ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid
Üks reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemiserefleksid või neelamisrefleksid. Pärilikud refleksid on tingimatud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid, mitmesugused käitumisärasused ning liigutusvilumised. Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Tingitud reflekside kujunemine algab pärast sündimist. ERUTUS Erutus seisneb rakus toimuvate energeetiliste, keemiliste, struktuursete ja teiste muutuste keerulises süsteemis, mis tingivad raku spetsiifilise talitluse. Närvi- ja lihaskoe rakkudes on erutusel laine iseloom. Erutus kasvab kiiresti maksimumini ja siis kahaneb järk-järgult. Seda lainet on hakatud nimetama impulsiks ehk elektriline signaal. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Närvisüsteem 2.1 Peaaju 2.2 Seljaaju 3. Refleksid 3.1 Erutus Kasutatud kirjandus:
Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. ............................. Postsünaptiine e sünapsijärgne osa: paiknevad mediaatori suhtes tundlikud moodustised, mida nim retseptoriteks. Retseptori tundlikud just vastava mediaatori suhtes (ükteise vastas) Kui erutus liigub piki närvi, siis jõuab ta presünaptilisse ossa. Seal paiknevad põiekesed pre.sün membraanile ja avanevad, vabanevad pilusse, puutub kokku post.sün membraanil olevate retseptoritega, tekitab nendes erutuse, mis antakse edasi kas teisele närvile või efektorelundi rakkudele (nt sisesekretoorsele rakule, lihasrakule, nõrele) Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid likvideeritakse seal, mistõttu erutuse ülekanne katkeb. See on oluline, et ei tekiks kestvat
a) Koht, kus närviimpulsid antakse ühest rakust edasi teise rakku .................................................................... tingitud refleks b) Refleks, mis on kujunenud kogemuste varal ……………………………………………………………….. erutussünaps c) Tee, mida mööda erutus kulgeb …………………………………………………………………………….. dendriit d) Närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse …………………………….
5.roidevahemikus vasakul medioklavikulaarjoonel ja sternumi paremal serval. II toon tekib diastoli alguses ja on tingitud aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest.Mõnikord eristatakse ka III ja IV tooni III on kuuldav üksnes lastel. Südamelihase omadused erutuvus, automaatsus, kontraktsioonivõime ) väsimatult koguaeg töötama) ja refraktaalsus ( vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib). Tahhükardia südamefrekvents üle 100 korra minutis. Bradükardia südamefrekvents alla 60 korra minutis. Respiratoorne arütmia väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks. Refraktaalperiood periood, mil erutuse kestvuse ajal ei võeta vastu uut erutust. Arterid hästi paksu seinaga, sisaldavad elastseid kiude. Veri voolab pideva joana. Veenid õhukese seinaga, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on
*kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi * siseelunditeNS - ei saa kontrollida, jaguneb-all Mis iseloomustab sümpaatilist NS ja parasümpaatilist NS--- sümpaatiline NS: Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust. Parasümpaatiline NS: Soodustab siseelunditepuhkust ja talitusvõime taastumist. Mis on erutus NS?---närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni; närvisüsteemis Mis on pidurdus NS?---puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab Mis on refleksid?---vastureaktsioon Kuidas refleksid jagunevad?---kaasasündinud(tingimatud; nt hingamine) ja omandatud(tingitud; nt. kõndimine) Mis on ontogenees?---Indiviidi areng sünnist surmani. Mis on fülogenees?---Protsess algloomast inimeseni kogu tema keeruka vaimueluga.
