GOFFMAN:presenteeriv-kaalutlev(refkleteeritakse)vastavalt teiste ootustele(sõbralik teenindaja) või enesemääratlusele(teadlane) Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest
Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus
Strateegia valimise juurde käib ka keelevahendite valik, intonatsioon, toon jne., mis võib toimuda osaliselt ebateadlikult. Suhtlemistaktika on eesmärgi ja strateegia konkreetne realiseerimine: sõnavalik, ütluse hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks
töötajatel soov asju teha omast soovist, mitte sunnist. Sarnasusi on ka abtributsiooniteooriaga. Kõigi vastajate arvamus läks vastuollu „Juhi isikujoonte teooriaga“, mille kohaselt on osad inimesed juba sündinud selliste omadustega, mis on juhile sobilikud ehk nii nimetatud sündinud juht. Vastajad olid veendunud, et juhiks saadakse kogemuste ja aja jooksul. Inimeste arvamused ühilduvad põhiliselt sellise teooriaga nagu situatiivne juhtimisteooria. Näiteks toodi välja et juht ei tohiks üleoleva suhtumisega, peaks olema hea suhtlemisoskusega, abivalmis ja väärtustama töötajate panust ettevõtte arengusse. 4. Milline on Sinu arvates hea juht, kuidas (milliste mõjutegurite kaudu) on see arusaam kujunenud? Minu arvates on juht isik, kes oskab oma töötajaid motiveerida, austab neid ning väärtustab nende panust ettevõtte arengusse. Juht ei tohiks olla vaid käskude jagaja vaid ta
Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. On lahutamatult seotud tunnetamise, emotsioonide ja motivatsiooniga. Nii tunnetusprotsess kui ka teadvuse seisund. Igal inimesel on oma tähelepanu maht, jaotuvus ja koondamisvõime. Tähelepanu püsivus on keskmiselt vaid 15-20 minutit. Tähelepanu on ümberlülitatav (nt tänu intensiivsetele signaalidele, bioloogilistele stiimulitele). Esineb nii tahtlikkui kui tahtmatut tähelepanu.
● Ärritaja uudusud (nt. reklaamid) ● Kordumine 5. Tähelepanu mõjutavad tegurid ● Temperatuur ● Müra ● Tunded ● Alkohol ● Magamatus ● Ärevus ● Rahustid ● Narkootilised ained ● Motivatsioon ● Tervisest ● Välisärritaja vastavus ootustele 6.Tähelepanu Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses ● tähelepanu kui protsess, kui seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus ● Tähelepanu eeldab keskendatust ● Tähelepanu aitab objekte teadvustatult tajuda Kokkuvõte
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Pille-Riin Kärner TÄHELEPANU Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks ,,Tähelepanu" kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga. Tähelepanu Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid.
Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang seevastu väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes. b)Stabiilne versus situatiivne enesehinnang- Iga indiviidi puhul on võimalik eristada kahte enesehinnangu aspekti. Neist esimest nimetatakse loomupäraseks või püsivaks, kuivõrd see peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel. Seevastu muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ning kajastab konkreetsel hetkel valdavaid tundeid. c)Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang- Isikliku ja sotsiaalse enesehinnangu
Kui on rõhutu sõna, lühendame. Uuritakse miks on keelekasutus erinev. Piirajad sotsiaalsed faktorid(klass, sugu, vanus jne), keelelised faktorid(häälikute asend sõnas, rõhk), situatiivsed-stiililised-tekstilised faktorid. Sotsiaalsed võrgustikud mõjutavad, kuidas keelt kasutatakse-oleneb võrgustiku tugevusest/tihedusest/sagedusest/mitmeke sisusest(nt sugulased võivad omavahel olla ka sõbrad). Regionaalsed variandid oma murded ja murrakud ehk vastand normikeelele. REGISTER Situatiivne variant on kommunitiivne situatsioon, mis erineb ühiskonnast ja seostub kindlate keeleliste joontega. Situatiivsed faktorid on suuline ja kirjalik suhtlus, spontaanne ja redigeeritud tekst, argine ja ametlik suhtlus jne. Wallace Chafe uskus, et on olemas ainult 4 stiilis tekste: a) argne suuline kõne lõunalaua vestlusest, b) ametlik suuline loengutest, c) argine kirjalik tekst erakirjadest, d) ametlik kirjalik tekst akadeemil. tekstidest.
Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab 8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9. Süsteemiteooria mõjud organisatsiooni mõistmisel Organisatsioon kui avatud ja iseorganiseeruv süsteem, mis püüdleb arengule 10. Kõrge ja lameda organisatsiooni tunnused.
· Tähelepanu kui teadvuse seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus 1 · Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt(William James) · Tähelepanu kui valik infotöötlus · Tähelepanu kui protsess,kui seisund · Tähelepanu eeldab keskendatust. Tähelepanu · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile,millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. · Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju,mälu,mõtlemine),emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu omadused · Tähelepanu maht Objektide hulk,mida jõuab haarata mingi aja jooksul. · Tähelepanu jaotuvus Kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt. · Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid
TÄHELEPANU 1. Defineeri mõistet tähelepanu. Mis on tähelepanu omadused? Tähelepanu on psüühiliste tegevuste suunamine ja konsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Omadused: tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) 2. Kirjelda 2 tähelepanu peamist liiki(lähtudest kognitiivsest lähenemisest)- tahtmatu tähelepanu: ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine. Näiteks reklaamid. Tahtlik tähelepanu: on aktiivne, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, autojuhtimise õppimine, uue peatüki omandamisel, igava tegevuse,materjali
kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin naabrinaiselt, et ta oli siit poest saanud väga häid ja lastepäraseid raamatuid super soodsa hinnaga. Ma sooviksin selliseid ilusate värviliste piltidega ja lühikeste sõnadega raamatuid." Raamatupoe müüja ümbersõnastus: ,,Ma sain teist aru, et te soovite raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks
.................................................................................................. 4 Ausubeli ja Bruneri vaated ning konstruktivism .................................................................... 4 2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena ....................................................................... 6 3. Teadmiste sotsiaalne konstrueerimine ................................................................................ 7 4. Situatiivne õppimine ja autentsed õppeülesanded .............................................................. 8 5. Õpilaste suunamine ja õppimise eest vastutuse ülekandmine õpetajalt õppijale ................ 9 Uurimuslik õpe .................................................................................................................... 10 Dialoog ja vestlused............................................................................................................. 11
MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja
määratleda, mis võimaldaks probleemi lahendada ja edasi minna. Teadmiste käsitlemisel intellektuaalse tööriistana väljendatakse seisukohta inimese toimimisest, mis tunnistab loovust ja jätab ruumi muutustele. Igakord kui kasutatake oma teadmisi või praktilisi tööriistu, ilmneb uus ja loov element, mis muudab teadmiste või tööriistade olemust ja ulatust. Indiviidid toetavad oma tegevuse kaudu pideval sotsiokultuuriliste mudelite taasloomist ja uuendamist. 6. Õppimise situatiivne iseloom Inimese toimimine sotsiaalsetes praktikates on situatiivne. Indiviid tegutseb lähtuvalt oma teadmistest ning sellest mida keskkond teatud tegevuses lubab või võimaldab. Side mõtleva indiviidi ja keskkonna vahel muudab inimese nii ennustavaks, kui paindlikuks olevuseks. Tuleb suuta ka määratleda, millal on teatud teadmised olulised ja kuidas nad erievates olukordades toimivad. Luua side tööriista ja tegevuse vahel, mis ei ole mehhaaniline, vaid varieerub
................................................................................................5 2.2.2 Juhtimise võrkmudel..................................................................................... 6 2.3 Situatsiooniteooriad..............................................................................................7 2.3.1 Fiedleri mudel................................................................................................7 2.3.2 Hersey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria........................................8 2.4 Motivatsiooniteooriad ......................................................................................... 8 2.4.1 Maslow vajaduste hierarhia...........................................................................8 2.4.2 McClellandi teooria.....................................................................................10 2.4.3 Herzbergi motivatsiooniteooria..................................................
