· Esitluses kasuta ilmumisefekte, kuid ära liialda nendega. · Pildid olgu selged, moonutamata, haakugu teksti ja sisuga. · Esitluses kasuta ühtesama tausta ja kujundust. · Jälgi, et kogu informatsioon oleks slaididel selge ja arusaadav. · Kasuta multimeedia võimalusi lisa linke lisamaterjalile (pildid, heli, film, tekst). · Esitledes täienda ja selgita slaididel toodud põhiinfot. · Esitledes kõnele kuuldavalt ja arusaadavalt. · Esitlus peaks aitama selle teema õppesisu paremini edasi anda. · Alusta pealkirjaga ja esitluse lõppu lisa viited kasutatud materjalidele. PowerPoint esitluse hindamistabel 1. Teksti suurus oli vähemalt 28, kasutati ühtset 1 2 3 4 5 kirjastiili. 2. Esitlus kasutas ilmumisefekte, kuid ei liialdanud 1 2 3 4 5 nendega. 3
et neid ikka järgmine päev saaks ka kanda. Õpikutel ja juturaamatutel võiks olla järjehoidja, kui mitte mingil tingimusel ei tohi raamatu nurki murda. Loomulikult peavad õpikutel, vihikutel ja töövihikutel olema kaaned, et töövahenid ei kuluks ega määrduks. Kui teised loevad või kuulavad midagi, ei tohi vahele segada. Väga ebaviisakas on valetamine, olgu see suur või väike vale, vale on siiski vale. Õpetajale vastates või lihtsalt kaaslasega rääkides peab end väljendama kuuldavalt ja selgelt. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Viisakust on vaja selleks, et inimestel oleks üksteise seltsis hea olla. Kuidas tundub? Kas sina oled viisakas? Loodan, et see väike esitlus andis sulle järelemõtlemisainet ning edaspidi on meie klass kooli eeskujulikem klass.
Piltlik luule, mis räägib kodukohast. Tegemist on optimistliku luulega, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. Sinna kuuluvad ,,Maa lapsed", ,,Laulud tüdrukuga", ,,Avalikud laulud", ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks", ,,Mõru ning mööduja", ,,Kodukäija". Saatuseluule Runneli luule alates 1970ndatest, mis on skeptiline ja masendunud. Sellele on tunnuslik ,,avastada rahva jaoks rahva enese mõtted, öelda kuuldavalt seda, mida rahvas ju ise hämaralt aimab, ise ebamääraselt tunneb." Sinna kuuluvad: ,,Punaste õhtute purpur", ,,Kiikajon ja kaalepuu", ,,Üle Alpide", ,,Mõistatused". Märksõnad, mis iseloomustavad Runnelit: · Laululisus Runnel on üks enim viisistatud luuletajaid. Tuntumad viisid ,,Kaua sa kannatad kurbade naeru" ja ,,Maa tuleb täita lastega" · Veri On leitud, et Runnel on ,,verine poeet", kuna tema luules on palju verd ja tapmist
mida inimesed võivad kasutada vastuolude situatsioonis. See on omane ainult inimesele. Sellisel juhul lähtutakse põhimõttest, et minu huvid ja soovid on olulised ja sinu huvid ja soovid on olulised ja me püüame koos leida sellist lahendust, mis mõlemat osapoolt rahuldab. Sellega jagatakse vastutus kahe inimese vahel. Enesekehtestava käitumise komponendid: säilita silmside , säilita väärikas asend , kõnele selgelt ja kuuldavalt ,kõnele rahulikul toonil ja tempos ,mitteverbaalsed signaalid on kooskõlas jutuga ,miimika väljendab tähelepanu ja hoolivust; tuleb rakendada aktiivset kuulamist , kõneleja peab teadma, millest räägib. Enesekehtestava käitmuse plussid on need, et inimene jääb inimeseks , et ta austab teist inimest ja lugupidamisega proovib leida lahendust kui on vastuolune situatsioon. On ka olemas Alistuv käitumine. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma
Referaat selili krool Tallinn 2008 Kui räägime ujumisharrastusest, siis alustuseks võib märkida kahte raudset tõsiasja. Esiteks sellega saab tegeleda 365 päeva aastas. Sest kui varem hakati kuuldavalt rääkima ujumisharrastusest välisvete soojenemisel, siis hoogne ujulate ehitamise buum annab meile võimaluse alustada kasvõi homme, siis, kui lähim ujula uksed avab. Ja teiseks ujumisharrastus ei sõltu vanusest ettenägelikumad alustavad ujumist koos emaga juba enne sündi ning tegelevad sellega elutee lõpuni. Ujulate puudus polnud ja pole ka praegu ainuke põhjus, miks ujumisharrastus pole nii levinud kui ta oma tervislikkuse poolest võiks olla
NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks. Majavammikahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks, kus puidu kiud on justkui noaga läbi lõigatud.
