teineteist. Vastastiktunne (? äkki siiski vastutustunne) tekib kui esineb : isiklik aspekt (veendumus, et on vaja teha – see tugineb väärtustele, eesmärkidele) valikuvabadus (enda otsustada, kohustuse vabatahtlik võtmine) NB! Vastastiktunnet (vastutustunnet?) ei teki kui indiviid tunneb vaid sundi. Konflikt on vastuolu. See saab olla : sisemine (on raske midagi teha) välimine (avalikud/varjatud/näivkonfliktid) väline konflik on indiviidivaheline vastuolu millegi pärast. Sisemine sund peab domineerima „võib“ üle. Ma võin vastab küsimusele miks? Mõtlemine – tunded – sisekonflikt – käitumine (Mõte tekitab tunde) EMOTSIOONID On subjektiivsed tundeelamused, mis sisaldavad füsioloogilisi ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Põhilised on : rõõm, viha, hirm.
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt,
* Johannes Semper, ainete kasutamine * Friedebert Tuglas, - Adson: võrumurdeline keelepruuk * Artur Adson, * Henrik Visnapuu. 1919 konflik -> * lahkusid Under ja Adson. (tekitas Gaililt) Motoks: ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" * seejärel lahkusid Gaililt ja Visnapuu. * tagasi tulid Under ja Adson Tuglas. Nii jäi rühma neli liiget: * Marie Under
tevad neid inimesi. Ükski noor ei kuula oma tänitavaid vanemaid, palju paremini võib kohale jõuda see, mis etenduses toimus. See on küll ropp ja naljakate seikadega, aga minule tundus see isegi kohati kurb, lõpp oli lausa traagiline. Oleks ta oma eluviise jätkanud , siis poles teda ammu enam meie hulgas. Konfliktsituatsioon Kõige esimesena tuleb meelde tülitsemine kunagise klassijuhatajaga, kes oli ühtlasi ka kehalise kasvatuse õpetaja. Miks just see konflik, ei oska öelda. Ilmselt jättis see minusse oma jälje ja oli esimene tõeline konflikt. Olin sel ajal 13 aastane. Oma tervise tõttu olin kehalisest kasvatusest vabastatud, tunnis käimine oli perearsti sõnul vabatahlik (nii sain mina aru). Kuna tunnid olid sel päeval viimased, tahtsin ära koju minna, aga õpetaja ei lubanud. Mina muidugi kohe solvusin, et kuidas ei luba, ma võin minna. Õpetaja jälle vastu, et pead olema ja kõik, lihtsalt istud kasvõi pingil ja vaatad mida teised
Muidugi hakkab vanem rääkima, et oi rikub silmi jne, kuid noorem generatsioon kohe mtleb, etah panen prillid ette ja kõik ok. Suur konflikti mõjutaja on nt vanus, et vanavanemad jäävad oma aega ngu kinni ja see võib mõjutada väga ja ka noorem generatsioon oma telefonidega võivad ka jääda nagu kinni, et las olla just nii ja kuna vanavanemad on oma aastates kinni ja teevad nii, et lapsed ja lapselapsed oleks neil samamoodi hea nagu neilgi, kuigi nüüd ongi, see et see konflik lihtsalt jääbki nii. Noortel on elust oma arusaam ja vanematel oma arusaam ja neid ei saa kuidagi võrdselt võtta. Meile võivad olla asjad elementaarsed, aga vanematele mitte kuidagi ei ole see asi elementaarne. Vanasti ikka mindi hommikul vara põllule ja õhtul hilja tuldi põllult, aga nüüd enam nii ei ole, nüüd määrab kõike kell, aga siis ju vaadata ilma järgi. Olen tähele pannud, et ma ise ütlen ka, et
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