Suhtlemisoskused ja suhtlemismängud. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja Tõene ja petlik kommunikatsioon. prosotsiaalsuse tootmine. Liider grupis · Tekst: Zeldin, T. lk 318 367 · Väike grupp ja sotsiomeetria. Liider ja autoriteet. Liidri Sotsiaalne mõju teooriad: joonte teooria, liidriomadused, situatiivne ja · käitumuslik teooria. Juhtimine ja liidriksolemine. Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad. Personaalne autonoomia ja Sotsiaalpsühholoogia rakendusvaldkonnad. subjektsus. Kontrollikese. Sotsiaalne õppimine, õpitud · Nõustamine. Eneseteostus. Koolipsühholoogia. abitus
· taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik Põhjused: 1. välisärritaja iseloom (tugevus, intensiivsus) 2. välisärritaja kontrastsus (erinevus foonist) 3. välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele 4. tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu
AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aistingute seaduspärasused: 1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga 3. Kui üks aistinguliik kaob, siis kompenseeritakse see teisega TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras.
Kokkuvõtlik ümbersõnastamine - peegeldatakse tagasi kokkuvõte sellest mida ta ütles 2. Tunnete ümbersõnastamine teisele ,,peegeldatakse tagasi" tema poolt verbaalselt väljendatud tunne või see "mis välja paistab" (viimane on ka väljaütlemata sõnumi ümbersõnastamine) 3. Väljaütlemata sõnumite ümbersõnastamine a) tunnete b) partnerile peegeldatakse seda, mida ta pole välja öelnud, kuid mis ,,välja paistab" Ümbersõnastamise kasutamine vastavalt eesmärgile: Situatiivne kontakti loomiseks, parendamiseks Süvenev (pikk) ärakuulamiseks, info saamiseks Õpetaja ja õpilaste (klassi) vahelised suhted - õpetaja head suhted õpilastega mõjutavad positiivselt nii õpilaste õpisoovi kui õpitulemusi - halvad suhted aga vähendavad õpilaste õpisoovi ja õpitulemusi õpetaja ja õpilaste suhete kvaliteet on võtmemõisteks kõigi õpetajapoolse käitumise aspektide jaoks.
· Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid
Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda positsioonist ühiskonnas, tööst, rollist, kõlblusnormidest, eetilistest ideaalidest, eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise; Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid
tuge. Taustaks oletus, et inimene tahab maailma mõista ja otsib selleks põhjusi ja seletusi. Hea õppimine on: konstruktiivne-aktiivselt tähendusi loov ja otsiv; kumulatiivne,-eelnevaid teadmisi -oskusi arvestav, mis uue õppimist kas takistada või soodustada võib; isejuhtiv- õppija planeerib, juhib, jälgib ja hindab ise oma õppimist ning on võimeline selle eest vastutama; eesmärgipärane õpilane mõistab, mille nimel ta midagi teeb, ja saab saab ise eesmärke püstitada; situatiivne . Kool kui kasvatustegelikkuses Kool on kasvatusasutus, aga haridussfääris valitseb vaikiv kokkuvõte rääkida kasvatusest võimalikult vähe või üldse mitte. Kasvatus iseenesest tähendab, et on olemas midagi väärtuslikku, mis saavutada tuleb, sest kasvatus-õigustus puutuda teise inimese ellu(Poulimatka 1995:96) -eeldab seda puutumist õigustavaid väärtusi. Kasvatuse missioon oleks inimese vabastamine nii välis-kui sisesõltuvusest
Enesehinnangus võib eristada kolme alatüüpi (Pullmann, 2003). Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang. Globaalne enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist, mis on kujunenud pikema eluperioodi vältel ning on püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes (näiteks kooliedukus). Stabiilne versus situatiivne enesehinnang Stabiilne ehk loomupärane enesehinnang peegeldab üldist enesekohast suhtumist. Muutlik ehk situatiivne enesehinnang sõltub enam hetkemeeleolust ja kajastab hetkel valdavaid tundeid. Personaalne versus sotsiaalne enesehinnang Personaalne enesehinnang väljendab enesekohast suhtumist. Sotsiaalne enesehinnang peegeldab hoiakut sotsiaalse grupi suhtes, kuhu kuulutakse. Sotsiaalsed oskused on tihedalt seotud enesetoimetuleku oskustega. Neid on otstarbekas
_ Ressursside jagaja juht teeb strateegilisi otsuseid _ Lahendaja lahendab probleeme, eriti just erakorralisi _ Läbirääkija koosolekud, manipuleerimine, "lobby-töö 23. Klassikalised liidri käitumisstiilid 24. McGregori X-Y teooria 25. Juhtimist mõjutavad aspektid 12 26. Liidri käitumisstiilid - ülesand- ja töötajakeskne juht 27. Liidri juhtimisstiili edukust mõjutavad tegurid 28. Situatiivne eestvedamise mudel 29. Kaasosalusega juhtimine 13 30. Loovjuhtimine ja innovatsioon 31. Loovjuhtimist võimaldavad organisatsiooni tingimused ja juhi käitumine 14 32. Loovuse komponendid juhtimises 33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid 34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead 15 35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid
Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps omandab eelkõige sageli kasutatavaid sõnu, mille aluseks on meeleorganitega (nägemise, kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer,
· käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised,
teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik suurendavad tajumisvõimet. Iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel kasutatakse Johari Akent (vaata lisa nr.1). Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsetreerimine mingile objektile millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu on lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras.
