TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Segu komponentideks lahutamine HPLC pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV- detektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Heidi Teostati: 23.10.15 Lees Teooria: Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) on füüsikaline lahutusmeetod, kus analüüsitava proovi lahutamine koostisosadeks põhineb komponentide jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud
Saatja plokkskeem: 1)Mikrofoniahel kõne või pilt vooluvõnkumisteks. Nõrgad võnked, madal sagedus 16-20 k Hz.2) madalsageduste võimendamine. 3) Ms. võnkumise ühendamine kandva kõrgsagedusega. Moduleerimine.4) ks. Võnkumiste võimendamine. 5) Lahtine võnkering. Vastuvõtja plokkskeem: 1) Lahtine võnkering. 2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed. Aparatuur Koosneb pingeallikast, kahest taustelektrolüüdi anumast, millest ühes on anood ja teises katood, kapillaarist, detectorist ja andmete töötlemise seadest. Kapillaarid, mis kasutatakse, on sulatatud kvartsist, 25-75 ...
Kas kõik spiraalsed ja elliptilised galaktikad (olenemata värvusest, suurusest jne) tekivad ühtemoodi? Kas galaktikate filamendid on kõik ühesugused ning mõjutavad galaktikaid ühtemoodi? Kuna galaktikate loomaaed on väga kirju, siis kindlasti on palju detaile, mis on olulised ning seetõttu tuleb kindlasti jätkata galaktikate evolutsiooni ja Universumi kärgstruktuuri vaheliste seoste uurimisega. Galaktikate filamentaarse võrgustiku täpne detekteerimine ning selle võrgustiku mõju galaktikate arengule on teemad, mille suunas uurimuse autorid juba liiguvad. Aitäh kuulamast!!:)
Dioodid Diood Diood on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. ...
elektronergastusel kasutada. Kasutatakse metallide määramiseks ja ei reageeri erinevatele aatomi oksüdatsiooniastmetele. Vajalik on proovi eeltöötlus ja metallide lahusesse viimine. Leek- aatomabsorbtsioonspekroskoopia instrument Instrumendi funktsioonid 1* proovi transport leeki 2* spektraalüleminekute indutseerimine 3* vajaliku spektrijoone isoleerimine 4* kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine 5* tulemuse esitamine Leek peab võimaldama atomiseerimist ja ei tohi aatomeid ioniseerida. Leekatomisaator koosneb udustist ja põletuskambrist. Proov juhitakse pihustatuna läbi leegi, toimub ergastus. Küttegaasid juhitakse segamiskambrisse ja imetakse läbi kapillaari segistisse ka analüüsitav lahus, kus see pihustub. Leegis kõrgel temperatuuril lahus aurustub ja atomiseerub. Kiirgusallikaks on õõneskatoodlamp, kuhu on monteeritud anood ja määratavast metallist või
kiirendatakse laetud stabiilseid osakesi - elektrone, prootoneid, vahel ka nende antiosakesi. kiirendamine toimub kõrgvaakumis, et vältida põrkeid õhu osakestega, 11) kiirendi on vaja tugevat elektrivälja ja magnetläätsi, sirged e lineaarkiirendi ja ringikujulised e tsüklilised kiirendid (põhiosad: vaakumtoru, kallutav magnet, kiirendav resonaator, magnetlääts), 12) tsüklilinekiirendi on ringikujuline ja lineaarkiirendi sirge, 13) detekteerimine osakeste vaatlemiseks kasutatakse fotoplaati, udukambrit ehk Wilsoni kambrit, mullikambrit, ionisatsioonikambrit, triivkambrit, aja-projektsioonikambrit, pooljuhtdetektoreid, 14) Wilsoni kamber auru rõhk langetatakse järsult osakeste saabumise hetkel, mille abil tekib üleküllastus, rõhu taastamisel taastub ka temperatuur ning uus mõõtmine on võimalik, mullikamber üleküllastus tekib vedelikumullikeste keemisel osakeste ümber, üldine
VIII ELEKTROMAGNETVÕNKUMISED. ELEKTROMAGNETLAINED. 1. Elektromagnetvõnkumised a) Mõiste: emv-ks nimetatakse laengu, voolutugevuse ja pinge perioodilist muutumist Elektromagnetvõnkumised jagunevad: Vabad elektromagnetvõnkumised Sunnitud magnetvõnkumised b) Võnkering süsteem, milles toimuvad vabad emv. Koosneb poolist ja kondensaatorist. Võnkeringi joonis. C kondensaatori mahtuvus L pooli induktiivsus c) Thomsoni valem - saab arvutada võnkumiste perioodi võnkeringis. T= T- võnkumiste periood [s] ; L- induktiivsus [H] ; C- mahtuvus [F] d) Vahelduvvool sunnitud emv, mille puhul voolutugevus muutub ajas harmooniliselt. Vahelduvvoolu tekitakse generaatorite abil. Generaatori põhiosad: Magnetväljas pöörlev juhtme keerd indutseeritakse emj Püsimagnet tekit...
Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu liigid: (kontrollitavuse järgi) Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne) Ülalt-alla - tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära,
stiimul muutub vaatamistingimuste tõttu 22. Proovi defineerida mõiste ,,tähelepanu"? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. *Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Alt-üles tähelepanu liik - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, stiimulite automaatne detekteerimine Ülalt-alla tähelepanu liik - tahtlik, aktiivne, endogeenne, inimese enda suunatud väliste stiimulite detekteerimine. 23. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. Ajumehhanismid: Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine),
o Tuule suund · Osakesed sadenevad inertsi tõttu välja õhuvoolu järsul ümbersuunamisel. See toimub mitmes järjest väheneva lõikediameetriga etapis o Kaskaadimpaktor · Osakesed kasvatatakse isobutanooliaurus läbimõõduni vähemalt 300 nm ja nende arv mõõdetakse optilise üheosakeseloendiga. o Kondensatsiooniosakeste loendi (CPC) · Koroonalahendusega laetud osakesed sadestatakse suuruse järgi elektriväljas elektroodidele sadestades lõplik detekteerimine toimub äraantavatest laengutest moodustuva elektri voolu kaudu. o Elektriline aerosooli spektromeeter (EAS) · Mida nimetatakse mõõteseadme lõikediameetriks? o Aerodünaamiline diameeter, millest suurematest osakestest 50% sadestatakse seadmes · Millel põhinevat mõõteriista kasutatakse standartselt Eesti õhukvaliteedi seirejaamades PM10 ja PM2.5 masskontsentratsiooni mõõtmiseks? o Beetanõrgenemine
Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu peamised omadused on valivus, maht, püsivus, jaotuvus ja ümberlülitatavus. Liigid kontrollitavuse järgi: Alt-üles- tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Alt-üles tähelepanu haaravad ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid ning lisaks- imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne. Ülalt-alla- tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära, millises suunas tähelepanu on
närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanule on iseloomulikud mahu või ressursipiirangud, tähelepanu püsivus, maht, jaotuvus, konsentratsioon, ümberlülitavus, valivus(objekti ja müra eristamine) Tähelepanu liigid: - Kontrollitavuse järgi 1. Alt-üles (bottom-up) -tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Ootamatult ilmuvad ja uudsedobjektid äratavad tähelepanu. Lisaks... imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne 2. Ülalt-alla(top-down) -tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanukontrollseadistus:teatavreziim,mismäärabära,millisessuunastähelepanuonkallutatud(hoiakud,isiksus,mälestusedjnejakaeeln
Eluent: 0,025 M fenüleendiamiindihüdrokloriid/0,025 M HCl 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt mass Segu lahutamine komponentideks kromatograafiliselt: kromatograafiliselt · Retentsiooniaegade võrdlemine · "Tundmatu" piik kromatogrammil? · Mass-spektromeetriline spektromeetriline detekteerimine: detekteerimine aine molekul viimine gaasifaasi ioniseerimine fragment-ioonide ioonide teke mõõdetakse tekkinud ioonide massi ja laengu suhted, m/z spekter ioonide arvukus = f(m/z) iseloomulik konkreetsele ainele! Analüüsi tulemusena saadakse ainele vastavad mass-spektrid, spektrid, mida võrreldakse andmebaasides olevate spektritega Näiteid massi-spektritest:
