktsioon. 11. Mis on katalüsaatorid? Vastus: Reaktsioone kiirendavad ained. 12. Kuidas mõjutab temperatuur ensüümreaktsiooni kiirust? Vastus: Kui temperatuur tõuseb, suureneb ensüümide aktiivsus teatud piirini. Liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist, ning ensüümid kaotavad oma mõju. Temperatuuri langedes, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe! 13
tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket) b) Ööpäevasest energiavajadusest peaks valgud katma kuni 15%, erandkorras sportlastel kuni 20% c) Iga kehakaalu kilo kohta on ööpäevas vaja 1-1,1g valku. Erandiks rasedad ja kasvavad organismid. 2. Varuaineline a) seemnete varuvalgud, nt sojaubades kuni 35%, viljades, nt teriste valgud b) loomorganismides varuvalkudeks piima- ja munavalgud, organismi enda tasandil lihastevalgud 3. Liigutuslik funktsioon - valgud muundavad keemilise energia mehhaaniliseks nt lihaste valgud (müosiin, aktiin); viburite ja ripsmete valgud (tubuliin) 4. Kaitsefunktsioon a) passiivne kaitse, seda teostavad kattevalgud nt suled, vill, nahk, soomused jne b) aktiivne kaitse - valgulised antikehad tekivad võõrorgaanika või haigusetekitajate vastu; ka verehüübimis valgud c) kaitseotstarbelised valgulised mürgid, nt limanäärmed konnade ja kalade nahas 5. Toksilisuse funktsioon
tehnika mudelitel, mis olid välja töötatud iga ujumisstiili jaoks. Antud mudeliteeripäraks on see, et nendes on detailselt sõnastatud nõuded ja orientiirid, mis iseloomustavad ujuja peamist liigutustegevust, faaside piirmomente, eraldi iga faasi liigutusi ning liigutuste kooskõlastatust. Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud. Tippujujad on seaduspäraselt arendatud muskulatuuriga atleedid, ennekõike õlavöötme lihastega. Järgmised õlavöötme lihased võtavad tõmbeliigutustest
lühikese aja jooksul; 3) tsükliline on seotud kõrge (optimaalse) kiiruse säilitamisega distantsil; 4) vahelduv sisaldab endas kolme eespool mainitud reziimi. Kokkuvõtlikult võime rääkida järgmistest kiiruse liikidest: reaktsiooni- ehk reageerimiskiirus, stardikiirendus, maksimaalne kiirus ja kiiruslik vastupidavus. Selleks et kiirusvõimet efektiivselt arendada, on vaja kõigepealt teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. Kõige üldistatumalt: · närviprotsesside liikuvusest ja koordinatsioonist, · lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases, · maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest, · energiavarudest lihases ning nende mobilisatsiooni tempost, · lihaste elastsusest ja viskoossusest, · tahtepingutusest, · tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine
Autismi sündroomiga inimestele; Ajuinsultiga põdenud inimestele; Mõõduka ja sügava lugemis- ning kirjutamispuudega inimestele; Kuulmispuudega inimestele. PIC kasutamiseks on vaja: · saada sümbolist aru · Jätta meelde sümbol ning selle seos eseme, tegevuse või omadusega · Eristada olulist sümbolit teisest · Omada teatud kontsentreerumisvõimet suutma keskenduda ühele tegevusele vähemalt 5 minutiks · Et mälumaht peaks olema vähemalt 5 ühikut · Sooritada liigutuslik tegevus (on võimalik kompenseerida elektri- ja tehniliste vahenditega, kasutada pilguga osutamist jne.) Piktogrammide õpetamine. Õpitud piktogrammide tabel. Nr. sümbol kord Valdab Vajab 1 2 3 + õppimist 1 grupp 1 Laud + + + v 2 Tool 3 Voodi 4 Teler 5 WC 2 grupp 1 Pluus 2 Püksid 3 Kingad
UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD, 3) AEGLASELT REAGEERIVAD BEEBID VAJAVAD KOHANEMISEKS ROHKEM AEGA; ON UUTEST OLUKORDADEST HÄIRITUD; VÄHEM AKTIIVSED. OSKUSED: KEERAVAD PEAD INIMHÄÄLE SUUNAS; TUNNEVAD ÄRA EMA HÄÄLE; ON OLEMAS LÕHNA- JA MAITSETUNDLIKKUS. INIMESE ARENG 1-16 AASTAT 1) ESIMENE ELUAASTA TOIMUB INTENSIIVNE ARENG JA KASVAMINE; LAPS ON KASVANUD UMBES 25CM JA KAAL ON KOLMEKORDISTUNUD; OLULISED ON FÜÜSILINE JA MOTOORNE (LIIGUTUSLIK) ARENG, 2) VÄIKELAPSEIGA (ESIMESED 2 ELUAASTAT): ESIMESTE ELUKUUDE JOOKSUL ON MOTOORNE KÄITUMINE PIIRATUD, KUID ÜRITATAKSE ÜMBRUST KÄTE JA JALGADEGA UURIDA; 4. ELUKUUL TÕSTAB LAPS PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST; 6. ELUKUUL ARENEB SILMA JA KÄE KOOSTÖÖ; 8. ELUKUUL SUUDAB LAPS HAARATA ESEMEID NING NEID ÜHEST KÄEST TEISE PANNA; OSKAVAD
Mälu tüübid jagunevad : Kuulmismälu: Paremini omandatav ,kui materjali ette loetakse . Selline inimene loeb tihti endale valjusti ette ise märkamata. Kuulmismälu omanikul on tähtis kuulata ,mida teised räägivad õppetükkidest. Kuulmismäluga õpilane peaks olema väga vaikses ruumis, kuna kõrvalised hääled segavad teda palju. Nägemismälu: Nägemismäluga inimene omandab kõige paremini ise lugedes. Tähtis on ka kuulamisel teha märkmeid ja üleskirjutusi. Liigutuslik mälu: Sellisel inimesel , kellel jääb hästi meelde ,kui ta on ise midagi kirjutanud või kokku pannud oma kätega. Omandamisel peaks koguaeg pliiats käes olema. Segatüüpi mälu: Sellist mälu esineb enamikul inimestel ja tähendab ,et ühtviisi jääb meelde nii kuuldu ,nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleks kasutada kõiki eespool mainitud võtteid . Mäluliigitamised tunnuste järgi
mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info. Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime (vahel esineb ka teadvuse hägustumist) ja muu hulgas tekivad mälulüngad. Nägemismälu Kuulmismälu Liigutuslik mälu Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Elu jooksul inimese meelespidamisevõime astmeliselt kasvab, kõrgtaset saavutades 20-25 a vanusena ja säilides kuni 40-45 a vanuseni, seejärel see väheneb. Eriti halveneb uue mehhaanilise materjali meelespidamine. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib
impulsiivsusest, harjutuse arusaamis võimest. Alusta harjutamist aeglases tempos, ilma põrklemiseta pallil. Jälgida patsienti. Kasutada peeglit. Harjutada puhtal põrandal. Ära kasuta vigastatud palli. Juuksed kinni. Riietus liibuv. Mittelibisevad jalanõud. Põrand ei tohi olla libe. Tulemus- Koormuse saavad nii ala-kui ülakeha. Paraneb kehaasend, dünaamiline ja staatiline tasakaalutunnetus. Täiustub südame-vereringe ja hingamissüsteem. Areneb liigutuslik- ja lihaskoordinatsioon. Areneb lihaste jõud ja elastsus. Areneb rütmitunne. Paraneb lihaste ärritusi vastuvõtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta.
hoiti saladuses. Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu
Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856 1939), William McDougall (1871 1938) ja William James (1842 1910). Instinktid kui programmeeritud ehk kaasasündinud käitumisahelad pidid tagama elusolendi ellujäämise organismi sise- ja väliskeskkonna kindlate muutuste puhul. Seejuures on instinktil ajendav, tunnetuslik, emotsionaalne ja liigutuslik aspekt (W. McDougall). W. James (1890) loetles 17 füüsilist ja 20 vaimset instinkti, McDougalli arvates on kogu inimkäitumise aluseks instinktid. S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine, mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise (drive reduction) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine. Instinktid on: armastus, hirm, kiivus, sümpaatia ja nii edasi.
