Kas raha on sõber või vaenlane? Raha on asi, milleta on elu raske ette kujutada, aga mis tekitab palju probleeme. Raha on materiaalne vara. Raha on väärtus, mida targad oskavad kasutada ja mis kasutab rumalaid. Kalev Kesküla ütles, et raha otsustab, kui palju päikest on su päevas. Rahaga peab oskama ümber käia. Kui käid rahaga rumalalt ringi, siis võib kas või loto jackpot tulla, aga sellest pole siiski kasu, sest kui inimene selle lihtsalt ära ja ei investeeri seda targalt. Aga kui
Keele mitmetimõistetavus – kas pahatahtlik manipulatsioon või paratamatus? Keel, kui suhtlusvahend, on oluline osa meie elust. Me kasutame seda erinevateks eesmärkideks – info edastamiseks, emotsioonide väljendamiseks või lihtsalt suhtlusvahendina. Igal inimesel on erinev arusaam keelest, sõnadest või lausetest, mida mõjutab sotsiaalne keskkond. Tihti satume igapäevaelus olukordadesse, kus me mõistame asju teistest erinevalt. Raamatute mõttest saavad inimesed aru neile vajalikul moel. Kõigil ei ole sama arvamus, näiteks raamatu sisu mõttest või tähendusest. Me loeme tekstist välja täpselt seda, mida me tahame ja mis meile hetkel tähtis on. Võin tuua näite omast kogemusest. Õpetaja andis meile ülesandeks läbi lugeda raamat „Väike prints“ ning kirjutada meil oma arvamus raamatu mõttest. Oma üllatuseks sain õpetaja käest tagasi oma töö märkega, ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Autovedude liigid ja tähtsus Autoveod kui maismaa tähtsaim veoliik on tänapäeva maailmamajanduse lahutamatuks osaks, ilma milleta poleks meil igas linnas suuri supermarketeid ega ka väikseid poode maal, kuna neil oleks oma kauba kätte saamine ülimalt keeruline, nii jääks meile alles vaid turud kuhu tulevad talumehed oma hobustega. Siis ei saaks me nautida välismaiseid toiduaineid ega viljasid samuti ka mitte mingit elektroonikat ning üldse mingeid välismaiseid kaupasid. Autovedude liike mitmeid, kuid alustame tähtsaimatest: Rahvusvahelised kaubaveod
Mari-Liis Tarto, 10a Haridus-kas kohustus või võimalus? Haridus on vajadus,milleta on elus raske hakkama saada,milleta ei saa inimene maailmast aru.Maailm areneb nii palju,pidevalt areneb tehnoloogia,teadus,seega tuleks omandada haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv,et tulevikus hea töökoht saada. Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal. Vaadates tulevikku,ootame millal me saame oma h...
kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees. 3. KOMAGA küsiv-siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju miks, milleks, mispärast, mistarvis, mistõttu, mismoodi, misjaoks 4
juhtumistest. See tähendas seda, et iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti lähtuda varasemate samalaadsetel juhtumitel tehtud otsustest. Sellist süsteemi hakati ka süstematiseerima ja ühtlustama. Elukutseliste õigusteadlaste korrastatud töö tulemusel moodustusid terviklikud seadustekogud ja kujunes selge juriidiline terminoloogia. Ka tänapäeval kehtib igas riigis ühtlustatud õigusemõistmise süsteem, ilma milleta hakkama ei saadaks. Tänapäeval saadetakse lapsi kooli ning see on täiesti tavaline elu osa, ilma milleta elus midagi ei saavuta. Monumendid tähendavad inimestele palju ning annavad neie võimaluse meenutada mälestusväärseid inimesi. Tänapäeva inimene naudib nii draamat kui ka komöödia ning ilma õigussüsteemita ei toimiks üksi riik. Vana-Rooma on olnud suureks eeskujuks Euroopa kultuuri kujunemisel. Euroopa on võtnud Vana-Rooma kultuurist vajaliku ning
rivaalitseva suurriigi, Nõukogude Liidu ja USA vahel oli alanud. Tänapäeval liigub Maa ümber üle 2000 satelliidi. Kaasaegsed satelliidid täidavad teaduslikke ülesandeid, teostades meteoroloogilisi vaatlusi ja uurides Maad ning universumit. Tehnilisi ülesandeid sooritavad telekommunikatsiooniks, asukoha määramiseks ning navigeerimiseks mõeldud satelliidid, mille abil töötavad näiteks autode GPS-süsteemid. Tänu satelliitidele on näiteks olemas televisioon ja internet, ilma milleta arenenud riikide elanikud ei suuda oma elu ette kujutada. Tänapäeva seisukohalt ja tavainimese jaoks on üks olulisemaid leiutisi kindlasti ka arvuti. Algas kõik sellest, et inimesed tahtsid leiutada midagi, mis suudaks nende eest arvutada. Esimesi arvuteid kasutati vaid sõjalistel eesmärkidel, need olid hiigelsuured ja tarbisid tohutult palju energiat. Juba 30 aasta pärast nägi ilmavalgust esimene koduarvuti. Kõige võimsamaid arvuteid,
Vanaaja Mesopotaamia ja Egiptuse tsivilisatsiooni kultuuriarengus oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni mis on jätnud jälje ajalukku ka pärast tsivilisatsiooni algatajate kadumist ühiskonnast ja ilma milleta on raske meie tänapäeva maailma ja kultuuri ette kujutada.
