2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud. b) õigus väljentada oma seisukohti (vabadus) c) õigus pöörduda riigiasutustesse d) õigus usu ja mõte vabadusele e) õigus kuuluda erinevate organisatsoonidesse ( parteid, erakonnad) 3. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused a) õigus valida elukutsest ja ametit b) õigus tegeleda oma ettevõttega c) õigus tööle ja puhkusele d) omandi haldamisõigus ( vaimne omand) e) õigus tervise kaitsele ja arsti abile f) õigus inimväärsele elatustasemele g) õigus kvaliteetsele toidule h) õigus koonduda liitutesse 4. Kultuurilised õigused a) õigus haridusele ja kultuurile b) õigus saada teavet, mis on avalik c) õigus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse d) õigus rahvakultuuri- ja keele säilitamisele
Kordamine ühiskonnaõpetuse KT-ks 1. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · Kodu ja isiku puutumatus. · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta. · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. · Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel: · Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Õigus süütuse preseptsioonile. · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil: · Korduva süüdimõistmise välistamine. · Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. 2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikku...
ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele Riigiametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale Päevauudistele Faktidele ja andmetele Ideedelejapõhimõtetele,millelerajanevadarvutiprogrammielemendid,kaasaarvatudprog rammikasutajaliidesealuseksolevadideedjapõhimõtted Autoriõiguse teke ja kestvus Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega ja kehtib avalikustamata kui avalikustatud teostele Autoriõigus kehtib kogu autori eluajaja 70aastat pärast tema surma Isiklikud õigused Õigus teose autorsusele Õigus autori nimele Õigus teose puutumatusele Õigus teose lisadele Õigus autori au ja väärikuse kaitsele Õigus teose avalikustamisele Õigus teose täiendamisele Õigus teos tagasi võtta
täiendavate tingimusteta. *õigus elule *õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele *õigus korrakohasele õigusemõistmisele *õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest *õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused e kodanikuõigused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. *õigus rahvusele ja kodakondsusele *usu- ja mõttevabadus *sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele *õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile *õigus rahvuskultuurile ja keele säilitamisele *õigus teabele 5
•Andrese õigus või •EL õigus Pearu õigus •Rahvusvaheline õigus •Objektiivne õigus •Siseriiklik õigus •Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted
väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku
osatähtsus kohtul, kes teatavatel juhtudel ei mõista õigust, vaid õiglust rakendades ainult paikkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aktsepteeritud lahendit. · Õigus ei ole ainus õigluse teostamise vahend. · Õigus toimub eelkõige moraalidel tugineva regulatsiooni kaudu. · Õiglus inimestevahelistes suhetes väljendumine vahetuim vorm on mitte võigus vaid moraal. Objektiivne ja subjektiivne õigus · Kehtivate õigusnormide kogum. · Õigus subjektiivses mõttes tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigust. · Subjektiivne õigus tekib sinult siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda või õigustab tema nõuet teise isiku vastu.
Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele. 3) Õigus inimväärsele elatustasemele. 4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele. 5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Inimõigused kultuuri vallas on : 1) Õigus haridusele ja kultuurile. 2) Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele. 3) Õigus teabele. 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega :
· Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust
Kuigi rahvusvahelises õiguses kehtivad sanktsioonid võivad esmapilgul tunduda vähemmõjusad kui riigisiseses õiguses, ei ole rahvusvaheline õigus selle tõttu vähem tõhusam. Rahvusvahelise õiguse tunnusmärgiks on vastastikkuse ja üksmeele põhimõte, mis ongi üks peamisi erinevusi rahvusvahelise õiguse ja riigisisese õiguse vahel. Rahvusvahelist õigust peetakse üldjuhul õiguslikult siduvaks. 1.3. Rahvusvaheline avalik õigus ja rahvusvaheline eraõigus „Rahvusvaheline õigus jaguneb üldiselt kaheks: rahvusvaheline avalik õigus, mis tegeleb riikidevaheliste suhetega, ja rahvusvaheline eraõigus, mis käsitleb sisemaiste õigussüsteemide omavahelisi suhteid üksikisiku seisukohalt.“ (Diplomaatia, 2015) Rahvusvaheline avalik õigus ehk rahvusvaheline õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi. Mõningad leiavad, et rahvusvaheline õigus sisaldab nii rahvusvahelise avaliku õiguse süsteemi kui ka
rakendada piinamisi või Kedagi ei tohi tema vaba § 18 julma, ebainimlikku, tahte vastaselt allutada tema väärikust alandavat meditsiini- ega kohtlemist või karistust. teaduskatsetele. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta Isikuõigus? ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7. Kõik inimesed on seaduse ees EV Põhiseaduses täpsustatud: § 12. § 13 võrdsed ja neil on õigus Eesti riik kaitseb oma seaduse võrdsele kodanikku ka kaitsele
