Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. · Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Autoriõigus Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti ja teadusteoseid Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, standardid, audiovisuaalsed teosed jne AÕS ei kohaldata Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne. Rahvaloominguteostele Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog ...
*õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. *õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis *õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes *õigus kuuluda erakonda *õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel *õigus osaleda rahvahääletusel *õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles Netist: Kodanikul on õigus: · hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks; · kuuluda erakondadesse; · kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane; · kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Kodanikul on kohustus: · alluda põhiseaduslikule korrale;
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus
Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused
Õiglane õigus · Õigus peab vastama inimeste õigustundele. · Inimesed on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane. · Õiglane õigus saaks võimalikuks vaid siis, kui õiglase õigusega kaasneks õiglane õigusemõistmine. · Õiguse ja õigluse teeb keeruliseks asjaolu, need mõisted on mitmetahulised. · Mandri Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses. · Eri õiguspiirkondade õigussüsteemides on erinev õigusloome, samuti õiguse rakendamise protsess.
Apellatsioon Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna ehk II astme kohtusse. Süüalune ; kohtualune oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas.
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuu...
1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus „Rahvusvaheline õigus (International law; Völkerrecht) on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) 1.1. Universaalne ja regionaalne rahvusvaheline õigus Rahvusvahelisest õigusest tuleneva õigussüsteemi jaotumisest võib eristada universaalset ehk üldist ja regionaalset ehk partikulaarset rahvusvahelist õigust. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib kindlate riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt vastuvõetavaks tunnistatud ning kehtiv üle maailma. 1.2. Riigisisene õigus ja rahvusvaheline õigus
§ 12. diskrimineerida mingite et igasugune vihkamise, asjaolude tõttu ei tohi. vägivalla, diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, EV Põhiseaduses on lisatud ka § 16. § 20. vabadusele ja seaduses sätestatud isikupuutumatusele. juhud, mil võib võtta Vabaduse Artikkel 4. Orjus ja orjakaubandus EV Põhiseaduses: Kedagi ei § 29. ükskõik millisel kujul on tohi sundida tema vaba
Kannatanu isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami
Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn ,,ärakuulamisõigus". Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip
Põhiseaduses loetletud põhiõigused ja vabadused tagatakse Eestis kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele. Inimõigused on üldkehtivad ja kodanikuõigused kui inimõigused tagatakse siseriiklike õigusaktidega riigi kodanikele. Inim- ja poliitilised õigused ● Õigus elule ● Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine ● Õiguslikud õigused, õigus isikuvabadusele ja turvalisusele ● Õigus süütuse presumptsioonile ● Õigus võrdsusele seaduse ees Majanduslikud, kultuurilised ● Õigus toidule ● Õigus sotsiaalhoolekandele ● Õigus perekonna kaitstusele ● Õigus haridusele ja osalemisele ühiskonna kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus
Riigikontroll · Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus · Ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. · Kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat, mõjusat ja õigusepärast rahakasutust · Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. · Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. · Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigi bürokraatia kontrollimise võimalused Formaalsed Mitteformaalsed Poliitiline järelvalve Ametkondlik järelvalve
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. või muu seisund. muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele 1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud Artikkel 7 seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse PS § 14 Artikkel 6
3.2010 I JAOTIS VÄÄRIKUS Artikkel 1 Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. Artikkel 3 Õigus isikupuutumatusele 1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde: a) asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,
Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel. Kui tava lähtub käitumisharjumustest ja kõlblus filosoofiast, siis õigus lähtub riigist. Tava, õiguse ja kõlbluse vahekord o Õiguse, tava ja kõlbluse esitamisest ei tohi aru saada, et need on eraldiseisvad normikogud. o Tava ja kõlblus siirdatakse sageli õigusnormidesse või on õigusnormide poolt sanktsioneeritud. o Sotsiaalsed väärtused, mille kaitseks õigusnorme luuakse, pärinevad sageli kõlblusnormidest.
· Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad kohalikud arusaamad ja kohalikud tõekspidamised · Segaõigussüsteem Madri-Euroopalik:
olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 4. Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Artikkel 5. Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7.
Eesti NSV ajal eksisteeris NSV Liidu Riikliku Autoriõiguste Agentuuri (VAAP) Eesti Vabariiklik Osakond Aastal 1991 loodi Eesti Autorite Ühing 1992 võeti vastu Autoriõiguse Seadus Autori isiklikud õigused Autori isiklikud ehk moraalsed õigused on autorist lahutamatud ja need tagavad autorile suure kontrolli oma teoste üle. Autori isiklikke õigusi ei ole võimalik müüa ega muul viisil võõrandada. Autori isiklikud õigused on järgmised: õigus üldsuse ees esineda teose loojana ning nõuda teose kasutajatelt tema avalikku tunnistamist teose autoriks (õigus teose autorsusele); õigus valida viis autorinime kasutamiseks, kas kodanikunimena, varjunimena vms (õigus autorinimele); õigus teha ise või lubada või keelata teistel isikutel teha teoses, teose pealkirjas või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi (õigus teose puutumatusele);
Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud riigi poolt ja mille täitmist tagab riigi sunnijõud. omavahel seotud normid õigus lähtub riigist õigust rakendab riik ÕIGUSSÜSTEEM Õigusperekond sarnasel õiguskultuuril põhinev õigussüsteemide rühm Õigussüsteem Õigusnormide korrapärane paigutus õigusharude ja instituutide kaupa Õigusharu
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. ...
sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus
Haldusakti adressaadi õigusi ja kohustusi piiravad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Maksuhalduri õigused. Maksuhaldur võib teha tõendile märke selle kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda käesoleva seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine. Oma kohustuste täitmisel on maksuhalduril õigus töödelda isikukoodi ilma andmesubjekti nõusolekuta. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja
Na is te õigus e d ja kohus tus e d (Is la mi us u jä rgi/Kora a n) Õigus e d ja kohus tus e d Is la m a nna b oma na is te le õigus e d, s a ma s e i tohi unus ta da kohus tus i, mis Is la mi us uga ka a s ne va d. Me e s te l on ka oma õigus e d ja kohus tus e d, a ga s e e on hoopis te ine te e ma . Na is te õigus e d Õigus toidule , e lukoha le ja riie tus e le Õigus nõuda a bika a s a lt õigla s t kohtle mis t Õigus ha ridus e le Õigus va lida a bie llu a s tumis e üle Õigus oma da ma hr'i Õigus la huta da a bie lus t Õigus tööta da , va ra oma da ja rika s olla Õigus pä rida Õigus me he va ra le , s a ma l kui me he l e i ole õigus s e ndile gi oma na is e ra ha s t Na is te kohus tus e d
kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused?
avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse põhimõte alati ei kehti täielikult Teatud juhtudel võib ka kohtuistungi kinniseks kuulutada 5. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip PS § 12 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse 6. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikud vaidluses Kohus on sõltumatu Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s 7. Informeerituse printsiip Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS) Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (ASkE) Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (ASkE) 8. Kaitse õiguse printsiip
ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või
Tänapäevane õiguse mõiste Õigusele ei ole kerge anda kõikehõlmavat definitsiooni. Õigus on mitmetähenduslik sõna. Mandrieuroopalises õiguskultuuris räägitakse palju õigusest objektiivses tähenduses- õigusnormide kogum ehk õiguskorda tema staatikas. Õigus peab olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee, mis on omakorda vastavate õigusnormide poolt reguleeritud. Mandrieuroopalikus õiguskultuuris positiveerivad õigus seadusandlikus protsessis.-see baseerub teatud süsteemil, aluseks on eesti riigi suveräänsus. Teostades legislatiivfunktsiooni võtavad riikide parlamendid vastu seadusi kui põhilisi õiguse allikaid, milles sisalduvad õigusnormid. Õigusest objektiivses mõttes saabki käsitleda vaid kirjapandud õiguse allikaid. Õigust võib käsitleda ka õigusena subjektiivses mõttes. Õiguse subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile objektiivsest õigusest tulenevalt ja kuuluvat õigustust.
nimetatakse kodanikuühiskond ka mittetulundussektoriks. Inimene saab oma hääle kuuldavaks teha erakondade kaudu. Hääletamisega on võimalik aidata kaasa oma huvide arvestamisele poliitikas. Erakonnal ehk parteil on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia. Erakond osaleb valimistel, et taotleda sellega pääsu võimu juurde. Erakond püüab teha võimalikult laia valijaskonna huvidele vastavad valimiskampaaniat, et nad saaks palju hääli. Kõigil täiskasvanutel on õigus kuuluda oma valitud parteisse või ka rajada oma erakond. Mitmeparteilisus on hea, sest siis kajastatakse erinevate inimeste huve poliitikas. Erakondadesse võivad kuuluda vaid Eesti riigi kodanikud. Parempoolsed parteid esindavad jõukamaid ettevõtlusega tegelevaid inimesi. Nende põhimõte on innustada inimest töötama täie pingega, mitte karistada rikkaid kõrgete maksudega. Nad pooldavad vabakonkurentsi hariduses kui ka sotsiaalpoliitikas. Nende jaoks on tähtsad ka vanad traditsioonid
Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed õigused. Kõik lapsed on võrdväärsed ning neil on õigus võrdsele kohtlemisele. Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, ellujäämisele ning võimalikule maksimaalsele arengule. Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele, kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on
Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes.
· Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; · Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; · Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Inimõigusi saab jagada poliitilisteks ja kodanikuõigusteks ning majanduslikeks, sotsiaalseteks ja kultuurilisteks õigusteks. Esimene grupp on enam tuntud ja sinna kuuluvad näiteks õigus elule, õigus sõnavabadusele, õigus eraelu puutumatusele. Teise kategooria õigused on abstraktsemad hõlmates näiteks õigust tööle, õigust tervisele, õigust haridusele. Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud rahvusvahelise õigusega. Nii hõlmavad need ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, mida kaitstakse riigisiseselt, näitekspõhiseaduse abil. 3.SLAID Eestis on inimõiguste kaitse aluseks Eesti Vabariigi Põhiseadus ja üheks olulisemaks
Tõde ja Õigus Kui defineerida sõna ,,tõde", siis võiks see tähendada asjade tegelikku seisu ja tegelikke asjaolusid ning nende põhjendatud uskumust. Sõna ,,õigus" võiks aga tähendada sellist olukorda inimeste vahel, kus mingi isik on kõige lähemal teadaolevale tõele, siis võib öelda, et ,,sul on õigus". Ehk teisisõnu ,,õigus" on nö ,,parim lahendus" mõne situatsiooni puhul. Tõde ja õigus on kindlasti omavahel seotud. Ehk siis võib öelda, et õigus ei saa eksisteerida ilma tõeta, sest tõde on õiguse aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere
Lapse õigused: · Õigus elule ja arengule. · Õigus vanemate abile ja hooldusele. · Õigus vabalt väljendada oma arvamust ja mõtteid. · Õigus haridusele. · Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) Määrused - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Määrusteks võib lugeda ka direktiive, juhendeid, korraldusi ja käskkirju, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme).
..........................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni.......................................................................................................8 Positiivne ja ülipositiivne õigus, ajalooline õigus (mõiste ja iseloomustus)....................................9 Kokkuvõte .....................................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus ja allikad........................................................................................................11 Sissejuhatus Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja
liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiilse tööhõive taseme saavutamine ja säilitamine, jõudmaks täieliku tööhõiveni. · Töötajate õigus teenida endale elatist vabalt valitud kutsealal. · Luua või säilitada kõigile töötajatele tasuta tööhõiveteenused. · Tagada sobiv kutsenõustamine, kutseõppe ja kutserehabilitatsioonil või edendada neid. 2.Õigus õiglastele töötingimustele Tagada vastuvõetav igapäevane ja nädalane tööaeg ning töönädala järkjärguline lühendamine ulatuses, mida võimaldab tootlikuse kasv ning teised asjakohased tegurid. Tagada riiklike pühade tasustatus.
· Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtupidamise protsess: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsess. · Õigus süütuse presumptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 6. Mis on võõrandumatud õigused? Õigused, mille hulka kuuluvad näiteks õigus elule, mõtte-, usu-, südametunnistuse vabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. 7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest? Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse
....... 8 LISAD.......................................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: „Mul on ju õigus“. Kuid siin ei pea me silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õigus (seadused) on kooskõlas õiglusega, siis peaks see tähendama ka seda, et valdav osa inimesi järgib neid seadusi (allutab oma käitumise õigusnormile). Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks).
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus)
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid ei pea olema kirja pandud, need on inimmõistuses.Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