Iga GMO detekteerimiseks kasutatava tehnoloogia aluseks on erinevuse leidmine modifitseerimata taime ja transgeense taime vahel. Seda võib teha nii võõr-DNA kui sellelt transkribeeritava mRNA kui sellelt transleeritava valgu detekteerimise abil. * PCR - eeldab analüüsitava geneetilise modifikatsiooni tundmist: genoomi sisestatud geeni struktuur ja regulatoorsed elemendid. Ärmiselt tundlik, seetõttu väga suur kontaminatsiooni oht (valepositiivne tulemus!) * Võõrvalgu detekteerimine - vähem tundlik kui PCR (vähem valepositiivseid tulemusi), väljatöötamine kallis (spetsiifiliste antikehade saamine ja valgustandardite saamine); proovi hind odav, praktiline ja efektiivne taimes ekspresseeritava võõrvalgu detekteerimiseks; denatureeritud või hüdrolüüsitud valgu määramiseks ei sobi 7) PCR-l põhinevate GMO määramismeetodite jaotus sihtmärgi spetsiifilisuse suhtes.Iseloomustada neid kõiki. 1.Sõeluuringu meetodid (sihtmärgi spetsiifilisus madal)
Tasakaaluolekus on mõlemad jõud võrdsed ja tingimusest FT=FL saab leida, et ioon hakkab liikuma kiirusega v=(q/6πηr)E Iooni liikuvus on seega μ=6πηr Affiinsuselekroforees Põhineb valdavalt makromolekulide biotseptsiifilistel interaktsioonidel ja komplekside moodustumisel, muutes molekuli elektroforeesseid omadusi. CE variandid: CZE, geelelektroforees ja isoelektriline fokuseerimine. Pinge 30 kV ja voolu 200 yA. Otsad sisend- ja väljundpuhvrite anumates Kapillaarisisene detekteerimine UV-detektoritega (ka MS, LIF, juhtivusdetektor). Lihtsaim KE vorm. Kapillaarile rakendatakse ühtlast pinget/voolu, ning selle pinge tulemusena lahutub sisestatud proov tsoonideks, lahutudes massi-laengu suhte alusel. KGE, kapillaar geelelektroforees - molekulaarsõela loomine, kasutades polümeerilahuseid. Võimaldab muidu massi-laengu suhte alusel lahutuse asendada lihtsalt massi alusel lahutuvusega. Kasutusel valkude ja DNA puhul.
Kogutakistus. Ohmi seadus vahelduvvooluringi kohta. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli. Elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika. Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse levimise sõltumatuse printsiip. Valguse peegeldumine. Tasapeegel, kujutise konstrueerimine tasapeeglis. Sfääriline peegel. Nõguspeegel ja kumerpeegel. Kujutise konstrueerimine sfäärilises peeglis
· Ühendamine (Interfacing) · Signaali genereerimine · Sünkronisatsioon · Andmevahetuse haldamine · Tõrgete detekteerimine ja korrigeerimine · Adresseerimine ja marsruutimine · Taastamine · Teadete formeerimine · Andmekaitse · Võrgu haldus Telekommunikatsiooni areng: Signaalid ja signaalide parameetrid: · Ajafunktsioon amplituudist o Analoogsignaal (muutub ajas pidevalt)
neelavad välise allika energiat aatomfluorestsentsspektroskoopia (AFS): aatomid leegis ergastatakse välise kiirgusallika poolt ja registreeritakse ristsuunalist fluerestsentsi Detekteerimispiirid (Ca, Mn, Zn, Cd) : 0.1 ppb (1 ng/l) Proovi eeltöötlus: proovi viimine lahusesse Instrumendi funktsioonid proovi transport leeki spektraalüleminekute indutseerimine vajaliku spektrijoone isoleerimine kiirguse kasvu/kahanemise detekteerimine tulemuse esitamine Proovi transport leeki pihusti abil Atomiseerimine leegiga (FAAS).Leegi temperatuur: peab võimaldama atomiseerimist ei tohi aatomeid ioniseerida leegi asukoht spektromeetri optilise telje sihis on tähtis Soola MX atomiseerimise protsessid leegis
........................................................5 2.4 Trihhotetseenid: DAS, T-2 toksiin, DON, NIV...........................................................................5 2.5 Fumonisiinid.................................................................................................................................6 2.6 Patuliin..........................................................................................................................................6 2.7 Mükotoksiinide detekteerimine..................................................................................................6 3. LOOMASÖÖDA SAASTATUS NING LÜPSILEHMADE TERVIS 3.1 Mükotoksiinide esinemine loomasöötades.................................................................................6 3.1.1 Aflatoksiinid...............................................................................................................................7 3.1.2 Trihhotetseenid................................................
