Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia (1)

Q: Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia

Q: Kuidas iseloomustaksite 20sajandi psühholoogia arengut?

Vastus leiad õppematerjalist: Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia

Psühholoogia - Psühholoogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat?
Kuidas iseloomustaksite 20sajandi psühholoogia arengut?

Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat?

Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga
Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt
Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega
Häirete raviks soojad vannid, massaažid
Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas
Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni
Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine
Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine
Eksortsism – kurja vaimu välja ajamine

Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut?
Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng

Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid).

Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühilite häirete ravi
Biheiviorism- elukutse valik
Humanistlik- elukutse valik
Kognitiivne /tunnetuslik- õppimine
Bioloogiline- ajukahjustuste uurimine

Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod – kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine.

Kirjeldavad meetodid-küsitlus, vaatlus , analüüs. Nt isiksusetestid
Korrelatiivsed meetodid- nähtuste vahelised seosed. IQ seos õppeedukusega, kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne
Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest.
Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa.

Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron , sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine . Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt?
KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks.
Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.
Sümpaatiline (vegetatiivne) NS reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust , kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist.
Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi , lihas- või näärmerakuga.
Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega.
N: Atsetüülkoliin – Õppimine, mälu, ärkvelolek
Noradernaliin – Tähelepanu, ärksus
Dopamiim – Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus
Serotoniin – Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu
VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid , töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid , loogika , analüütiline mõtlemine, mõistus
PAREMA AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud vasaku kehapoolega, tegeleb iga sisendiga eraldi, töötleb infot üheaegselt, difuusselt, tegeleb ruumiga, näomiimika, kehakeel , suhted, matemaatika , kohtade ja nägude äratundmine, intuitiivne, terviklik mõtlemine, kirg
Kõrgem närvitalitlus on närviprotsesside liik, mis võimaldab elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumusvorme ning välismaailma sündmustega advekaatselt kohaneda.
Psüühika on tegelikkuse tunnetamine , aju ja närvisüsteemi tulemus.

Vajadused ja motivatsiooniseisundid.
Aktiivsuse algallikaks on vajadused. Vajadu paneb inimese liikuma, tegutsema, suhtlema.
Orgaanilised vajadused on tarbed elutegevuse esmatingimuste järele (vesi,õhk, toit, puhkus)
Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused on tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele.
Sotsiaalsed vajadused on inimese kui ühiskondliku olendi arendamiseks ja inimliku kvaliteedi säilitamiseks vajalikud.
Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on tarbed üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise , nähtuste mõtestamise, loomingu järele.
Esteetilised vajadused on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele.
Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle.

Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu – liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos.
Tunnetusprotsessid on aisting , taju, mälu, tähelepanu, kujutlus , mõtlemine ja fantaasia .
Sensoorsed protsessid – kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting.
Pertseptiivsed protsessid – tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine . Tulemus on taju.
Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus.
Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid – kajastuvad esemete ja nähtuste seosed.
Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördsuhtes – mida madalam on lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi.
Positiivne adaptsioon – tundlikkuse suurenemine tavaliselt nõrga ärritaja korral ( pimedusadaptsioon )
Negatiivne adaptsioon – aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu)
Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes.
Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu.
Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus , konstantsus, vastuvõtlikkus.
Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine ), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine).
Tähelepanu liigid: tahtmatu , tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus , ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises tugevnemises-nõrgenemises.
Mõtlemine toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel – mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda.

Tahe . Emotsioonid ja tundmused. Emotsioonide liigid? Mis on emotsioonide esmane bioloogiline roll? Emotsioonide funktsioonid?
Tahe on teadlik eneseregulatsioon , mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele.
Aktiivsed tundmused – meeleolu jõuline, virgas.
Asteenilised e passiivsed tundmused järgnevad ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. Emotsioone saab kirjeldada kolme mõõdu järgi – intensiivsus, polaarsus, kestus.
Liigid: meeleolu, ärevus, stress , frustratsioon, afekt , kirg.
Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse -, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi).
Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega .

Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne).

Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud-fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad.

Areng. L. Kohlberg – kõlbelise mõtlemise areng, E. Erikson – psühhosotsiaalne areng, J. Piaget – kognitiivne areng.

Agressiivsus , isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 61 allalaadimist

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia #1

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia #2

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia #3

Psühholoogilised nähtused ja psühholoogia #4

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kmesila Õppematerjali autor

psühholoogia nähtuste ärritaja adaptsioon häiret tundmused meetodid kognitiivne kestval

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogia alused

meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3

Psüholoogia

doc

Psuhholoogia alused

meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igasuguse välisärrituse vaimne kajastamine on alati vahendatud konkreetse inimese –ärrituse vastuvõtja- antud hetke seisunditest ja omadustest. Vaatamata subjektiivsusele on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige(adekvaatne) ja ennetav. Ennetav iseloom on kogemuste talletamise tulemus. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid (vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel). a) Tunnetusprotsessid(aistingud, tajud,kujutlus,mõtlemine,tähelepanuprotsess) b) Emotsionaalsed protsessid c) Toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid 2. Psüühilised seisundid(üldine aktiivsuse tase, olek,meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära).Lühema või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. 3

Psühholoogia alused

docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu

Üldpsühholoogia

doc

Ülevaade psühholoogiast

-Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid

Psühholoogia

docx

Psühholoogia alused konspekt

TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad

Ülevaade psühholoogiast

pdf

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 3 PSÜHHOLOOGIA ARENGULUGU

Psühholoogia

doc

Bachmann ja Maruste

põhivaldkond Sotsiaalpsühholoogia suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru Diferentsiaalpsühholoogia üksikisikute või inimgruppide psüühilise eripära uurimine sooliste, vanuseliste, rassiliste, sotsiaalsete jms tunnuste põhjal. Arengupsühholoogia uurib arengust tulenevaid psüühilisis protsesse Patopsühholoogia psühholoogiliselt haigete inimeste uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine 39 Eksperimentaalpsühholoogia kui haru, milles arendatakse psühholoogilise eksperimendi teooriat, metoodikat juurutatuna kõige erinevamates psühholoogia harudes Positiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus samuti kasvab. Negatiivne korrelatsioon -- ühe suuruse kasvades teine suurus kahaneb.

Sissejuhatus psühholoogiasse

docx

Sissejuhatus psühholoogiasse (õpiku konspekt)

1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine  Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos  psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus)  Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis)  subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu  subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist  Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt

Tsiviilõigus

Rohkem sarnaseid