Ravikehakultuuri aluseks on inimese liikumisvõime taastamine vastavalt sellele, millise piirkonna vigastusega on tegemist. Kahjuks tuleb aga hoiatada, et alati pole taastumine luumurru järgselt täielik.Nii näiteks võib liigesesisese luumurdude korral jääda liikuvusulatuse piiratus või isegi liigesjäikus. Samuti ei pruugi luumurd paraneda. 3.2. Füsioteraapia Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Füsioteraapia protseduur koosneb: 1. füsioterapeutilisest hindamisest, 2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest, 7 3. teraapia planeerimisest, 4
ujumine) · tegevusteraapaia · kõne treening · ortopeediline korrigeerimine · psühhoteraapia · antikonvulsandid · kliiniline kõnnianalüüs Füsioteraapia. Teenus sisaldab füsioterapeutilist hindamist, terapeutilist harjutust ja füüsikalist ravi, koduprogrammide koostamist ja abivahendite vajaduse määramist ning nende kasutamise õpetust. Tegevused · lihastoonuse häirete käsitlus, mille tulemusel tagatakse patsiendile parim võimalik liigutuslik toimetulek · sihipärase motoorse programmeerimise ja planeerimise õpetamine · asendi-, tasakaalu- ja kaitsereaktsioonide arendamine ja kinnistamine · lihasjõu ja vastupidavusnäitajate arendamine liikumistegevuste ohutustamiseks · põhiliikumisoskustega seotud ja eakohast kommunikatsiooni võimaldavate asendite kasutamine · liikumistegevuste õpetamine, liigutusliku aktiivsuse ja omaalgatuslikkuse stimuleerimine,
maksimaalse ja kiirusjõu tasemest Võimsust on samuti kiirusega seotud, kajastades jõu rakendamist ajas (tavaliselt võimalikult maksimaalset jõudu võimalikult lühikeses ajas). Võimsuse puhul võib eristada võimsuse üleminekut nullseisust maksimumi, mis on sisuliselt jõu rakendumise kiirendus (oluline näiteks odaviskes, kuulitõukes, paigalt stardis jmt). Selleks et kiirusvõimet efektiivsemalt arendada, on meil vaja teada, millest sõltub kiirus kui liigutuslik ehk kehaline võime. See sõltub: närviprotsesside liikuvusest lihaskiudude tüübist ja nende protsendist lihases maksimaalse ja kiirusliku jõu tasemest energiavarudest lihases lihaste elastsusest tahtepingutusest tehnika täiuslikkusest. Kahtlemata on kiirusvõimete kompleksse täiustamise kõige efektiivsemaks vahendiks võistlusharjutuse sooritamine maksimaalse või sellele lähedase kiirusega. Selline moodus
iseseisvalt hakkama saada. Kuid laste areng ei pruugi alati minna täpselt nii nagu eespool kirjeldatud. On lapsi, kelle puhul mõni periood tuleb hiljem ning mõni kestab kauem, seega kujunevad lapsed erinevalt täiskasvanuks. Lapsed on erinevad ja nendega tuleb palju tegeleda. Tuleb toetada ja aidata kaasa tema arengule, et temast saaks täiskasvanu, kes suudab iseseisvalt hakkama saada ning tulevikus vajadusel ka enda järglaste eest hoolt kanda. Olulist rolli mängib lapse motoorne- ehk liigutuslik- ja füüsiline areng, sest need loovad aluse edasiseks kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. Nimelt omandab laps oskusi alustades kergematest. Laps enne suuremaid lihaseid liigutama ning seejärel väiksemaid, näiteks alguses oskab laps vaid kätega niisama vehkida, kuid arenedes suudab ta süveneda väiksematele lihastele, kasutades vastavalt sõrmelihaseid (Arula, 2011). Väike laps, kes rääkida ei oska, suhtleb maailmaga käte abil. Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja
Koju jõudnud, kirjutas Mozart mälu järgi veatult kogu muusikapala oma noodivihikusse ja kiriku saladus oligi avastatud! Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu
Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired. Segavormide puhul võib esineda ka vaimse arengu mahajäämust. Tserebraalparalüüsiga lastel on sageli ka probleemid tähelepanu ja hüperaktiivsusega. Peamised probleemid, mis mõjutavad motoorset sooritust: Motoorsete oskuste hilinemine ning aeglane progress ühest arenguastmest teise. Tunduvalt väiksem liigutuslik repertuaar võrreldes tavalise lapsega. Motoorsete oskuste ilmnemine, mis või olla vastuolus normaalarengu põhimõtetega. Ebanormaalsed liigutusmustrid ja põhiliikumise komponentide kombinatsioonid. Ebanormaalne refleksiaktiivsus, mida ei esine ühelgi normarengu etapil. Väljendub liigutuste sooritamisel ebaefektiivne jõupingutus ja kontrollimatu lihaspinge enamkahjustatud kehaosas - assotsiatiivne reaktsioon. Kompensatoorne lihastalitlus kahjustusest vähem haaratud kehaosades.
Hemoglobiin. 100% ulatuses O 2 transport ja teise mehhanismiga 20% CO2 transport. Vereplasmavalgud täidavad samuti transpordi funktsiooni albumiinid. 4) Signaalfunktsioon. peptiidsed ja valgulised hormoonid. Kõhunäärme hormoonid. Insuliin, glükagoon. Insuliin alandab veresuhkru taset ja glükagoon tõstab veresuhkru taset. 5) Retseptoorne funktsioon. A) membraani välispinnal olevad valgulised retseptorid. B) silma võrkkestal olevad valgustundlikud valgud. 6) Liigutuslik funktsioon. Ripsmete ja viburite valgud (tubuliin). Lihasrakkude valgud (aktiin, müosiin). 7) Kaitse funktsioon. a) aktiivkaitse valgulised antikehad, võõrorgaanika vastased antikehad. pH regulaatorvalgud, verehüübimisvalgud. b) passiivkaitse valgulised katted vill, suled, soomused, karvad. 8) Toksilisuse funktsioon looduslikest ühenditest on teatud valgud kõige mürgisemad. Bakteritest botuliini, botulismi tekitaja. Botoks ravi halvata närvi
Aeglaselt reageerivad beebid - vajavad rohkem kui teised aega kohanemiseks, on uutest olukordadest häiritud ja vähem aktiivsed. Paljud uurimused osutavad imikute temperamendi erinevustele, siiski pole päris selge, kas temperament püsib kogu arengu vältel muutumatuna. Füüsiline ja motoorne areng Esimene eluaasta - toimub väga intensiivne areng ja kasvamine. Laps on kasvanud aasta lõpuks 25cm ja tema kaal kolmekordistub. Füüsiline ja motoorne (liigutuslik) areng on väga olulised, need loovad aluse edasiseks tunnetuslikuks (kognitiivseks) ja sotsiaalseks arenguks. Väikelapseiga - esimesed 2 eluaastat. 4. kuu lõpuks tõstab laps pead ja rindkeret ning keerab ennast. Silma ja käe koostöö (nt kõrinale käega pihta saamine) areneb intensiivselt 6.elukuust. 8.elukuu lõpuks suudab laps haarata käeulatuses olevaid esemeid ja neid ühest käest teise panna. Samaks ajaks oskavad
kompuutertomograafiline uuring. Oluline on traumajärgselt inimese jälgimine veendumaks, et lühiajaline teadvusetus, unisus, kahvatus, -süütuna tunduvad sümptomid - ei varja verejooksu. Pea trauma järgselt on soovitav mõnda aega pikali olla (sõltuvalt trauma raskusest). (http://www.inimene.ee). 7 3.5. Füsioteraapia Üks võimalik raviprotseduure on füsioteraapia. Füsioteraapia teenust osutatakse indiviidile juhul, kui tema liigutuslik potentsiaal ja funktsioonid on ohustatud vananemise protsessi, kahjustuse või haiguse tõttu. Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventatsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Füsioteraapia protseduur koosneb: 1. füsioterapeutilisest hindamisest, 2. füsioterapeutilise diagnoosi määramisest, 3. teraapia planeerimisest, 4. sekkumisest (füsioterapeutilised käsitlusmeetodid, mis võivad olla kehaline harjutus,
