Psühholoogia konspekt - Taju ja tunnetus, emotsioonid (0)

Taju ja tunnetus
Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud , tajud , kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste.
Ärritaja – meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus.
Ärritus – ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess.
Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess.
Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis
Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid , spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad.
Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nähtustest, aktiviseerivad aistingud kogu psüühhilist tegevust, aidates organismil muutustega ümbritsevas keskkonnas kohaneda.
Välikeskkonna aistingud - kui retseptorid puutuvad kokku välikeskkonnast tulevate ärritustega (nägemine, kuulmine , haistmine , maitsmine, kompimine )
Sisekeskkonna aistingud - retseptorid asuvad siseorganeis, näärmeis, lihastes, kõõlustes (nälja, kehatemp , tasakalu jmt aistingud )
Aistingute liigid - aistinguid saab ligitada erinevatel alustel:
1)kas ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte: a)kontaktne ja taktiilne retseptsioon (kompimine, maitsmine, puudutus ) b)deistantne retseptsioon (nägemine, kuulmine, haistmine) 2) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: a)ekstereptsoptiivne aisting - retseptorid keha pinnal b)interetsoptiivne aisting - retseptorid ksiseorganeis ja näärmeis c)propriotseptiivne aisting - retseptorid lihastes ja kõõlustes ning vahendavad kineetilisi ja statilisi aistinguid
Aistingute piirid modaalsuse järgi:

• nägemine minimaalselt 3 valgukvanti
  
• kuulmine 18 – 20000 Hz
  
• Tundmine( taktiilne) minimaal varieerub , max pole
  
• Maitsmine varieerub
  
• Haistmine varieerub
  

Aistingu absoluutsed läved - Aistingu absoluutsed läved on ärritaja minimaalsed ja maksimaalsed mõjusfäärid mis kutsuvad veel esile adekvaatse aistingu. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelised.
Aistingute eristusläved - minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel mis tekitab juba erinevuse aistingutes ( puudutused , helid, maitsed , lõhnad, valgus jne.)
Weber -Fechneri seadus- mida tugevam on ärritaja, seda suurem peab olema ärrituse juurdekasv, et seda märgataks.
Adaptsioon (pos, neg, selekt):

• Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus)
  
• Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus)
  
• Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn kokteilipeo fenomen
  

Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel
Kontrastinähud:

• Simultaankontrast –tekib üheaegsel ärritajate mõjumisel
  
• Suktsessiivkontrast –tekib järjestikusel ärritajate mõjumisel
  
• Järelkujund – järejestikuste mõjutajate tõttu tekkiv visuaalne järelpilt
  
• Aistingu latents – on aistingu periood, mil aistingu eeldused on olemas kuid teadvustamata
  
• Daltonism – seaduspärasus/häire kus osadel inimestel värvusnägemine on nõrk ja nad eristavad värvusi halvasti
  
• Kanapimedus – pimedas nägemine häiritud
  

Aistingute seaduspärasuste rakendamine praktilises tegevuses:

Inimese värvitundlikus sõltub valgusest

Organismi seisund, vanus, sugu mõjutavad meeleorganite tundlikust

Väikese OBJ liikumiskiirust hinnatakse suuremaks , kui suure OBJ liikumiskiirust

Perspektiivi taja , suuremas asjad ees ning väiksemad taga

Heledat osa tajutakse OBJ-na
Taju kui esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protses:
Taju ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis - ja haistmistaju.
Taju omadused:
1.mõtestatus
2.valivus
3. konstantsus
4.apertseptiivsus
5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel . Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi.
Objekt ja foon : Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad.
Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust.
Apertseptsioon :
taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest
Taju konstantsus:
esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral.
Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule:
1.Janu, nälg – näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv
2.Valu, hirm – Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu. Nõrkade ja keskmiste ärrituste korral võib tekkida suurenenud tundlikkus, tugevate korral kaitse. Meestel võib oht valu sagedamini kutsuda esile taju selguse kasvu, võrreldes naisisikutega, kellel oht võib taju pigem pärssida.
3. Ärevus – Tajuhinnangud ja eristamisvõime muutuvad ebatäpsemaks. Suureneb sallimatus mitmemõtteliste ja keeruliste ärritajate või olukordade suhtes.
4. Tasu, edukus – Sisendatatvus ja mõjustatavus üldiselt vähenevad, illusioonid nõrgemad. Tajumistäpsus kasvab. Tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini, kiiremini.
5. Tajuja sugu – Naistel kõrgem: lõhnatundlikkus, puutetundlikkus, tundlikkus elektrilöögi suhtes, pimedusadaptsioon kiirem. Meestel: kuulmislävi kõrgem, heledas valguses parem nägemisteravus, ruumi- ja kujunditaju parem, peitepilte lahendavad paremini, testosterooni sisalduse suurenemisel suureneb keskendumisvõime ja ruumis orienteerumise võime.
6. Temperament ja isiksuse tüüp – introvertide tundlikkus on üldjuhul kõrgem, taju on kestva aja vältel püsivam, keskendunum, eelistavad tajuda suhteliselt keerulisemaid kujundeid ja ümbrust kui ekstraverdid, kes otsivad vaheldust ja stimulatsiooni.
- kunstnikutüüp on oma kirjeldustes üldised ja tajuvad kontraste, täppisteadlased on oma kirjeldustes detailsed.
- taju sõltub oluliselt isiksuse kognitiivsest stiilist.
Väärtaju ehk illusioonid:
ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui nad on tegelikkuses.
Inimese tajumine (Inimene kui sotsiaalse taju objekt):
Võrreldes esemete ja nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt erapoolikum, hinnangulisem ja seega ka ebatäpsem.
identifikatsioon – teise inimesega samastumine, refleksioon – teise inimese mõttemaailma sisseelamine , empaatia – teise tundemaailma sisseelamise; stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast; aktsentueerimine – enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures; oreooli( halo )efekt – kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel; esmamulje efekt– võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus; projektsioon – enda negatiivsete omaduste tajumine teistel
Kasuaalne atributsioon :
teise inimese käitumise põhjuste ja motiivide subjektiivne tõlgendamine tajumisel. Kasuaalne atributsioon mõjustab tugevasti enesetaju, kaasinimeste taju ja ka muude sotsiaalsete nähtuste tajumist.
Ajataju :
Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse , kiiruse ja järgnevuse peegeldus .
Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses(päev, öö, aastaajad ). See kujundab refleksid ja operatsioonid aja tajumiseks. On objektiivne aeg ja suhteline aeg. Subjektiivne ehk psüühiline aeg näitab seda, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte seda, kui pikk see tegelikult on.
Ruumitaju :
esemete suhteline asukoht ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude (sügavus)tunnuste abil. Jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks.
Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab:
Objekti vormi ja suuruse
Objektide vastastikuse asendi
Objekti reljeefi ja kauguse
Objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub.
Liikumistaju:
Meie pea ja keha liikumine ja teiste objektide liikumine tekitavad tajufenomeni
Liikumise tajumisel eristatakse kahte aspekti. Nendeks on lokaalne aspekt ja globaalne aspekt (Gibson, 1986).
a) Lokaalne aspekt
Lokaalne liikumissignaal tekib liikuvate objektide tajumisel meie nägemisväljas, mis tähendab, et objektid liiguvad mingi taustsüsteemi suhtes. Näiteks autod, pallid, inimesed jne.
b) Globaalne aspekt
Kui kõik meie nägemisväljas muutub, on tegemist globaalse optilise aspektiga. Globaalne optiline muutus ehk tajupildi muutus tekib pea pööramisel ja ruumis asukohta muutes ehk liikudes.
Liikumismulje tekkimine:
1.objekti reaalne liikumine
2.stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine erinevates ruumipunktides kutsub esile näiva liikumise mulje (näiteks kinofilmi ja telesaate „elavane“, liikuvana tajumine ehk animatsioon )
3.indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas.
4. autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused)
5.liikumise järelefekt
Alkoholi mõju pertseptiivsetele protsessidele:
Alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse advekaatseks tunnetamiseks ja sellele häireteta reageerimiseks, ühesõnaga kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja väline aktiivsus küll tõusevad, „koorealune peab pidu“, kuid petlikkus just selles seisnebki, et meeleolu tõus, alanenud enesekriitika ja vähenenud pidurdus varjutavad tegeliku psüühiliste protsesside tasakaalutuse, hüppelisuse, häirituse, ebatäpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse.
Eriti kannatavad aja ja ruumi tajumise mehhanismid ning sotsiaalsete signaalide tõlgendamise kriitilisus.
Emotsioonid
Kolm peamist emotsiooni omadust:

Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks

Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses

Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus , rõõm, viha) kaudu.
Emotsiooni komponendid:

Eelnev sündmus

Füsioloogiline reaktsioon EMOTSIOON

Regulatsioon
Emotsiooni käitumise osad:

Emotsioone põhjustavad sündmused

Sündmuste kodeerimine

Hinnang

Füsioloogiline reaktsioon

Tegutsemisvalmidus

Emotsioonide avaldumine

Regulatsioon
Emotsioonide väljendamine:

Hirm

Kurbus

Rõõm

Vastikus

Viha

Üllatus
Teadvus
Teadvuse seisundid :
Normaalse ärkveloleku teadvusseisund

• Unistamine
  
• Teadvuse jaotamine (samaaegselt erireaalsuses n:auto juhtimine ja mõtlemine)
  
• Teadvustamatu (nn. Kokteilipeo fenomen)
  

Teadvus uneajal

• Uni ja unenäod
  

Une faasid :
Hüpnagoogilne seisund
Kerge ja raske unefaasid

• REM uni
  
• Sügav e. rahulik uni
  

Ööpäeva rütmid???
Ajavööndite kiire ületamise tagajärjed inimpsüühikas:
Oleme unised, ajavahe ja bioloogilised rütmid
Mälu
Mäluprotsessid: 1) salvestamine e. kodeerimine
2) meelespidamine e. säilitamine
3) meenutamine e. reprodutseerimine
Mälu liigid: 1) kuulmismälu
2) nägemismälu
3) lõhnamälu
4) liigutusmälu
Mälu struktuur: 1) lühimälu e. töömälu (lühike kestus, piiratud maht)
2) pikaajaline mälu ( kestab väga kaua ja praktiliselt piiramatu maht)
Pikaajalise mälu liigid:

Semantiline mälu – sisaldab fakte ja teadmisi maailma kohta, mõisted, reeglid; tagab keele mõistmise, sõnade seosed, nende tähenduse. Unustamine vähene ning aeglane.

Episoodiline mälu – sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, on autobiograafiline; isiklikud mälestused, mis on elu jooksul kogunenud.Unustamine kiire.