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkookide tegemist, milleta ma oma pühapäevahommikuid enam ette ei kujutakski
Telefon Inimeste elu on läinud väga lihtsaks tänu teatud leiutistele, milleta elamist ei kujutaks ettegi. Kõik on muutunud nii tavapäraseks, parimaks näiteks on telefonid. Telefon on asi, milleta oleks elu arvatavasti seisma jäänud. Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Telefoni on kasutanud maailmas peaaegu kõik inimesed, praeguseks kasutatakse küll mobiiltelefone rohkem. Telefon on vajalik sidepidamiseks erinevate riikide, partnerite ja üldse inimeste vahel. Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia
a. tabas Tartut ränk tulekahju, mille käigus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamiseks määras Katariina II 12-15 tuhat rubla esindusliku silla rajamiseks. Hiljem lisas ta veel 10 tuhat rubla. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Mul on kahju, et ei taasehitatud sellist sama silda. Tänast silda vaadates, tekib mul alati nukker tunne. Nagu midagi oleks puudu, osa ajaloost on kadunud. Kellel meist pole kodud täis tarbekunsti, mida hädasti vajame, või milleta me poest lihtsalt ei suuda lahkuda, sest meile see nii tohutult meeldib? Julgen väita, et keraamilised vaasid, noad ja kahvlid, laudlinad, puit pannilabidad ja palju muu selline on kõik, milleta me oma kodu ette ei kujutaks. Pole kunagi mõelnud oma armsa neljakandilise lilledega kaunistatud taldriku kui kunsti peale. Ometi on see nii. Mööbel on samuti kunst. Antiikmööbel on kuuldavasti kallim kui tänapäeva modernne kodusisustus.
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Schweller, 1997.) Samuti ei vastanud realism neorealistide seisukohalt teaduslikule rangusele sellepoolest, et see keskendus liiga laiale valdkonnale. Seevastu püüab uusrealism viimast parandada, keskendudes realismi alustest ainult ühele- struktuurile, mistõttu nimetatakse seda ka strukturaalseks realismiks. See taaselustas debati selle üle, mis elemente peaks kasutama, et saada terviklikku ülevaadet rahvusvahelisest poliitikast. Realismi elemendid on selle teooria aluse osaks ilma milleta ei ole ka teooriat ise. (Forde, 1995.) Realismikoolkonna suurkujusid Hans Morgenthau toob välja poliitilise realismi kuus printsiipi ilma milleta ei oleks ka realismiteooriat. Nende kohaselt juhib poliitikat, kui ka ühiskonda, seadused, mis tulenevad inimloomusest. Nendele seadustele peab olema loogiline seletus, mida peavad suutma tõestada faktid ja neil peavad olema ka põhjused. Lisaks faktidele on vajalik ratsionaalne lähenemine ilma milleta ei saa otsuseid teha. Realismi
1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L - LT ---------------------------- - KS
enam kuulata ja mõni tähtis uudis jääb selle varju.Positiivne pool on see,et uudised edastatakse suhteliselt kiiresti internetti ja raadiosse. Nagu suur "infomull"! Meeles peab pidama,et tegelik sündmus ja selle kohta vahendatud sündmus meediakanalis ei pruugi kunagi päris üks ja seesama. Mina kui kuulaja üritan ettekujutada ja mõelda, milline see sündmus ise reaalsuses olla võiks. Ja muidugi ei saa kõige selle juures jätta mainimata tähtsaimat sotsiaalmeediakanalit Facebooki, milleta tänapäeval vist mitte keegi hakkama ei saa. See on nagu üks tohutu infoallikas, kuhu on koondunud absoluutselt iga kaupmees või ettevõtja,sõbrad,tööandjad jne. Isiklikus elus käib minu kogu töö läbi Facebooki :töögrupp,klassigrupp, ülemused, no kogu info saabub sinna ja Facebookita võiks täitsa hätta jääda! Hommikul delfi äpi kõrval viskad ikka pilgu ka Facebooki,et näha, ega keegi tööl pole haigestunud või on õhtul mõni ootamatu uudis saabunud. Kuigi vahel on ka
Taimekasvatuse harud Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvill. Lisaks kasvatatkse ka ürte, kakaod, banaane, kohvi, maapähkleid ja köögivilju. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. ATK on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamiseid tööstusharusid. Agraartööstuskompleks on alles kujunemas, selle peamisteks osadeks on väetiste valmistamine, niisutussüsteemide rajamine ja hooldamine, milleta põllumajandus Egiptuses eksisteerida ei saa. Import Eksport Imporditakse näiteks veiseid, veiseliha, linde, linnutooteid,
(? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ? ?) () millegi pealt kusagilt; aeg millegi seest kusagilt; materjal kellegi-millegi juures; kellegi-millegi lähedal, läheduses; aeg, hulk, määr ilma kelleta-milleta; (kella) aeg (liikumise) lähtekoht kellegini-millegini kellegi-millegi jaoks pärast; järel ümber (ringi) kellegi-millegi vastas lähedal(tähenduses 'mitte kaugel') ajal keskel kellegi-millegi suunas mööda keda-mida; millegi vahendusel; perioodiliselt; põhjusel, tõttu sisse(kuhu?); (kella) aeg peale(kuhu?); ajavahemik üle; pärast(ajavahemik) läbi taha(kuhu?) alla(kuhu?) (? ? ? ?) (koos) kellegagi-millegagi; kaasas kellegi-millegi kohal kellegi-millegi all kelelgi-millegi ees kellegi-millegi vahel () kellegi-millegi kõrval kellegi-millegi ta...
millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni. Esimesed linnad sirgusid vähem kui 6000 a tagasi- sai kergemini kaitsta end. 1,5 miljardit inimest võtab looduselt selle mis on vajalik. Pool inimkonnast harib põldu. Üle kolme neljandiku neist käsitsi. Nafta vabasitas inimesed käsitsi tüöötamast. Viimase 60 a on rahvaarv kolmekordistunud. Üle 2 miljardi linnased. Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit
C(O) Millegi pealt, kusagilt M.S. , K.S. () () aeg N.S. () () Mitm. () (, ) Millegi seest, kusagilt materjal Kellegi-millegi juures Kellegi millegi oma Lähedal, läheduses Aeg, hulk, määr Ilma kellete-milleta (kella)aeg (liikumise) lähtekoht Kellegini-millegini Kellegi-millegi jaoks Pärast järel Ümber(ringi) Kellegi-millegi vastas Lähedal (mitte kaugel) ajal keskel Kellegi millegi vastas M.S., K.S. ( ) ( ) N.S. () E () Mitm. () () Mööda keda-mida Millegi vahendusel Perioodiliselt Põhjusel, tõttu Sisse (kuhu?) M.S. Elus () () (kella)aeg K.S...
millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg Käändesõnu (nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad) saab käänata nii mitmuses kui ka ainsuses. Eesti keeles on kokku 14 käänet. Iga käände juurde saame esitada küsimuse. Vaata üleval olevat käänete tabelit. Pilt võetud aadressilt: http://www.hot
Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema kivi külm neljas see
Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega. Me peaksime tundma ka eri riikide kombeid
kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib käia konsertitel ja igasugustel muusikaga seotud üritustel ,kus on palju esinejaid. Kõik inimesed puutuvad oma elus muusikaga koguaeg kokku , pole olemas inimest kes ei puutuks . Muusika on minu jaoks kui hapnik, ilma milleta oleks võimatu elada. Mari Liis Leppoja 10 klass
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5
Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne- (komitatiiv) Millega? (+poss.suf) 15. Viisiütlev Kuidas? -n -i -n (instruktiiv)
Me kõik oleme kellegi poolt armastatud. Meil kõigil ei ole küll südamekaaslast, kuid see-eest on meil vanemad. Vanemaarmastus on üks imetlusväärsemaid ja võimsamaid nähtusi siin maailmas. Oma laste heaolu eest on tehtud uskumatuid asju. Paraku peame tunnistama, et leidub ka neid, kelle elus on armastus täielikult olematu. Nende vaimsest terviklikkusest justkui puuduks osa osa, mis mängib meie elus tähtsat rolli ning aitab meid raskustes, osa, milleta ei saa võimalikuks elu harmoonia. Elu suurim rikkus on armastus.
Üheks võimaluseks on muidugi tööle minna ja kasutada oma teadmisi tööd tehes. Iga koolipäevaga õpib midagi uut juurde. Kuid miks siiski see eriala? Mulle meeldib, kui suudan oma enda kätega midagi valmis teha. Sisetööde elektrik pakub just mulle sellist võimalust. Soovin tegeleda millegi huvitavaga, mulle ei paku suurt pinget sport ega miski muu. Tänu elektrile on meil kodudes olemas soe vesi, valgus jne. Elekter pakub inimestele selliseid mugavusi, milleta inimestel on raske elada. Vahel mõtisklen, milline oleks elu ilma elektrita. Siiamaani on minu huvi sisetööde elektriku erialavastu iga päevaga kasvanud.Usun et tulevik on tehnoloogia pärusmaa, kuna koguaeg luuakse erinevaid tehnoloogia seadmeid, mis kõik on kuidagi elektriga seotud. Seega oli see eriala valik ainuõige, sest ilma elektrita poleks meil kõiki neid mugavusi. Ja neid mugavusi paigaldavad elektrikud. Olen enda eriala valikuga vägagi rahul
Haridus Eestis 1920-1930 Tere Tere TinT Paul ja Anders Veetamm. Haridus Suured muutused tegi läbi hariduselu juba vabadussõja ajal asendati seni venekeelne õpetöö eestikeelsega. Varasema seisusliku haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool ehk üleminek ühel kooliastmelt teisele. UUED KOOLIMAJAD Hakati laiendama koolidevõrku,Hakati ehitama hulk moodsaid koolimaju. Üks nendest uutest koolimajadest oli Käravete kool (Järvamaa) Riik ja omavalitsused hoolitsesid pidevalt koolide olukorra parandamise eest. Pilt koolimajast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HARIDUSKAVA Kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Likvideeriti koolitüüpide paljusus ja ühtlustati õppekavad. Trükiti uusi...
Valgud Olemus ja asukoht Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini jt. ainete koostisesse. Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas puudused: paisu purunemisel võib tekkida üleujutus; vee tase ja vooluhulk võivad aasta jooksul muutuda, on veevaesed perioodid, millal ei saa elektrit nii hästi toota. Tuulikute kasutamise eelised: tuul on taastuv ressurss; ei saasta õhku
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
Milleks meile emakeelepäev? Keel on suhtlusvahend, ilma milleta me ei suudaks oma liigikaaslastega mõtteid vahetada ega informatsiooni saada. Nagu me teame kasutavad loomad kõikvõimalikke häälistsusi ja kehakeelt, et anda või saada teavet ümbritseva keskkonna kohta. Inimesed kasutavad teistega kommunikeerimiseks keelt suhtlustasandil, mis annab meile loomade ees eelised, sest me saame informatsiooni kiiremini kätte kui nemad ja me suudame laskuda oma kõnes pisidetailidesse, kui loomad suudavad edastada teavet vaid pinnapealselt.
; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks Kaassõna kuulub nimisõna juurde ning vastab sellega koos ühele ja samale küsimusele. Asendi
Ma alles noor, kuid ühest teisest väsinud Maailm on täis draamat ja valesid. Need on kaks asja ilma milleta ei saa lihtsalt elada. Ameerika koosneb ülekaalulistest, kes ei hinda elu. Eesti on väike ning selles riigis elavad madala moraaliga inimesed. Ning lisaks sellele kõigele on ilmas tohutult ebaõiglust. Iga aastaga tundub olevat nii lohutav lapsepõlv, kui kakeldi mingi mõtetu liivakasti ehitise pärast. Tol ajal oli see muidugi suur mure ja muserdas. Kuid võrreldes sellega, mis on praegu, neid asju ei anna võrrelda. Igapäevaga minu elus kasvab negatiivsus ja tuleb
pakkuda lapsele vaikuse- ja rahuelamusi, kuna sageli on laste meeled muljetest ja ümbritsevast mürast ülekoormatud; luua lapsele õpikeskkond, mis võimaldab tal matkides osaleda igapäevaste praktiliste toimingute läbiviimisel koos täiskasvanute ja eakaaslastega nii toas kui ka õues; aidata kaasa lapse igapäevaste toimetulekuoskuste kujunemisele, võimaldades tal osaleda erinevate kodutööde tegemisel, ilma milleta inimene elus hakkama ei saa; toetada lapse positiivse ellusuhtumise ja enesehinnangu kujunemist; arvestada lapse individuaalsust ja ealisi iseärasusi; toetada lapse sisemist aktiivsust nii, et laps hangiks teadmisi ja saaks kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta oma loomuliku huvi ajel; soodustada lapse kujunemist tahtejõuliseks, teiste suhtes avatuks ning teisi arvestavaks ja
-mida ei ole? ш, щ) (ие) -ий (ь ),-ей из-за – lähtekoht, põhjus. Нет кого? Keda ei ole? -ев (й, ц) деревья- от – liikumise lähekoht, kellelt, aeg, vanusepiir, Без чего?-Ilma milleta? братья-братьев деревьев Где? – kus
Oksiidid meie elus Oksiide leidub maailmas kõikjal ning neid kasutatakse paljudeks asjadeks. Ilma mõne oksiidita ei leiduks maal isegi elu. Vesi, mida loetakse elu aluseks, koosneb 2-st vesiniku ja ühest hapniku aatomist ning seda nimetatakse divesinikoksiidiks. Ilma veeta ei saaks maal kasvada taimed, mis on eluks maal samuti hädavajalikud. Taimedele on eluks vajalik ka süsinikdioksiid, mida toodavad teised elusolendid hingamisel. Näiteks ainet nimega divesinikdioksiid kasutatakse valgendamisel. Veel kasutatakse seda ka meditsiinis kergemate haavade raviks. Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti too...
maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13. Ilmaütlev: kelleta? milleta? maata maa/deta -ga pesaga, suurega, pesa/dega, 14. Kaasaütlev: kellega? millega? maaga suur/dega, maa/dega
Arvamus, kuidas ja miks on Ernst Enno luuletus ,,Rändaja õhtulaul'' ja August Gailiti romaan ,,Ekke Moor'' omavahel seotud. Lugedes E. Enno luuletust `'Rändaja õhtulaul'' tekkis tunne, et justkui rändaksid ise kusagil. See luuletus räägib meile loo. Samamoodi ka August Gailiti romaan `'Ekke Moor'' räägib poisist , kes läks eneseleidmisrännakule. Ta vastandas elu teatriga. Iga uus sündmus ja seiklus oli tema jaoks kui uus roll, kuhu ta osavasti sisse sulandus. Minu arvates on raamat ja luuletus omavahel seotud. Need mõlemad räägivad rändamisest. Ainult, et luuletus räägib rändamisest kui elustiilist, millestki sellisest milleta ei saa elada. Aga raamatus on rändamine pigem midagi sellist mille läbi toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke. Tema seiklus kestis umbes kümme aastat, mis võib noore poisi jaoks tunduda lõpmatu. Luuletus räägib üksi rändamis...
keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Kokkuvõte Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes toodaks hapniku (teoreetilised regulaarsed metsa tulekahjud ja vulkaani pursked toodaks). Fotosünteesi käigus saadakse hapniku ja orgaanilist ainet. Fotosüntees on ka vajalik osoonikihi säilitamiseks. Fotosüntees hoiab ka tasakaalus erinevate keemiliste ühendite ringed.
lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni olev kellena? õnneliku lamba/na õnnelikku/de millena? lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na ilmaütlev kelleta? õnneliku lamba/ta õnnelikku/de milleta? lammas/te/ta e õnnelike lammas/te/ta kaasaütlev kellega? õnneliku lamba/ga õnnelikku/de millega? lammas/te/ga e õnnelike lammas/te/ga
Milline suhtleja ma olen? Suhtlemine on elus väga oluline asi, milleta ei saa hakkama. Me suhtleme iga päev, vaatamata sellele kas suhtlemine toimub sõnaliselt, kirjutades või kehakeeles. Inimesed on aga suheldes väga erinevad, näiteks minule endast rääkida ei meeldi, aga kui inimene midagi küsib, siis loomulikult ma vastan. Kui aga jututeema on minu jaoks huvitav ning ma oskan kaasa rääkida, siis võib tekkida olukord kus ajataju kaob. Kuid kui jututeema on ebahuvitav ning minul
sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? Vaevalt küll. Sest süda näeb, et me oleme valelikud ja kõnnime valel rajal. Mida kaugemale kõnnime, seda vähem südamega näeme. Aga ainult silmadega nähtav maailm on külm ja kalk. Südamega näeme asju mis on kõige tähtsamad ja milleta ei saaksi elada. Nendeks on näiteks sõprus, headus, armastus ja lahkus. Mitte keegi ei kujutaks elu ilma selliste tunneteta ette ja tänu nendele, liigumegi elus edasi. Kuid kogeda on vaja ka halbu tundeid, et järgmisel korral end nende eest kaitsta.Siis on jälle süda see,mis meid hoiatab juskui edasist ette nähes. Muidugi võib tundeid näha ka asjades, kuid need viivad sageli eksiteele. Minu arvates on südamel inimese elus väga suur tähtsus ja just tänu südamele saame osa
Kas mina sooviksin olla ettevõtja või palgatööline? Inglise romaanikirjanik on öelnud,et raha on nagu kuues meel, milleta ülejäänud viis on kasutud. Öeldakse,et raha ei ole tähtis kuid ilma rahata ei ole inimesel midagi.Selle saamiseks peab aga inimene tööl käima ja selle välja teenima.Kas mina eelistaksin olla palgatööline või ettevõtja? Ettevõtjat peetakse äritegevuse mootoriks turumajanduses.Ettevõtja tegutseb erinevatel turgudel: ostab sisse ressursse,toodab,müüb kaupa või osutab teenust tarbijaturul.Juhi iseloomu tunnusteks peab olema loovus,julgus,hea haridus,pinge taluvus ja kindlasti peab ta julgema riskida,sest enamused ettevõtted siiski ebaõnnestuvad,mille tulemusel jäädakse ilma investeeritud kapitalist.Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv aeg.Kui ettevõttel on töötajad,siis peab ettevõtte juht tagama töötajate stabiilse töö ja maksma töötasu....
Unustatud väärtused Väärtustades väärtusetut,kaotame silmist tõelise eesmärgi.Väärtustele tuginedes teeme elus tähtsaid otsuseid.Mida noorem oled seda vähem oskad sa hinnata lihtsaid ja igapäevaseid väärtusi. Inimesed on erinevad ja seetõttu me väärtustame ka erinevaid asju.Mina pean kõige tähtsamateks peret,tervis ja sõpru.Leian,et need on väärtused mida ei saa kunagi osta ja milleta oleks prakselt võimatu elus hakkama saada.Seetõttu ei mõistagi ma inimesi kelle ainsaks eesmärgiks elus on raha. Raha võib tagada turvatunde ja heaolu aga ei pruugi teha õnnelikuks.Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem,kui teisi. Meie ühsikond areneb vägakiirelt ,andes inimestele väga palju uusi väljakutseid ja võimalusi.Seetõttu peetakse sageli ekslikult esmatähtsaks materjaalseid resursse,mis võimaldavad nautida teaduse ja tehnika hüvesid.Selle kõrval unustatakse sageli,et meie lähedal on küllalt palj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