teadlik olemine.Primaarne,Reflektiivne,Eneseteadvus. Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)-Väljaspool teadvust aset leidvad tunnetuslikud (ehk kognitiivsed) tugiprotsessid. Teadvustamatus -Muutunud teadvuse seisund,Kognitiivne teadvustamatus Pimenägemine (blindsight)- Aju nägemiskeskuse vigastusega isiku võime liikuda nägemisväljal olevate esemete suunas. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on püsiv või situatiivne tähtsus, tahtmatu, tahteline, tahtelisjärguline, suunatud. Stroopi efekt- Uurib tähelepanu Tähelepanu Omadused- valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitavus, esmasus Tähelepanu silmapilgutus (attentional blink)- On nähtus, mis ilmneb juhul kui on järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle
· käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste (habit) kogum, harjumused väljendavad iseloomujooni. Iseloomujoon ja hoiak. Iseloomujoon ei sisalda hinnangut IV. Iseloomujoonte liigid. A Ühised iseloomujooned (common trait) gruppide kirjeldamiseks, keskmised,
Tunnetus protsessid Tähelepanu W.James - ..on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepäraselt objekti või mõtteahela hulgast. -on psühholoogiliste tegevuste suunamine ja konsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu aspektid -on protsess kui me valime enda jaoks mingit infot -korral on inimene ärkvel, virge ja ta psühholoogiline seisund on aktiviseeritud. Erandiks on uimasus, kooma, uni jms. -ga langeb unisus -nõuab väga sügavat keskendumist -ga on seotud taju, mälu ilma tähelepanuta on mõeldamatu tegutsemine õiges suunas, mõttetegevuse planeerimine, suhtlemine, eristada olulist ebaolulisest. Reageerimise kõige
Eeldab, et nii sisemist, välist kui ka amotivatsiooni ning nende eeldusi ja tagajärgi saab käsitleda kolmel üldistatuse tasemel: globaalsel, kontekstilisel ning situatiivsel tasemel. Globaalne tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni ehk kalduvust käituda kas sisemiste või väliste motiivide ajel. Kontekstiline tase-iseloomustab indiviidi üldist motivatsioonilist orientatsiooni spetsiifilises kontekstis või „selgelt eristuvas tegevussfääris“. Situatiivne tase-iseloomustab indiviidi motivatsioonilist orientatsiooni konkreetse tegevuse suhtes antud ajahetkel. Selline motivatsiooni üldistatuse tase eristav lähenemine on oluline, kuna võimaldab täpsemalt mõista inimeste käitumise motivatsioonilisi protsesse ning sportlaste ja õpilaste juhendajatel kasutada juhendatavate motiveerimisel efektiivsemaid võtteid. 13. Milles seisneb saavutuseesmärgi teooria ja kuidas see seostub õpikeskkonna motivatsioonilise kliimaga?