Protseduuriline mälu – oskused ja vilumused ( millele ei ole tahtlikult vaja mõelda ). Ei unusta kord õpitut.
Eiteetiline mälu - e. pildiline mälu esineb siis, kui me suudame mõnd objekti pärast lühiajalist pilguheitu täpselt meenutada. Me imetleme täiskasvanuid, kes seda suudavad, kuid paljudel lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 13-15 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele.
Amneesia – e. ajaliselt piiratud tühimik mälestustes; ka joobest tingitud mälulünk; ka afektiseisundis; ka kaitseamneesia ( mälust kaob traumeeriv või ebameeldiv mälestus)
Praiming - Objektide, kui strukuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, on teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad tähed ära võetud, siis inimene suudab ikkagi selle sõna välja mõelda, isegi amneesiat põdevad inimesed.
Känkimine - On järjestikku esitatud materjali mõtteline rühmitamine teatud ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime. N 48398438493498398=48 398 438 493 498 398
Assotsiatsioonide liigid???
Tahtlik ja tahtmatu omandamine???
Mnemotehnika – materjali objektiivne, subjektiivne organiseerimine. Käsitletud mäluseadusest tuleneb, et üsna kasulik on siduda sellist materjali, millel endal mõtet ei ole, nagu aastaarvud ajaloos, telefoninumbrid, mõned nimed jne. Sellist võtet kasutab mnemotehnika ehk mälutehnika. Näit: Mõned maja- ja korterinumbrid võime meeles meelde jätta, kui leiame neis mingi seose, näit. 31-62 ( viimased kaks numbrit on esimese korrutis kahega)
Säilitamine – on uue lisamise ja vana taandamise protsess.
Unustamise kõver – eriti kiire on unustamine esimese tunni jooksul peale omandamist, hiljem muutub unustamise kõver laugjaks
Reprodutseerimine – e. meenutamine: 1) äratundmine ( tahtmatu ); 2) meenutamine ( tahtlik); 3) mäletamine ( tahtlik ja tahtmatu)
Intelligentsus
Üldintelligentsus – seda väljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tõttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta.
Intelligentsus ja pärilikkus – intelligentsus on vanematelt lastele ülekanduv, st. Päritav omadus. Arvatakse, et 40-80% tuleb geenidest , ülejäänud keskkonna mõjul.
Eugeenika – geneetikateadmiste ära kasutamine inimese arenguks. Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste ( andekus , töökus, kohusetunne ) edasikandumise soodustamist ("positiivne eugeenika") ja kahjulikeks peetavate omaduste (pärilikud haigused, kuritegelikkus) edasikandumise takistamist ("negatiivne eugeenika"). Üheks eugeenika vormiks oli Saksamaal rakendatud rassihügieen.
Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus – fluiidne ehk hajus/voolav intelligentsus tähendab võimekust tulla toime suhteliselt uute ning varem mittegogetud probleemide ning ülesannetega kõige erinevamates vaimse tegevuse valdkondades. Kristalliseerunud intelligentsus tähendab edukust õpitu esitamisel ja rakendamisel.
IQ skoor – intelligentsustestis saadud skoor. Skoor iseenesest on täiesti mõttetu arv. Mõttekuse lisab konkreetsele arvule teadmine, mille on testi loojad valinud keskmiseks ning milline on jaotuse standardhälve. Tulemus 200 on võimatult hea Stanford -Binet testis, sama tulemus aga testis, mille keskmiseks on 500 ja standardhälbeks 100, on aga väga halb.
Intelligentsus ja inimõigused - On vaieldamatu fakt , et kasutatavate intelligentsustestide sooritustes on valgete keskmine tulemus parem mustanahaliste omast. Ent fakt on ka see, et erinevates testides on rassiliste erinevuste suurus erinev ning et testisooritused on seoses testitava sotsiaalmajandusliku staatusega, milles omakorda on rassidevahelised erinevused. Ühesõnaga kui tööle võtmisel on aluseks IQ test siis valged saavad paremini tööd ja üldse käib ilge kamm neegrite ja valgete vahel. Neegrid väidavad, et see test ei näita midagi ja võimalik, et erinevused on ainult testiskoorides, aga mitte tegelikus intelligentsuses.
