Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks. Spinaalšokk ?? ) SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionid: 1) sabatuum (nucleus caudatus); 2) läätstuum ehk putamen: Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?); 3) kahvatukeha (globus pallidum) Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused)
Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu
· pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret · Aga on: 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade (B 5,7) kahjustus · Info integratsiooni häire, st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega.
ÕO11 õpiobjektis selgitatud moel). Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil. Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid). Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Mis on eferentne ja aferentne ÕO11 informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel
löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud:
3. Tekib aktsioonipotentsiaal, sest rakumembraani sisekülje laeng muutub äkki positiivseks; 4. Naatriumikanalid sulguvad peale aktsioonipotentsiaali, kaaliumikanalid avanevad; 5. Kaalium liigub rakust välja; 6. Raku sisemuse negatiivne laeng taastub; Väikeaju vastutab jällegi liigutuste täpsuste eest kui ka kordinatsiooni ja tasakaalu. Mõhnkeha ühendab omavahel mõlemad suurajupoolkerad ja basaalganglionid on hallaine kogumikud, mis aitavad töödelda liigutustest tulnud signaale. Ajutüvi ühendab omavahel pea ja seljaaju ning koosneb suurest hulgast hallainetuumadest, mille ümber on valgeaine. Jaguneb järgnevalt: Keskaju vastutab automatiseeritud silmade ja pea liigutuste eest ning vahendab impulsse pea- ja seljaaju vahel. Piklikaju vastutab jällegi automatiseeritud südame, hingamise ja seedimise tegevuse eest. Vaheaju koosneb kahest peamisest osast:
vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor
vererõhku, südame löögisagedust ja pupilli suurust) motivatsiooniliste seisunditega. Ka endokriinsüsteemi kontroll limbilise süsteemi poolt toimub hüpotalamuse vahendusel. limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist
- On 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade kahjustus Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub 1) Signaali lokaliseerimiseks on vaja nägemisinfot 2) Frontaalsagara motoorika alad planeeriad ja juhivad liigutust 3) Seljaaju kaudu kandub info kätte
Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju-automaatsed liigutused,sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon)
reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, nende toime on aga tihti vastupidine, samuti on vastupidised nende kahjustuste sümptoomid. Nagu juba osutatud, põhjustab väikeaju kahjustus lihastoonuse languse, basaalganglionite kahjustus aga selle tõusu. Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel.
Väikeaju fnkts häire sümptomiks on värinad liikumise ajal, tasakaaluhäired, vaaruv kõnnak ja võimetus sooritada kiireid vahelduvaid liigutusi. Fnkts test – „silmad kinni-pane näpp kaarega vastu ninaotsa“ Suuraju ehitus ja funktsionaalne anatoomia (ajukoore keskused). Temporaal e oimusagar, frontaal e otsmikusagar, parietaal e kiirusagar, oktsipitaal e kuklasagar. Poolkerad, poolkerasid ühendavad komissuurid. Ajuvatsakesed. Basaalganglionid e põhimiktuumad. Ajukoor – paksus 3-4 mm, pindala 2000cm2, 6 rakukihti, 4 erinevat kihtide tüüpi, piirkonna fnkt-st oleneb milline kiht on ülekaalus. Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud
reguleerimine; uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on iseloomulikud järgmised ilmingud: lihastoonuse langus tasakaaluhäired liigse ulatusega liigutused olukorras, kus on vaja küündida mingi objektini või seda puudutada lihaste treemor (värisemine) olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Väikeaju ja basaalganglionid on mõlemad seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga, nende toime on aga tihti vastupidine, samuti on vastupidised nende kahjustuste sümptoomid. Nagu juba osutatud, põhjustab väikeaju kahjustus lihastoonuse languse, basaalganglionite kahjustus aga selle tõusu. Viimasel juhul ilmneb treemor eelkõige puhkeseisundis, väikeaju vigastuse korral aga peamiselt liigutuste sooritamisel. 33. Keskaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused.
Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu, emotsioonid (Agnoosia-anomaalia, kahjustus; Prosopagnoosia- anomaalia, võime nägusid näha). Kiiru e parietaalsagar – võtab vastu infot kehast, kõne mõistmine (Ladus afaasia-
Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju automaatsed liigutused sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus
... on küllastustunnet tekitav...Ajus endas tekivad samuti kas siis nälja- või küllastustekitavad hormoonid. Osa nendest mediaatorid. Kõige tugevam ajus tekkiv näljatunnet tekitav hormoon on neuropiptiid Y. Neuropiptiid Y stimuleerib nälja või isu keskust hüpotaalamuses, mis reguleerib söömist. Suurendab toidu tarbimist, söömist, rasvavarude suurenemist. Peaaju närvid ja nende f-d: Vaata skeemi! Otsaju: Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid. Basaalganglionide f-n on liigutuste koordinatsioon. Nende ärritus kutsub esile kindla iseloomuga stereotüüpseid liigutusi. Nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel. Basaalganglionide kahjustusel ongi häiritud liigutuste koordinatsioon, sujuvus ja üks selle pk tüüpilisemaid närvihaigusi kannab Parkinsonismi (liigutused aeglased, esineb pea ja käte värisemist, eriti raske on liigutuste algus, kätel esineb hammasrattafenomen) nimetust. Basaalganglionide tuumade nimed:
Motoorikaga seotud alad: plaan liigutada liigub otsmikult keskele. Oimusagaras tekib kavatsus, premotoorne korteks, primaarsest motoorsest korteksist läheb käsk et liigutust teha. Posterioorpareitaal kortkeksis tekib teha liigutus, premotoorne korteks valmistab liigutuse ette, primaarne motoorne korteks saadab aktsioonipotentsiaali.Motoneuronites tekib sünaps – siis liigub elektrisignaal musklisse. Basaalganglionide ja väikeaju roll liigutuste juhtimisel. Basaalganglionid – olulised liigutuste juhtijad, seal toimub tugevuse regulatsioon. Kõik info käib sealt läbi. Kontrollib palju alaosasid, kuid tuleb kõige paremini ilmsiks uute oskuste õppimisel. GABA – pidurdav neurotransmitter Väikeaju - liikumise peenmotoorika, graatsilised, sujuvad ja nüansirikkad liigutused. Kahjustuse puhul probleem ka üldise rütmitajuga Mängu ja füüsilise aktiivsuse seosed kognitiivse arenguga.
Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja hirmunud hoiakud ning ka tagaajamine (koos emotsionaalsete vastusega), …) • - Autonoomse NS kontroll • - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused, siis ajutüvest pärinevad kogu-keha-liigutused. Basaalganglionid ja liigutuste tugevus 2 peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist kus liigutusi hakatakse reguleerima - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Väikeaju: koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine - Harjumuspärased liigutused, automatismid, rattaga sõitmine. Kõik millega oleme ära harjunud, selle osas on väikeaju oluline. IV LOENG – AJU POOLKERAD Aju funktsioonude lateralisatsioon …
võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia Loeng 4 Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub: millised ajukoore osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine – asendub nt kogu käega haaramisega.
1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses. Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul. 7 Suuraju koor. (2.4.9) Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10) • Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast
ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6
Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus – kehatemp, südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus. Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese käitumine, emotsioonid. Limbiline süsteem – aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone – söömine, agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus. Sügaval oimusagaras Basaalganglionid – koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel. Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud – basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. Suurajukoor – neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus. Koosneb piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores!
ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend – medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu lõpuks on lootel inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas on väikeaju ja ajusild ja moodustub lateraalvagu ehk külgsild, mis eraldab suuraju oimusagarast. Kui võrrelda loote aju täiskasvanu omaga, siis loote ajul puuduvad iseloomulikud vaod suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6
oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine. Ajusild – Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut ja und. Keskaju – automaatsed liigutused, sensoortsete signaalide ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine. Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Basaalganglionid. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteeria, vahendaja ka ANSreguleeria. Suuraju sagarad ja nende funktsioonid. Otsmikusagar – seotud liigutuste, planeerimise, teostamise ja kontrollimisega. Kiirusagar – seotud naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar – seotud kuulmisega Kuklasagar – seotud nägemisega. 10. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus.
Selle haiguse korral, arenguline kõnehäire, ei suudeta artikuleerida sõnu, funktsionaalne, uuritud, mis ajus toimub, geenimutatsioonid. Frontaalne broca piirkond ja teatud 9. LOENG basaalganglionite osas on aktiivne. Funktsionaalselt ei aktiveeru nagu vaja ega anna KAHE Ajupolekrade vahelistest ühendustest ja mis juhutb, kui ühendus miskipräast kontrolli. Tähtis, et basaalganglionid seotud ka parkinsonismiga. Need kontrollivad kõnet, ja katekstatakse või sünnipäraselt neid ole - ehk ühendamatuse sündroomid regulatsiooni, kui häiritud, siis korralikult ei saa rääkida. 23 ei kuulanud .
seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor jagatakse neljaks sagaraks, mis on seotud erinevate fnide täitmisega: otsmiku, oimu, kiiru ja kuklasagaraks. + insulaarne ja limbiline koor. Sensoorsed alad (sensoorse info töötlemine) ja motoorsed alad (motoorne kontroll). Sensoorsed alad jaotatakse primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaalseteks. Primaarsed saavad info mõne ümberlülituse vahendusel sensorilt. Sek. Ja terts saavad info prim. Alalt. Assotsiatsioonialad
ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt,
basaalganglionides. Hipokampus on vajalik lühiajalise mälu jaoks. Kui THC seostub seal paiknevatele kannabinoidiretseptoritele, siis muutub mälufunktsioon. Sul on raskem säilitada mälus õpitut ja äsjajuhtunud sündmusi. Nälg Hüpotaalamus on tuntud kui aju isukeskus. Seostudes sealasuvatele retseptoritele võib THC põhjustada näljasööste. Tasakaal THC võib mõjutada koordinatsiooni ja tasakaalu. Normaalolukorras reguleerib neid funktsioone väikeaju. Tasakaal Basaalganglionid on seotud lihaste tahtmatute liigutustega. Need on sellised liigutused, mille sooritamiseks sa ei pea mõtlema. Ka siin võib kanep tekitada probleeme koordinatsiooniga. Kanep mõjutab sinu aju mitmel moel. Mõju vahendab kanepi aktiivne ühend THC. THC imiteerib anandamiidi, mis on üks aju neurotransmitteritest, suurendades kaudselt dopamiini vabanemist. See põhjustab naudingutunnet. Sõltuvusrisk kanepi puhul on väiksem kui kokaiini või amfetamiini puhul
põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj
LIIGUTUSTE JUHTIMINE Aju ja psüühika ülesanne on töödelda informatsiooni kasuliku käitumise esilekutsumiseks Liigutuskorraldus koostatakse eesmärgist, mälust ja tajust lähtuvalt (aju otsmikusagaras õpiobjektis selgitatud moel) Liigutust analüüsitakse kehast (somatosensoorne taju) ja keskkonnast (muu taju) saadud tagasiside abil Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid) Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Liigutuskorraldus lähtub eesmärgist, protseduurilisest mälust ning tajulisest sisendist nii keha kui keskkonna hetkeolukorra kohta Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta Liigutust representeeritakse süsteemis
Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad. Primaarne & sekundaarne somatosensoorne koor (S1, S2,) vöökääru eesmine osa (ACC), insula, taalamus & prefrontaalne koor (PF). Teised regioonid: primaarne- & lisa motoorne koor (M1, SMA), tagumine kiirukoor (PPC), vöökääru tagumine osa (PCC), basaalganglionid (BG), hüpotaalamus (HT), mandelkeha (AMYG), parabrahhiaaltuumad (PB) & PAG. Alanevad supraspinaalsed teed, mis moduleerivad valuülekannet seljaajus40 . Valuvaigistid: · opiaadid · mittesteroidsed põletikuvastased ühendid · paiksed tuimastid · muud: mõned antidepressandid, ergotamiin, kannabinoidid 8. loeng Opiaadid Opiaatide põhilised toimed
Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju – automaatsed liigutused – sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine – temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie – koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Keskaju kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju – asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine – basaalganglionid Liigutuste täpsus. Vaheaju – kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse
Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu.
Edasi tuleb ajusild, kus asuvad Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon. Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju - asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid – ühendavad erinevaid ajuosasid omavahel Vaheaju - kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija. Motoorse info liikumine. Talamus - virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus, info töötlemine Hüpotalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha - emotsionaalsed sündmused, nende töötlemine ja reguleerimine Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu.
Kõige tugevam hormoon on neuropeptiid Y, mis stimuleerib näljakeskust hüpotaalamuses. 6.loeng (prindi välja peaaju- ehk kraniaalnärvid) PEAAJU EHK KRANIAALNÄRVID Need on närvid, mille närvirakkude tuumad paiknevad peaajus, Piklikus sillas, keskajus. Need närvid funktsioneerivad nagu seljaaju närvid, aga erinevus on selles, et osade peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad. Otsaju Otsaju osad on peaaju koor ja peaaju koore alused tuumad ehk basaalganglionid (jäävad peaaju koore alla). Nende(basaalganglionite) funktsioon on liigutuste koordinatsioon, nende ärritus kutsub esile stereotüüpseid liigutusi, nad osalevad ka liigutuste programmi mällu salvestamisel (nt. võimlemiskompleksi meeldejätmine). Nende kahjustusel on häiritud liigutuste koordinatsiooni sujuvus, selle tüüpilisem haiguse nimetus on barkinsionism. Basaakganglionite tuumade nimed: 1. Juttkeha ehk corpus striatum( tal on 2 osa: sabatuum ja läätstuum) 2
1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn.ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart, jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon. 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma a)sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras maitsmiskeskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
Implitsiitne õppimine - Keeruka infotöötluse õppimine, ilma et suudetaks verbaliseerida mis see nimelt on mida on õpitud - Erinevus implitsiitse mälu uurimisest on selles, et implitsiitse õppimise puhul kasutatakse sageli keerukaid uusi ülesandeid - Pole seoses töömälu mahuga - Aju aktivatsioonimuster on eksplitsiitse ja implitsiitse õppimise puhul erinev - Parkinsoni tõve puhul implitsiitne õppimine raskendatud (basaalganglionid) Kokkuvõtteks: - Implitsiitse mälu kirjeldamine näitab ilmekalt traditsiooniliste mälutestide piiratust mälu uurimisel ja seletamisel - Mälu puhul ei ole kõige tähtsam mitte teadvustatud kogemus ja selle meenutus vaid tegevuse edukus mis aga võib põhineda ka teadvustamatutel mõjutustel Kas on alternatiive traditsioonilisele käsitlusele allsüsteemide osas? - On arvamusi et traditsiooniline jaotus on lihtsustatud ja tuleks käsitleda
on neli sagarat. Need on: 1. otsmiku e.frontaalsagar 2. kiiru e.parietaalsagar 3. kukla e.oktipitaalsagar 4. oimu e.temporaalsagar. Tsentraalvagu lahutab otsimusagarat kiirusagarast. Peaaju koore närvirakke on püütud funktsiooni ja ehituse järgi ka süstematiseerida ja koostatud nn. ajukaarte. Enam on kasutusel nn. Broadmani väljade kaart (jagas koore umbes 50ks väljaks, millest igaühel on oma funktsioon). 2. selle alla jäävatest basaalganglionitest - Basaalganglionid jäävad peaaju koore alla, seega vaheaju ja peaaju koore vahele. Basaal = ajupõhimiku piirkonda jäävad. Nende kahjustuse korral tekivad liigutuste häireid e. Motoorika häired. Nt. Parkinsonism – pea ja käte väga tugev värisemine/liigutuste jäikus alustamisel.. Peaaju koore keskused Peaaju koore keskustel kaks alarühma: a. sensoorsed keskused somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus kiirusagaras
Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendute valik -- > otsutamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised põhjused: · Aju suurte poolkerade otsmikusagarate töö (eelkõige dorsolaateraalne prefrontaalkorteks, eesmine tsingulaarkorteks, orbitofrontaalkorteks) · Aju kõnekeskuste ja otmikusagara keskuste vahelised funktisonaalsed seosed · Basaalganglionid, taalamu, motoorne korteks · Printsiip: evolutsiooonis hiljem arenenud struktuurid kontrollivad vare, kujunenud struktuuride tööd, ohjavad impulsiivsust (alkohul! Kofeiin ja magus) /luria: sihipärasus, planeerimine, koordineerimine, Eysenck:kofeiin, magus+//"utilization behaviour", võõra käe sündroom//Tourette'i sündroom/ Kornhuber jt: tahtelisele liigutusele eelneb aju biopotentsiaali muutus negatiivse polaarsuse suunas umbes 1 sek enne vastava liigutuse algust
Talamus on peaaju "releejaamaks", kuhu saabuvad sensoorset infot sisaldavad ülenevad teated meeleelundeilt ning kust need edastatakse ajukoorde. Ka selekteerib talamus ajukoorest saabuvat alanevat informatsiooni väikeajju ja piklikajju edastamiseks. Hüpotalamus paikneb talamuse all. Tema ülesandeks on keha sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine ning seda tagava käitumise tekitamine ja reguleerimine. Otsaju koorealused struktuurid Põhimikutuumad ehk basaalganglionid vahendavad ajukoorest käsklusi suurte lihasliigutuste koordineerimiseks (selle häirumise näiteks on Parkinsoni tõbi). Limbiline süsteem piirneb keskaju ülemise osaga, omab ühendusi sellega ning ajukoorega. Süsteem juhib enesesäilitamisfunktsioone (söömine, agressiivsus, paljunemine) ja psühholoogilises plaanis motiveeritud ning emotsionaalset käitumist. Selles paiknevad ka nn. naudingukeskused, mille elektriline stimulatsioon tekitab patsientidel naudingulisi elamusi
taaselustamist maha jahutada. Keha temperatuuri langemine annab elustamisele natuke aega juurde ja inimene saab palju vähem ajukahjustusi. Millises järjekorras erinevad ajupiirkonnad üksteise järel surevad ( või taasaktiveeruvad ) ehk millises järjekorras jäävad ajupiirkonnad ilma vereta? See on suures osas veel teadmata, kuid teada on seda, et pärast südameseiskumist saavad kahjustada esimestena just ajukoor, hipokampus ja basaalganglionid. Need ajupiirkonnad vajavad teistest kõige rohkem hapnikku. Mõisted Vaimud, hinged, valgusolendid ( keda mõnikord kutsutakse ka ingliteks ), kummitused, poltergeistid, deemonid ( keda uurivad demonoloogid ) – kõikide nende mõistete taga eksisteerib tegelikult üks nähtus, mida me mõistame kehast väljumisena. See tähendab seda, et eespool loetletutest võivad tegelikult olla kehast väljunud surnud inimesed ( või kehast väljunud tulnukad
annaabi.ee 