elektronid. Antenn on tavaliselt paraboolse kujuga, mis koondab pealelangevad paralleelsed kiired vastuvõtjasse. Põhimõttelise piirangu radiomeetri ruumilisele lahutusvõimele seab antenni suurus. Väikseim eristatav pildiosa lainete difraktsiooni tõttu on võrdeline lainepikkuse ja antenni läbimõõdu jagatisega. Mikrolaineradiomeetri tundlikkus kiirgusele sõltub temperatuurist. Kui kiirguse allikas ja vastuvõtja on samal temperatuuril, siis antenni omamüra on signaalist tugevam ja detekteerimine peaaegu võimatu. Signaali-müra suhet saab parandada ajalise keskmistamisega. Passiivse mikrolaineradiomeetria põhiline rakendus on merepinna temperatuuri määramine. Erinevalt soojuslikust infrapunakiirgusest neeldub mikrolainekiirgus alles umbes 1 cm paksuses vee pinnakihis. See võimaldab määrata tõelist veetemperatuuri pinnakihist täpsusega umbes 1K. Teiseks saab mõõta veepinna karedust ehk lainekõrgust kiirguse polarisatsiooni põhjal. Karedusest omakorda saab hinnata tuule
HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE on võimalik, kuid see on aeganõudev. BIOLOOGILINE UURIMINE. Uuritavat materjali viiakse hamstrite või merisigade kõhuõõnde, kus mõne päeva pärast on näha massiliselt spiroheete. SEROLOOGILINE UURIMINE on põhiline meetod. Kasutatakse mikroaglutinatsiooni- reaktsiooni ja hemaglutinatsioonitesti. MOLEKULAARNE ANALÜÜS. PCR Leptospira DNA määramiseks vereseerumis ja/või uriinis haiguse esimesel nädalal. On võimalik post mortem Leptospira DNA detekteerimine kudedes. Neisseria meningitidis Koloniseerib peale nakatumist piisknakkusena inimese nina-neelu. Umbes 15%-l tungib tekitaja vereringesse, dissemineerub, põhjustades septitseemiat ning teatud hulgal inimestel läbib ka hematoentsefaalbarjääri, põhjustades meningiiti. N. meningitidis on eriti ohtlik väikelastele. Septitseemiaga patsientidel ilmneb 75% petehhiaalne lööve, mis on tingitud endotoksiinist.
3.VASTUVÕTJA INFORMATIIVNE TRAKT- Informatiivse trakti struktuur sõltub: projekteerimise lähteandmetest (mida on eelnevalt teada signaalist, müradest), optimaalsuskriteeriumitest. kirjanduses on palju tuntud optimaalseid lahendusi teatud tüüpsituatsioonide kohta. Samas on need tüüpsituatsioonid suhteliselt lihtsad ning ei pruugi tegelike vajadustega kokku langeda. sellegipoolest taandub informatiivse trakti optimaalse projekteerimise lähtelahendused suurel määral lihtsustatud optimaalsete tüüpstruktuuride leidmisele. Informatsioonitraktis lahendatakse klassikalisi signaalitöötluse ülesandeid, milledeks on mürade, häirete taustal oleva signaali:Demodulatsioon (detekteerimine);Regeneratsioon (signaali taastamine tavaliselt impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjest...