.. Kaaslased, olulised teised... e.seisundid.. f.võimekus, väimus | spetsiifilisemad (igas valdkonnas eraldi) Ülemine tasand on stabiilsem, mida madalam aste, seda rohkem muutub see situatsioonist sõltuvaks ning ebastabiilsemaks. See mudel on alt-üles käistlus. Enesehinnangu eristamine: a) Globaalne vs spetsiifiline- mõlemale tuleks valida eraldi mõõtevahend, sest need on eri tasandid. b) Stabiilne vs situatiivne- loomupärane (trait) ja püsiv enesehinnang versus muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer-
Suhtlusele kas eelneb või selle alguses kujuneb teatud hoiak või taotlus, mida püütakse realiseerida; jälgitakse ka mingit üldist liini, et oma eesmärgini jõuda. Eesmärk ja selle saavutamiseks kasutatav üldine liin või meetod moodustavadki suhtlemisstrateegia (SS). Seejuures ei ole SS mingi kindel plaan. Suhtlemise käiku mõjutab võrdväärselt ka partneri strateegia. Suhtlemises laps-täiskasvanu eristab M. Lissina viit peamist lapse suhtlemise vormi: Isikulis-situatiivne suhtlemine (esimese eluaasta esimesel poolel): naeratus, pilgu fikseerimine, häälitsused, liigutusaktiivsus. Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Suhtlemine täiskasvanuga võimaldab rahuldada lapse esmaseid vajadusi. Motiiv suhtlemiseks on isikuline: täiskasvanu kui meeldiva kontakti objekt ja tunnetusobjekt.
(Lukanenok, 2008, 16) Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp : lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford), õpib üksikuid tähekujusid ja nimetusi. (Hallap, Padrik, 2008, 296) Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab sõnaskelette, mis koosnevad näiteks algus- ja lõputähtedest ja/või veel üksikutest tähtedest, nt TRT(tort), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296) Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt sõltub hääldamisest
Piia Maria Nahkur Isikutaju 4. Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. 3 ISIKUTAJU PÕHIMEHHANISMID
> kui inimese ootus on suurem nt telesaate pakutavast, katkestatakse selle jälgimine, ning kui ootus on telesaate suhtes väiksem ja inimesele meeldib see rohkem, kui ta arvas, viib see tajutud suure kasuni. Palmgreeni oodatav hüve samatüübiliste ja sisuliste saadete puhul võib tekkida olukord, kus auditooriumi hinnangut hakkab mõjutama mõni pisinüanss (ebasümpaatne saatejuht või igav saatekülaline) meediakasutus on paljudel juhtudel situatiivne (muud tegevused konkureerivad meediakasutusega): auditooriumiliikmete võimalused valida, millal ja mil viisil ta saadet vaatab, on kasvanud iga meediumi puhul tänu digitaliseerumisele. kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas? > Tasude ja tarvete piirangud: 1. liiga palju tähtsustatakse auditooriumi aktiivsust ja teadlikke valikuid meediakasutusel. enamasti vaadatakse nt telerid väga väikese selektiivsusega, st pole vahet, mis sealt tuleb
suhtlemisvahenditel väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus, millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta. 1.2.1 Verbaalsed suhtlemisvahendid Need on helilised märgid, mille abil vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne. Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad. Suhtlemise varjundid Kommunikatsioon Organisatsioonis saavutatakse mitmesuguste võtetega - hääle tugevus, pausid, kõne kiirus. Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides erinevalt. On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks
Bernhard Dieckmann: Õppimine on tähenduslik, kui inimesed tajuvad oma kogemusi kui küsimusi ning mõistmist kui vastuseid neile. Hea õppimine on: 1. Konstruktiivne- otsitakse ja luuakse aktiivselt uusi tähendusi 2. Kumulatiivne- arvestatakse eelnevaid teadmisi, oskusi, kogemusi 3. Isejuhtiv- õppija planeerib, juhib, jälgib ja hindab oma õppimist ise 4. Eesmärgipärane- Õppija mõistab, miks ta midagi teeb 5. Situatiivne- kaasa mängib miljöö 6. Sotsiaalne- on võimalus ühistööks Soodsa õpikeskkonna loomiseks on TÄHTIS! 1. Teada, mida õppija eelnevalt teab 2. Erinnevustega arvestamine, õpitava diferentseerumine 3. Eneseausus- keegi ei õpi hästi, kui ta on tehtud õnnetuks 4. Sõltumatus, millega kaasneb vastutus 5. Õpitava planeerimine 6. Panna õppija mõtlema 7. Hindamine 8. Õpetaja entusiasm ja loov hullus 9
organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. · Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 5. Situatiivne eestvedamine (Hershey-Blanchardi situatiivse eestvedamisteooria põhiolemus) Hershey-Blanchardi situatiivne eestvedamisteooria hõlmab endas nelja eestvedamisstiili, mida rakendatakse vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. 2 Osalemine Müümine
Kolmeaastane oskab kasutada vaid mõnda ajamäärust, neljaaastane teab mis on näiteks tund aga viieaastane tunneb huvi juba kalendri, nädalapäevade ja kella vastu. Kindlaks on ka tehtud, et üldise intellektuaalse arengu käigus muutub taju üha enam sõltuvaks hoiakutest ja huvidest. (Tankler, M. 34-39) Tähelepanu ja tähelepanu areng Dobrõnin ütleb, et tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tegelikult on tähelepanu kui abimehhanism, mis võimaldab meil maailma tajuda. Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste ja mitteoluliste stiimulite vahel ning suunata tajuprotsesse vastavalt valikule. Tähelepanu on valiv- ta häälestub selle info töötlusele, mis on seotud eesmärgiga. Olgu eesmärk tahtlik või tahtmatu, jäetakse kõrvale suur hulk segavat infot. Tähelepanul on kindel maht- tajutavaid objekte, mida selgelt tajuda, on vaid kindel hulk
Esialgu on ülekaalus esimene liin, kuid laste omavaheline suhtlemine järjest tõuseb. M.Lissina eristab laste suhtlemisoskuste arengus laps-täiskasvanu viit peamist vormi. Vormide eristamiseks on järgmised parameetrid: - kujunemise aeg - vormi osatähtsus lapse elutegevuses - suhtlemisel rahuldatavad vajadused - suhtlemist ärgitavad motiivid - peamised suhtlemisvahendid, mille abil üks või teine suhtlemisvorm realiseerub isikulis-situatiivne suhtlemine (0-6 k) naeratus, häälitsused, liigutusaktiivsus, pilgu fikseerimine. Kõik see kutsub lapses esile positiivseid emotsioone ning aktiveerib last, kes õpib seeläbi täiskasvanut tundma. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Läbi suhtlemise täiskasvanuga kujuneb lapse esmaste vajaduste rahuldamine. Suhtlemismotiiviks on meeldiv kontakt täiskasvanuga. Tegevuslik-situtatiivne suhtlemine (6k 2/3 a) Peamine suhtlemisvorm, mis toimub
tööd, nud/nd uurimine, h häälduse varieerumine, grupitöö Manilaiu keelemuutuste kohta , uurimine Mulgi murde verbi kohta, võru kõnekeele varieerumine. Eesti eripära uuritakse palju lingvistiliste tegurite mõju, pole eri klasside ja kihtide keelenäiteid. Eesti keeles on formaalne stiil tugevalt normikeelne, argistiil varieeruv, naised ning haritumad inimesed on enamasti normikeelsemad. Register ja selle uurimismeetodid Keele situatiivsed variandid situatiivne variant: kommunikatiivne situatsioon, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega. Inglisekeelses traditsioonis eri sõnad, style, register ja genre. Paljude tunnuste loendid, mis üheskoos on keelekasutusega korrelatsioonis. Register ja selle situatiivsed faktorid suuline ja kirjalik suhtlus kõne on tagasikerimatu, kiri tagasikeritav, kõne on kustutamatu: kõik, mis välja öeldud, jõuab kuulajateni, aga kirja puhul jõuab lugejani ainult lõpptekst
kohta käiva info alusel - Analoogide kasutamine kaasinimeste üle otsustatakse iseenda sarnasuse alusel - Projektsioon teisele inimesele projetseeritakse omaenda iseloomujooni ja omadusi - Juhutunnustest lähtumine lähtutakse mingist silmatorkavast tunnusest. TAHTELINE JA TAHTMATU TÄHELEPANU Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on Inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tähelepanu liigid: 1) Tahteline on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objetkile või tegevusele. On püstitatud eesmärk olla tähelepanelik (NB!), teeme tahtepingutusi. 2) Tahtmatu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eeesmärki olla tähelepanelik. - Tahtmatu tähelepanu põhjused: 1) välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus. 2) välisärritaja kontrastsus erinevus foonist