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed
informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaskiududel, roietevahelistel lihastel ja bronhide seinte silelihastel ninh ka alveoolide seintes. Nende sensorite erutus tekib sissehingamisel. Erutus nendelt sensoritelt kantakse piklikajju, uitnärvi sensoorsete kiudude kaudu aga roietevahelistelt lihastel nende närvide koostisses olevate sensoorsete kiudude kaudu. Sissehingamiskeskuse neuronitele, kus tekib pidurdus ja sissehingamine katkeb. See katkestab iseenda tegevuse. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurudus, saab väljahingamiskeskuse neuronites tekkida erutus
Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni. Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse. Kõrvaldatakse kasutuks muutunud ja mittesoovitavad reaktsioonid. Kaitseb närvikeskusi ülemäärase pingutuse eest ja aitab erutunud osadel kiiremini taastuda loomulikku seisundisse. Kasutatakse ainevahetuse käigus vabanevat energiat. Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset: füsioloogiline jõudeolek, erutus ja pidurdus. Füsioloogiline jõudeolek - väliselt avalduva spetsiifilise aktiivse tegevuse puudumine (liikumine, sekretsioon jne). Ainevahetus kulgeb tasemel, mis tagab organismi elutalitluse ja valmisoleku reageerida välisärritajatele. Erutus - kaasneb ainevahetuse kiirenemine, soojusproduktsiooni suurenemine, bioelektriliste potentsiaalide muutumine rakkudes ja kudedes, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine. 6. Pidurduse liigid 1
Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Närviimpuls liigub kiirusega ümbes 90 meetrit sekundis. * Silmad vaatavad * Hingamine on pidev viske suunas * Süda töötab * Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus
Alalisvoolu kasutatakse elektrostimulatsioonil, selle tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida. Doseerimine toimub voolutugevuse, toimeaja, voolugradiendi (kasvu suuruse) ja sageduse alusel. Otsene elektrostimulatisoon antakse elektroodi kaudu otse lihasele kiired ja suured lihased Kaudne elektrostimulatsioon antakse lihast innerveerivale närvile aeglased ja väiksemad Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi (neg elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (pos elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus voolu sisselülitamisel tõuseb erutus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel aga vastupidi. Akkommodatsioon elektrivoolu aeglasel tugevnemisel rakumembraan kohaneb ärritaja toimega ning erutuse teket ei järgne isegi tugeva voolu korral.
peaksid katkema ja isegi isoleeritult väljaspool organismi, kui on varustatud piisavalt vedeliku ja toitainetega. 8. Südame töö automaatsuse tagab erutustekke- ja juhtesüsteem. 9. Südamelihas sarnaneb skeletilihasega järgmiste tunnuste osas: nad mõlemad on elastsed 10. Südamelihas sarnaneb silelihastega järgmiste tunnuste osas: mõlemad ei allu tahtele. 11. Südames tekib primaarne erutuslaine sinuatriaalsõlmes. 12. Sealt kandub erutus edasi järgmiselt: Siinussõlmest läheb erutus edasikiirusega 0,3 m/s üle kodade muskulatuuri atrioventrikulaarsõlmeni. AV-kimbust levib erutuslaine vatsakestele His'i kimbu vahendusel ja sealt edasi Purkinje kiudude kaudu üle vatsakeste muskulatuuri. Ja erutus kandub edasi kiiresti, kuni 4 m/s. Purkinje kiudude lõppedes kandub erutus edasi mööda tavalisi südamelihasrakke. Erutus levib vatsakeste muskulatuuris nii kiiresti, et kogu vatsakeste sein kontraheerub peaaegu üheaegselt. 13
Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda Elundkonnad: seede-, hingamis-, tugi- ja liikumis-, eritus-, vereringe- ja sigimiselundkond 4. Organismi kui terviku töö tagab närvisüsteem. 5. Närviraku ehitus: Telefonis pilt 6. Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele 7. Refleksid: Tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt. Tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. 8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb.
ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates? Lähedale vaadates on ripslihased pingul ja lääts kumer. Kaugele vaadates on ripslihased lõtvunud ja lääts on lame. 4. Millised muutused toimuvad silmas valgustugevuse muutumisel? Hämaras on silmaava suur ja eredas valguses on silmaava väike. 5. Kuidas ja millal näeme värviliselt ja mustvalgelt? Heas valguses näeme kolvikestega ja värviliselt
tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse.
