1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline. Pikkus sageli suurem laiusest.
Perekond kuusk (Picea) Võrse vaoline ja piklikkühmuline, lennutiib on lusikas. 1) Picea abies harilik kuusk *Võrse paljas või karvane, pikivaoline, kühmuline. *Okas neljatahuline, roheline. terav. Varjus okkad lamedamad. *Pung vaiguta. *Käbi kattesoomused puuduvad. Seemnesoomus (3tüüpi) rombjas, ots saagiline. 2) Picea glauca kanada kuusk *Võrse paljas, helepruun. *Okas poolviltune, tipp suunatud punga poole, hallikasroheline, neljatahuline, rombjas. Okast hõõrudes eritub tugev lõhn(ebameeldiv). *Pung vaiguta, ümardunud tipuga, soomused asetunud katusekivitaoliselt. *Käbi helepruun/beezikas, seemnesoomus kumera servaga. 3) Picea mariana must kuusk *Võrse tihedalt karvane. *Okas lühike, pehme, tömbi otsaga. *Pung munajas. Pungasoomus pungast pikem. *Käbi väike, tumepruun/hallikas, raskesti avanev. Seemnesoomus jäik.
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk
Paljasseemnetaimed Õp: 58-61 Paljasseemnetaim taim mille seemnetel puudub kaitsev kest · Okaspuud kuuluvad paljas-seenetaimede hõimkonda · Paljasseemnetaimed olid esimesed seemnete abil paljunevad taimed Maal · Maal 1000 liiki · Enamik paljasseemnetaimi on puud, mille seemned arenevad käbides Üldiseloomustus · Seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Seemneid ei kaitse sigimik. · Lehed on neil tavaliselt kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. · Tänu vahakihile püsivad okkad ka talvel puudel. Auramine on väga väike.
lahing: keskel valge hobune, palju musti hobuseid) Domenico Ghirlandajo (Külastseen Ristija Johannese loost: mingi müür, oranzis ja sinises naine keskel) Andrea Mantegna (Püha Jüri: rauastuses mees, üleval mingi pärg vms, Surnud Kristus: no täitsa surnud, pikali, Laemaal Mantova hertsogilossis: fresko, ümar vaade, inglid vaatavad.) Sandro Botticelli (Kevad: nagu meeleheitel koduperenaiste pilt, taust must, kehad valged, Venuse sünd: merekarp, valge naine, paljas, 4 inimest) Pietro Perugino (Madonna lapse ja peainglite Miikaeli ja Raafaeliga: mingid nunnunäod, udune kergelt, sinist ja punast palju) 16.sajkõrgrenessanss. Arhitektuur: liialdatakse detailidega. Bramante (Tempietto: 2-korruseline, ümarehitis, Rooma Peetri kirik: tema unistus, lähtus kuubist ja kerast) Micaelangelo Buonarroti (jätkas Rooma Peetri
Renessanss- pr keeles taassünd, keskaja lõpp, suured ja rikkad linnad puhkesid õitsele(itaalias), ilmalikkus, eneseteadvus(pimedus läbi, leitakse tee antiigi hiilguse juurde, petrarca-poeet), humanism, antiigi juurde naasmine, avastused ja leiutise, ,,Eesmärk pühitseb abinõu" Machiavelli, Boccaccio ,,Dekameron" Kunst: tekkis itaalias, 14. Saj eelrenessanss 15.saj vararenessanss 16.saj kõrgrenessanss, kompositsioon-paigutus, ihulikkuse hindamine(esile tõstetakse kehavorme ja jäsemeid), looduselähedus, perspektiiviseadused, akt-proportsioonid, kompositsioonid, reeglites on nii tõde kui ka ilu Jan van Eyck(1380-1441)/Hubert van Eyck- madalmaad, perspektiiv ei oleveel täiuslik, ese ja isik väga täpselt joonistatud, teemad kiriklikud *Genti altar(1432 suur tiibaltar)- Saint Brato katedraalis Gentis tänaseni, 24 pilditahvlit, avamisel oli näha 12 ülejäänd 12 suletud altari välisküljel. *Arnofili kihlus- abielu sõlmimise tseremoonia, londoni...