· Tajumises raskendavad nad 8. Milles seisneb inimeste tajuelamuste piiritletus? Too näide selle kohta mil moel on keskkonna tajumine piiritletud. TÄHELEPANU 1. Tähelepanu definitsioon. Mis on peamised omadused? · Kui protsess tunnetusprotsess mis vältimatult seotud tajuga, ka mäluga · Regulatsiooniprotsess mis seotud teadvusega · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile , mille on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus Omadused : · maht objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul. Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata. · jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Nt kui
Perioodi algust näitab see, et laps hakkab kasutama kahesõnalauseid, mis kestab kogu koolieelse ea ja jätkub koolieas kuni üheksanda-kümnenda eluaastani. Lapse kõne arengut mõjutab kõige enam keskkond, kus ta elab, tegutseb, suhtleb täiskasvanute ja teiste lastega. Suhtlemisel on kõne arengus oluline osa. Suhtlusprotsessi tuleks vaadelda eraldi nii tasandilt täiskasvanu-laps-täiskasvanu kui ka tasandilt laps-laps. Suhtlustasandil laps täiskasvanu (1,5 3 a.): e. tegevuslik- situatiivne suhtlemine, mille puhul ettepanek koostegevuseks tuleb esmalt täiskasvanult, kes on ka ise tegutseja ja kõneleja. Laps matkib tegevust. Täiskasvanu kasutab kommenteerimiseks lühikesi lauseid, laps aga omandab kuuldud sõnavorme ja lausemalle. Lapse kõne areneb ühesõnalausungitest dialoogini. Paraneb ka kõnest arusaamine. Seda hõlbustab kõnet saatev tegevus. Esialgu koosneb lapse lause kahe ühesõnalause ühendamisest. Lauset alustab laps kas oma
Tahtlik tähelepanu (ülalt alla) · Valik saavutatakse olulise võimendamise ja ebaolulise pidurdamise abil · Tähelepanu kattub osaliselt töömälu ja teadvuse mõistete ning substraadiga Võib olla nii välja suunatud (sensoorne) kui sissepoole suunatud (ideaalne). Samuti on tähelepanu selektiivne, valides omastatavat infot mitme võimaliku teabeühiku hulgast. Ehk tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. 30. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanuprotsesside jaotumises? · Ajutüve ja vaheaju retikulaarformatsioon ning sellega ühenduses olevate taalamuse mittespetsiifiliste rakutuumade ülenev aktiveeriv mõju ajukoorele. Mittespetsiifiline hajus (difuusne) aktivatsioon loob üldised eeldused signaalide
Üldine õpimotivatsioon avaldub sisemise teadmise ja kindlate käitumisjoontena suhtumises õppimisse. See on õpilase üldine soov mõista oma õppimise otstarvet, saada aru õpitavast, seostada seda varasemate teadmistega ja rakendada õpitut praktikas. Reaalne õpimotivatsioon seostub alati ka konkreetse e situatiivse tasandiga, mis väljendub õpilase motivatsioonilise seisundina konkreetsete ülesannete sooritamisel. Üldine ja situatiivne õpimotivatsioon on vastastikuses sõltuvuses ja ühe puudumist saab mõningal määral kompenseerida teise arvelt. Üldine positiivne suhtumine õppimisse aitab sooritada ka igavaid ülesandeid, huvipakkuvaid ja eluliselt vajalikke õppeülesandeid on õpilased valmis sooritama ka siis kui nende üldine õpimotivatsioon on tagasihoidlik 6. Põhilised meetodid ja võtted õpitava väärtuse suurendamisekks välise motiveerimise teel. Põhilised
Suheldes vahetatakse mõtteid! TÄHENDUS JA ,,SISEMINE" SÕNA Meil on vaja mingit sõna, mis aktiveeriks meie mälus midagi., tuletaks meelde, aitaks seostada. Vt slaidilt rohkem SÕNADE ÄRATUNDMINE JA T*HENDUSE MÕISTMINE Üks asi tunda sõnade süntagma tähendust, nt sõna jalg tunneme ära, aga see tähendus tuleb välja alles kontekstis. Konteskt määrab mis osa kontseptist on kasutusele võetud., võib olla situatiivne(otse olukorras endas ehk LIVE), verbaale (tekstide puhul). Nt ka sõna tuisk, poiss tuiskas toast välja, siin on ülekandtud tähendus (metafooriline). Kujutluste hierarhia: lind on lapse jaoks see, kes lendab, seeega kana ei oleks. Seega mis tunnuse alusel pannase asi paika? 6. LOENG Eelmine kord: kõnevõime ja selle kujunemine: kaks tingimust, et lapsel areneks kõne: keskkond ja tema antoomilis-füsiloloogiline seisund
annaabi.ee 