otsuseid VKN e g e t a t i i v n e e h k a u t o n o o m n e . J u h i b seÄ i s e e l u n d i t e j a n ä ä r m e t e t ö ö d , a l l u m a t u sR kV nI äS rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit
Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e deponeeritakse sünapsipõiekestesse e vesiiklitesse
närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8. Mis moodustab refleksikaare? Selgitage mõne näite abil, kuidas reflekse jaotatakse. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Seejuures eristatakse tingimatuid ja tingituid reflekse
testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid
(lk 97) 11. Mis tähtsus on neurogliial? Närvirakkude kaitse ja toitmine 12. Millest koosneb kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem? (lk 95) 13. Too 3 + 3 näidet sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist! Parasümpaatiline- magamine, istumine, igavlemine Sümpaatiline- kontrolltöö, võistlused, põgenemine 14. Mis tähtsus on ioonkanalitel ja pumpadel? (lk 151) Tagada rakumembraani sise- ja välispinnal erinev laeng. 15. Millisel juhul kandub erutus mööda närvirakku edasi? (lk 100) Tugev ärritus, muutub sise- ja välispinna laeng. 16. Mis on sünaps? Närvirakkude vaheline ühendus. 17. Kirjelda, kuidas kandub erutus edasi närvirakkude vahel! (lk 101-102).
Kapillaarides rikastub veri ... edasi hakkavad muutuma suuremateks vere sooned, neid 1 nim. veenuliteks, need omakorda koonduvad veenideks, kuni nelja kopsuveenini, mis suunduvad vasakusse kotta. Kopsuveenides voolab aga hapnikurikas veri. Sellega väike vereringe lõppeb. 3. Südame erutustekke ja -juhte süsteem. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem meenutab struktuurilt närvi ja lihaskoe vahepealset moodustist. So koht kust südames tekib erutus ja mille kaudu juhitakse erutus edasi südamelihasele. Erutus tekib sinoatriaalsiõlm (siinusõlm), inimesel paikneb see moodustis parema koja seinas.Siinusõlmest kandub erutus edasi kodade muskulatuurile (spetsiifiliste kiudude kaudu), koondub kodade ja vatsakeste piiril olevasse teise sõlme, mida nim. aatrioventrikulaarsõlmeks.Atrioventrikulaarsõlmelt liigub erutus edasi hisikimpu, mis jaguneb kaheks sääreks vasakuks ja paremaks. Hisikimbu sääred
moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagunemist Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas või näärmerakuga
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
Kompimine ehk puudutamine, kindlaks teha eseme kuju, materjali, suurust jne Kurt puudub kuulmine või on tugevalt häiritud. Mõne haiguse või trauma tagajärjel Kurttumm sünnist saati. Ei kuule ja seega ei oska ka rääkida Kuulmine võime eristada helilaineid LSD hallutsionigeen Maitsmine nelja maitse eristamine, magus, hapu, kibe ja soolane Marihuana hallutsionigeen, saadakse india kanepi kuivatatud lehtedest ja õitest Mediaator tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Meskaliin hallutsinogeen Neuron närvirakk Neurotransmitter virgatsaine, tänu sellele keemilisele ainele levib erutus sünapsis Nikotiin sõltuvust tekitav aine Nägemine kõige tähtsam meel, selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite
tahtlikud liigutused Refleks? · Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Pärilikud (kaasasündinud) TINGIMATU Refl. · Imemisrefleks, neelamisrefleks · Osa eluaegsed, osa vaid lapseeas Elu jooksul omandatud TINGITUD Refl. · Paljud valurefleksid · käitumisiseärasused Refleksikaar · Tv lk 37 ül 3 · Ärritaja · Elund, mis võtab sõnumi vastu · Erutus liigub mööda tundenärvi ajju · Aju reageerib · Otsus · Erutus liigub mööda liigutusnärvi vajalikku kehapiirkonda · Inimene reageerib Kas... · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui sul läheb meelest ära hingata! · Tänan tähelepanu eest!
· Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju · Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri · Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö Refleks Refleks on organismi kohanemisrektsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärinevale ärritusele. Teed, mida mööde refleksi korral erutus e närviimpulss kulgeb, nimetatakse refleksikaareks. 1. Erutust vastuvõtvad (retseptorid) närvirakud 2. Närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi (sensoorsed närvikiud) 3. Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus erutus analüüsitakse 4. Närvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse (motoorsed närvikiud) 5. Reageeriv organ Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud ehk pärilikud, näiteks imemisrefleks või
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
· väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega
nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile.
lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid.