tsello poolt. Tsello alustab kõige madalamast keelest ning läheb kolmkõladega ülesse pöidlapositsiooni. Lugu lõppebki ühe pika ning suhteliselt kõrge noodiga tsello poolt samal ajal, kui harf ühte madalamat akordi tõmbab. Teos oli väga ilus ning eriti meeldis mulle tsello ja harfi koostöö selles teoses. Sellel ajal, kui tsello juhtus mitte mängima, mängis harf alati põhimeloodiat, ning kui ta tsellot saatis mängis harf tagasihoidlikult, kuid siiski kuuldavalt saateakorde. Selles teoses on ka väga hästi kuulda tsello ja harfi kokkusobivust nagu seda on ennegi nt. Saint-Seans'i palas "Luik" kkuulda olnud. Kaks poissi, kes seda teost mängisid olid oma noore ea kohta suhteliselt keerulise looga väga hästi hakkama saanud. A.Dvoák Romantiline pala nr. 1 Seda pala esitab ainult viiul ning klaver. Stradivariuse viiulil mängib Patrick Chemla ning tema saatjaks on pianist Philippe Biros. Pala algab kohe viiuli ning klaveri
isiksusele lähemale jõuda ning teda ehk ka mingil tasandil mõista. James Mason jääb seevastu aga vaatajale paljuski täiesti müstiliseks ning mõistmatuks. Raamatus võib aga lugeja leida mingisuguse arusaamise juba esimestest ridadest. "Lolita, mu elu valgus, mu niuete lõõm. Mu patt, mu hing. Lo-li-ta..."(Vladimir Nabokov, "Lolita", lk 10) Neid sõnu on juba raske sama emotsiooniga eesti keelde tõlkida. Film peab aga kogu romaani sisu ja mõtted edastama meile kuuldavalt. Ükski "pedofiil" aga ei vabanda ennast nende sõnadega välja, neid ei suuda usutavalt rääkida ka raamatu - Humbert. Kui poleks Nabokovit, kes paneb neisse sõnadesse kogu oma elu ning tunde. See ongi raamatu suurim pluss filmide ees. Nagu juba enne mainitud, ei ole "Lolita" filmid sugugi ebaõnnestunud. Õnnestunud filmi kolm kriteeriumit on järgmised: tuleb austada originaalteksti, peab arvesse võtma kirjaniku visiooni ning tulemuseks peab olema iseseisev kunstiteos. Kas
tugevamat kurnatusetunnet, kuna tegelikult kulutati tagavaraenergiat. Need võltsenesekindlust tekitavad tunded on "peibutised". Amfetamiini tekitava füüsilise seisundi tunnused: · suured laienenud pupillid · kiire, tihti ebaregulaarne pulss · kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood 3/7 Narkootikumid: Amfetamiin · suu kuivab, tihti matsutab tarvitaja kuuldavalt, et süljeeritust suurendada · suurte annuste korral krambid ja epilepsiahood · värisemine ja lihaste tõmblemine, miimikahäired ja täpsust nõudvate liigutuste kohmakus · stereotüüpne, nn. koristamismaania · püsimatus ja võimetus rahulikult paigalt olla. · isupuudus (aine mõju möödumisel isu järsult suureneb) Amfetamiini tekitava psüühilise seisundi tunnused:
Stress What is stress? Physiologists define stress as how the body reacts to a stressor, real or imagined, a stimulus (erguti) that causes stress. Acute (terav) stressors affect an organism in the short term; chronic stressors over the longer term. The term stress was first employed in a biological context by the endocrinologist Hans Selye in the 1930s The effects of stress: Alarm is the first stage. When the threat or stressor is identified or realized, the body's stress response is a state of alarm. During this stage adrenaline will be produced in order to bring about the fight-or-flight response (võitle või põgene) Resistance is the second stage. If the stressor persists (püsib), it becomes necessary to attempt some means of coping (toimetulemisega) with the stress. Although the body begins to try to adapt (kohanduma) to the strains (pinge) or demands (nõudmistega) of the environment, the body cannot keep this up indefinitely (m...
· juhtkoer · kollaseks värvitud piirded (teeääred, bussis ) 3. Mida tuleb silmas pidada, kui kuulmispuudega laps õpib tavakoolis? 4. Milline on nägemispuude liigitus? · Nägemis teravus · Nägemisväli · Ajutalituse häire · Värvus nägemishäire · silma liikuvus 5. Kuidas kergendada vaegnägija õpitööd? · Julgustada õpilast kasutama optilisi vahendeid · rääkida selgesti ja kuuldavalt · aidata lapsel arendada eneseteeninduse oskusi · jälgida, kuidas õpilane istub tahvli ja valguse suhtes · sobiva kõrgusega laud, tool, lugemislaud · töökohal peab olema valgustus, valgustus ei tohi paista otse silma · asjade asukoht kindel, asjad korras, hästi ligipääsetavad · tahvlile kiri loetavalt j aselgete tähtedega · Materjali vajadusel suurendada ja soovitavalt ruudulisele, joonelisele paberile 6
Täiskasvanu kõne peab olema rikas, keeleliselt õige, kuna laps õpib kõnet matkides, täiskasvanut väljendades; Lapsega suhtleva täiskasvanu hääl olgu rahulik, tasakaalus, mitte vali, sest kõne toon on lapsele oluliseks märguandeks selle kohta, kuidas täiskasvanu lapsesse suhtub; Ka ruumis peab jälgima, et seal poleks üleliigset müra, sest iga võõra ja intensiivne heli kallutab lapse tähelepanu kuuldavalt kõrvale; Last tuleb julgustada kõnelema, ennast sõnaliselt väljendama; Iga toimingut lapsega saatku täiskasvanu kõne, olgu see riietumine, magamaminek, raamatute vaatamine, mängude mängimine või mis iganes; Lapsele tuleb esitada ka küsimusi, juba aastaselt lapselt võib küsida: "Kus?"; Lapsele tuleb võimaldada mitmesuguseid kogemusi, kus ta saab oma kõneoskust kasutada ja sõnaliselt oma tegevusi kinnitada;
TOA KORRASTAMINE ÖÖSEKS See on tempokas kiirkoristamine, mille eesmärk on seada külastaja tuba ööseks võimalikult meeldivaks. Aega selle teostamiseks on võimalik kasutada ainult mõned minutid toa kohta. Voodilt eemaldatakse katted, lisavoodid/diivanid tehakse lahti, kardinad tõmmatakse ette, kontrollitakse kiiresti, et toa ja vannitoa üldpilt oleks korralik ja puhas ning veendutakse, et kõik klienditeenindustarvikud on olemas. Koputa uksele kuuldavalt, teavita endast, küsi viisakalt, kas Sa tohid tuba valmis seada. Mida läheb vaja : · Nimekiri tubadest, mida on vaja korrastada. · Tubade ja ladude võtmed. · Täidetud hotellikäru või mõni teine väiksem käru, kuhu Sa paned klienditeenindustarvikud erijuhendi järgi. · Piisavalt käterätikuid, voodilinu, padjapüüre (kõige rohkem läheb vaja käterätikuid). · Koristuskast, kus on pesuvahendid ja puhtad puhastuslapid ning WC-hari. · Õhuvärskendaja
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab
Õpetaja annab ainult need teemad, mis huvitavad teda. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. rutiintegevus . Pidevalt kordub, ühesugune. Inimene peab kordama harjutusi iga päev kuni enesekindluse saavutamiseni. On vaja kuulata mõnd fraasi hoolikalt 5 kuni 10 korda järjest. Seejärel inimene peab proovima seda fraasi samaaegselt salvestusega kuuldavalt korrata. teadvustatud keeleõpe . Eesmärgi põhine. arendav keeleõpe . Silmaringi arendav, midagi juurde saab. Inimene võib leida endale õpitavat keelt emakeelena rääkiv sõber ja püüab temaga vestlusi pidada. Vestlus õpe peaks toimuma kindlasti 100% õpitavas keeles. toetav keeleõpe , . julgustav. Õpetaja toetab ja aitab mänguline keeleõpe . Õpe toimub läbi mängude, erinevad meetodid.
Arvatakse, et icei joove on tugevam kui cracki või amfetamiini oma ja et joove kestav kauem. Uimati kuritarvitaja tunneb endast pulbitsevat energiat ja on kõrgendatud meeleolus. Seisund kestab 8-24 tundi. Kesknärvisüsteemi stimulaatorite mõju Füüsilise seisundi tunnused: · Suured laienenud pupillid · Kiire, tihti ebaregulaarne pulss · Kõrgenenud kehatemperatuur ja higistamishood · Suu kuivab, tihti matsutab tarvitaja kuuldavalt, et süljeeritust suurendada · Suurte annuste korral krambid ja epilepsiahood · Värisemine ja lihaste tõmblemine, miimikahäired ja täpsust nõudvate liigutuste kohmakus · Stereotüüpne käitumine, näiteks pidev plaanitu koristamine, nn koristamismaania · Püsitamatus ja võimetus rahulikult paigal olla Psüühilise seisundi tunnused: · Närvilisus · Ärrituvus · Hüplev mõtlemine, seosetu kõne ja haiglane elevus
juba varemalt lihvitud, sest liistparketi töötlemisala (puidukihi paksus punnini või sooneni) on 5-8 mm. Paljude lihvimiskordade puhul võib järelejäänud kiht olla edasiseks lihvimiseks liiga õhuke ning parkett tuleb välja vahetada. Enne viimistlust lihvi Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole alla vajunud ega purunenud), ei kriuksu ega nagise kuuldavalt, võib alustada renoveerimisega. Olenevalt põranda seisukorrast on kasutusel kaks võimalust, mida saab omavahel kombineerida, kuid enamasti alustatakse puidu lihvimisega. Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks. Värvi eemaldamine puhuri, fööni või keemiliste vahenditega ei pruugi alati soovitud tulemusi anda. Lihvimine on mugavaim ja kiireim viis, mis annab ka kõige kvaliteetsema tulemuse.
samastama, kuna nende erinevus on keelesüsteemi seisukohast liiane. Foneetilise läheduse aste võib vahelduda ja täiendavas jaotumises olevate allofoonide erinevused võivad olla mõnikord päris suured. Täiendav jaotumine tuleb sageli koartikulatsioonist. Põhjus on kõnemoodustustasandi automaatses prtsessis assimilatsioonis. Sellega ongi seletatav,miks kõneleja ei ole teadlik automaatsusest tulenevatest allofoonidest. Kui allofoonid on kuuldavalt erinevad, on tegemist märgatavate ehk ekstrinssete allofoonidega. Märkamatute eks intrinssete allofoonide erinevused on tajupiiritagused, nende erinevus pole kuuldav. Intrinsseid allofoone ei märgita tavaliselt ka fonetilises transkriptsioonis, v.a kõige täpsemates. Ekstrinssed allofoonid kuuluvad rohkem keele normatiivsesse häälikusüsteemi. Neil on kalduvus põhjustada hääldamisvigu, seega interferentsi võõrkeele omandamisel.
?????????????? ????? ?????? 10.R klass Meditatsioon Psühholoogia referaat Juhendaja:????? ????? 2008 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. MILLEKS MEDITEERIDA?............................................4 2. MEDITATSIOONITEHNIKAD........................................5 3.ABIVAHENDID MEDITEERIMISEKS.............................6 3.1.Mantra............................................................................6 3.2. Mandala.........................................................................7 4.MEDITATSIOON JA RELIGIOONID.........................................10 5.MEDITATSIOON JA TAIMETOITLUS.......................................11 KOKKUVÕTE...............................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD.........................
piinavat vaimustust, ning lausus: ,,Oohh!" Ja pisarad jooksid aeglaselt ta põskedel ning tilkusid ta rohelisele satterkuuele Ja pärast lamas Jakov kogu päeva ning tundis tuska. Kui papp õhtul teda pihile võttis ja küsis, kas ta ei mäleta enesel mingit erilist pattu olevat, siis meenutas ta oma nõrkevat mälu pingutades jällegi Marfa õnnetut nägu ja juudi meeleheitlikku karjatust, kui koer teda hammustas, ning ütles vaevu kuuldavalt: ,,Viiul andke Rothschildile." ,,Hea küll," vastas papp. Ja nüüd küsivad linnas kõik: kust on Rothschild seesuguse hea viiuli saanud? Kas ostis ta selle või varastas või sai juhuslikult pandiks? Ta on juba ammu flöödi jätnud ja mängib nüüd ainult viiulit. Tema poogna alt voolavad niisama haledad hääled nagu endisel ajal flöödist, aga kui ta püüab korrata seda, mida oli Jakov künnisel istudes mänginud, siis
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu · Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. · Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast l...
o Autokommunikatiivne monoloog, s.o. suhtlemine iseendaga. Monoloog kujutab endast interioriseeritud dialoogi, mis toimub mina-kõneleja ja mina-kuulaja vahel. Ilmsiks tulevad tegelase sisevastuolud: ta vaidleb endaga, sõnastab oma kahtlused, vaeb poolt- ja vastuargumente, et jõuda endas selgusele või langetada mingi otsus. Remarktekst kõige laiemas tähenduses on kogu see osa näidendi tekstist, mis on (reeglina) mõeldud üksnes lugemiseks, mitte kuuldavalt esitamiseks. Osad on: o näidendi autori nimi, pealkiri, zanrimäärang, vaatuste (piltide) arv (näit.: Enn Vetemaa. Õhtusöök viiele. Näidend kolmes vaatuses): o nn. afiss, kus loetletakse tegelased, nimetatakse tegevusaeg ja -koht o moto (näit. E. Vetemaa "Roosiaed": "ükski sõda ei lõpe oma lõpuga" (E.M. Remarque)); o autori eelmärkused või eessõna, mis võib anda kõige mitmelaadsemat informatsiooni
Nõnda valvas ta kogu öö. Kuid koidu eel sulgusid ta silmad ääretust väsimusest. Ja ei kannata enam. Kõik on vait, kõik on pime, kõigel on lõpp. Ja ma ei tea siis, milleks ta nägi und. Kuid see uni oli nii lühike ja kõhutav, et ta hirmunult ärgates ainult üht olen mina liikunud, võidelnud, kanna-tanud." silmapilkset pilti sest mäletas. Ja silmapilgu pärast lisas ta, vaevalt kuuldavalt: See oli pilkeline naeratus surnu süsimustal näol -! "Sest öö tuleb ikkagi, suur, rannatu, ärkamatu surmaöö. . ." Ja Maret hüppas üles ning hakkas palvetama kui oma hingeõnnistuse eest. Ta palus Ta hääl kustus sosinana ja vaikis. kõiki taeva jõudu-sid, palus lakkamata ja kaua, värisedes kivipõran-dal
"Õnne üle tuleb mõelda ja koos teisega rõõmustada, siis tema väärtus mitmekordistub." "Kas Juhan lilli ikka toob?" haaran viimasest võimalusest õnnelikel inimestel tool alt ära tõmmata. "Viimasel ajal enam mitte." Aus vastus. Kas tõesti esimene nõrk lüli ahelas? Alles paar aastat tagasi joodeldas isand Kajandu hommikupoole ööd sinililledega emanda magamistoa akna all. "Nüüd ta toob krevette," neelatab Krista kuuldavalt. "Ma jumaldan neid ja ta juhtumisi teab seda." Palju õnne argipäevaks, Kati ja Hillar! "Me ei läinud merele oma abielu lappima," kinnitab ligi poolteist aastat abikaasa Katiga ümber Atlandi ookeani seilanud Hillar Kukk. "Äärmuslikes oludes kriisid ainult süvenevad. Ei saa olla kuude kaupa kahekesi inimesega, keda sa viimase hingetõmbeni ei usalda. Sellest reisist kujunes abieluvärskendus - tagantjärele võib küll nii öelda - , aga esialgu läksime lihtsalt unistust täitma."
.. sind köidaks sellega ühte, / oh õnnetus Eestimaa!") võrldeb kord kodumaa-armastust ja -igatsust taru poole teel oleva mesilase lennuga (,,Ta lendab mesipuu poole"), kord ütleb lihtsalt: ,,Isamaa!/ Sinuga olen õnnetu ma, / õnnetum ilma sinuta")(,,Sinuga ja sinuta"). Saatuseluules kajastuvad ta enda tundeid, mõtted ja meeleolud, kõige isiklikumad hirmud ja ängid. Luuletused on ühteaegu pihtimused ja eneseselgitused; näib nagu elaks autor neis oma valu välja iseendaga kuuldavalt rääkides. Vähe säilinud armastusluuletused ,,Üle vee" lembelüürilika ilusamaid näiteid. Loodusest räägib Liiv alati konkreetsete piltide kaudu. Eestilik kõla on saavutatud rahvaluulevõtete kasutamisega. ,,Luuletused", ,,Väike luuleraamat", ,,Kümme lugu" · Kutselise teatri sünd, Kitzberg, Menning · E. Vilde elu ja komöödiad (Pisuhänd, Tabamata ime) (1865-1933) tuntuim eesti kirjanik, kes elatas end kirjutamisega. Töötas ajalehes ,,Virulane".
toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru. Krakatau vulkaanipurset on võrreldud Hirosimale visatud tuumapommiga. Hinnanguliselt oli saare otseses mõttes tükkideks rebinud Krakatu purse 10000 korda võimsam.(1)
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
kakskeelsetes peredes on lapsega suhtlemisel kasutusel ainult üks keel • olulist õpetatavat sõnavara korratakse väga palju erinevates lapsele eakohastes lausetes • laps õpetatakse varases eas lugema, sest lugemisoskus loob aluse sõnavara laiendamiseks ja grammatika omandamiseks 9. Kuidas suhelda kuulmispuudega inimesega? • rääkida selgelt (püüa suud rohkem avada, sest oleks võimalik suult lugeda) ja kuuldavalt (mitte karjuda; kui sul on midagi suus, siis sinu kõne ei ole arusaadav), näoga vaegkuulja poole, valgus peaks langema rääkija näole • kurt mõistab sind paremini, kui seisad temast veidi eemal – ta näeb tervikpilti • kurt inimene ei reageeri, kui teda kõnetatakse selja tagant, siis tuleks talle viisakalt õlale koputada ja kõnetada vaid siis, kui ta sulle otsa vaatab • rühmatöö puhul olgu vaegkuulja rühm võimalikult väike, kõigi näod olgu nähtavad •
Täiendav jaotumine e komplementaarne distributsioon - kui kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad ühe ja sama foneemi esindajad e allofoonid. Allofoon - ühe ja sama foneemi foneetiline variant. Kahte häälikut peetakse ühe ja sama foneemi allofoonideks vaid siis, kui nad on foneetiliselt lähedased Märgatavad e ekstrinssed allofoonid - kuuldavalt erinevad; kalduvus põhjustada hääldamisvigu ja seega interferentsi võõrkeeleomandamisel. Märkamatud e intrinssed allofoonid - tajupiirangulised, erinevused pole kuulda Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olenemata sealjuures omavahel opositsioonis (ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone), on nad vabas vahelduses. (Nagu vaba otsus, kumba kasutada) 14.Fonoloogilised tunnused. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria - foneetilise põhiliigituse edasiarendus
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasi...
lülitamine? Ma eksisin, mõtleb nüüd B. Ei võtnud teda sellisena nagu ta on või ma ei valinud siis küsimusele õiget tooni. Ta on kaotanud julguse ning süüdistab end, et pöördus tundmatu inimese poole. A märkab seda, sest ta jätkab siiski naabri jälgimist. Nüüd tunneb A piinlikkust: Inimene ei ole ju nahhaalne, kuid mina tõukan ta toorelt eemale. Miks ma ei peaks temaga ühinema? Langetades pisut ajalehte sõnab A: Te vaid kuulake! Ning loeb kuuldavalt naeru põhjustanud lõigu ette. Nii algabki vastastikkune informeerimine uuesti. Esitatud näidetes on faasid formaalselt ühed ja samad, ainult viimases näites korduv partneri peegeldamise faas on oma sisult rikkalikum aj peenem. See kehtib nii B suhtes, kes tungib sügavamalt A sisemaailma kui ka A suhtes, kes hakkab paremini nägema ja tundma oma partnerit. Mõlemad lähevad välja suhtlemise tasandile, millist nimetatakse
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
,,Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsind metsa sarnane!-,,Sügis". Loodusest räägib piltide kaudu, näeb ehedat ilu. 2.Isamaalüürika-Liiv samastab oma raske saatuse kodumaa saatusega. ,,Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud maa"-,,Isamaale". Kodumaa ja luuletaja sulavad sageli üheks. 3. Armastusluule-kuulub ta luule helgemasse poolde. ,,Üle vee" 4. Mõtteluule-kajastuvad ta enda tunded, mõtted ja meeleolud, hirmud ja ängid.Räägib iseendaga kuuldavalt. ,,Sina ja mina" Mu ees on surm, Küll ilus on nurm, Ma tunnen ta vina, kus õitsed sina! Ja säälpool on nurm, Mu ees on aga surm, Kus õitsed sina: ma tunnen ta vina. ,,Mets kohas" Mets kohas tumedalt, tõelt... Ma kuulasin hirmuga. Ta kohin tiibu laotas Mu üle ju hälissa. Ta tume kohin jäi rinda, Seal kohab nüüd alati Ma nagu tad taga leinan, Ei rõõmsaks saa iialgi. 2.SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS"
,.sd,.,s?) Eristuslävi - min mõõdetud erinevus 2 ärritaja vahel, mida aistingutes on ka võimalik eristada Sensibilisatsioon see kõikumine, mis on (et vahel tulletad paremini vahepeal halvemini?) Weber'i-Fechner'i seadus psühhofüüsika põhiseadus, mille järgi mida kõrgem on ärritajate väljendamismäär (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel, et nad ühsteisest eristatavad oleks. Kui meil nt helis kõrguse eristamisel on 20 hz ja 23 hz kuuldavalt erinevad, siis kui me 23-20 = 3 hertsi, siis kui me 500 hz 503 hz omavahel võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule. Psühhofüüsikalised funktsioonid - Signaalide avastamise teooria: signaal & müra, kallutused Adaptatsioon see kõigub, kui on hämar, siis harjume ja näeme ajapikku paremini, kui on ere, siis harjume jne. Kui aistingi tundlikkus muutub vastavalt väliskeskkonnamõjurite tasemele, siis see ongi adaptsioon
ometi ta küüsist pääsesite?» Esmeralda naeratas, ohkas ja vaikis. «Kas te ise teate, miks ta teid jälitas?» küsis Gringoire, tahtes küsimusele kõrvalteed mööda tagasi jõuda. «Ei tea,» vastas noor tüdruk. Ja lisas kohe: «Aga ka teie jälitasite mind. Mispärast?» «Ausõna, ma ei tea isegi enam,» vastas Gringoire. Tekkis vaikus. Gringoire torkis noaga lauda. Noor tütarlaps naeratas ja vaatas nii teravalt seina, nagu oleks ta sellest läbi näinud. Äkki hakkas ta vaevu kuuldavalt laulma: Quando las pintades aves Mudas estan, y la tierra...1 Järsku katkestas ta laulu ja hakkas Djalit kallistama. «Kui ilus loom,» ütles Gringoire. «See on mu õde,» vastas mustlastüdruk. «Miks teid hüütakse Esmeraldaks?» küsis poeet. «Ei tea.» 1 Kui pärlkanad sulgi ajavad ja maa (hisp. k.). 96 «Aga siiski?» 5 5 Tütarlaps tõmbas põuest välja väikese pikerguse koti-kese, mis rippus ta kaelas loorberipuu seemnetest keti küljes ja millel oli kange kampuse lõhn
Puusärk hakkas kerkima, vajus aga kohe jälle raksatades tagasi. «Tohoo pime, kui raske!» imestas keegi. «Ega ta ometi tinast ole?» «Selge tammepuu,» seletas teine hääl, «aga nad on talle hullupööra hõbedat peale ladunud, see'p ta nii raskeks teeb.» «Vaata, kuhu nael kallist hõbedat loobivad!» urises kolmas. «Võtame kaane pealt ara. siis on kergem kända,» andis neljas hääl nõu. Mitmed käed hakkasid puusärgi kääne kallal krabistama. Sepa süda tuksus kuuldavalt. Juba hakkasid naelad järele andma. Sepp nägi prao vahelt tulelontide läiget. Ta südame tuksumine jäi korraga seisma . . . «Mis te seal na kaua mängite?» käratses eemalt vali hääl. «Kohe võtke puusärk õlgadele ja kandke sisse!» «Ta on kole raske; tahtsime kaane pealt ära võtta,» anti vankri ümbert vastuseks. «Oh teie, laisad varesed!» kärkis esimene hääl. «Kus piits on? Küll ma teie keresid kergitan! Nemad, lurjused, kipuvad härrade asju lahti kängutama
«Need, kes proua de Motteville'i memuaare loevad, neid ei üllata see vastus -- aga oota!» Kuninganna Anna jooksis kalliskivide kastikese juurde. «Võta see,» ütles ta, «kinnitatakse, et see on väga hinnaline sõrmus. Minu vend, hispaania kuningas, andis selle mulle, see on minu oma ja võin sellega teha, mis tahan. Võta see sõrmus, müü ära ja saada oma abikaasa teele.» «Tunni aja pärast on teie käsk täidetud.» «Sa näed aadressi,» lisas kuninganna vaevalt kuuldavalt: «Buckinghami hertsogile Londonis.» «Kiri antakse temale isiklikult üle.» «Suuremeelne laps!» hüüdis kuninganna Anna. Proua Bonacieux suudles kuninganna käsi, peitis paberi põue ja kadus linnu kergusel. Kümne minuti pärast jõudis ta koju. Nagu ta oli kuningannale kõnelnud, ei olnud ta oma meest pärast vabanemist näinud. Ta ei teadnud midagi muudatusest, mis oli toimunud ta mehe tunnetes kardinali vastu, muudatusest, mida hiljem veelgi süvendasid
42 William Count Basie (1904–1984), innovatiivne minimalistliku mängustiiliga pianist, edukaima musta- nahaliste svingorkestri juht (Clayton, Herbert, Middleton 2003: 243). 43 Dave Liebmanni (üks kaasaja tunnustatumaid džässipedagooge) intervjuu siinkirjutajale 9.07.2007 Sienas. Ääremärkusena olgu meenutatud, et ka süvamuusika-autoriteet Glenn Gould armastas mängitavat muusikat kuuldavalt kaasa laulda. 29 lähtuvalt korrastatakse muusikalisi sündmusi. Biidi eest hoolitsemine on orkestris tavaliselt trummari ülesanne, kuigi mõnikord, näiteks Count Basie orkestris, hoolitseb selle eest üks- meelselt kogu rütmigrupp. Kaasaegses väikeste ansamblite džässis, kus sageli trummi- mängijat koosseisus ei olegi, on see ülesanne bassimängijal, kelle stabiilne 4/4 tagab vajaliku tunnetuse
surnud --oleme ainult mererö ovliteks hakanud,» ja panin selle lauale kü unla kõvale. Ja sul oli nii hea näu, kui sa seal magasid, et ma kummardusin ja sind huultele suudlesin.» «Kas tõsti, Tom? Tegid sa seda tõsti? Annan sulle kõk andeks selle eest!» Ja täi Polly kaisutas Tomi nii tormiliselt, et see tundis end kõge sü udlasema kelmina. «See oli ju väa kena, kuigi see oli ainult --unenäu,» üles Sid endale kuuldavalt. 116 «Ole vait, Sid! Inimene teeb unes just sedasama, mida ta teeks äkvel olles. Siin on üs suur milumi õn, mille ma sinu jaoks hoidsin, Tom, kui sind veel peaks leitama. Ja nü ud minge kooli. Olen täulik heldele jumalale, meie kõkide isale, et sain su tagasi. Tema on kannatlik ja arrmuline nende vastu, kes temasse usuvad ja tema sõa kuulevad, kuigi taevas teab, et mina seda ei vä ari. Aga kui ainult need, kes seda vä art on, tema õnistuse osaliseks saaksid ja kui tema käi
Midagi ei aita. Sellepärast hoiame endid! Las härra Miilinõmm läheb Siberi, meie lähme parem hullumajja." Härra Maurus naeris. Aga sel silmapilgul kõlises uksekell ja sisse astus käskjalg, kes tõi Miilinõmmele mingisuguse raamatu, mille see tellinud Saksamaalt. ,,Mis raamat see on?" küsis härra Maurus käskjalalt. ,,Ma ei tea," vastas see. ,,Kuidas? Teie ei tea, mida te laiali kannate?" imestas härra Maurus etteheitvalt. Käskjalg võttis saatelehe ja luges kuuldavalt: ,,Sotsioloogia." See sõna pistis härra Maurust nagu nõelaga. ,,Mis see oli?" küsis ta. ,,Sotsioloogia," kordas mees. ,,See raamat viige tagasi," ütles härra Maurus. ,,Võtke ta kohe kaasa." ,,Miks, härra direktor?" küsis mees. ,,Mitte küsida, kui härra Maurus käseb. Võtke oma raamat." ,,Härra Maurus, ma olen teenistuses ja mina pean..." ,,Teie peate selle raamatu tagasi viima." ,,Aga härra Miilinõmm elab ju siin?" küsis käskjalg. ,,See pole teie asi," kärgatas härra Maurus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