avamist ülejooksikute pihta. Alles 80ndate aastate lõpupoole, kui sovetiimpeerium hakkas juba lagunema, leevendati Ida-Saksamaal piirikeeldu. Leian, et Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui kogu kommunismileeris. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks. Põhjas kuulutati Hiina ja NSV Liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal jõudis konflik nii kaugele, et Põhja-Korea tungis Lõuna- Koreale kallale. Algas Korea sõda ning alles 1953-dal aastal kinnitati relvarahu lõhestunud riigi vahel. 29. novembril 1952 valiti Dwight Eisenhower USA presidendiks. Valimislubadust täites sõitis ta Koreasse, et leida lahendus konflikti lõpetamiseks. UN'i nõusolekul läks käiku India ettepanek teha Koreas vaherahu. 27. juulil 1953 saavutati relvarahu. Arvan, et sellel sõjal
Pedagoogilise situatsiooni kirjeldamine ja analüüs Ühes Eesti linnas X elavad nii eestlased, kui ka venelased (venelasi on natuke rohkem, kui eestlasi). Selles linnas on üks kõrgkool, mille nimetus on Y. Nii eestlased, kui ka venelased õppivad selles kõrgkoolis. Peaagu kõik ained on ainult eesti keeles või suurem osa infot on eesti keeles, aga paljud õpetajad teavad ka vene keelt . Konflik on selles: venelased tahavad, et neil oleks võimalus saada informatsiioni ka vene keeles nii lektsiooni ajal ( õpetajad selgitavad ka vene keeles, kui seda oskavad), kui ka pärast seda (õppematerialid on nii eesti, kui ka vene keeles). Eestlased on muidugi vastu. Ühes aines lektsioonide ajal vaidlevad tihti eestlased ja venelased teine teisega, sest venelased paluvad õpetajat korrata, selgitada vene keeles või tõlkida mõne sõna. Eestlased ütlevad, et
Gluck'i isiksusse ja loomingusse. Hector hakkas Gluck'i partituure käsitsi ümber kirjutama, nautis tema loomingut senikaua, kuni need pähe kulusid. Ooperis ,,Ifigenia Taurises" olid lood omavoliliselt veidi ümber tehtud, kuid Hectoril ei jäänud need märkamata ja hakkas hakkas otse publiku ees kõva häälega kommenteerima, mis oli juurde lisatud või mis oli hiljaks jäänud. Gluck'ilt saadud muljete mõjul jättis Hector meditsiiniõpingud pooleli. Selle tagajärjel tekkis konflik vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest, aineline puudus, sattus võlgadesse. Kui oli sattunud võlgadesse, jooksis ta majast majja, andes erinevate pillide tunde, et hankida kuskilt sissetulekuid. Õhtuti istus ooperiteatris ning öösel kirjutas noote. 1826.aastal astus konservatooriumisse, et õppida seal Le Suer'i käe all kompositsiooni. Seal sai tea uueks jumalaks C.M. von Weber. 1830. aastal kui toimus Pariisis revolutsioon, siis tänavavõitluse kisa vaheldus Hectori
läheb tagaplaanile. 2) Isearenemise stiimul on väga madal, sest rahaline järg ja seisund ühiskonnas määrab inimese päritolu traditsioniliises majanduses (aadelkond ja alamrahvas). Kõrgematele astmetele on peagu võimatu kerkida ja motivatsioon kaob ära. 3) Innovatsioonide tase on armetu, sest uued tehnoloogiad tülitsevad olemasolevate viisidega ja jäetakse kõrvale. Lisaks sellele valitsemisvõim alati takistab muudatuste ilmumist, sest see ohustab võimu. (Nt. Konflik kiriku ja teadlaste vahel). 4) Inimestele, kes on erinevatest regioonidest on väga raske suhelda omavahel, sest nende väärtused ja tavad on niivõrd erinevad seetõttu tekivad konfliktid ja sõjad. Analüüsides eeltoodud faktid võib teha järelduse, et tegelikult rahvakombed nagu peod, rahvatoit ja kostüümid ei kujuta iseendast midagi halba. Aga kui riik loob majandust, mille aluseks on traditsioonid, siis selles riigis progressi ei toimu nii kiiresti, kui seda võiks saavutada.