Suguelu suguküpse organismi sugutumisega seotud käitumisviisid, füsioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed protsessid ja suhted, mis põhinevad suguihal ning mille abil suguiha rahuldatakse; kihud ja instintkid (K.Lonradi järgi) mida põhjustavad organismi seesmised tegurid, instinktid, mida vallandavad välisärritajad Suguühe e suguakt e koitus inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest
Treenitud süda töötab madalama löögisagedusega Erutuse teke ja levik südames Südame tööd teostavateks elementideks on südamelihaskiud. Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames
väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine põlvikkeha (lateral geniculatebody). Välimisest põlvikkehast läheb erutus mööda närvikiude kuklasagarates asuvas nägemiskeskusesse ja nägemisaisting tekibki siis, kui erutus on jõudnud nägemiskeskusesse. Kui sellel teel on mõni piirkond kahjustatud, siis tekivad vastavad häired. Nägemise kulgemine ei ole ühtne, ehk paremalt silmalt ei lähe kõik vasakusse ajupoolkerra ja vastupidi. 3. Silma akommodatsioon
Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
Kuidas jaguneb? INIMESE NÄRVISÜSTEEM KEHANÄRVISÜSTEEM SISEELUNDITENÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVI- PIIRDENÄRVI- PARASÜMPAATI- SÜMPAATILINE SÜSTEEM SÜSTEEM LINE Kuidas funktsioneerib NS? Milliseid närve pidi informatsioon liigub? Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises Mis iseloomustab sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi. Parasümpaatiline NS soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline NS toimib
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja
postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks erinev, osad (nt ACh) hüdrolüüsitakse sünaptilises pilus, teised (nt serotoniin) seotakse taas presünaptilises rakus ja kasutatakse hiljem uuesti. 3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad. Refleks on organismi vastus ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib org talitust. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. See on tee mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul, seda 1 nim refleksiajaks. Erutuse ülekanne toimub kas närvilt närvile või närvilt erudeeritavale elundile. Olgu selleks lihas vms. erutuse ülekande kohta kutsutakse sünapsiks. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (15.11.2013) Oksendamine on refleks, mida juhib oksekeskus piklikus asju. Refleks käivitub keskuse erutuse korral. Erutus teatud stiimulite mõjul ning juhitakse kas närvide kaudu oksekeskusesse või mõjutavad oksekeskust veres ja ajuvedelikus sisalduvad ained. Oksekeskuse erutuse kutsuvad esile lõhnad (ebameeldivad, mis võivad olla põhjustatud nt roiskunud toidust või seotud hoopis ebameeldiva kogemusega), maitsed, mao liigne venitus, roiskunud toiduainete mõju maos, ebameeldivad nägemisstiimulid (visuaalsed stiimulid, mis seotud ebameeldiva sündmusega),
Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
väkeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited)
ANATOOMIA 21 LOENG 27.10.11 Oksendamine reflektoorne protsess, mida koordineerib piklikajus paiknev oksekeskus. Oksekeskuse naabruses paiknevad retseptortite poolest tundlik piirkonda ,mille ärritusel tekibki oksekeskuses erutus. Vere kaudu võib seda ärritada ajju jõudnud keemilised ained või toksiinid. Okserefleksi võivad vallandada erinevad stiimulid, põhjustatud erutus jõuab piklikajju vastavasse keskusesse ja vallandab refleksi. Stiimulid :
põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis pärinevad vasaku silma võrkkesta välimiselt poolelt ja parema silma sisemiselt poolelt. Aju
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM
- väline ÜLESANDE RASKUS: „oli kerge/liiga raske“ ÕNN: „mul vedas/ei vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule)
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne:
Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu
PIIRDENÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis ühendavad organeid kesknärvisüsteemiga. Nendeks närvideks on: 1) Aferentsed e. tooma-närvikiud e. tundenärvikiud (juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse. 2) Eferentsed e. viima-närvikiud e. liigutusnärvikiud (juhivad närviimpulsse kesknärvisüsteemist elunditesse). 3) Seganärvid (juhivad närviimpulsse mõlemas suunas). Närviimpulss e. erutus on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliste ainetega. Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku edasi hakkab levima.
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