Kuidas ta tekib? 7.3 Kretschmanni eksperimendiskeem 44 7.4 Otto eksperimendiskeem KÜSIMUS: 17) Mis sarnasused ja erinevused Kretchmanni ja Otte eksperimendiskeemide vahel? 45 7.4 Mõõteseadme ehitus KÜSIMUS: 18) Selgitage lühidalt mõõtskeemi pinnaplasmonite mõõtmiseks? 46 7.4 Rakendused: DNA, proteiinide detekteerimine 47 8 OPTILISED METAMATERJALID 8.1 Sissejuhatus Metamaterjale defineeritakse raamatutes ja artiklites erinevalt. Kreeka keeles omab sõna ,,meta" tähendust ,,üle". Erinevad autorid on üksmeelel, et metamaterjalide näol on tegemist materjalidega, mis erinevad tavalistest materjalidest oma omaduste poolest ning neid saab luua ainult tehislikult. Negatiivse µ ja metamaterjalide kohta kasutatakse ka termineid: vasakukäelised, negatiivse
3. sama restriktaasiga lõigatakse huvipakkuv DNA lôik kromosoomist välja 4. isoleeritud DNA lõik "istutatakse" plasmiidi 5. plasmiid viiakse bakterirakku, bakter kasvab ja plasmiid paljuneb 6. paljundatud geen isoleeritakse plasmiidist. 7. Milleks kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR), milliseid põhikomponente selleks vajatakse, millised on PCRi põhietapid? Kasutatakse uuritava DNA lõigu paljundamiseks in vitro.Geenide polümorfismi detekteerimine. Vajatakse: * kaks praimerit – peavad olema komplementaarsed uuritava DNA ahelate otstega * maatriks * termostabiilset Taq polümeraasi * vabu nukleotiide * puhvrit. Põhietapid: 1. DNA denaturatsioon üheahelaliseks (95 kraadi) 2. praimerite seondumine (50 kraadi) 3. DNA elongatsioon (72 kraadi). Tsükliline protsess – kokku 30 tsüklit. Uurimismaterjal: veri, karvad (karvasibul), sperma, limaskesta rakud, koeproov. 4. 8
Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Maitsmisteed ja keskused: keele eesmisest ja külgedelt chorda tympani nn facialis, tagumisest osast nn glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast nn vagus; nucleus tractus solitarius ajutüves; Lemniscus medialis; talamuse nucleus posteromedialis; ajukoore piirkond gyrus postcentralises. Infoülekanne sensorites: erinevad maitsekvaliteedid realiseeruvad erinevate neurokeemiliste radade kaudu. Erinevatel liikidel võivad sama testaine detekteerimine toimuda mööda erinevaid radu. Adekvaatne stiimul depolariseerib sensoorse raku membraani, tekib AP ning selle tulemusena avanevad voltaaztundlikud Ca2+ kanalid, mille tulemusena vallandub neuromediaator ning sensoorsel kiul tekib AP. Soolasetundlikud sensorid: NaCl on põhiline testaine. Signalisatsiooni aluseks on suurenenud Na+ sissevool läbi amiloriidtundlike kanalite, mis depolariseerib rakumembraani
5C ja HiC interaktsioonikaardid – mida tumedam värv, seda tugevam interaktsioon. 8 Eelised Võimaldab detekteerida genoomseid interaktsioone. Need interaktsioonid võivad paljastada geeniekspressiooni regulatsiooni detaile. 5C võimaldab konstrueerida komplekseid interaktsioone spetsiifilistes lookustes. Miinused Produkti detekteerimine ei tähenda alati, et on toimunud spetsiifiline interaktsioon kahe regiooni vahel. spetsiifiline interaktsioon toimub kui interaktsioon on kõrgema sagedusega kui naaber-DNAdel. Ei tuvasta funktsionaalseid mittefunktsionaalsetest interaktsioonidest. 5C ei sobi ülegenoomsete interaktsioonide uurimisel kuna vajaks miljoneid 5C praimereid. Suureks miinuseks kõikide puhul on see et nad vajavad palju rakke.