1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele 3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Õiguskaitsesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadustest lähtudes. Vrd. teatud juhtudel on mõnele isikule tagatud teatud privileeg või erisus- nt diplomaadid. Poolte võrdsuse printsiip Pooltel peavad olema võrdsed õigused õiguslikus vaidluses. Kohus on sõltumatu ja neutraalne. Pooltel on võrdne õigus esitada kohtu ees oma väiteid ja tõendeid- nn ,,ärakuulamisõigus". Üldjuhul kohus ei kogu tõendeid, erand uurimispõhimõte HKMS-s- Informeerituse printsiip PS § 21 lõige 1 esimene lause. Asjaosaliste informeeritus käimasolevast menetlusest (JTS). Õigus teatada oma kinnipidamisest lähedastele (AskE). Õigus saada mõistetaval viisil selgitusi oma õiguste ja kohustuste kohta kinnipidamisel (KsMS). Teada õigust vaidlustada kinnipidamine (AskE). Informeerituse printsiip
Inimõigused Koostanud: Mart Maripuu Gunari Kuris Sissejuhatus ● Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõiguste eristamine ● Inimõigused on kõigil inimestel, olenemata sellest kus nad parajasti viibivad või millist kodakondsust omavad; ● Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt; ● Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt, ükskõik mis inimeselt või valitsuselt/riigilt. Poliitilised Kodanlikud ● Õigus elule ● Õigus tööle ● Õigus ● Õigus Tervisele sõnavabadusele ● Ügus Haridusele ● Õigus eraelu puutumatusele INIMÕIGUSED ● Sageli kasutakse inimõiguste termini kõrval ka...
Õiguse idee · Õiguse idee koosneb: Õiglusest Õiguskindlusest Eesmärgipärasusest · Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. · Õiglus on kantud soovist hea õiguse järgi õigus viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma. · Õiglus tähendab eelkõige inimeste võrdset kohtlemist, samas ka igaühe vajaduste ja võimete arvesse võtmist. · Õiglane on: Kohelda igaüht lähtuvalt tema isikupärastest omadustest. Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kuj...
Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile 2)Miks nimetatakse Euroopat inimõiguste sünnikohaks? Sellised väärtused nagu elu, vabadus ja sallivus kuuluvad eurooplaste maailmavaate juurde. Kristlusest kandusid need ideed valgustusfilosoofide ja hiljem ka liberalistide töödesse. 3)Selgita sotsiaalse kodakondsuse põhimõtet Igaühele peab ilma lisatingimusteta olema tagatud inimväärne elatustase, õigus tasuta haridusele ning tervisehoiule.
LAPSE ÕIGUSED KOOSTAJA: Villu Päid Lapse õigused Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on arvestatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni põhimõtetega. Lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 26. septembril 1991, toetub neljale põhimõttele: Igal lapsel on õigus osalemisele Tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades Diskrimineerimine ei ole lubatud Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Lapse õigused ja kohustused Lapse õigused on inimõigused. Need on õigused, mis kehtivad kõigile hoolimata vanusest, soost, rahvusest või muudest tunnustest. Seega, lapsel on paljuski needsamad õigused, mis on suurtel. Kui räägime lapse õigustest, mõtleme lapse inimõigusi. Kuna lapsed ei suuda alati oma õiguste ja huvide eest ise seista, vajavad nad suurte inimeste abi. Täiskasvanud peavad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid ...
Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki Artikkel 17 juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Igaühel on õigus nii üksinda kui ka koos teistega omada vara. Pärimisõigus on tagatud. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta. EV Põhiseadus (PS) EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD) Peamine erisus/võrdlus
Kelleltki ei tohi tema omandit ära võtta muidu kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel ning õigeaegse ja õiglase hüvituse eest. Omandi kasutamist võib reguleerida seadusega niivõrd, kui see on vajalik üldistes huvides. 2. Intellektuaalomandit kaitstakse. Artikkel 18 Varjupaigaõigus Varjupaigaõigus tagatakse 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooni ja 31. jaanuari 1967. aasta pagulasseisundi protokolli sätete ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „aluslepingud”) kohaselt. Artikkel 19 Kaitse tagasisaatmise, väljasaatmise või väljaandmise korral 1. Kollektiivne väljasaatmine on keelatud. 2
käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks. o Ühiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks sanktsioonid (karistus) o Reguleerida saab nende olevuste käitumist, kellel on tahet ja soovi. Ajaloolisus o Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises. o Õiguse arengus võib esile tõsta kolme ajajärku: Kombeõigus arhailine ühiskond. Õiguse esimene avaldumise vorm. Kohtutavaõigus käitumisnormid, mida tunnustas kohus. Riiklik õigus mida riik õigusena tunnustab. Kokkuleppelisus o Õigus on konventsionaalne ehk kokkuleppeline o Ükski asi ega tegu ei ole olemuse järgi õiguspärane või õigusevastane, see loetakse õiguse mõttes õiguspäraseks või õigusvastaseks.
seisukohtade argumentatsiooni abil · Enesekriitika, argumentatsioon, kriitika, julgus, enesekindlus · Edukalt elamisek: teadmised, tahtmine, julgus · Instutio õigustekstide lugemine · Instructio õigustekstide asjakohaste kommentaride kuulamine · Oluline õigustekst on seadus · Mandri-Euroopalik õiguskultuur, Common law: · common law case law, maailma õigusruum, selle tekkimine on peamiselt seotud Inglismaaga, pretsedendiõigus, tänapäeval levinud üle maakera, Angloameerikaõiguskultuut, Londoni kohtute poolt loodud õigus, üldine õigus · Ius non scriptum kirjutamata õigus · Lisaks kohtutele tekkisisd kantslerid Islamin õigus: · Teoloogia, mida uskuda ja püha seadus sätestab, mis on õige · Neli allikat: koraan, sunna, idzma ja nende põhjal tehtud loogilised järeldused Aafrika õigus: · Seda iseloomustab kõikide õiguskultuuride kokkusaamine, millele lisanduvad
Inimõiguste ülddeklaratsioon 20 artiklit Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatuse...
poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel juhtudel võivad need arutelud viia õigusakti koostamiseni. Valge Raamat on dokument, mis sisaldab ettepanekuid ühenduse meetmeteks teatavas valdkonnas. Mõnikord antakse valge raamat välja rohelise raamatu järel eesmärgiga algatada mõttevahetus Euroopa tasandil.) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes.
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE
aktiivne kohalik elu ning avalikkuse vorm. Kodanikuühendus võib olla MTÜ, informeeritus poliitikast. sihtasutus või seltsing. Inimeste õigused (Põhilised) Inimeste õigused (Poliitilised) Õigus elule. Õigus vabadusele ja Õigus rahvusele ja kodakondsusele. Õigus võrdsusele. Õigus korrakohasele usu- ja mõttevabadusele. Sõnavabadus. õigusemõistmisele. Õigus perekonnale ja Liikumisvabadus. Hääleõigus. Koosolekute eraelule. Õigus kaitsele julma ja alandava ja ühingutevabadus. kohtlemise eest. Inimeste õigused Inimeste õigused (Majanduslikud) (Kultuurilised) Õigus tööle ja puhkusele. Õigus Õigus haridusele ja kultuurile. Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. Õigus teabele. Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel tööaastal naisel enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust õigus saada puhkust täies ulatuses. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu ...
Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi...
Na is te õigus e d ja kohus tus e d (Is la mi us u jä rgi/Kora a n) Õigus e d ja kohus tus e d Is la m a nna b oma na is te le õigus e d, s a ma s e i tohi unus ta da kohus tus i, mis Is la mi us uga ka a s ne va d. Me e s te l on ka oma õigus e d ja kohus tus e d, a ga s e e on hoopis te ine te e ma . Na is te õigus e d Õigus toidule , e lukoha le ja riie tus e le Õigus nõuda a bika a s a lt õigla s t kohtle mis t Õigus ha ridus e le Õigus va lida a bie llu a s tumis e üle Õigus oma da ma hr'i Õigus la huta da a bie lus t Õigus tööta da , va ra oma da ja rika s olla Õigus pä rida Õigus me he va ra le , s a ma l kui me he l e i ole õigus s e ndile gi oma na is e ra ha s t Na is te kohus tus e d Tä hts a im a bie lu rikkuma tus e ka its mine , mille a lla kuuluva d: S e ks ua a ls e va he korra luba mine , dis kre e ts us a bie lu a s ja de ga , a bika a s...