vahel. ( Jänes 1968 ) Nägemismälu on inimestel, kellele jääb hästi informatsioon meelde visuaalselt. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida keegi kuskil rääkis. Kuulmismäluga inimene loeb ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Kuulmismäluga õpilane peab õppima vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. Liigutuslik mälu on inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või siis oma kätega valmis teinud. Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sellisel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. ( Jänes 1986 ) Mälu protsessid Inimese mälu toimimise aluseks on kolme tüüpi protsesse: salvestamine, meelespidamine ja unustamine ning meenutamine (Kiis 2013 )
Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad õppetükkidest. Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega
märkaks.Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele.Kuulmismälu omanikul on kasulik kuulata, mida teised räägivad . Õppida 4 tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. · Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne
Higi aurustumist keha pinnalt mõjutab oluliselt õhu suhteline niiskus. Õhu kõrge veeaurusisaldus takistab higi aurustumist nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes kehatemperatuur tõuseb, mis jätkuvalt stimuleerib higistamist. Tulemuseks on ohter higieritus, pidevalt higist leemetav nahk, kõrgenenud kehatemperatuur ja halb enesetunne.(Ööpik, 2007) 8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone. See seab mängijatele kõrged füüsilised, motoorsed, psüühilised, tehnika- taktilised nõudmised. Aeroobne vastupidavus on oluline võime käsipallis, kuid ei ole määravaks faktoriks edu saavutamisel, kuna on võimalik piiramatult vahetada mängijaid. Mängu resultaat tihtipeale sõltub liigutuslike tegevuste (petted, hüpped, visked jne.) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste
koosmängu alustada. 5. Assotsiatiivne laps mängib teiste lastega, kuid ei määratle oma rolli ega ei organiseeri tegevust. 6. Koosmäng Mäng toimub kooskõlasattult, organiseeritud mängu grupis- on ühine mänguteema, eesmärgid. sisu jne 12.Müramismängu olemus. müramismänguks on mäng, milles leiab aset võitlus, löömine, tagaajamine jne, kuid mitte realselt vaid mängulisel viisil.A.Pellegrini toob välja 3 müramismägu aspekti: 1. liigutuslik löömine, tagaajamine, haaramine, kargamine, mänguline võitlus; 2.emotsionaalne mängijail on iseloomulik mängijanägu ja suur maeratus. 3.rolliline külg - mängijad lülitavad ennast oma mängudes mitmesugustesse rollidesse. Müramismäng võimaldab õppida sots. oskusi, kusjuures mängjad ei jäänud mängukaaslastest sõltuvaks ega muutunud ka eksploteeritavateks. Sageli on teema viidud kokku vägivallaga, et lastele selgeks teha, mis on tõene ja mis mitte. See on
oma mälu tahtlikult treenima. Samuti omandab mälu täiskasvanule omaseid jooni. (Tankler, M. 51, 52) Mõtlemine ja mõtlemise areng Mõtlemise käigus töötab laps ümber infot, mida ta tajumehhanismide kaudu on saanud. See toimub mitmesuguste mõtlemisprotsesside abil. Klassikaliselt jaotatakse mõtlemine järgmisteks tüüpideks: sõnaline, kujundlik ja sensomotoorne mõtlemine. Lapsel tekib arengu käigus kõigepealt liigutuslik mõtlemine. Ükski mõtlemistüüp ei kao täielikult, inimene lihtsalt kasutab neid erineval puhul. Väikelapse mõtlemine on liigendamatu. Ta ei erista üht mõistet teisest ja enamasti ei suuda aju analüüsida või järeldusi teha. Mõtlemine on konkreetne. Väikelaps mõtleb tegevuses, näiteks 3-4 aastane laps tegutseb enamasti katse-eksituse meetodil. Samuti mõtleb ta häälega. Eelkooliealise lapse mõtlemine on piltlik, kujundlik aga siiski- konkreetne.
erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon
mida hinnatakse; vanemlikud oskused: stabiilsus, põhihooldus, turvalisus, emotsionaalne soojus, stimuleerimine, juhendamine ja piirid. Kõik oskused on õpetatavad/õpitavad: võimed (neid oleneb tegevuse sooritamise edukus) → tegevus: õppimine, töö → oskused (oskus- tegutsemine uutes tingimustes vastavalt püstitatud eesmärgile(lisalehel ka); oskuse puhul me ei saa eesmärgistatusest lahti; vanemlus puudutab mõistena kõige rohkem käitumuslikku aspekti, oskused jagunevad: *liigutuslik- praktilised *tunnetuslik- üldoskused( intelligents) *sotsiaalne interaktsioon- sotsiaalsed oskused. Vilumus- tegevuse automatiseerumine harjumuste teel. Kasvatuspsüholoogia mõiste= tajutud vanemlik kompetents: (oskused olid käitumuslikud, kompetents aga kognitsioonide põhjal)- vanema uskumus, et ta tuleb efektiivselt vanemlike ülesannetega toime. Tajutud vanemliku kompetentsuse dimensioonid (2): *lapsevanema enesetõhusus *rahuolu seoses vanemliku rolliga.
võimalike varjude vältimine; • lastele kasutamiseks mõeldud vahendid paigutatakse laste silmade kõrgusele; • igale lapsele sobiva nägemiskoormuse pakkumine; • nägemist stimuleerivate ja korrigeerivate harjutuste regulaarne sooritamine. Kõikide tajuliikide arendamine toimub etapiviisiliselt erinevate tegevuste käigus, laste praktilisi tegevusi tuleb aata kõnega. Nägemistaju arendamine toetub eelkõige vaatlusoskuse arendamisele. Taktiil-liigutuslik taju on tihedalt seotud nägemistajuga – kujundatakse analüsaatorite vahelised seosed nägemise ja liikumise vahel (Oluline on silmalihaste liigutuste täpsus st käsi õpetab silma ja silm õpetab kätt.) KEHAPUUDEGA LAPS 1. LP (liikumispuue) on halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs jt. LPni viivad haigused, mille hulgas võivad olla ka
a. Afektogeenne situatsioon (konflik) b. Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne. SEADUSES
skisofreeniale). -) Sünaps toimib kui isolatsioon ja kui selles tekib tõrge, võivad tekkida valed reaktsioonid ja haigused. -) Närviimpulsis liiguvad keskmisel kõigest kiirusel 30-40 km/h, mistõttu meie toimingud ei ole kunagi liiga kiired. * Närvisüsteem jagatakse kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne- e. piirnenärvisüsteem (pikad jätked kõik mis jääb pea- ja seljaajust üle). * Seljaaju 40-50 cm pikkune ja läbi selle liigub kõik liigutuslik informatsioon ning teatud lihtsamad käitumisviisid ehk refleksid, mis töötavad ka ilma peaaju tööta. * Perifeerne- ehk piirde- närvisüsteem, mis koosneb pikkadest jätketest ja üldiselt kõigest ülejäänust, mis ei käi pea- ega seljaaju alla. Jagatakse kaheks osaks: somaatiline ja vegetatiivne osa somaatiline on spetsialiseerunud tahtlikke liigutuste ja info vahendamise, aju ning organite vahel, juhtimisele; vegetatiivse ülesanne on teatud organite
· Albumiinid on veretransport, mis transpordib totaineid, vitamiine. 7. Signaalne valkhormoonid · Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset. 8. Retseptoorne funktsioon · Membraanis paiknevad valkreseptorid. · Võrkkesta retseptorvalgud: a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse. · Lihasvalgud aktiin, müosiin. · Tubuliin (kingloomal on ripsmed kehapinnal). 10. Detoksikatsiooni funktsioon valgud teevad mürke kahjutuks. · Raskmetalle, mis on suukaudu siis söödud, tekitavad mürgitust.(vähe on neid ja selle vastu aitab munavalge ja piim). · Taimsete alkaloidide mürgitused.(palju rohkem ja aitab selle vastu munavalge ja piim).
Sõltub isiku hoiakust- ebameeldivad asjad tulevad kiiresti ja vastupidi. Mineviku emotsiooni- ja sündmusterikkad ajad tunduvad lühiajalistena. Vanus- noortel aeg läheb aeglaselt, vanadel kiiresti. Ruumitaju- on vaja aru saada ruumi suhetest, kuda asjad paiknevad, kus ma paiknen, kuda ma oma liikumist sätin. Hinnangud peavad olema kiired, täpsed- et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Ruumisuhete taju põhineb 3D- ehk sügavustunnustele. Okulomotoorsed (silm+liigutuslik): akommodatsioon, konvergents. Katame ühe silma kinni, objekte näeme ühe silmaga, tunneme et silma pinge muutub silmas. Lääts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lähedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed
). 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil luuakse vajalikud eeldused, s.t. õpilaste kehalist, liigutuslikku, psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset. Suusatamisel on eriti oluline tasakaaluvõimekus libiseval toepinnal, millega inimesed igapäevaelus praktiliselt kokku ei puutu. Liigutuslik valmisolek sõltub õpilase osavusest ja õpitavale sarnaste liigutusoskuste valdamisest. Siinjuures ongi just oluline õpetada elemente keerukuse suurenemise järjestuses, kus uue õppimisel tuginetakse varem omandatule. Psüühiline valmisolek on eestkätt seotud õppimismotivatsiooni kujundamisega. Sellele lisanduvad veel õppimisaktiivsust tagavad psüühilised tegurid, ohutusmeetmed jm. Tehnilise valmisoleku alla mõeldakse õpitava harjutuse teoreetilist tundmist, elementide
muutmiseks vastavalt vajadustele milliste reeglite muutustega saab tegevust lihtsustada, huvitavamaks muutu jne. Samuti peab reegleid eakohastama ja muutma ôpetamisel sobivamaks. Selline reeglite paindlik käsitlemine tôstab ka spordi sotsiaalset funktsiooni. Reeglite täpsel järgimisel mitteosalenud lapsed saavad osa vôtta, uute reeglite tôttu saavad lapsed uusi kogemusi, muutuvad spordialad kuni uute alade tekkimiseni. Lastel suureneb liigutuslik loomingulisus peale selliste kogemuste saamist. Siiski on see valdkond millises ulatuses ja kui paindlikult järgida reegleid kooli kehalises kasvatuses endiselt ôpetajate ja spordisotsioloogide diskussiooniteemaks. 35 II. SPORT JA SOTSIALISEERUMINE · Mis on sotsialiseerumine? · Sotsialiseerumise funktsionalismi teooria; · Sotsialiseerumise konflikti teooria;
PSÜHHOSEKSUAALSED (FREUD) PSÜHHOSOTSIAALSED (ERIKSON) KOGNITIIVSED (PIAGET) Oraalne ehk suuga seotud Baasiline usaldus või mitteusaldus (sünnist kuni 12 18 kuuni) Sensomotoorne (tundelis (sünnist kuni 1218 kuuni) laps tajub maailma aistingute läbi, mis võivad tekitada kas liigutuslik) – 02 a. Imik beebi on enesekeskne ja baasi usaldusele või usaldamatusele (inimeste suhtes). muutub sellisest olendist, orienteeritud suu aktiivsusele. Uskumise ja lootuse periood. kes omab vaid esimesi
annaabi.ee 