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta (tehnol 2013) 1. Toidutoksikoloogia uurimisala. · toksiliste ainete toitu sattumise või seal tekkimise mehhanisme ning selle vältimise või vähendamise võimalusi; · toidus olevate ainete toksilisuse ja ohtlikkuse (riski) hindamise teid ja meetodeid; · toitude ja jookide kaudu organismi jõudnud ainete ja organismi vastasmõju tulemusel tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit...
E. fergusonii on isoleeritav nii inimese kui ka loomade soolest. E. hermanii'd (kollaselt pigmenteeritud) võib isoleerida haavadest, väljaheidetest ja ka verest. NB! Escherichia on väga lähedane perekonnale Shigella. Seda nii biokeemia kui ka antigeensete omaduste poolest. Enteroinvasiivsed E. coli tüved põhjustavad väga sarnast haiguspilti, nagu Shigella tüvedki. DNA hübridiseerimise alusel peaks Shigella ja Escherichia kuuluma ühte perekonda. E. coli detekteerimine ja isoleerimine. Kuna E. coli esineb pidevalt soolestikus ja arvati olevat mittepatogeenne ja väliskeskkonnas küllalt hästi vastupidav organism, hakati teda kasutama sanitaarse indikaatorina. Seetõttu tuli välja töötada lihtsad meetodid tema detekteerimiseks vees, toiduainetes jm., et ennustada potentsiaalset fekaalset reostust. Võeti arvesse, et E. coli kääritab laktoosi, Salmonella ja Shigella aga mitte, töötati välja selektiivsed diagnostilised söötmed. Et eristada E
10m/s), siis järelikult 1cm kaugusel (millisekund), lahuse koosoldud aeg on 1ms. Pideva joa meetodi eeliseks on see, et iga dektektori punkt näeb kogu aeg ühe vanust lahust ja signaali saab küllalt täpselt kätte. Probleemiseks on aja ülempiiri piiratus (varieerida saab ainult torupikkust ja voolukiirust). g45us on surnud aeg ehk dead time aeg, mis kulub segamiseks ehk aeg, mil saame hakata detekteerima. Maksimum on 1ms. Detekteerimine 1cm tagant, seal on 1035 ajapunkti. Ensüümi kulub palju. Peatatud joa meetodil töötav masin: palju levinum. Reakt alustatakse sellega, et koos surutakse välja E ja S, segunevad ja hakkavad koos liikma. E+S ei lasta välja tilkuda, vaid see lükkab kolvi kuni stopini. Surnud aeg on segamisest kuni detekteerimispunktini. E Detekteerimine käib ainult ühes punktis
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, ...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
müalgia, köha või hingamisraskused ja kokkupuude SARSipatsiendiga 10 päeva jooksul enne sümptomite teket. 20% tekib ka diarröa. Levib ilmselt hingamissekreetidega, aga virionid olemas ka higis, uriinis, roojas. 8000 infitseeritut oli puhangu ajal. Patogeneesis oluline põletikuvastusest tingitud kahjustus. Diagnostika. Raske isoleerida ja tavalistel kultuuridel kasvatada. Kasutatakse ainult SARSikahtlusel. Valikmeetod RT-PCRil hingamisteede ja roojaproovidest viiruse genoomi detekteerimine. Seerumite hindamiseks ELISA. Elektronmikroskoopia roojast. Ravi ja profülaktika. Levikut hingamisteede kaudu raske kontrollida, mõttetu ka. SARSi puhul range karantiin, reisijate jälgimine. Ravi ega vaktsiini pole. Arenaviirused Struktuur. -ahelaga ümbrisega RNA-viirused. Zoonoos. Pleomorfsed ümbrisega viirused 120 nm diameetriga, liivase välimusega (ribosoomid virionis). Kuigi ribosoomid on funktsioonivõimelised, nad vist siiski midagi ei tee