Nn Flynni efekt - Kui võrrelda erinevail aastakümneil ühte ja sama testi sooritanud võrreldavate inimgruppide (näit. 15 aasta vanused) testitulemusi, siis ilmneb testisoorituste paranemine. Paranemine on suur ja märkimisväärne: ühe inimpõlve jookul (ca 30 aastat) “paranevad” testitulemused keskmiselt 1 standardhälbe (vt. eespool ) võrra. Kui seda leidu hakata rakendama ajas tagasi, siis peaksime järeldama, et näiteks alles 100 aasta eest pidid inimesed olema veel väga rumalad . Antiigiajast rääkimata.
Vaimsete võimete seos inimese toitumisharjumuste ja elulaadiga – on leitud seoseid , et intelligentsem inimene toitub tervislikumalt. On tuvastatud, et pikaajaline stress toob endaga kaasa muutusi nii asjus kui intellektuaalsetes funktsioonides. Rohkem selle kohta materjalides midagi kirjas pole, seega järeldused võib ise teha.
Isiksus
Antropoloogiline – inimene kujuneb selliseks, millises kultuuris ta üles kasvab. Inimene on kultuuri nägu, millises ta on kasvanud. Inimese loomus on paindlik, reageerides ümbritsevale kultuurilisele olukorrale.
Biheivionistlik – kui saad kontrollida kõiki mõjutegureid. Kasvatus on määrav, tosin terveid lapsi ja enda kontrolli all olev maailm ja inimesest saab kujundada, kasvatada selline spetsialist nagu ma ise tahan.
Psühhoanalüütiline lähenemine – inimese isiksust kujundavad teadvustamata tungid ja läbielatud sündmused. Otsustavaks teguriks on lapsepõlves läbielatud, osa meie isiksusest ei saa kunagi täiskasvanuks. Sotsiaalne keskkond kujundab isiksust läbi alateadvuse.
Isiksuse jooned – isiksuse põhiomadused on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või valmidused teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad iseloomulikes ümbritseva keskkonna kohastumise viisides. ( neurootilisus , ekstravertsus, avatus , sotsiaalsus , meelekindlus)
Isiksuse kaudne ja otsene mõõtmine – kaudne mõõtmine on loodud varjatud tunnete, motiivide ja sisekonfliktide väljatoomiseks(joonistamise test nn. Perepilt, tindiplekitest, mitmemõtteliste piltide järgi jutustamine, lausete lõpetamine). Otsene mõõtmine-enesehinnangutest.
SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA
Sotsiaalne mõju
Atributsioon e. käitumise põhjendus. Inimese kavatsuse, iseloomujoonte, motiivide järeldamine tema käitumisest.
Inimene püüab alati leida teise inimese käitumise põhjusi, sest ta kasutab seda oma käitumise planeerimisel. Neid põhjuseid on 3 sorti: seesmised või välised põhjused (võimed, isiksus, motiivid, olud, õnn, teiste surve); püsivad või ajutised põhjused (Mari vanematele ei meeldi Jüri on ajutine väline põhjus, kui Mari vanematele ei meeldi aga ükski poiss, siis on tegu püsiva välise põhjusega); kontrollitavad või kontrollimatud põhjused (nt tuju ja õnn).
Kui usume, et meie edu tuleneb meie enda pingutustest ja võimetest, siis on meie enesehinnang kõrgem kui siis, kui usume, et ülesanne oli kerge või meil oli lihtsalt õnne.
Teiste inimeste tegude puhul ülehinnatakse seesmisi ja alahinnatakse väliseid põhjusi. Enda tegude puhul ülehinnatakse väliseid ja alahinnatakse seesmisi põhjuseid.
Sotsiaalne taju
Inimesed püüavad alati hinnata, millistele inimestele võib loota ja millistest hoiduda. Sageli kasutame äärmuslikke kategooriaid nagu halb, hea, tark, rumal… Teise inimese kategoriseerimisel on esmamulje oluline. Selle alusel toimub järgnev suhtlemisprotsess. Esmamulje võib olla petlik , kuid selleni jõutakse alles hiljem.
Enamasti kasutatakse teise inimese hindamisel 3 mõõdet: hea/halb, tugev/nõrk ja aktiivne/passiivne.
Inimeste kategoriseerimine e paigutamine gruppidesse on esimene samm mulje kujunemisel. Inimeste kategoriseerimine võib viia stereotüpiseerimiseni. On olemas füüsilise meeldivuse e atraktiivsuse stereotüüp. Stereotüpiseerimine võib põhjustada eelarvamusi ja diskrimineerimist.
Väga halvas olukorras inimesed sageli võrdlevad end nendega, kes on hullemas seisus ja saavad selle kaudu oma enesehinnangule positiivset kinnitust – oleks võinud hullem olla.
Hoiakud ja hoiakute muutmine
Hoiakute muutumine: veenmise tsentraalne tee e mõjutava sõnumi teadvustamine teadlikult; veenmise perifeerne tee ehk sõnumi mitteteadvustamine; kognitiivse dissonantsi loomine ehk vastuolu hoiakute ja käitumise vahel. Kognitiivse dissonantsi ületamiseks ja oma enesehinnangu tasakaalu viimiseks on 2 teed: muuta hoiakuid või muuta käitumist. Veenmise perifeerse tee puhul sõltub edu kommunikatsiooniahela erinevatest lülidest: sõnumi allikas, sõnumi meedium (TV, raadio, ajaleht), sõnumi saaja/vastuvõtja ja sõnum ise.
