ca 60 sekundilist liikuva objekti jälgimist. Pärast liikumise jälgimise lõppu tajutakse tausta liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende spetsiifiliste rakkude väsimisega nägemissüsteemis, mis kandsid peamist koormust antud suunas liikumismuljet edasi andvates rakupopulatsioonides. Tasakaalu rikkumine nn suunadetektorite rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus
enesele kui teistele. 5. Grupiprotsessid. Grupi tunnused formaalne ja mitte formaalne grupp, referentgrupp, rollid, sotsiaalne identiteet- samastumine, sotsiaalne soodustamine ja sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud
rakupopulatsioonide vahel põhjustabki illusoorse liikumise, mis tundub reaalsena (Sekuler, Gans, 1963). · Kestus ehk järeltoime. Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid see püsib mõnda aega nn sensoorses mälus. Eredalt lühiajalist valgussähvatust võib tajuda kuni 2 sekundit pärast kustumist. Selle ajaj jooksul on stiimulis sisalduv info tervikliku tajukujundi saamiseks täiesti kasutatav. 6. Mis on autokineetiline liikumine? Kuidas on silmaliigutused seotud tajumulje stabiilsusega? · Autokineetiline efekt tekib statsionaarse ehk liikumatu valgustäpi vaatlemisel täielikult pimedas ruumis. Kuigi valgustäpi asukoht jääb muutumatuks, tundub tahtmatult tekkivatest silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip. Miks on taju ajalised ja
kalevit; 2)strotoskoopilisel esitusel, kui kaht või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjetikune esitamine(n intervalliga vahemikus 40- 200 ms) erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumisemulje(see nähtus on kinofilmi ja telesaate"elavana", liikuvana tajumise e animatsiooni aluseks); 3)indutseeritud liikumisel, kui teglikult(st absolutkoordinaatides) liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas; 4) autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused); 5)liikumise järelefekt. Ajukoore piirkondades, mis asuvad primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel, on spetsiaalsed liikumisdetektorid. Kui ajus töötavad ruumis erinevates punktides erinevatel ajahetkedel esitatud objektide kodeerimise eest
Sotsiaalsed normid - juhised, reeglid käitumise kohta - reguleeritud käitumine grupis ja ühiskonnas - surve ja normid - tajutud ja tegelikud normid Normide kujundamine (nt. Joome poole vähem, (või ei joo üldse (nt. septembris)) Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
näivad olevat teadmatuses mingi tähelepanu vajava ohu või sündmuse toimumise suhtes. - Vastustuse pihustumine - vastustuse jagunemine kõigi kohalolejate vahel, mida tajuvad inimesed, kui teised on kohal, mis tõttu nad on valmis abivajajat vähem tõenäoliselt abistama, pidades end vähem vastutavaks. - Konformsus (mugandumine) (- Sherif) - toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - Autokineetiline efekt - hüpliku liikumise illusioon valgustäpi vaatamisel täiesti pimedas ruumis. Sotsiaalse mugandumise protsessid (- Kelman): 1) Nõustumine. 2) Internaliseerimine - katseisikud nõustuvad sellega, et enamuste vaated on kõige enam kehtivad. 3) Identifitseerumine (samastumine) - muudavad oma hoiakuid, et muutuda kellegi teise sarnaseks, keda and austavad või imetlevad. - Nõustumine (- Moscovici) - protsess, mis toimub, kui enamus mõjutab vähemust, ning on
Kui objekti pole, aga inimene eeldab midagi, siis võib tekitada. Ülerahvastuse efekt- täpp ja K, täpp ja AAVIKSOO. Ei taju K-d mis on teistega ümbritsetud. Liikumistaju- * reaalse liikumise taju (jälgimine, möödumine, Reichardt) · näiv liikumine: stroboskoopiline liikumine, indutseeritud liikumine (paigalseisev näib liikuvat, kui ümbritsev foon näib liikuvat, siis seesmine paistab vastassuunas liikuvat), autokineetiline l, liikumine järelefekt. sellel põhineb kinamatoloogia · Suhteline liikumine · Vestibulaar- ja kinesteetilised aistingud 14 · Kiirustaju · Optiline voog Motion endused blindness vaata netist- mõnikord meil kaootiliselt liikuvad fooni objektid võivad põhjustada suht paigalseisvate objektide kadumist.
alahindamine. Avaruses olles kiputakse vahemikke ka ülehindama. Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja
· Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda. · Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine või sotsiaalne kohustus(kirikus ilma peakatteta) · Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele. · R.Cialdini (1990) nt prügi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi tänaval juba on. · M. Sherif(1936). Autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad. Sotsiaalse mõju liigid: 1) konformism 2) järeleandlikkus 3) allumine Konformism · Konformism on kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Puudub otsene mõju. Väline konformism teen nii nagu teised, ehkki seda ise õigeks ei pea(see on kasulik, ei taha vastuollu minna vms) Sisene konformism enamuse positsiooni omaksvõtmine ja järgimine. · Konformismi vastandid: sõltumatus
on selgelt praktilise kallakuga probleemid. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki. Liikumismulje tekib: 1. Objekti reaalsel liikumisel 2. Stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamin (nt.animatsioon) 3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4. Autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5. Liikumise järelefekt Vormitaju Eriti oluliseks on kujutiste äratundmise probleem muutunud seoses päevast päeva tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ülesandega. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele
illusioone. Kui objekti pole, aga inimene eeldab midagi, siis võib tekitada. Ülerahvastuse efekt- täpp ja K, täpp ja AAVIKSOO. Ei taju K-d mis on teistega ümbritsetud. Liikumistaju- * reaalse liikumise taju (jälgimine, möödumine, Reichardt) · näiv liikumine: stroboskoopiline liikumine, indutseeritud liikumine (paigalseisev näib liikuvat, kui ümbritsev foon näib liikuvat, siis seesmine paistab vastassuunas liikuvat), autokineetiline l, liikumine järelefekt. sellel põhineb kinamatoloogia · Suhteline liikumine · Vestibulaar- ja kinesteetilised aistingud · Kiirustaju · Optiline voog Motion endused blindness vaata netist- mõnikord meil kaootiliselt liikuvad fooni objektid võivad põhjustada suht paigalseisvate objektide kadumist. Liikumine võib edasi anda teatud struktuuri, infot liikumise kohta. Nn bioliikumise ala- tajuja
vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas 4) Autokineetiline liikumine, kui nt pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5) Liikumise järelefekt 29 Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, kohustumiseks
Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog,
vanemaealistel aeg aga lendab. Liikumismulje tekib: 1) Objekti reaalsel liikumisel 2) Stroboskoopiliselt esitusel, kui kahe või enama objekti liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (animatsiooni aluseks) 3) Indutseeritud liikumisel, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumiseele vastassuunas 4) Autokineetiline liikumine, kui nt pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5) Liikumise järelefekt Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, kohustumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline ja sisene konformism Sõltumatus ja antikonformism Solomon E.Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog, konformismiuuringute alusepanija Konformismikatsed 1950-60datel Mis mõjutab konformset käitumist? · Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju
kuidas on õige, sobib, tuleb käituda • Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) • Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele • R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on • M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad • Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism • Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen nii, nagu teised + vaikselt naeran) ja sisene konformism (nii, nagu teised ongi õige) • Sõltumatus (ei järgi teisi) ja antikonformism (teen põhimõtteliselt teisiti) • Solomon E. Asch (1907-1996), poola päritolu USA psühholoog,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