sekundaarse tähendusega detailid. Seega tervik on osade summa. Elemendid saavad oma tähenduse alles tajus mõtestatud terviku kokkupanemisel. (Psühholoogia ongi terviku mõistmine). Tajusüsteem täidab teatud ülesandeid. Neid ülesandeid, mida tajusüsteem loomulikes tingimustes teeb, mudeldatakse lihtsates katsetes. Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajuülesanded): 1. Lihtsaim on avastamisülesanne ehk detekteerimine. Saame aru, et midagi nüüd juhtus või toimus, ilma, et eristaksime, mis see oli. Kas oli või ei olnud. Aistingute ja taju vahel on raske erinevust teha, sest taju taandubki lihtsale aistingule siinkohal. Nt: Inimestele lastakse aeg-ajalt mingisugust müra või signaali ning inimene peab ütlema (ehk avastama), kas signaal oli või ei olnud. 2. Diskrimineerimine ehk eristamisülesanne. See tähendab lihtsat eristamist ehk tajusüsteem on
meetritel, millega töötamiseks tuleb eelnevalt tutvuda meetodi üldpõhimõttega (vt osa Spektrofotomeetria) ja seejärel seadme tööjuhendiga. Mõõtmist alustatakse, kui on saadud praktikumi juhendajalt luba. Kuna antud töös uuritakse reeglina värvilistest komponentidest koosnevaid segusid, siis mõõdetakse lahuste absorptsiooni (optilist tihedust) elektromagnetilise kiirguse visuaalses (VIS) piirkonnas. Kui segu sisaldab värvusetuid valke, siis nende detekteerimine toimub ultraviolettkiirguse (UV) abil lainepikkusel 280 nm. Värviliste segude puhul mõõdetakse vaid selliste fraktsioonide absorptsiooni, milles võib silma järgi täheldada vähimatki värvust. Täiesti värvusetute fraktsioonide absorptsiooni väärtused võrduvad 0-ga ja neid fraktsioone pole vaja mõõta. Värvusetute segude lahutamisel mdetakse kõigi fraktsioonide optilised tihedused, reguleerides spektrofotomeetri vajalikule lainepikkusele.
Treenitud inimesed suudavad eristada kuni 5000 erinevat lõhnaainet. Lõhnaaine klassifikatsiooni järgi eristatakse vürtsikat, lille-, puuvilja-, vaigu- , põlemis- ja roisulõhna. Haistmistaju nõrgenemist nimetatakse hüposmiaks ja haistmistaju puudumist anosmiaks. 26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Maitsemeele tähtsus: toidu kontrollimine enne seedekanalisse minemist. Erinevate keemiliste ainete ja nende gruppide detekteerimine: süsivesikud magusad, NaCl soolane, happed hapud, valgud ja aminohapped võivad anda erinevaid maitseid. Maitse- ehk maitsmissensorid asuvad kelle pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- ehk maitsmiskarikaid. Seennäsasid on 100-200, asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja hapule. Lehtnäsad asuvad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule.
Kolmandaks viiakse läbi antigeen- antikeha reaktsioon. Selleks blokeeritakse nitrotselluloos „neutraalsete“ valkudega (nt rasvatu piimapulber). Primaarne antikeha lisatakse süsteemi, st seerumlahjendus. Seejärel lastakse sellel seista, st inkubatsioon seerumlahjendusega. Pärast inkubatsiooniaega detekteeritakse tekkinud antigeen-antikeha kompleksid. Sekundaarne antikeha on märgistatud kas ensüümmärgistusega (peroksüdaas, alkaalne fosfataas), mille korral toimub detekteerimine kromogeensuse või kemoluminestsentsi alusel, või radioaktiivse isotoobiga, detekteeritakse autoradiograafia abil. Immunoblott-analüüsil on kõrge spetsiifilisus, sest toimub antigeenide lahutamine elektroforeesiga. Kõrge tundlikkuse annab antigeen-antikeha vaheline immunoloogiline reaktsioon. SDS denatureerib valgud, st säilivad lineaarsed epitoobid, konformatsioonilised kaovad. Kliinilises diagnostikas on