Grupiprotsessid
Konformsus ehk sotsiaalsete standarditega kohanemin/muganemine; kuuletumine , ka kuuletumine autoriteedile; deindividualiseerumine. Deindividualiseerumine on omaenese individuaalsuse kaotus, millega kaasneb hälbivate käitumisele vastuseisu nõrgenemine – oleme massis ja tunneme vähe individuaalset vastutust. Hälbivat käitumist toetavad 2 keskkonnategurit: vähenevad äratuntavad tunnused, mis mõjutavad karistuse tõenäosust (ananüümsus, mis omakorda suurendab agressiivsust) ja keskendumine situatsioonile mitte endale (ei mõelda tagajärgedele).
Gruppidesse ühinemise põhjused: kaasasündinud grupilooma tung; grupiga on eesmärke saavutada kergem kui üksi; inimesed saavad gruppides sotsiaalse staatuse ja identiteedi; inimestele meeldib olla koos kaaslastega; inimesed on optimistlikud ja loodavad ühinemisest kasu; grupist väljatõukamine on elu valusaim kogemus.
Grupi kokkukuuluvuse ehk sidususe jõud võivad olla positiivsed (grupi heakskiit ) või negatiivsed (grupist lahkumise hind). Võivad olla ka grupivälised tegurid nagu ohtlik looduskeskkond või teiste gruppide vaenulikus.
Grupi ühtsus ja produktiivus on rohkem omavahel seotud: väikestes gruppides; üksteisest sõltuvate ülesannete puhul; kui halb koordinatsioon mõjutab ülesannet; kui grupinormid on kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega aitab kõrge grupi ühtsus neid saavutada; ühtses grupis on norme raske rikkuda.
Grupimõtlemist mõjutavad faktorid : välismõjudest äralõigatud grupp; tugeva liidri olemasolu; illusioon, et ollakse haavamatu; oma tegudele moralse õigustuse otsimine; soov olla grupiliige sunnib olema samasugune; grupiliikmete enesetsensuur ja teisitimõtlemise jälgimine.
Abistav käitumine
2 olulist tunnust: teine peab saama kasu ja peab olema valikuvabadus. Evolutsioonilise psühholoogia seisukohalt aitavad inimesed liigi kestvuse ja adaptatsiooni/ kohanemise tõttu. Individualistlikust lähenemisest aitavad inimesed tänu süütundele ja tänu asjaolule, et see on normaalne osa suhete võrgustikus.
Abistavat käitumist mõjutavad: sotsiaalsed institutsioonid (perekond, kool), abistamise positiivsed ja negatiivsed tulemused; vastutuse hajumine /jagamine; vastastikkus ; individuaalsed erisused .
Agressiivsus
Käitumise eesmärgiks on teisele elusolendile kahju tekitamine. Agressiivus tuleneb alati frustratsioonist, jäik ja autoritaarne kasvatus kujundab agressiivsust, agressiivsus on õpitav.
Ego kaitsemehhanismid
Allasurumine – tahtlik tähelepanu kõrvaleviimine negatiivseid emotsioone tekitavatelt mõtetelt.
Sublimatsioon – seksuaalse ja agressiivse energia kasutamine sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel (sotsiaalselt vastuvõetaval viisil).
Alturism – inimene püüab oma sisemistest või ka välistest pingetest põhjustatud konflikti lahendada kaaslastele pühendudes, kuni eneseohverduseni.
Huumor – agressiivsete tendentside väljendamine sotsiaalselt vastuvõetavas vormis.
Asendamine – oma negatiivsete emotsioonide suunamine tunduvalt vähemohtlikele (koduloomad) kui sellele, kes pingeseisu tekitas.
Ratsionaliseerimine – inmene püüab leida õigustust oma käitumisele.
Passiivne agressioon – maskeerunud pahameel, vastupanu, vaenulikkus, teisi ärritaval viisil käitumine, teiste kahjustamine , neile mure ja piinlikkuse tekitamine.
Projektsioon – oma isiklike ebameeldivate soovide, tundmuste, püüete ülekandmine teistele (halva hinde pannud õpetaja on halb).
Eitamine – reaalsed põhjused eiratakse ja neid ei teadvustata.
Intellektualiseerimine – emotsionaalne äng suunatakse mitte-emotsionaalsele, intellektuaalsele alale . Näiteks petetud naine hakkab arutleme pettmise plusside ja miinuste üle.
Vastandreatksioon – alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandinda. Näiteks väljend „ma vihkan sind“ võib sageli tähendada armastust.
Identifikatsioon – kujuteldakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust.