Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
(Õige ainult Vesiniku aatomi korral) Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4. Selgita alfa, beeta ja gamma lagunemise! -Alfalagunemine - aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum ja tekib uus keemiline element mille järjekorranumber on 2 võrra väiksem -Beetalagumine - aatomi tuumas muutub üks neutron prootoniks, mille tulemusena eraldub elektron - Tekib uus keemiline element, mille järjekorranumber on 1 võrra suurem. -Gammalagunemine - Tekib prootonite ja neutronite ümberkujutumisel aatomituumas. Suure energiaga kiirgus. 5. Iseloomusta aatomi tuuma!
docstxt/128708563233392.txt
lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastalprantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest. Magnet- või elektriväljas Jaguneb kiirgus kolmeks: 1. -kiirgus (alfa) 2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma) alfa- kiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit.. Tuuma -lagunemisega kaasneb alati ka -kiirgus. Need suhteliselt rasked osakesed liiguvad võrdlemisi aeglaselt ja nende läbimisvõime on väike. On positiivse laenguga. beeta- kiirgus on kiirete elektronide voog. -lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks, seejuures tekivad elektron ja antineutriino (väike elementaarosake). Peaaegu
17. Mis on massidefekt? Massidefekt tekib selle tõttu, et prootonite ja neutronite ühinemisel vabaneb energia. Massidefekt seisneb selles, et tuumamass on alati väiksem kui tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa. 18. Milles seisneb looduslik radioaktiivsus ? Looduslik radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine 19. Radioaktiivsete kiirte liigid . Alfa, beeta, gamma 20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus? Alfa- He- tuumad 4/2 He ,, Beeta kiirgus elektronid 0/-1 e ,, gamma kiirgus elektromagnetlained. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja mass väheneb 4 aatommassi ühiku võrra, selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis 2 koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel kaotab tuum laengu -1e ja mass ei muutu. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis ühe koha võrra ettepoole Gamma lagunemisel
Siinusteoreem c b a Siinusteoreemi saab kasutada siis, kui on antud 1 külg ja tema vastasnurk ning veel mingi külg või veel mingi nurk. Näide Leia jooniselt b väärtus, kui a=6 ; =41° ; =56° c b 56° 41° 6 =180° - ( + ) =180° - (56°+41°) = 180° - 97° = 83° Siinusteoreem
Füüsika küsimused. Aatomituum Missugune asjaolu torkab silma elementide aautommasse jälgides? Aatommassid on väga lähedased täisarvule. Mis on tuuma massiarv? Ümardatud aatommass. Miks ei saa tuumade universaalseks koostisosaks olla ainuüksi vesiniku tuum? Puudub neutron. Mida nimetatakse tuuma laenguarvuks, mida see väljendab? P. Arvu tuumas Mis on isotoobid? Keemilise elemendi teisend, prootonid samad, neutronid erinevad. Millest koosneb aatomituum? Prootonitest ja neutronitest. Millega võrdub tuuma massiarv? Pr. Ja N. Arv. Mis on looduslik radioaktiivsus? Aatomituumade iseenelik muundumine. Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid (kiirgused)? a,b,y. Kuidas need kiirgused käituvad magnetväljas? a kaldub kõrvale, b kergelt, y ei muuda. Mis on alfaosake? Heeliumiaatomituum. Mis on beetaosake? Elektron. Mida kujutab endast gammakiirgus? Elektromagnet laine. Missugune on radioaktiivsete kiirguste erinevate liikide läbimisvõime? a halb, ...
Kiirata ei saa. Ergastatud olek Elektronid tuumast kaugematel energiatasemetel. Kiirgab. Sarnasus Elektroni asukoht määrab oleku. 6. Millest koosneb aatom? Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. 7. Mis määrab keemilise elemendi? Keemilise elemendi määrab prootonite arv aatomituumas. 8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused? Keemilise elemendi keemilised omadused määrab elektronide arv väliskihil. 9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist lagunemine Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit) Alfaosakesed Heeliumi aatomi tuumad lagunemine Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron Beetaosakesed Elektronid lagunemine Eraldub suure läbitungimisvõimega kiirgus ehk kiirgus Gammakiirgus Suure energiaga footonivoog 10. Võrdle tuumareaktsiooni termotuumareaktsiooniga. TuumareaktsioonToimub raskete tuumade lõhustumine, mis toimub iseeneselikult
Kolmnurga sisenurkade summa (Teoreem) Koostaja: Egert Kruberg 2011 Kui suur on siis kolmnurga sisenurkade summa? Teoreem: Kolmnurga sisenurkade summa on 180(Kraadi). Eeldus:On antud ABC sisenurkadega (alfa; beeta ja gamma) Väide: alfa + beeta + gamma = 180(Kraadi) Tõestus Tõmbame läbi tipu C küljega AB paralleelse sirge. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seejärel pikendame külgesid AC ja BC üle tipu C. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe Looduslikud kiirgajad · Päike, · Lubjakivi · Graniidpinnas · Äike · Pulsarid · Kvasarid · Gamma pursked Gamma pursked · Mõistatuslikud nähtused · Avastati üle 30 a tagasi · Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat · Pursete põhjustaja ei ole veel teada · Maale ohtu ei ole Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Tagajärjed looduses Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega,aatomite ionisatsiooni.
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuu...
8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nim. dispersiooniks. 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. 7. Läätsed jagunevad kumer läätsedeks ja nõgusläätsedeks. 8. Kumer läätsed koondavad, nõgus läätsed hajutavad. 9. Joonised!!! 10. Läätse ül. – 1/f= 1/K+1/a; D=1/f dptr 11. n= sin alfa / sin gamma Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab,
2 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 08.05.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt Ülesanne 1 r = OA = 250mm = AC = 900mm ja a) Punkti A koordinaadid , sõltuvus funktsiooni pöördenurgast b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast c) Matlab-i kood r = 0.25; l = 0.9; xB = 0.4 yB = 0.3; phi = linspace (0, 2*pi, 361); xC = zeros(1, 361); yC = zeros(1, 361); %Tsükkel for k=1:361 gamma = atan((xBr*cos(phi(k)))/(yBr*sin(phi(k)))); xA = r*cos(phi(k)); yA = r*sin(phi(k)); xC(k) = xA+l*sin(gamma); yC(k) = yA+l*cos(gamma); end figure(1) hold off plot(xC, yC, 'linewidth', 2) title('Punkti C trajektoor') xlabel('x [m]') ylabel('y [m]') Ülesanne 2 a) Vedru-massi süsteemi omavõnkesagedus Liikumisvõrrand: Omavõnkesagedus: b) Vabavõnkumiste periood c) Ülekandefunktsioon d) Matlab-i programm m=0.5; k=5; u1=0.01; myy= sqrt(k/m); t1= 2*pi/myy;
about every atom heavier than hydrogen and helium--was forged inside ancient stars and strewn across the universe when they exploded billions of years ago. Eager to understand our origins and, in some cases, simply wild about things that go bang, astronomers have been struggling for decades to understand why stars that shine peacefully for millions of years suddenly blow up. Lately they've had two big breaks. One is a revelation about potent blasts of high-energy gamma rays that come from distant points in the heavens. For decades astronomers have puzzled over their origins, but space probes recently clinched the answer, which Woosley proposed more than a decade ago: Many gamma-ray bursts are the early warning signals from supernovas, emitted minutes before the explosion. The link offers a glimpse of events leading up to the actual explosion--another mystery. There, too, researchers have made headway. Looking not at the heavens but at computer models of
funktsioonina pöördenurgast . xA = r * cos yA = r * sin b) Määrata punkti C koordinaadid xC , yC funktsioonina pöördenurgast . y B-rsin =arctan x B-rcos x C =rcos +lcos y C =rsin +lsin c) Kirjutada MATLAB-i või Octave'i pro- gramm, mis esitab punkti C liikumise graafiku (joon, mida mööda punkt C liigub) vedava lüli ühe täispöörde jooksul. Bx = 0.4; By = 0.3; r = 0.25; l = 0.9; gamma = atan ((By - r*sin(fii))/(Bx - r*cos(fii))); Cx = r*cos(fii) + l*cos(gamma); Cy = r*sin(fii) + l*sin(gamma); n = 100; fii = linspace (0, 2*pi, n); for a = 1:n Cx(a) = r*cos(fii(a)) + l*cos(atan ((By - r*sin(fii(a)))/(Bx - r*cos(fii(a))))); Cy(a) = r*sin(fii(a)) + l*sin(atan ((By - r*sin(fii(a)))/(Bx - r*cos(fii(a))))); end figure(1) plot(Cx, Cy) title(`Punkti C trajektoor') Ülesanne 2 m = 0.5 kg k = 5 N/m a) Määrata vedru-massi süsteemi omavõnkesagedus 0. 0= k
. antud keskkonna abs murdumisnäitaja Kui valgus levib optilisest tihedusest .......................ristsirge poole. Kui valgus levib optiliselt hõredamasse k.k siis murdub valgus eemale Murdumisseadus. Langemis ja murd.n siinuste summa on võrdne antud k.k omavaheliste murd.näitajaga V võrdub c jagada n V on valguse kiirus keskkonnas c on valguse kiirus õhus (3*108 m/s n on abs murdumisnäitaja Sin alfa / sinus gamma võrdub n alfa on hõredamas k.k alfa langemis ja gamma murdumis
Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z Võimsused ja võimsustegur Aktiivtakistus on juhtmetel, hõõglampidel jne. Võimsus näitab ajaühikus sekundis tarbitud või eraldatud energiat. P- aktiivtakistus, ühik 1W, Q- reaktiivtakistus, võimsus mis pendeldab liinis/juhtmes vooluallika ja jaguneb Qc ja Ql, ühik 1Var(volt-amper reaktiivne), S- näivvõimsus, kõigi võimsuste geomeetriline summa, ühik 1VA (volt-amper) cos gamma- võimsustegur. Nt. el. mootori cos gamma=0.62 st. 62%-muutub meh. tööks ja soojuseks, 38%- pendeldab vooluallika ja mootori vahel koormates juhtmeid. cos gamma=P/S, S=UJ, P=UJ cos gamma, Q=UJ sin gamma. Aktiivvõimsust näitab wattmeeter, näivvõimsust volt-ja ampermeetri näitude korrutis. Faasinihked ja vektordiagrammid Aktiivtakistus faasinihet pole, st. pinge ja voolu min ja max ja 0-väärtused saabuvad korraga. Kondensaatorites on vool pingest veerandi perioodi võrra ees.
jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja lülidevaheliiigeseid. Seljaaju ehitus Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus
Seal vabaneb energia soojusena. Soojust kasutatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Turbogeneraatorid kasutavad töötamiseks auru. Ahelreaktsioonis pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega. Tulemusel liitub neutron tuumaga ja see põhjustab tuuma ergastatud oleku. Ergastatud tuum lõhustub tuumajõudude tõttu kaheks erineva massiga osaks. Tänu sellele tekib kaks uut isotoobi. Lõhustumisel eraldub alati ka neutroneid ja gamma-kiirgust. Tuumareaktoreid on kaht tüüpi. Ühed on tavalise vee reaktorid ja teised raske vee. Vesi jagatakse reaktoritesse kaheks kasutamiseks: esiteks selleks, et aeglustada neutrone ja teiseks sellepärast, et see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on
tähte. Pealegi on Be8 väga ebapüsiv ning laguneb kohe kaheks alfaosakeseks tagasi. Vabaneb ka reaktsioonis neeldunud energia. Ameerika astrofüüsik Edwin Salpeter näitas, et kui tihedus tähe keskosas on 105 g/cm3, võib tekkida tasakaaluline vahekord: üks Be 8 tuum miljardi He4 kohta. Punaste hiidtähtede keskosas saab võimalikuks, et enne kui berüllium laguneb, jõuab ta haarata veel ühe alfaosakese: Be8 + He4 -> C12 + gamma (+7,68MeV) Süsiniku aatom kiirgab võimsa kvandi ja reaktsioonide käivitudes tõuseb temperatuur tähes veel saja miljoni kraadi võrra. Reaktsioonid kulgevad järgmiselt: C12+ He4 -> O16 + gamma O16 + He4 -> Ne20 + gamma Ne20 + He4 -> Mg24 + gamma Nende reaktsioonide toimumise tõenäosus sõltub tugevasti temperatuurist ja rõhust. Vaadeldud algtingimustel on see ühest suurusjärgust kõigil kolmel. H.Suessi ja H.Urey järgi
1 KS 70 25,9 23,0 11,9 34,1% 39% 1 HB 70 23,3 23,4 9,3 23,4% 27% 2 KU 50 7,2 8,5 2,9 27% 12% 2 KS 50 12,0 10,3 5,1 73% 22% Ülesande vastused: H50 H100 alfa beeta gamma K 18,0235 26,871214 1008,93 0,0180 1,9742 0,3254 17,1199 27,562613 1133,00 0,0233 2,9263 0,2374 22,4208 28,882999 692,28 0,0254 2,1883 0,4436 19,8139 26,390287 786,34 0,0252 1,8856 0,3144 Kontrollsumma 8,70
Rikutakse stabiilsuse teist tingimust. Tuumast eraldub: -lagunemisel paiskub tuumast välja - osake ehk kiire elektron. Tähis e-. Tuumas massiarv jääb samaks kuid laeng suureneb ühe võrra. lagunemine Prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. Tuumas eraldub 2 prootonit ja 2 neutronit. Tähiseks: He. Tuumas muutub lähteisotoopide hulk väheneb (massi arv ja laeng väheneb) ja laguproduktide hulk suureneb. Gamma- lagunemine Rikutakse: tuuma energia on minimaalsest kõrgem, ehk kolmandat stabiilsuse tingimust. Tuumast eraldub vastava energiaga footon. Tähiseks gamma. Tuumas muutub: sinna läheb kergema tasemega prooton. Võrrand: E-hf Aatomituum kerataoline keha Nukleoid prootonid ja neutronid Laenguarv prootonite arvu tuumas nim aatominumbriks ehk laenguarvuks Massiarv prootonite ja neutronite koguarvu nim A=Z+N tuuma massiarvuks
Math.asinh(x) - tagastab pöördvõrdelise hüperboolse siinuse x-st Math.atanh(x) - tagastab pöördvõrdelise hüperboolse tangensi x-st Math.cosh(x) – tagastab hüperboolse koosinuse x-st Math.sinh(x) – tagastab hüperboolse siinuse x-st Math.tanh(x) - tagastab hüperboolse tangensi x-st Erilised funktsioonid Math.erf(x) – tagastab vigase funktsiooni x-st Math.erfc(x) – tagastab täiendavalt vigase funktsiooni x-st Math.gamma(x) – tagastab gamma funktsiooni x-st Math.lgamma(x) – tagastab naturaallogaritmi gamma funktsiooni x absoluutväärtusest
[6] 5.2 Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [6] 5.3 Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [6] 5.4 Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine Mõõdetakse õhuosakeste ja gaaside radioaktiivsust koos nukliidide määramisega. Andmeid kasutatakse varase hoiatamise eesmärgil ja hajusate saastepilvede iseloomustamiseks (tundlikum doosikiirguse mõõtmisest). Mõõtmiseks kasutatakse statsionaarseid ja teisaldatavaid filterseadmeid.
arv väljal. Tabel 2. Piirtähesuuruse määramise väljade nurgatähed. Väljad Linnutee lähedal, nagu nr. 14, annavad süstemaatiliselt väiksemaid piirtähesuurusi, kuna silm ei erista seal üksikuid tähti. See efekt leiti 6. suurusest nõrgemate tähtede puhul. 1. chi Dra -- zeta Dra -- delta Dra -- xi Dra 2. beta Per -- delta Per -- zeta Per 3. 23 UMa -- theta UMa -- beta UMa 4. alpha Gem -- epsilon Gem -- beta Gem 5. zeta Aql -- gamma Aql -- delta Aql 6. alpha And -- gamma Peg -- alpha Peg 7. alpha Cep -- beta Cep -- delta Cep 8. alpha Tau -- beta Tau -- zeta Tau 9. alpha Leo -- beta Leo -- gamma Leo -- delta Leo 10. alpha Vir -- zeta Vir -- gamma Vir 11. alpha CrB -- gamma Boo -- alpha Boo 12. alpha Ser -- beta Lib -- delta Oph 13. beta Lyr -- zeta Lyr -- theta Her -- nu Her 14. epsilon Cyg -- eta Cyg -- gamma Cyg 15. beta Dra -- tau Her -- pi Her 16. alpha CVn -- epsilon UMa -- eta UMa 17. epsilon Aur -- theta Aur -- delta Aur 18
madalamale energiatasemele"? Väär see kehtib elektroni puhul 10. Mis on , ja kiired? a. kiired heeliumi aatomi tuumad b. kiired kiirete elektronide voog c. kiired suure energiaga elektromagnetkiirgus 11. Järjesta , ja kiired ioniseerimisvõine järgi. a. suur ioniseerimisvõime alpha b. keskmine ioniseerimisvõime beta c. väike ioniseerimisvõime gamma 12. Järjesta , ja kiired läbitungimisvõime järgi. a. suur läbitungimisvõime gamma b. keskmine läbitungimisvõime beta c. väike läbitungimisvõime alpha 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa a. Võrdub tuumamassiga b. On väiksem kui tuuma mass c. on suurem kui tuuma mass Nukleonide masside summa on suurem kui tuuma mass, seda tuntakse massidefektina. Tuuma moodustumisel osa nukleonide massist
3) juhtvardad, mis neelavad hästi liigseid neutroneid. Juhtvarraste nihutamisega reaktori nn aktiivtsoonis on võimalik ahelreaktsiooni intensiivsust ja seega ka soojusenergia tootmist reguleerida. 4) soojuskandja (tavaliselt vesi), mis aktiivtsooni läbides kuumeneb (aurustub) ja juhitakse auruturbiini, mis omakorda paneb tööle elektrigeneraatori. 5) reaktori betoonist väliskest, mis kaitseb ümbrust radioaktiivse (gamma) kiirguse eest. 6) turvasüsteem, mis tagab reaktori ohutu töötamise. 6) Kirjelda tuumarelva ehitust ja töötamist? - 1) nn tavaline tuumapomm. Ahelreaktsioon tekkeks peab olema piisav kogus lõhustuvat materjali – tuumakütust. Minimaalset tuumakütuse kogust, mille puhul ahelreaktsioon veel ei käivitu, nimetatakse kriitiliseks massiks. Tuumapommis paigutatakse tuumakütus üksikute osadena, millede massid on alla kriitilise massi ja mis on üksteisest eraldatud
SVASTIKA sõnadest su - "hea" ja asti - "olema", seega "positiivne olemine" Hiinas, Jaapanis, Indias ja Lõuna-Euroopas (Kreekas) Esimesed näited umbes 3000. aastast e.m.a Kasutamine Heaolu sümbol Jõud ja energia Elektrijaamade märkimiseks Saksamaal haakristiks Roomas crux gammata Kreekas tetraskelion või gammadion Inglismaal fulfot Kristlikus sümboolikas nimetatakse svastikat samuti Crux Gammata Nimetus tuleneb Kreeka tähest gamma, gammadion on 4 gamma märki kokkupandult LABÜRINT sümboliseerib inimese eluteed, surma ja uuestisündi Väljapääs Kirikupõrandale tehtud labürint Korra kristallvõre Labürinditants Kreeta labürint Nelikümmend - 40 Ajaperioodi Plejaadide täheparv Surnu haihtumine Täpne arv Jõud Sodiaag Kaheksakand Eesti rahvariiete mustrites ja tarbeesemetel Õnne sümbol Ilmakaartele viitav tuulteroos Kaev ja allikas Jokker või siis Narr
viimaste aastate jooksul tänu väga põhjalikele fotomeertilistele ja spektroskoopilistele uuringutele, mis suunatigi galaktilisel tasapinnal olevatele sääraste objektide nagu WR-tähed otsimiseks. Ning ligikaudu 100 lisa WR-tähte sauvad Linnutee vendgalaktikas Suures Magalhaesi pilves ja 12 WR- tähte on kindlasks määratud Väikeses Magalahesi pilevs. Ning mõned üksikud tähed veel Linnutee kõrvalgalaktikatest. Tuntuim Tuntuimad ja kõige nähtavamad WR-tähed on Gamma 2 Velorum, mis on ere ja hästi vaadeldav. Samuti on Gamma Valorumi 6st tähest kosneva tähesüsteemi üks tähtedest WR-täht. Tänu tähe eredatele kiirgusribadele ning tumedatele neeldusribadele kutsutakse seda tihti ka Lõunataeva viirastuslikuks kalliskiviks.
Nähtavvalgust tuleb siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile Infrapuna tuleb siis kui kõrgemalt tuleb kolmandale, neljandale, viiendale orbiidile 6. Miks vesinikuaatomi kiirgusspektris on ainult 4 joont. Sellepärast, et elektronil on kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile tulemikseks 4 võimalust. 7. Mis on radioaktiivsus; loetle radioaktiivsus kiire liigid ja iseloomusta neid (alfa, beeta, gamma) Radioaktiivsus on tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi(heeliumi tuumi), beetaosakesi(elektrone) või siis gamma kiirgust(suure energia valguskvante), muutudes ise (alfa- ja beetaradioaktiivsuse korral) teiste elementidetuumadeks. -kiirguse omadused: neeldub paberilehes, magnetväljas kaldub lõunapooluse poole st magnetväljaga saab kiirguse trajektoori muuta,
sichtbar wurden. 2. a) Welche Elemente wurden durch Marie Curie und ihren Mann entdeckt? Radium und Polonium b) Was bedeutet der Begriff Radioaktivität? Radioaktivität kommt von dem Element Radium und bedeutet ,,das Strahlende" 3. Erkläre die drei verschiedenen Arten der Strahlung (Name, Zusammensetzung, Ladung) Alpha-Strahlung: positiv geladen, Teilchen sind Heliumkerne, sehr kurze Reichweite Beta-Strahlung: negativ geladen, Elektronen (oder Positronen), mehrere Meter Reichweite Gamma-Strahlung: elektrisch neutral, energiereiche lichtähnliche Wellen, mehrere km Reichweite 4. Womit kann man radioaktive Strahlung nachweisen? Geigenzähler, Nebelkammer, Elektroskop, Film-Dosimeter 5. Was versteht man unter a) kosmischer Strahlung; b) terrestrischer Strahlung a) kosmische Strahlung: kommt von der Sonne und anderen Himmelskörpern zur Erde b) entsteht durch den Zerfall von Radionukleidden in der Erde 6. Was ist der Nulleffekt?
suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson;
[] Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine Tehakse pidevalt või perioodiliselt ja andmeid kasutatakse kaitsemeetmete vajalikkuse üle otsustamisel. Selleks kasutatakse portatiivseid või statsionaarseid seadmeid. [] Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine Andmed maapinnale sadestunud radionukliidide kohta on vajalikud otsustajatele kaitsemeetmete valikul. Tihti on seotud pinnase proovide võtmisega. Täpsed andmed saadakse teisaldatavatest gamma-spektromeetriga, ülevaade suurte alade saastumise tasemest saadakse juba mobiilsete mõõteseadmetega. Tulemused on radionukliidi spetsiifilised. [] Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine Mõõdetakse õhuosakeste ja gaaside radioaktiivsust koos nukliidide määramisega. Andmeid kasutatakse varase hoiatamise eesmärgil ja hajusate saastepilvede iseloomustamiseks (tundlikum doosikiiruse mõõtmisest). Mõõtmiseks kasutatakse statsionaarseid ja
delta läheneb nullile. Call optsiooni delta ületeab 0,50 taseme kui alusvara hind üleab strike price piiri. Put optsioonide deltad on negatiivsed, sest alusvara tõustes optsiooni väärtus langeb. Näiteks kui me omame Put optsiooni deltaga -0,7, siis alusvara 1 dollariline kallinemine tähendab optsiooni väärtuse langemist 70 sendi võrra.Put optsioon on rahas kui delta on madalamal kui -0,50 ja put optsioon on tugevalt rahast väljas, siis delta läheneb nullile. Gamma Gamma mõõdab optsiooni delta väärtuse muutumist alusvara hinna muutuse korral. Näiteks kui put optsiooni delta on 0,50 ja gamma on 0,04, siis alusvara 1 dollarilise tõusu korral tõuseb delta uuele 0,54 tasemele. Mida suurem on gamma, seda kiiremini muutub delta alusvara hinna tõustes. Theta Theta näitab optsiooni väärtuse kahanemist aja jooksul. Lõppemistähtaja lähenedes kaotab optsioon väärtust. Näiteks kui optsiooni strike hind on $150 ja theta 5
2)kulla aatomites peavad olema laenguga osakesed. Palnetaarne aatomi mudel: aatomi keskel on tuum mis on enamus aatomi massist. Tuumas: (+) prootonid ja laenguta neutronid. Ümber tiirlevad (-) elektronid. Aatomi tuum koosneb prootonitest ja neutronidest. X=elemendi nimi Z= järje nr. A=nukleonide arv, aatommass N= neutronite arv N=A-Z Radioktiivsus-tuumalagunemine. Tuumalagunemine toimub alfa või beetalagunemise , gammakiirgus alfa:heeliumi osakesed, beeta:elektronid, gamma: footonite voog nukelonid koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest Nukleonide hulka kuuluvad prooton ja neutron
6. Reasta kiirguse komponendid läbitungimisvõime alusel? Kõige suurem läbitungimis võime on kiirgusel. kiirgus, kiirgus 7. Nimeta kolm tuumade stabiilsuse tingimust? *Püsiva tuuma suurus on piiratud (tuum ei tohi olla liiga suur) *Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud madalaimast. *Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdselt. 8. Sõnasta ja kirjuta valemid nihkereeglitele alfa, gamma ja beeta lagunemise kohta? Milline stabiilsusnõue ei ole täidetud? -lagunemise reegel: elemendi massiarv väheneb 4 võrra. Järjekorra number väheneb 2 võrra. A A-4 Z X= z 2 Y + 24He Tuum on liiga suur, eraldub -osake.(He aatomi tuum) -lagunemise reegel: elemendi massiarv ei muutu, järjekorra number suureneb ühe võrra. A A 0 z X = z +1 Y + -1 e neutron muundub prootoniks(see on nõrk vastasmõju ja suundub prootonite energiatasemele)
than a stable atom can be radioactive. Muutke teksti laade Alpha particles may be completely stopped by a Teine tase sheet of paper Kolmas tase Beta particles by aluminum shielding Neljas tase Gamma rays can only be reduced by much more Viies tase substantial mass, such as a very thick layer of lead. Discovery In 1896 Henri Becquerel was trying to get naturally fluorescent materials to produce xrays by being left in the sun. Muutke teksti laade
võimalik ohtlikkus arstide ja kirurgide jaoks, kes 1900. aastate alguses said teadmatusest kiirguse üledoose. Ainele avaldatud mõju järgi on kiirgust võimalik liigitada ioniseerivaks ja mitte ioniseerivaks. Ioniseerivaks kiirguseks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja kiirgus radioaktiivsetest materjalidest. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus, raadiolained ja mikrolained. Radioaktiivse kiirguse põhiliikideks on alfa-, beeta- ja gamma- kiirgus. Alfakiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Tuuma alfa lagunemisega kaasneb alati ka gamma-kiirgus. Beetakiirgus on kiirete elektronide voog. Beeta lagunemisel muundub tuumas üks neutron prootoniks. Seejuures tekivad elektron ja antineutriino. Gammakiirgus koosneb elektromagnetvälja kvantidest, millel on väga suur energia. Elusorganismis neelduv radioaktiivne kiirgus põhjustab tuumareaktsioone
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab
Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 M35- avastati Philippe Loys de Chéseaux poolt
21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. U=A/q ühik 1V. 22. Mida näitab potentsiaal? Elektrivälja potentsiaal ehk potentsiaal on füüsikaline suurus, mis võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. tähis gamma. gamma=W(pot. energ)/q(laengu suurus). 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool.
Kaksikute tähtukuju tähed Pollux (Beeta Geminorum)- kõige särvam täht kaksikute tähtkujus. Pollux asub Maast umbes 33,78 valgusaasta kaugusel ning see avastati aastal 1943. Castor (Alfa Geminorum)- teine kõige säravam täht kaksikute tähtkujus. Castor on 49,8 vagusaasta kaugusel Maast ning see avastati 1978. aastal. Lambda Geminorum on Klass A3 nelja magnituudiline täht kaksikute tähtkujus. Täht asub Maast 95 valgusaasta kaugusel. Gamma Geminorum on säravuselt 3 täht kaksikute tähtkujus. Selle tähe levinud nimed on veel Alhena ja Almeisan ja see asub 109 valgusaasta kaugusel Maast. Delta Geminorum on täht kaksikute tähtkujus ning seda tuntakse ka Wasati nime all. See asub Maast 60,5 valgusaasta kaugusel. Süvataeva objektid Messieri kataloogis on 110 objekti Kaksikute tähtkujus on 3 peamist Messieri: M35, NGC 2158 ja NGC 2420 M35- avastati Philippe Loys de Chéseaux poolt
5. Radioaktiivsus: · kiirgus, mis väljub mõningate aatomi tuumadest iseeneslikult ilma välismõjuta. · looduslikult radioaktiivseteks loetakse neid keemilisi elemente, mille kõik isotoobid on radioaktiivsed (al plutoonimuist, jrk. Nr. 84, kuni uraanini, jrk. Nr. 92) · Radioaktiivne kiirgus jaguneb kolmeks 1. alfa -osake on võrdne heeliumi aatomituumaga (mille massiarv on 4). 2. beeta -kiirgus on elektron, mille laeng on negatiivne. 3. gamma -kiirgus kujutab endast elektromagnetilaineid. ·Nad erinevad · keskkonna läbimisvõime poolest (väikesimaga on -kiirgus, suurimaiga gamma). · kõrvalkalde erinevus sirgjoonelisest teest elektriväljas ja magnetväljas. NB! -kiirgus on rasikeim 6. Nihke reegel · -lagunemisel A/Z X-> A-4/Z-2 Y+ 4/2He Tuuma muundumisel tekib teine element. · -lagunemisel A/Z X-> A/Z+1 Y + -1e Neutroni asemele jääb tuuma prooton
märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Uraani lõhustumisel vabaneva energia jaotumine Vabaneva energia vorm Vabanev energia (MeV) Lõhustunud fragmentide kineetiline energia 168 Otsene gammakiirgus 7 Hilinev gammakiirgus 3-12 Lõhustumisel tekkinud neutronid 5 Lõhustunud fragmentide lagunemise energia ... Gamma-radioaktiivsus 7 Beta-radioaktiivsus 8 neutronkiirgus 12 Vabanenud keskmine koguenergia 215 MeV Ahelreaktsioon Kui kasvõi üks 235U tuuma lõhustumisel tekkinud neutron põrkub uue tuumaga ja haaratakse selle poolt, siis lõhustumine jätkub ja tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsiooni käigus tekib kõrge
saj. 90-ndail aastail Esiplaanile tõusis kõla ilu Impressionistlik muusika on värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus Impressionistlikus muusikas puuduvad tugevad elamused, võitluspinged Impressionistlikud võtted muusikas Heterofoonia häälte paralleelne liikumine (mitmekordistatud ühehäälsus) Erinevate laadide sissetoomine Täistooniline gamma, Debussy "Prelüüd nr.2" Pentatoonika ( Debussy "Linalakk tütarlaps") Plütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine Impressionism muusikas Muusikaline impressionism on pärit Prantsusmaalt Sündis eeskätt Claude Debussy loomingus, kes püüdis pöörata tähelepanu kõlavärvidele Tema teostes pole esmatähtis mitte teemade selgepiirilisus, vaid meeleolu Impressionism polnud traditsioonilises mõttes "uus muusika", kuid ei mahtunud hästi ka romantismi raamidesse
Immuunvastus erinevatele antigeenidele Bakterite-, viiruste- ja parasiitidevastane immuunsus Kasvajate-vastane immuunsus. Transplantatsiooni-immuunsus. Transplantaat versus peremees reaktsioon Viirustevastane immuunsus Antikehad neutraliseerivad vabu viiruspartikleid ja hoiavad ära järgmise korduva nakatumise. Infitseerunud märklaud-rakud, mis ekspresseerivad oma pinnal viirusantigeene, lõhustatakse CTL poolt MHC klass I molekulide osalusel. Th1 sekreteerivad gamma-interferooni, mis pärsib viiruse RNA translatsiooni ja hoiab ära nakkuse edasikandumise. Polio viruse struktuur VIIRUSED Viirused võivad immuunsüsteemi toimet vältida Antigeensete omaduste muutmisega atigeeni triiv (drift) Geneetilise materjali vahetamisega teiste viiruste vahel (antigeeni vahetus shift). Transplantatsioon Transplantatsiooniimmuunsus Autotransplantaat - organismi enda kudede siirdamine; Isotransplantaat - pärinevad sama inbreed-liini isenditelt, n
tegurid omahind, tööjõuhind, energiakulu, tehnoloogia muutus) - Muutus müüjate või tootjate arvus - Ootuste muutus Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku 4,00 10 0 0 30 40 5,00 20 0 10 80 110 6,00 30 10 30 120 190 7,00 40 20 30 140 230 8,00 50 20 40 160 270 9,00 60 30 40 170 300
laguneb prootoniks ja elektroniks, elektron eraldub, aga prooton jääb tuuma) suureneb elemendi laeng ühe laenguühiku võrra (prootoni laeng), kuid tuuma mass jääb peaaegu muutumatuks, sest elektroni mass on väga väike võrreldes aatommassiühikuga - prootoni massiga. Selle tulemusel nihkub element Mendeleejevi tabelis ühe korra võrra tahapoole (nt 56 kohalt 57 kohale) X (ül M, all z) -> Y(ül M, all z+1) + e(üleval 0, all -1) elektron 3) gamma lagunemisel tuuma laeng ei muutu (kiirguvad elektromagnetlained) (gammakiired on neutraalsed) ja tuuma mass muutub väga vähe, kuna gamma kiired omavad väga väikest massi. TUUMAJÕUD Tuumaosakeste prootonite ja neutronite vahel mõjuvad erilised jõud, mida nim TUUMAJÕUDUDEKS. Tuumajõud on looduses olevatest jõududest kõige tugevamad ja nende mõjuraadius on väike. Seetõttu võib tuuma kohta öelda, et ta on ,,lühikeste ätega hiiglane". TUUMA SEOSEENERGIA
Tuumareaktsioonid · Selleks nim. tuumade muundumisi. Tuumad võivad laguneda ning osakeste või teiste tuumadega reageerida. · Kehtivad järgmised reeglid: 1. massiarvude summa enne reaktsiooni peab võrduma massiarvude summaga pärast reaktsiooni (elektronide ja gamma-kvantide osakesed loetakse tühiseks). 2. laengute algebraline summa peab olema jääv. Nt. alfa-kiirgus muudab tuuma massi 4 võrra ja laengut 2 võrra väiksemaks (ehk element nihkub 2 koha võrra tabeli alguse poole). Beeta- kiirgus ei muuda küll tuuma massi, kuid laeng läheb ühe võrra suuremaks (ehk element nihkub tabelis ühe koha võrra edasi). · Radioaktiivsel lagunemisel tekkinud tuumad on tavaliselt samuti radioaktiivsed.
annaabi.ee 