(Picea) karvane kuni Kaug-Ida Kanada Põhja-Ameerika glauca 1 igi Helepruun, paljas kuusk põhjaosa Helepruun, paljas, Torkav kuusk pungens USA edelaosa 1 igi vanematel tumepruun
müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ei anna veel täiuslikku müügilepingut. Müügilepingus on pooltel põhikohustused: müüja kohustus tarnida lepingujärgne kaup ja ostja kohustus tasuda kauba eest. Incoterms’i tarneklauslitega reglementeeritakse kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski
mõjuda. Putk kõrvetab ja tekitab raskelt paranevaid vesiville, kui teda palja käega murda või katsuda või minna putkedest paljaste säärtega läbi. Kui kogemata on putkega kokkupuude olnud, peaks minema arsti juurde. Äärmuslikul juhul võib karuputkega kokkupuutunu ka teadvuse kaotada. Surma võivad tuua Eestis kasvavad mürkputk ja surmaputk. Iseloomustus: kaheaastane rohttaim, juur käävjas, seest täis. Vars ümmargune, oksine, seest õõnes, pealt sooniline, paljas, alumises osas kaetud punakate täppidega ja sinaka kirmega. Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin,
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või
(Lammas) Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm)
servadega, õhuksesed paljad rohelised lehed, sügisel muutuvad kuldkollaseks) Cotoneaster lucidus läikiv tuhkpuu ( kiilja alusega , terava tipuga munaja kujuga, pealt tumeroheline, kui on väske leht siis on pealt tugevalt läikiv) Pyrus communis harilik pirnipuu( hästi ümar leht, leht võib olla isegi punase värvusega, lehe äär võib olla nõrgalt saagjas või täiesti terve, leht on paljas, roots on küllaltki pikk, umbes samapikk kui lehelaba) Malus domestica aedõunapuu Sorbus intermedia pooppuu(sulghõlmine leht, lihtlehed, karvased, munajasovaalse kujuga) Sorbus aucuparia harilik pihlakas (paartitusulgjad lehed, saagjad lehed, sügisel lehed kolletuvad) Aronia melanocarpa var. grandifolia must aroonia( äraspidimunajas leht, alt kergelt karvased, keskkrool esinevad tumedad näärmed)
või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum
Nisu (Triticum) Taksonoomia • Hõimkond: õistaimed • Klass: üheidulehelised • Sugukond: kõrrelised Tutvustus • Pärineb Ees-Aasiast 7000-6000 eKr • Eestis on kasvatatud ligikaudu 4000 aastat • Enim kasvatatavam taim maailmas • Jaguneb paljas- ja sõkalteraliseks nisuks • Enamasti kasvatatakse pehmet nisu • Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t
· Karnaki tempel · Luksor i tempel · Vaaraode ülikud kujutakse sageli sfinksidena ja väga suurtena. · Materjal: liivakivi ja graniit · Värvitud kujud (enkaustika-mesilase vaha värvid) · Suured kujud on mõeldud eest vaatamiseks. · Tardunud ja liikumatud · Käed rusikas, pilks suunatud kaugusesse, üks jalg ees mõnikord ka käsi rinnal. Pea kuklasse pööratud. · Vaaraodel isemoodi naeratus.Individuaalsus puudub.Täisfiguur naised rieetatud mehed ülakeha paljas. Riided stiliseeritud ehk lihtsustatud. VANA RIIK 1600 ekr. · Amenhotep IV ,teatab usureform · Polüteism,monoteism · Kunst muutub vabamaks · Kõige tähtsamad tegelased (Nofretete) · Ehnaton ja Nofretete on põhilised tööd · Kujud on värvitud · Pinnakunst-süvend reljeef,seinamaal(enkaustika)
· okkad kahel poole kammitult, valguse käes olevad okkad püstisemad · okkad 4-tahulised, õhulõhesid vähe · okkad rohelised · kuuse käbide soomused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt rombjad · võivad olla ka ümarad või väljavenitatud tipuosaga (terav) · võivad olla ka osaliselt või täielikult tagasi pöördunud Picea glauca - Kanada ehk valge kuusk · võrse piklik kühmuline, vaoline · võrse heledam, paljas · okas murdub koos näsaga · okkad ei torgi, pehmemad ja heledamad (hallimad) · okkad poolviltused, ette poole suunatud, võrse ligi · pisike käbi, helepruun-beezikas · soomuse servad ümarad, terved · käbid avanevad kiiresti Picea mariana - must kuusk · võrse vars tumepruun, karvane · punga soomused pikad, kitsad, natuke lahtised (basaalsoomused) · okkad pehmed, lühikesed, ei torgi, tömbi otsaga · okkad sinakasrohelised
Lapsed ei pea palju koffeiini tarvitama, et neid probleeme välja kutsuda Kuna koffeiin on ergutaja, mõjub see kui diureetikum, mis tähendab, et inimene hakkab tarvitades urineerima see võib põhjustada dehüdratsiooni Inimesel võib tekkida kaltsiumi puudus ja on võimalik osteoporosis(haigus, mille käigus inimese kondid nõrgenevad ja purunevad kergemini) Koffeiini tarbimisega nõrgeneb inimese/lapse organism ja külmetus, astma, bronhiit võib esile tulla kergemini. Paljas koffeiin võib suures koguses olla ohtlikum kui marihuaana. Koffeiin ongi narkootikum mis tegelikult ei erguta inimest vaid hoopis paneb nad unustama, et nad väsinud on. Puhastatud koffeiin on valge kibe pulber. Peamiselt saab inimese oma koffeiini kätte sokolaadist või limonaadist. 80% inimestest on sõltuvuses kohvist/koffeiinist.Populaarsematest Ühendkuningriikides müüdavatest karastusjookidest on ainult Sprite koffeiinivaba.
·Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) 1. Võrsed Kandilised, punaka varjundiga 2. Lehed - Ümmargused kuni munajas, 3 või harvem 5 teritunud tipuga hõlmaga, sõrmroodne, rootsuga, pealt paljas, kuid alt pehmete karvadega kaetud. Pikkus on 5-10 cm, laius 5-8 cm. Lehed on enamasti tuhmrohelised, sügisel muutuvad punaseks. Kinnituvad varrele vastakuti. 3. Viljad - Marjataolised lihakad pikliku kujuga luuviljad on ühe lapiku seemnega, värvuselt erepunased ja maitselt mõruhapud, söödavad. Viljad sisaldavad rohkesti C-vitamiini. Valmivad septembris. 1. Lehevorm Heitlehine 2. Kõrgus 2..4m , laius 2..4m 3. Temperatuuri taluvus Pakasekindel liik (kuni -35) 4
Mood Vana-Egiptuses Karmen Aasa I HK Riided ▪ Riided õmmeldi tavaliselt linasest. ▪ Kangas näitas inimese ühiskondlikku positsiooni. ▪ Lapsed, orjad ning lihtrahvas liikusid ringi alasti. Naised ▪ Pikk linane kleit mida kutsuti kalasiriks. Mehed ▪ Puusade ümber mähitud seelik mida kutsuti skentiks. ▪ Ülakeha oli paljas. Aksessuaarid ▪ Ehteid omasid nii rikkad kui ka vaesed. ▪ Need sümboliseerisid võimu ja heaolu. ▪ Arvati, et need kes kandsid ehteid olid jumalate silmis atraktiivsemad. Jalanõud ▪ Enamasti käidi ringi paljajalu. ▪ Sandaale kanti üldiselt vaid spetsiaalsetel sündmustel. ▪ Jalatsid olid egiptlase garderoobi kõige väärtuslikumad esemed. Kosmeetika ▪ Kõik inimesed sõltumata klassist kasutasid meiki. ▪ Egiptlased uskusid, et meigil oli võlujõud.
peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, rohekas(tihane,kuldnokk) sisemine viljastamine,püsisoojane, kohastunud lendamiseks: 1.tiivad 2. suled 3. voolujooneline keha 4. seest õhukambritega luud, kerged 5. kiire seedimine 6. kopsudes õhukotid 7
(Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder keskel. (Kass) ? Valge vaat, punane pulk ees. (Hani) ? Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli. (Hiireke) ? Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas. (Kana) ? Saks õues, sada hilpu seljas, tagantpoolt ikka paljas. (Kana) ? Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) ? Luust suu ja lihast habe. (Kukk)
ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba iseseisvad, ent jäävad ema lähedusse veel mõneks kuuks.
Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelteta õhtukleidid Platvormkingad Kõrge värvliosaga püksid Püsilokid Kunstripsmed Kunstsünnimärk 1950-1960 Naiselikkus Tikk-kontsad Kindad, kotikesed Väärikas, enesekindel hoiak Pikem, liibuvam seelik Kõrvarõngad Grace Kelly 1960-1970 Kõhnem figuur Riietus - mini
Carum carvi ehk harilik köömen Tavaline taim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Eelistab inimmõjutatud kooslusi. Sarikaliste sugukonnast, kaheaastane. Vars püstine, oksine, paljas, 15 kuni 90 cm kõrge. Lehed on kaheli-, harva kolmelisulgjate liitlehtedega, alumised teise järgu lehekesed moodustavad lehevarrel risti. Jääb teistele sarikalistele kasvus alla, tal on peenemad oksad ja vars see teeb looduses tema leidmise raskemaks. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Õied väiksed, valkjad. Köömne vilju on lisaks ravimisele kasutatud veel ammustest aegadest kui head maitseainet.
lauatarbeid. Uushõbe sisaldab vase kõrval tsinki ja niklit. Enamasti on tööriistametalliks teras, ent lõhkeainetööstuses rakendatakse vasest tööriistu, sest nendega töötamisel ei teki sädemeid. Vasest suveniirimünt 5 Vaseplönn Kasutusalad Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka
Luuletusi Mul kannatlik, hää süda on Mul kannatlik, hää süda on, ma alandlik kui vari; mul kannatlik, hää süda on, kuid minu aul on hari! Oh ära nõua iial sa ma olgu teiste vari! Kui pean ma vari olema, siis iseenda vari! Oh valva ikka, valva sa, kas aus sul tõuseb hari: siis halasta ja kannata, sest elu ta on vari! Ja sina, minu isamaa, kes oled paljas vari! Ja juba sinu nimigi on paljas, paljas vari: su emakeelt sa armasta, ta on su viimne vari! Ja tõde, õigust armasta, ja ära ole vari! Oh sõbrad, ei lase ma öelda Oh sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks seda ma ei ütlegi ka. Ma olen nõnda terve, et rahvas kõik minu ees, kes nõnda vigane, haige enda vigu näeb minu sees.
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist
a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati.
- ripsmelised servad (suht väike leheke, alt suht sile, rood pealt välja ulatuv) Roosõielised * Physocarpus opulifolius Harilik põisenelas - enamasti kolme hõlmaline - lehe suurus väga varieeruv (enamasti väike) - karvad võivad esineda - põhivärv roheline (alt v-kujuline, hõlmad võivad olla vaid väge väiksed, tuhm tumeroheline) * Spiraea chamaedryfolia - Taraenelas - lehed munajad või piklik munajad - kahelisaagja servaga - (tume)roheline või kuldne - leht paljas või all küljel heledad karvad (suht tuhm) * Cotoneaster lucidus - Läikiv tuhkpuu - tumeroheline (hiljem punakas) - alt heledam ja karvane - lehe kuju eliptiliselt munajas - ühtlaselt teravnev tipp - lühike roots (võivad olla punakad ääred, kuivades läige kadunud) * Pyrus communis - harilik pirnipuu - lehed ovaalsed, servast peen saagjad või teravad - läikivad (ilusad ümarad lehed, tipust ühtlaselt teravnev, tumeroheline) * Malus domestica aedõunapuu
keskkonda, näiteks tulekahju olukord, kus päästjad on alustanud kustutamist. Selle mõjuga kaasneb pulsi sagenemine, higistamine ning kehatemperatuuri tõus. ............................................................................................................................... 5 Patoloogiline mõju on seotud nahas neeldunud soojuse tekitatud soojuskahjustustega. Soojukahjustuste tekkimise protsessi on lihtne selgitada, kui soojuskiirguse käes on paljas nahk. Kui nahk on kaitstud näiteks riietega on kahjustumise protsessi selgitada keerulisem. Riietega kaetud naha soojuskahjustused võivad väga järsult suureneda kui nahka kattev riie on süttinud või nahale sulanud................................................................................................. 5 Põletushaavade tekkimise põhjuseks on nahale langenud soojuskiirguse energia ülekandumine nahakudedesse. Energia ülekandumise protsessi mõjutavad naha
VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke
kujutlusvõime nõrkuseks. Truudus tundmusteelus on sama, mis järjekindlus vaimses eluski lihtsalt saamatuse tunnistus." "Ainult pühi asju maksab puutuda." "Kui keegi on armunud, siis algab ta ikka iseenda petmisega ja lõpetab alati teiste petmisega." "Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isikud." "Inimesed armastavad ikka seda teistele anda, mida nad nii väga vajavad ise." "Optimimi aluseks on paljas hirm." "On ikka midagi naeruväärset nende inimeste tundmustes, keda me enam ei armasta." "Patud annab meile andeks pihtimine, mitte preester." "Miski ei tee inimest nii edevaks kui rääkimine, et ta olevat patune." "Võibolla tundub inimene just siis kõige enam iseendana, kui ta etendab mõnd osa." "Tänapäev elavad kõik abielumehed nagu poissmehed ja poissmehed nagu abielumehed." "Ma armastan mehi, kel tulevik, ja naisi, kel minevik."
välisarhitektuuri elementide (sambad) kasutamisest kuna need tundusid raskepärased.Seinad kaeti peeglite ja pannoodega, mida ümbritsesid taimemotiividest raamid ja tihti olid need värvitud kuldseks. Kasutusele tulid orvand- sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. SKULPTUUR Skulptuurid on pehmed ümara vormiga ja mõõtutelt väikesed. Valmistamiseks kasutati portselani. Kujud olid värvilised. Kujutati skulptuuris putosi (paljas paks poiss) ja amoreti (tiibadega puto). Kujutati ka lambureid (lamburiteks rõivastatud aadlikud) MAALIKUNST Armastati heledaid pastellseid toone. Maalidel kujutati lembestseene, taustaks maaliti loodust koos võbeleva valgusega. ANTOINE WATTEAU (1684-1721) rahvuselt oli flaam, kes sündis Belgia.Prantsuse piirilinnas. Kunsti läks õppima Pariisi. Õppis suurmeistrite töid kopeerides. Maalis kahel teemal: Lembestseenid ja aiapeod, teater, näitlejad
Üksikfiguur. 7.Käsitluslaad on realistlik, proportsioonid on paigas. 8. Paolina on kujutatud lamavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). Ta nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). 9.Kujutatud on suhteliselt noort ~30 aastast naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade (aktifiguur). Naisel on ka käevõru ja väga uhke soeng, mis näitab, et ta on pärit kõrgemast perekonnast. Arvan , et ta on sel pildil üsna õnnelik, kuna tema suunurgad on ülespoole. Kuntsnik on saavutanud meeleolu uhke asendi ja suursuguse naise välimusega. Naine on väga sarmikas ja meeleliselt värske. Detaile on skulptuuris vähe. FUNKTSIONAALNE TEAVE: 10. Praktiline (n. templi kaunistus - metoop, friis jne, hauareljeef, mälestusmärk,
Võib juhtuda, et ühel saab sinust miljonär ning siiis äkki nagu välk selgest taevast kukud pankroti äärele. Seepärast tulebki nautida just seda aega, milles hetkel viibime ning mitte mõelda tulevikule, mis ei pruugigi niivõrd lilleline olla., kuid siiski on meil kõigil omad arvamused ja tõekspidamised, mida muuta on peaaegu võimatu. Tegelikult ei eksisteerigi piiri rikkuse ja vaesuse vahel. Igaüks on omamoodi eriline, omagu ta siis raha nagu raba või olgu paljas kui püksinööp. Tõsiasi on see, et me kõik oleme läbi pidanud elama tõuse ja mõõne, nii rikkamaid kui ka vaesemaid, halbu ning häid aegu. Siiski tundub see kõik sageli nagu kassihiiremäng, kus vaesem ja nõrgem ringist välja tõugatakse. Samas on *Suurem osaat inimesed ikkagi nii lühinägelikud , et nad ei oska ja ei tahagi piiridest väljapoole vaadata ning siis jääbki arusaam , et vaestel pole võimalustki midagi saavutada ja kõik see on pöördunud ainult rikaste kätte.
lülijalgsed, limused jne. Vanaaegkonna alguseks meres olid kõikide tänapäeval elavate selgrootute rühmade esindajad. Nendel kujunesid välja erinevad kaitsekohastumused (nt. kaitsev rüü, mürginäärmed, kiired liigutused/liikumine jne.). Esimesteks selgroogseteks olid kalad. Nende keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü. Nende eellastest arenesid erinevaid kiiremaid ja osavamaid luukalu, praeguste kalade eellasi. Samal ajal kui meres arenes elu, oli maismaa tühi ja paljas. Suureks muutuseks loomariigi arengusse olid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku, mis tegi võimalikuks loomade maismaale elama asumise. Esimesteks loomadeks maismaal olid selgrootud (hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad). Peale neid asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hingama õhuhapnikku. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes
..50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel. Saabuvad alles maikuus.
palju suhkurt, soola ja rasva sisaldavaid toitu. Toidus peab olema ka piisavalt vitamiine ja mineraale. Alkoholile, tubakatoodetele ja narkootikumidele tuleb kindlasti EI öelda. Kui sa soovid, et sul oleks hea tervis, siis peaksid sa tegema mõõdukas koguses sporti. Liigne spordi tegemine pole väga hea, kuna pingutad lihaseid liiga palju. Mõõdukas sport on sulle endale hea ja ka sinu tervisele. Õigesti riietumine on oluline. Kindlasti ei tohiks talvel käia nii, et selg paljas. Aga jällegi suvel ei tohiks end liiga soojalt riietuda. Riietuma peaks vastavalt aastaajale. Inimene peaks saama piisavalt puhkust ja und. Kui sa saad end korralikult välja magada, siis on ka su enesetunne parem. Väga tähtis on ka puhkus. Tööga ei tohiks end üle pingutada. Enda parema tervise heaks saaksime teha nii mõndagi. Kindlasti pole igalühel võimalus teha tippsporti ning see pole tervisele kuigi hea. Normaalses koguses sporti saavad kõik teha, kuid
aastal Armeenias sõjaväes olles kuulis ta esimest korda Jaak Joala laule „Viltkübar“ ja „Lady Madonna“ ning teda jahmatas, kuivõrd need erinesid varasemast kergemuusikast. 9. “Ega teil juhuslikult pole siin poes müüa komfortseid botikuid, väikest tamburiini, magusat desserti ja palsamit?“ küsis kitsas heleroosas seelikus naine. 10. Professor sõnas, et ta on professionaal ning oskab hästi psühholoogiat ning ka deklineerimine tuleb tal hästi välja. 11. Paljas mees pani selga vattpehme kampsuni, heledad püksid ning haaras öökapilt kristalsest vaasist punase roosi, mille ta kavatses viia printseslikult käituvale neiule, kes seisis modernse maja kõrval. 12. Isa tuli duši alt ning soovis, et ema paneks šašlõki grillile ning keedaks ka veidikene hirsiputru. 13. Kraadisin ennast garanteerimaks, kas olen ikka terve ja võin minna Eesti Vabariigi aastapäeva ballile. 14. Mikk võttis sõõmu glütseriini ning see ajas ta pamflette kirjutama. 15
kollalill, külmalill, sarapuunaat Kollaste õitega, rohelise südamikuga ÜHISED TUNNUSED VÕSA JA KOLLASEL ÜLASEL: Õitseb aprillis- mais Õied on mõlemasugulised Valguslembesed kasvavad enamasti metsaalustes Koguvad suvel maa-alusesse risoomi varuaineid, et varakult õitsema hakata Mitme aastane suvehaljas rohttaim Vilion kõverdunud nokaga 4-5 mm pikkused paljad pähklikesed Vars: paljas või väheste karvadega Paljunemine: seemnetega või vegetatiivselt risoomiga Metsülane (Anemone sylvestris) Rahvapärane nimetus: anemoonid, kitsesilm, siidlill, surmalill Õitseb mais-juuni Õied : kahesugulised, Suurema moonõit meenutava valge õiega Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed Kasvab lagedal – loopealsetel, kuivadel niitudel ja metsaservadel Vars on tihedalt karvane
harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4. Paolina on kujutatud lamavas asendis, kus nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas asendis. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. 5.Kujutatud on naist. Ta keha on suhteliselt paljas, ainult riie ümber puusade (aktifiguur). Naisel on ka käevõru ja väga uhke soeng, mis näitab, et ta on pärit kõrgemast perekonnast. Naine on suhteliselt noor u.30 aastane. Arvan , et ta on sel pildil suhteliselt õnnelik, kuna tema suunurgad on ülespoole. Kuntsnik on saavutanud meeleolu uhke asendi ja suursuguse naise välimusega. Naine on väga sarmikas ja meeleliselt värske. Detaile on skulptuuris vähe. FUNKTSIONAALNE TEAVE: 6
nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Mõni inimene ei suuda eristada teatud värve. Tavaliselt rohelist ja punast. Enamasti on värvipimedus kaasasündinud ehk pärilik. Esineb ligi 8% eurooplastel ning sagedamini meestel. Kanapimedus Inimene ei näe hämaras. Selle vältimiseks peaks toiduga saama piisavalt A-vitamiini
limaskesta, kasutades spetsiaalset instrumenti, mida nimetatakse tsüstoskoobiks. Uuringuks ettevalmistus - söömist ja joomist ei ole vaja piirata (v.a. juhul, kui uuringut on vaja teostada üldnarkoosis). - küsitleda patsienti võimalike allergiate tuimestusvahendite suhtes (lidokaiin). - küsitleda aspiriini või teisi verehüübimist vähendavaid ravimite kasutamise kohta. - aidata patsienti sobivasse asendisse günekoloogilisel toolil, alakeha paljas. - puhastada genitaalpiirkond antiseptilise lahusega ja katta steriilse (auguga) linaga. - toetada patsienti protseduuri käigus. Täname tähelepanu eest! Kohtla-Järve, 2012
Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask tagab terasele hea korrosioonikindluse, hea soojus- ja elektrijuhtivuse, hea mehhaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse. Vaske kasutatakse tihti just tema hea töödeldavuse tõttu vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Samuti kasutatakse teda elektritehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Karol Pakkas ET11 3)Titaan Titaan on element järjenumbriga 22. Tema sümbol on Ti. Omadustelt on titaan metall. Tema tihedus on 4,5 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1668 °C. Püsivaimoksüdatsiooniaste on +4, see on amfoteerne. Oksüdatsiooniastmed +3 ja +2 on redutseerivate omadustega
Arva ära reklaam https://www.youtube.com/watch? v=PwKTXMgmHq4&list=PLtvvwnjABdhB JRzbpwT3YDie3wIHrIAcV&index=9 Arva ära reklaam https://www.youtube.com/watch? v=jA7md3K61qo&list=PLtvvwnjABdhBJR zbpwT3YDie3wIHrIAcV&index=87 Arva ära reklaam https://www.youtube.com/watch? v=1gGIC7nBU7g&index=155&list=PLtvv wnjABdhBJRzbpwT3YDie3wIHrIAcV OLEN SUUR JA KARVANE, PÄTAJALGNE LOOMAKE. TALVEL KAUAKS UNNE JÄIN, SUVEL METSAS RINGI KÄIN? ISE AEGLANE JA PALJAS, OMA MAJA TASSIB SELJAS . JALAD PIKAD, KERE SUUR, SARVED PEAS TAL NAGU PUU. Mis kook on pildil? Mis on pildil? Mis seen on pildil? Mis värvid on küünla peal? Mis puu on pildil? Mis või kes on pildil? Mis on pildil? Mis mahl on pildil? Mis salat on pildil? Mis on pildil? Mis on pildil? JOOKSEN KIIRELT NAGU TUUL, KOORT MA NÄRIN HAAVAPUULT. TALVEL MUUDAN OMA KARVA, KES MA OLEN, SEDA ARVA? MA EI PUUDU KUSKIL MAJAS, IGAÜKS MIND VÄGA VAJAB
augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. LEHT - Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. MAA-ALUNE OSA - Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Süstemaatiline kuuluvus - Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas. Eluvorm - Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 40¼80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena. Pildid
Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud, meie inimesed oleme parasiidid, me olemegi ökokatastroof. Meie mentaliteet on ökokatastroof.
10. VASK Cu Hea töödeldavuse tõttu oli Kõik vaseühendid on kasutatakse vaske materjal mürgised. 30 g mahutite valmistamiseks. vasksulfaati on Vask on hea soojus- ja inimesele surmav kogus. elektrijuht. Kasutatakse elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org http://www.physic.ut.ee http://www.annaabi.com http://www.just.ee http://www.ut.ee
laevadel, millel kasutatakse katoodilist pihustamist, et vältida korrosiooni. Tsinki kasutatakse tänapäevases oreliehituses tavapärase plii/tina sulamite asendamiseks, kuna see on tonaalselt peaaegu eristamatu pliist/tinast. Samuti on see praktilisem kokkuhoidlikkuse mõistes ning kergema massiga. VASK keskmise reageerimisvõimega: 1) Reageerib mittemetalliga 2) Reageerib happega 3) Reageerib veega 4) Reageerib soolaga Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke
Piparmünt on üks vanemaid kultuurtaimi, mis kuulub huulõieliste teda jahutava toime tõttu näiteks nohurohtude ja -salvide sugukonda ja müntide perekonda. Ta on vähenõudlik mitmeaastane, tugeva valmistamisel ning auru sissehingamiseks (inhalatsiooniks) aroomiga ja hästi hargnenud taim, mis kasvab umbes 30-50 cm kõrguseks. Vars o mentool laiendab südame-, aju- ja kopsuveresooni ning vähendab on tal peaaegu paljas, enamasti neljakandiline, harunenud. Roomav juurestik närviotste tundlikkust, s.t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. o kuna omab antiseptilisi omadusi, siis kasutatakse teda
annaabi.ee 