vaimulikele. Martin luther alustas reformatsiooni. 1917 koostas 95 teesi patukaristuse kustutamise kohta. Tema põhiseisukohaks oli et inimene peab saama jumalaga suheldud piibli kaudu, ilma vaimulike vahenduseta, tõlkis piibli sax keelde. Sveits: põhj.???, Calvin koostas määratuse põhimõtte, mille järgi on jumal ette määranud iga inimese saatuse. Seega vabastati usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Rõhutati töö ausust ja vajalikkust Inglismaa: põhj. Konflik katol.kiriku korra vastu. Kiriku peaks kuulutati kuningas, lahkuti rooma katoliku kiriku alluvusest, uus kirki=anglikaani kirik. Henry VIII püüdis oma tegevusega võimalikult palju tulu teenida, ingl.k. jumalateenistus Suured maadeavastused:EELDUSED- meresõidu tehinka areng, kompassi kasutuselevõtt, astrolaabi leiutamine, hakati koostama sadamate kirjeldusi. PÕHJUSED: võimulaadi muutus-renessanss, euroopa tõusis majanduses/tehinkas/kultuuris-humanismi
Tuul. 1. Olulised faktid Vooremaa Looduskeskus ei järginud seadust, jättes rajamata ajutine pais. Loa omavolitsemisele oli andnud ka keskkonnaekspert, kellel puudus tegelikkuses sellele luba ning kes eitab loa andmist. Paisu puudumine seadis ohtu järve tavapärase koosluse ja puhtuse. Vooremaa Looduskeskus põhjendas oma otsust pais rajamata jätta maade võimaliku üleujutamisega. Vooremaa Looduskeskusele määratakse trahv. 2. Huvilised Huvilised, keda antud konflik puudutab: Vooremaa Looduskeskus Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott keskkonnaekspert Arvo Järvet Keskkonnainspektsioon Inimsed, kes elavad Saadjärve ääres Vooremaa Looduskeskus oli kindel oma otsuse õigsuses, arvestades võimalusega, et järve
Lõuna- koreasse läks appi usa, et säilitada sealne demokraatia. 1950-1953 korea sõda, mis tänaseni ei ole ametlikult lõppenud (soovitakse see aasta lõpetada, juhtide kohtumine aasta esimeses pooles). 20. Hiina oli alates 1927 aastast koguaeg sõjas. (27-36;36-45;46-50) peale sõda, 1949 tuli võimule Mao Zedong ja Hiinast sai kommunistlik riik. Kkuid suhted nsvl'ga olid halvad hiina ei tahtnud neile alluda, ei usutud et konflik läänega oli vajalik või et demokraatia ei või eksisteerida koos kommunismiga. Hiina tegi koostööd USAga 21. Vietnami sõda oli 1945-1954. Sõda prantsusmaaga, peale mida 1954 sekkub usa, peale seda 1957-1975 usa vs nsvl sõda. Sarnane korea olukorraga, ei teatud miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid). 22
Mis on imperialism? Isel. Kujunemine. Põhijooned Imperialism on kapitalistliku ühiskonna arenguaste, kus suurriigid püüavad saavutada oma ülemvõimu maailmas seda teiste territooriumite vallutamise, teiste maade üle oma poliitilise ja majandusliku võimu saavutamise kaudu. Põhijooned: * rahvusluse ja rahvusriikide tekkimine * sovinismi ehk marurahvusluse teke (Saksamaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia) *koloniaalsüsteemi loomine * majandusliku mõjuvõimu suurenemine teiste riikide üle *tehnika kiire arenemine *globaliseerumine *rahvusvahelise liikumise elavnemine Tehnika areng saj. algul ja maailmamajanduse olukord 1)Henry Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid- pani alus konveieril tootmisele, mis kiirendas ning muutis tootmise odavamaks. Lennunduse areng. Zeppelini õhulaev ja katsed lennukitega. Sidevahendite areng. 1895.a jõudis eetrisse esimene raadiosaade ning 1901 saatis Marconi juba raadiosignaali üle Atlandi. 2)Majanduse...
Marxi pole keegi nii sügavalt põhjendanud ühiskonna klasside struktuuri, tuues selle välja kogu majandussuhete süsteemis fundamentaalanalüüsist. ✣ Marxi arvates on klasside teekimise ja nende vaheliste konfliktide aluseks indiviidide erinev positsioon ja erinevad rollid, mida täidetakse tootmise struktuuris ühiskonnas. See tähendab, et peamine põhjus klasside kujunemisel on phiskondlik tööjaotus. Omakorda antagoonisliste ühiskonnaklasside vaheline konflik on sotsiaalse arengu allikas. ✣ Klassideks jaotumise mõistmise võtmeks on töö kahepalgeline loomus (täitev ja organisatsiooniline töö). ✣ Ameerika sotsioloog Charles Anderson analüüsis Marxi vaateid ning nimetas järgmised sotsiaalse klassi kriteeriumid: ✣ avalik tootmisviis majanduslikus tootmisviisis; ✣ spetsiifiline elustiil; ✣ konfliktsed klasside vahelised suhted; ✣ sotsiaalsed suhted ja kokkuhoid, mis ületavad kohalikke ja piirkondlikke piire;
osa Florestan (Schuman arvab,et need on temas olemas) KOGU JUTT KÄIB ''Karnevalist'' Schumann on käinud esinemas Eestis koos oma naisega 1844. (3 esinemist anti kokku) Clara Schumann (väga suure seesmise kirega naisterahvas) (IV tund - Hector Berlioz) (1803-1869) Sündis arsti perekonnas , kus otsustati , et ka temast peab saama arst. Astus arstiteaduskonda ülikooli. Arsti temast ei saanud kuna teda köitis muusika. Ta otsustas oma eriala vahetada muusika vastu välja. Tagajärjeks - konflik vanematega (vanemate toetusest jäi ilma). Leiba teenis ta solfeedso tundidega, koorilauluga jne.. Tema erialaks sai kompositsioon. NT: õhtuti istus ta ooperiteatris , tundis huvi lavategevuse vastu, eriti ooperi. Öösiti kirjutas oma muusikat. Looming: Ta kirjutas muusikat peamiselt sümfooniaorkestritele, kuid paar kõrvalekallet: Ta on kirjutanud ka ühe tuntud ooperi ''Fausti needmine'' & oratoorium ''Kristuse lapsepõlv''. (Oratoorium - koor, solistid & orkester).
Sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952 a. 17-le Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. NSVL mõjusfääris olevatel riikidel keelas Stalin abi vastu võtmise ära. Ainsana ignoreeris seda Jugoslaavia ning sattus seetõttu Moskvaga teravasse vastuseisu. 4. Külma sõja I konflikt Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. (st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita). USA suutis koos liitlastega 324 päeva möödudes asju sisse viia ning NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama. 5. NATO, VLO NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga asutasid 1949 a
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R11-KÕ2 Margit Kiviväli LÄBIRÄÄKIMISTE PIDAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2013 SISUKORD: Sissejuhatus................................................................................................. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR............................................................................. 4 2. LÄBIRÄÄKIMISED...................................................................................... 5 2.1 Läbirääkimisstiil.................................................................................. 5 2.2 Eesmärgid ja ootused.........................................................................5 2.3 Autoriteersed standardid ja normid....................................................6 2.4 Suhted............
shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma milline onmeie vastutud ühiskonna ja avaliku huvi ees, peame aru saama enda erialast, seda respekteerima ning järgima neid printsiipe. suhtekorraldaja peab olema enesekndel, loominguline, otsustuskindel, hea suhtleja, hea analüüsivõimega, hea
Üksinda saavutamatu muutub võimalikuks koos rühmaga tegutsedes. Mitte formaalses rühmas osalemine inimesel sagely võimumehhanism, perspektiiv, mis ei avaldusk formaalses struktuuris tegutsedes. 42. Konflikti olemus ja liigid Konflikt-on tajutud vastuolu inimeste vahel.ühe osapoole tegutsemin etaksitab teise osapoole eesmärgini jõudmist.konflikt on möödapääsmatu, paratamatu, suhete arengu tulemus. Konflikti põhiomaduse: o pöördumatu ja parandamatu kõikides suhetes, ükski konflik ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflik genereerib uusi, iga lahendamata konflikt tuleb esile uute konfliktide taustal.liigid Osaleja arvust sõltuvad konfliktid: isiksuse vahelised, isiksuste vaheline, grupi konflikt, grupivaheline, organisatsiooniline, ogr vaheline, riiklik, riigi vaheline. Konflikt - kui lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema.
............................................................................................7 2. Konflikt organisatsioonis....................................................................................................... 8 2.1 Suhtlemine konflikti ärahoidmiseks.................................................................................8 2.2 Konflikti allikad............................................................................................................. 10 2.3 Konflik töötajate ja alluva vahel.................................................................................... 11 3. Konflikt sekretäritöös...........................................................................................................15 3.1 Konflikt algab väikestest asjadest.................................................................................. 15 3.2 Suhtlemine kliendiga.........................................................................................
o EST ei tahtnud võidelda, lahigusse suudnusid ainult ohvitserid ja koolipoisid o Hiljem rahvas mõistis vajadust kodumaad kaitsta + tehti ümberkorraldusi sõjaväes ja uueks ülemjuhatajaks sai J. Laidoner. o Juurde tuli ka palju välisabi. o 7.01.1919 tehti vastupealetung, edu Põhja-Eestis. o 14.01 hõivati Tartu. o Maa säästmiseks üritati sõjategevust viia EST välja. o Lätis nõuti baltisakslaste poolt EST tagasitõmbumist. o Tekkis konflik landerveerlaste ja EST vahel o Kujunes Landeswheri sõda, mis lõppes EST võiduga Võnnu lahingus 23.06 o 1919 sõjategevus vähenes. Peale pikki arutlemist toimus 2.02 1919 Tartu rahukonvenents kus kirjutati alla rahulepingule. EST välispoliitika o Suurim osa oli V, kuid ohtu nähti ka S-s. Turvalisuse tagamiseks hakati arendama EST diplomaatiat o Balti liit Soome, ESR, Läti, Leedu, Poola. Sõjalis-poliitiline koostöö.
summast 40%. Aastas kord toimub ettevõttes töötajatega arenguvestlus, mis annab meile teada, kuhu töötaja areneda soovib ning me saame teda sel teel toetada, võimaldades talle vastavad arengut. Samuti toetab ettevõte sportlikku eluviisi, pakkudes töötajale spordiklubi teenuse toetust. 7. Reeglid probleemsituatsioonideks (täpne käitumisjuhis) Igas ettevõttes võib tekkida probleemsituatsioone. Sageli saab konflik alguse väikestest asjadest. Kriitilised situatsioonid jäävad klientidele kauaks meelde ning võivad neid hiljem tunnete tasandil mõjutama hakata, mille tulemusena võib pikaajaline lojaalne klient lahkuda. Selle olukorra vältimiseks oleme loonud oma teenindajatele juhised, kuidas toime tulla probleemsituatsioonis: · mõista kliendi muret; · ole mõistev ja kannatlik ning ära lase end negatiivsetest tunnetest kaasa kiskuda;
1880 aasta kevadel kolitigi Tallinna. Esialgu ei leidnud Vilded endale sobivat korterit ja neil tuli mõnda aega tädimees Jaan Brunbergi juures elada ent hiljem siiski üüriti võrdlemisi suur tuba. Jaan Brunbergi soovitusel läks Jüri Vilde raudteetehasesse tööle. Seal aga tuli tõsta raskeid masinaosi ja tema tervis ei pidanud vastu. Järgmisel aastal sai kirjaniku isa Vääna mõisa valitseja soovitusel valitsejakoha Keila Karjakülas, kuhu ta koos naisega elama asuski. Hilisem konflik mõisnik Kulgeni ja Vilde kirjanduslike teoste sisu pärast, lahkusid Leenu soovil perekond Vilde Karjakülast Viti mõisa. Jüri Vildet tabas 1907. aastal peaaju-halvatus. Ta ei mäletanud enam numbreid ja oli sunnitud töökohalt lahkuma. Tütar Auguste üüris vanematele väikse korteri Tallinnas. Isa tervislik seisund muutus aga järjest halvemaks. Viimaks läinud ta nii rahutuks, et ei püsinud enam kodus. Arsti soovitusel viis Auguste isa Seevaldi haiglasse. Kui omaksed teda
sajandi Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Mitmed 19. sajandi sõjad olid seotud nn. Idaküsimustega. Silmatorkavalt aktiivne oli selles vallas Venemaa, kes oli Türgiga sõjajalal aastatel 1806-1812, 1828-1829 ja 1877-1878. Ka 19. sajandi suurim sõjaline konflik Krimmi sõda (1853-1856) peeti Idaküsimuste lahendamiseks. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed nii-öelda ühendamissõjad. Viimaste hulgast võib esile tuua need, mida seoses Saksamaa ühendamisega pidas Austri ja Preisimaa. Nendest olulisemad olid 1864. aastal peetud Austria-Preisi ja 1870-1871 aset leidnud Prantsuse-Preisi sõda. Põhimõttelised muudatused toimusid ka relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.--19.sajand referaat Tartu 2008 Sisukord · Sisukord................................................................................................ ...........................2 · Sissejuhatus.......................................................................................... ................................3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 4 Saksamaa ............................................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi........................................................................................................................................ 8 Alaline a...
abitsioonikus, lisaks ideede genereerimisele tuleb need ellu viia jne. Suhtlemisoskus - tuleb suhelda hankijate,pangatöötajate, klientide, töötajatega jne Kompetentsus – oma äri alal. Oma tegutsemisvaldkonna tundmine Enesekindlus koos otsustusvõimega. Valmisoleks mõõdukaks riskiks, eesmärkide seadmise oskus 14.Ettevõtjaks kujunemine: sattumine teelahkmele, soov ja võimalus saada ettevõtjaks. - Töökoha kaotus - Õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis - Konflik ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida - Elukohavahetus - Iskliku elu muutused (abiellumine, lahutamine jne) - Suured muutused piirkonna majanduselus 15.Äriidee, äriidee teostatavuse analüüs, ärimudel, äriplaan – sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. 1.Äriidee leidmine ( + ärikontseptsiooni väljatöötamine + toote prototüübi valmistamine) 2.Äriidee teostavuse analüüs (feasibility study) – kas äriidee on ka ärivõimalus ? 3
· Motiiv tegevuse ajend (vajandusmotiivmotivatsioon) · Motivatsioon: o Isiksuse omadus, kusjuures iga isiksus on kordumatu, st inimestel on erinevad ootused, hoiakud, eesmärgid o Teadvustatud protsess, st inimese enda poolt suunatav ja kontrollitav o Aktiivsuse aluseks, aktiivsuse kindlustajaks ja selle määrajaks. · Edukus = Võimed X Motivatsioon X Võimalus=A X M X O · Motivatsioonikonflikt: o ,,Lähenemine-lähenemine" konflik tahame mingit kahte erinevat asja korraga. Nt ma tahan minna kinno ja ma tahan minna teatris, aga mul ainult tänane õhtu vaba, kumma ma valin? o ,,Vältimine-Vältimine" konflikt kahest ebameeldivast olukorras tuleb valida üks. o ,,Lähenemine-vältimine" konflikt üheaaegselt ja ühes kohas esinevad nii hea ja halb. · Mõjustada erinevate faktoritega saab rahulolu ja rahulolematust.
1973a üritasid egiptus ja Süüria revansi, kuid tulemusteta. Oli jõutud tupikusse, kust tuli hakata kõikidele pooltele vastuvõetavat vastupöösu otsima. Konflikti reguleerimis katsete vahendajaks sai USA. Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. 1990a alul jõuti Israeli ja PVO läbirääkimistel vastuvõetava kompromissini, mis on viinud autonoomse tulevikus iseseisva Palestiina Araabia riigi tekkeni Israelis. Lõppliku lahenudst pole aga konflik leidnud tänaseni. Kuuba kriis Kuubaga on seotud üks 20. saj teravamaid kriise suhetes NSVL ja USA vahel. 1959a kukutasid pahempoolsed partisaanid Fidel Castro juhtimisel kuubal senise USA meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas pegi saama NSVL abi ja kuulutas end kommunistlikuks. USA omakorda toetas Kuuba emingrantide katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusplokaadi. See tõukas Castro veel enam NSVL mõju alla
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumal...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
teda häiris selle domineerimine; ta ootas suuremat rõhku teistele lavastuse elementidele. Brahm nägi Reinhardti vastuolus ja lahkumises reetmist. Siin on paralleel Meierholdi ja Stanislavskiga. 33) Max Halbe oli Berliini kirjanduskriitik ja näitekirjanik. Kõige edukam oli armastusdraama ,,Noorus" 1893. aastast. Noore tüdruku Anna tragöödia, keda tahetakse sundida kloostrisse minema oma ema eksituse heastamiseks. Dramaatiline armastus. Draama kese on konflik moraaliga. Karm + melodraama. ,,Emake maa" 1897. aastast inimese ja looduse suhted, vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend
omandatud antagonistlike käitumisnormide konfliktina. E. W. Burgess väidab näiteks, et psühholoogilist konflikti on alati võimalik seletada erinevate kultuuride vahelise konflikti terminites. Kui nõustuda selle seisukohaga, peaks piirduma nende uurimisega, kelle teadvuses kajastuvad erinevate kultuuride normid (biograafiline meetod). Aga siiski on ka sellised juhud, mille puhul sotsioloogilises mõttes konflik puudub, edukalt kirjeldatavad kultuurikonflikti terminites (New Jersey sitsiillane konflikt kestab seni, kuni pole lõpule jõudnud uude kultuuri sissekasvamise protsess; alles seejärel on võimalik normide rikkumist vaadelda psühholoogilise konflikti terminites). Juhul kui kultuurikonflikti saab mõnel juhul vaadelda personifitseeritult või psühholoogiliselt, mõnel juhul aga ainult täiesti objektiivse konfliktina erinevate gruppide
alates asi veidi rahunes. Samas hakkasid streigid (eriti linnades) omandama poliitilist värvingut. 30.04 õhtul kogunesid töölised Russalka juurde miitingule. Parlament, ps, valimisõigus rev põhinõudmised. Suuremates linnades aktiviseerusid üha enam sotsdemokraadid. Järk-järgult hakati saavutama edu. Moodustati VSDTP Tallinna komitee. Sellest kujunes kogu linna sotsdem liikumise südamik. Aleksander Kesküla ja Jaan Tõnissoni vahel toimus konflik isiklikul pinnal. Kesküla heideti EÜSi ridadest välja. Keskülast sai üleöö sotsialist. 1905.aasta alguses Tartu sotsdemide eestvedaja. 1905. aasta kevadel suundus Tlnasse, kus jõudis VSDTP etteotsa. 9 Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik
otsesest või kaudsest huvist käsundi täitmise suhtes. See kuidas käsundisaaja oma isiklikust huvist käsundiandjat teavitab, on käsundisaaja otsustada. Samas võiks käsundisaaja siiski teavitamisel arvestada hilisema tõendamis kohustusega, juhul kui poolte vahel peaks tekkima vaidlus huvide konflikti vältimise osas. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui huvide konflik on välistatud. Teavitamiskohustus VÕS § 624 lõige 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Olulised on eelkõige asjaolud, mis võivad ajendada käsundiandjat juhiseid muutma. Kuid millises ulatuses tuleb käsundisaajal teavitamiskohustust täita
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
ametiasutuste hallatavat asutuse juht, samuti KOV osalusega äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed, v.a KOV vähemusotsustusõigusega äriühingute juhatuse ja nõukogu liikmed, kes ei esinda KOV-d, esitavad deklaratsiooni volikogu määratud komisjonile. Toimingupiiranguteks on: 1) tasu või suurema tasu võtmise keeld; 2) altkäemaksust teatamise kohustus; 3) keelatud tehingud (enda kasuks; huvidekonflikt) 4) huvide konflik (mõjutab ennast või lähisugulast) 5) kingituste vastuvõtmise piirang. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla või linna põhimääruses sätestatud korras. Kui valla või linna põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut valla- või linnakantseleis. Volikogu määrused