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Süütuse presumptsiooni tuleb eriti arvestada mitmesuguste sunnivahendite kohaldamisel. 13. Õigus edasi kaevata Edasi kaebamise õigus tähendab, et õiguskaitseasutuste ostuste peale peab olema võimalus edasi kaevata, samas ei saa see õigus olla absoluutne ja piiramatu. Põhiseaduse § 24 lg 5 sätestab igaühe õiguse tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Edasikaebeõigus on üldise kohtuse pöördumise õiguse ja kaitseõiguse osa, mille eesmärk on tagada kohtulahendi kontroll, selleks et vältida eksimusi ja vigu kohtuotsuses. Edasikaebeõigus on EIÕK järelevalveorganite poolt kujundatud seisukoha järgi ühekordne õigus. See tähendab, et üldjuhul peab kriminaalasjades olema tagatud õigus vähemalt ühele edasikaebele. 14. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest
Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus on tagatud. Artikkel 18 - § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist
kahte suurde valdkonda era ja avalik õigus. Õiguskorra jagunemise järgi saame kindlaks määrata, millised riigiasutused on, millise pädevusega otsuseid langetama. Era ja avaliku õiguse liigitamisel lähtutakse kahest teooriast: 1. Huviteooria, mis on vanim liigitamise põhimõte 2. Subjektiteooria Huviteooria Vedavaks jõuks huvi. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikku õigusesse. Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus see, mis on seotud isikliku kasuga. Kui ülekaalus on erahuvid, kuulub probleem eraõigusesse. Ainult huviteooriast lähtuvalt pole võimalik eristada alati õiguse valdkondi. Subjekti teooria: Õiguslik probleem kuulub eraõiguse valdkonda, kui õiguse subjektid on õigussuhtes võrdses seisundis ja koordinatsioonisuhtes. Avalikuõigusega on aga tegus siis, kui õiguse subjektid on õigussuhtes alluvussuhtes ehk subordinatsioonisuhtes. Koordinatsioonisuhete puhul ei saa
Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on õigus osalemisele, tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades, diskrimineerimine ei ole lubatud, igal lapsel on õigus elule ja arengule
2.ülesaane 1.Praegune Eesti Lastekaitseseadus kehtib 01.01.1993.aastast. Seadust on muudetud kolmel korral: 26.07.1996, 08.03.1998, 01.05.2004. 2.Lastekaitse tagatakse riiklike,omavalitsuslike ja ühiskondlike organite kaudu. Riiklikku lastekaitsetööd kordineerib Sotsialministeerium. Omavalitsuslik lastekaitse on lapse kaitse ja abi korraldamine ning järelvalve kohaliku omavalitsuse sotsiaaltalituses. Sotsiaaltalituses peavad lastekaitsetööd tegema vastava erialase etevalmistusega ja selleks tööks sobivad inimesed. Ühiskonndlik lastekaitse toimub koostöös sotsiaaltalitusega ning käesoleva seduse ja sotsiaaltalituse põhimääruse sätteid arvestavalt. 3.Riiklik lastekaitse on riigaeelarveline ja sotsiaalfondi vahenditest finantseeritav õigusloome ning investeerimis- ja järelvalvetegevus laste tervishoiu, hariduse, töö, puhkuse, huvitegevuse ja hoolekande korraldamisel. 4. a) Võrdlus ÜRO lasteõiguste konventsiooniga. Kõigil lastel on võrdsed ...
Lapse õigused ja kohustused Leiu Tõnissaar IV klass TMKK Meie maal on lastel palju õigusi ja kohustusi. Õigused · Lastele ei tohi peale suruda reklaami ega usku. · Lastel on õigus mitte vastata võõraste inimeste küsimustele ja pakkumistele. · Lapsel on õigus eakohasele teabele, mis puudutab last isiklikult või lapsi üdiselt. · Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. · Kõik lapsed kogu maailmas on üheväärsed. · Täiskasvanud, kes otsustavad lapsi puudutavate asjade üle, peavad oma tegevuses lähtuma laste huvidest. · Igal lapsel on õigus oma arvamusele ja õigus seda vabalt väljendada. · Lapsel on õigus ära kuulamisele teda puudutavates asjades kodus, koolis ning ametiasutustes. · Igal lapsel on õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalise...
Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga.Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid
Tõde ja Õigus Kui defineerida sõna ,,tõde", siis võiks see tähendada asjade tegelikku seisu ja tegelikke asjaolusid ning nende põhjendatud uskumust. Sõna ,,õigus" võiks aga tähendada sellist olukorda inimeste vahel, kus mingi isik on kõige lähemal teadaolevale tõele, siis võib öelda, et ,,sul on õigus". Ehk teisisõnu ,,õigus" on nö ,,parim lahendus" mõne situatsiooni puhul. Tõde ja õigus on kindlasti omavahel seotud. Ehk siis võib öelda, et õigus ei saa eksisteerida ilma tõeta, sest tõde on õiguse aluseks. A. H. Tammsaare teose ,,Tõde ja õigus" üldprobleemiks on just tõe ja õiguse küsimus. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööde tegemise ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et...
Lapse õigused: · Õigus elule ja arengule. · Õigus vanemate abile ja hooldusele. · Õigus vabalt väljendada oma arvamust ja mõtteid. · Õigus haridusele. · Õigus kaitsele. · Õigus täisväärtuslikule elule. · Õigus isiklikule elule, suhtlus ja sõprusringile. · Õigus puhkusele. Laste kohustused: ·Austada oma vanemaid ja teisi inimesi. ·Aidata oma abivajavaid vanemaid ja sugulasi. · Suhtuda lugupidavalt riigikorda ja seadustesse. · Käituda lugupidavalt kaasinimestega. · Järgida elu, töö ja õpikoha reegleid. · Täita koolikohustust. · Hoolitsusega suhtuda ümbkitsevasse keskkonda.
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.
...............................................................3 Loomuõiguse mõiste........................................................................................................................4 Loomuõiguse tähtsus........................................................................................................................4 Valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................................................................5 Kaasaegne loomuõigus.....................................................................................................................5 Inimõigused......................................................................................................................................6 Inimõiguste kolm generatsiooni.......................................................................................................8 Positiivne ja ülipositiivne õigus, ajalooline õigus (mõiste ja iseloomustus)..............
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus. Eesti on sidunud ennast sotsiaalharta 98-st punktist 79 punktiga. 1. Õigus tööle · Võimalikult kõrge ja stabiils...
Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused: · õigus rahvusele ja kodakondsusele; · usu- ja mõttevabadus; · sõnavabadus; · liikumisvabadus; · koosolekute- ja ühingutevabadus; · hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: · õigus tööle ja puhkusele; · õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; · õigus inimväärsele elatustasemele; · õigus sotsiaalsele kindlustatusele · õigus tervise kaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: · õigus haridusele ja kultuurile; · õigus kultuuri ja keele säilitamisele; · õigus teabele. 7. Põhiõigused, vabadused ja kohustused on sätestatud Põhiseaduse II peatükis. 8
põhiliseks probleemiks on üksikisiku ja ühiskonna, erahuvi ja avaliku huvi vahekord. Õiguseperekonnad leiad jooniselt 1. 1.2. Õiguse süsteem Õigust võib struktueerida mitmel erineval moel. Me võime diferentseerida avalikku õigust ja eraõigust, materiaal- ja formaalõigust, samuti võib eristamise aluseks olla kehtivuspiirkond või kehtivusjõud, õigusallikate erinevad liigid (nt seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus). Romaani-Germaani õigusperekonnas on esmaseks siiski diferentseerimine, kus eristatakse õiguse pea- e põhivaldkonda – avalik õigus ja eraõigus, mis jagunevad omakorda mitmeks alavaldkonnaks. Seevastu Anglo-Ameerika õigusperekonnas kulgeb peamine veelahe üldise õiguse ja õiglase õiguse vahel. Rääkides küll avaliku õiguse ja eraõiguse eristamisest, peab alati
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õiguse ajalugu. Cicero- kirjapandu kujul omandab õiguse sellise tähenduse , mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. Lus scriptum- tõeline õigus
rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: 1) Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja? Rahvas 2) Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? Rahvale 3) Mis on Eesti riigikeel? Eesti keel 4) Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? Eesti kodanikel 5) Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? 18-aastaselt 6) Eesti Vabariigi kodanikku võib takistada hääleõiguse kasutamisel, kui ta on kohtu poolt süüdimõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas 4. Nimeta 1) Igaühe õigused, mis Eesti riigis tagatakse põhiseadusega piiramatult igale Eestis viibivale isikule.
Töösuhetes subjektide õigused ja kohustused NIMED LISADA TÖÖANDJA ÕIGUSED Tööandja tohib nõuda - Tööandjal on õigus nõuda töötajalt hoolsat ja ausat tööd. -Tööandja tohib nõuda, et töötaja arvestaks tööandja huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hoiaks tootmis- ja ärisaladust. -Salastada saab ainult niisugust teavet, mille avalikuks tulek võib tööandjat oluliselt kahjustada. - Kui konkurentsipiirangu kokkulepe on sõlmitud, tohib tööandja uurida, kas töötaja tegeleb töö kõrvalt muu majandustegevusega. Töölt eemalviibimine - Tööandjal on õigus küsida töötajalt selgitusi töölt puudumise kohta. - Tööandja peab töötajale andma tööst vaba aega, kui see on vajalik. - Tööandjal on õigus küsida töötaja enesetunde kohta. - Haigestunud töötaja käest tohib tööandja uurida, kui kaua tema paranemine aega võiks võtta. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg - Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, ag...
annaabi.ee 
