PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on programmis on semantilised vead ehk sisulised vead. Kui süntaks määratleb ära sõnade ja sümbolite järjekorra lauses, siis lause semantika on lause mõte, tema tähendus. Vigade otsimine programmist ehk...
Programmeerimisest rääkides ja sellega tegeledes peab saama lahti üldarvamusest, et arvuti on tark. Tegelikult on arvuti võrdlemisi rumal ning oskamatu. Ta küll oskab väga täpselt käsku täita, kuid seda tehes ta ei toetu enda tarkustele. Arvuti teeb vaid seda, mida programmerija on talle ette kirjutanud. Kui töödates tekib olukord, mille lahendamiseks pole talle mingeid käske antud, siis jookseb ta kokku või kuvab vastava veateate kujul: ,,Tundmatutel põhjustel...". Erinevaid programmeerimise keeli on kokku umbes 627. Selle all mõtlen peaaegu kõiki arvuti keeli. Mõned populaarsemad keeled: 1. Java Java tuli ametlikult välja aastal 1995. Autor on James Gosling. Javal on nii mõndagi ühist C ja C++ keelega, kuna ta tugineb neil keeltel. Kuigi Java on hetkel kõige populaarsem keel, on tema populaarsus viimase seitsme aasta jooksum umbes 7% vähenenud. 2. C - C keelt kasutatakse arvuti programmide valmistamiseks. Ta tuli välja
Arvutitest ja programmeerimisest · Riistvara: o loogikaelemendid, kahendsüsteem, 16-süsteem, 8-süsteem, teisendused, ... o protsessor (CPU) - juhtseade (CU), aritmeetikaseade (ALU), registrid, taimer, ... o põhimälu - muutmälu (RAM), püsimälu (ROM), ülekirjutatav püsimälu, ... o adresseerimine - bitt, bait, sõna, aadress, aadressruum, ... k - kilo (10^3), M - mega (10^6), G - giga (10^9), T - tera (10^12), P - peta (10^15), E - eksa (10^18), Z - zeta (10^21), Y - jota (10^24) o siinid - andmesiin, aadress-siin, juhtsiin, ... o välisseadmed - välismälu, sisend/väljundseadmed, kontrollerid, ... · Programmi täitmine arvutis: o masinkäsud - protsessori käsustik o operandid, aadresside moodustamine o andmete kujutamine madaltasemel: täisarvud, ujupunktarvud, sümbolid ja stringid (sõned), ... ...
SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
Loogilise programmeerimise meetod Kontrolltöö (Lahendite leidmine) Kirjeldage Prologi tööd kõigi lahendite leidmisel. p([],_Ys). p([X|Xs],[X|Ys]):-p(Xs,Ys). ?-p(Xs,[a,b]). (Aritmeetika) Kirjutage programm, mis leiab esimese n arvu ruutude summa. ?-sum(5,55). (Keerdülesanne) Leidke Prologi abil 3*3 ruut, mille igas lahtris on erinev arv 1,2,...,9 ning mille kõigi ridade, veergude ja diagonaalide summa on sama. ?-magic(A1,A2,A3,B1,B2,B3,C1,C2,C3). (Listid) Kirjutage programm, mis kustutab listist negatiivsed arvud. ?-delneg([1,-2,-4,3],[1,3]). Lahendused %1. Lahendite leidmine ?- trace, p(Xs,[a,b]). Call: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Exit: (6) p([], [a, b]) ? creep Xs = [] ; Redo: (6) p(_G336, [a, b]) ? creep Call: (7) p(_G390, [b]) ? creep Exit: (7) p([], [b]) ? creep Exit: (6) p([a], [a, b]) ? creep Xs = [a] ; Redo: (7) p(_G390, [b]) ? creep Call: (8) p(_G393, []) ? creep Exit: (8) p([], []) ? creep Exit: (7) ...
Nimi: ........................................ KONTROLLTÖÖ NR 1 VARIANT A 1. Millised järgmistest muutujanimedest on lubatud, millised mitte? Kui ei ole lubatud, siis miks? (4 p) kolmnurga külg 3nurgakylg Kylg külg 2. Millist tüüpi muutujatele (integer, real, char) saab omistada alljärgnevad väärtused? Kui väärtust ei saa omistada ühelegi muutujale, siis põhjenda, miks. (8 p) 16 a abc 1,6 5 @ õ 12.4 3. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised loogikatehted? (A, B ja C on tüüpi integer). (2 p) A on väiksem kui 30, B on suurem kui 15 ja C ei võrdu 0-ga. B on suurem kui 6 ja väiksem kui 10 või A on suurem kui 10 4. Kuidas näeksid Pascalis välja järgmised omistustehted? (6 p) a = 3x 2 a=5 x x -3 + 2 a= ...
Meetod (alamprogramm) Java rakendus sisaldab põhiprogrammi (main), millest tõenäoliselt pöördutakse ka mingite alamprogrammide poole. Javas nimetatakse alamprogramme meetoditeks (tulenevalt selle keele objektorienteeritusest) ning meetodid on rühmitatud klasside kaupa. Meetodid võivad olla kas programmeerija enda poolt loodud või Javasse sisse ehitatud (nn. API meetodid, mille kirjelduse leiab Java dokumentatsioonist). Sõltumata sellest, kust meetod pärineb, võib see olla kas klassi- või isendimeetod. Klassimeetod (class method) , mida Javas kirjeldab võtmesõna static, on kasutatav n.ö. "igas olukorras", s.t. ei ole vajalik objektorienteeritud paradigma järgimine (esialgu püüame oma kursuses läbi ajada klassimeetoditega). Täpsemalt öeldes - klassimeetodi poole pöördumiseks ei ole vajalik objekti olemasolu. Klassimeetodi poole pöördumiseks kirjutatakse reeglina: Klassi_nimi . meetodi_nimi ( faktilised_parameetrid ); Kui meetod on define...
Eksam (10.01.2013) Eksamieeldus kolme kodutöö esitamine (20 punkti). Eksamiülesanne 10. jaanuaril 2013 (60 punkti): Ühe bussifirma busside väljumisajad Tallinnast Pärnusse ja Narva on sellised: Pärnu Narva 07:15 08:15 11:30 13:00 07:15 13:45 09:30 14:15 10:30 15:00 11:00 15:30 1...
1 Loeng. Sissejuhatus Võtmesõnad: abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends final finally float for goto* if implements import instanceof int interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throw throws transient try void volatile while NB! Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid: false null true Algtüübid: Täisarvud · byte(8-bitiline), short(16-bitiline ), int(32-bitiline), long(64-bitiline) Ujukomaarvud · float(32-bitiline), double(64-bitiline) Tõeväärtused · boolean(true, false) Sümbolid · char(16-bitiline Unicode-sümbol, 'u0000'(0) kuni 'uffff'(65535)) Nimi: · on tõstutundlik · võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ · ei tohi alata numbriga · ei tohi olla Java võtmesõna, · ei tohi olla true, false, null Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja : M...
1 6 6 6 6 7 4 1 6 6 2 6 6 6 1 2 6 6 6 6 6 1 6 6 6 1 6 6 1 6 6 7 6 6 6 1 Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 12 10 8 Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 6 4 2 0 õige vastus Test õige vastus Mitmes nädalapäev täna on? 6 Mis on rektori eesnimi? Helle Milline perekonna nimi on TA13KÕ rühmas kõige sagedamini? Kits Mis aastal loodi LVRKK? 2007 Mis planeedil me elame? Maa Mis aastal alustati hariduse andmist Mõdrikul? 1927
docstxt/13818456982286.txt
Eesnimi Perenimi Aerofoto Filosoofia Füüsika Inglise keel Matemaatika Aive Liibusk 5 4 3 5 3 Andres Laukse 3 5 3 5 4 Christia Aruoja 3 3 4 3 3 Eduard Elbrecht 5 4 5 5 5 Elari Tamm 5 4 5 4 2 Ella Eljas 4 5 3 5 5 Elliko Kõiv 4 2 4 3 4 Elsa Kivi 4 4 5 4 4 Esko Miljukov 5 ...
Kinnitan, et kõigi tööde koodid on minu poolt kirjutatud ning on vabalt kasutatavad kõigile. Ei soovita otse maha kopeerida koodi, sest Tartu Ülikoolil on programmid, millega nad saavad võrrelda sinu koodi sarnasust teiste tudengite koodidega. Ei vastuta, kui panete sellega toime akadeemilise petturluse! Edu! :) 1. Nädala kodutöö 1. Maja Kirjuta programm, mis joonistab kilpkonnaga lihtsa otsevaates maja (võib olla ka pseudo- 3D vaatega). from turtle import * from math import * laius = 200 kõrgus = 200 uksePikkus = 100 ukseLaius = 50 aknaKõrgus = 50 aknaLaius = 50 #Maja forward(laius/2) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius) right(90) forward(kõrgus) right(90) forward(laius/2) right(180) forward(laius/2) right(90) right(45) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Trigonomeetriaga saadud katuse diagonaali pikkus right(90) forward((laius/2)/cos(pi/4)) #Ukse joonistamine right(45) forward(kõrgus) right(90) forward(20) right(90) forw...
docstxt/14608793719822.txt
docstxt/13818461176383.txt
Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõr...
docstxt/13818459848269.txt
docstxt/13818458936826.txt
docstxt/13818464639106.txt
docstxt/13818469249577.txt
docstxt/13818467101558.txt
docstxt/13818465533842.txt
docstxt/1381846841648.txt
docstxt/13818467847748.txt
docstxt/122928059825885.txt
docstxt/1268074973102266.txt
docstxt/1414593421167.txt
docstxt/1414593624114.txt
docstxt/14145937904737.txt
docstxt/14145939006228.txt
docstxt/13818462573973.txt
C++ võimaldab teha tööd madalatasemeliste viitadega. Javas viitasid ei ole. Viitade kasutamine on tihti raskesti avastavate vigade tekkimise põhjuseks, kuid nende kasutamine on vajalik riistvarapõhises programmeerimises. Kuigi põhimõtteliselt C++ keeles on olemas terve rida vahendeid (konstruktorid ja destruktorid, standardsed mallid, viited), mis lubavad vältida käsitsi mälu eraldamist ja ohtlikke viitade operatsioonide kasutamist. Kuid siin peab juba olema kõrge programmeerimise kultuur, seevastu Javas on see realiseeritud automaatselt. · Programmeerimise paradigma. Keel Java on puhas objektorienteeritud keel. Seevastu C++ keeles on säilinud ka puhtprotseduurse programmeerimise võimalused (klassivabad funktsioonid ja muutujad). · Tüüpide dünaamiline info. C++s puudub käitusajal tüüpide täisväärtuslik info RTTI (Run-time type information - see on spetsiaalne objekti tüübi määramise mehhanism käitusajal). · Eelprotsessor
docstxt/13818466467434.txt
docstxt/122928092125885.txt
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
docstxt/135065649121.txt
docstxt/135065628705.txt
docstxt/135065628227.txt
docstxt/135065662184.txt
Programmeerimise põhikursus JAVA-s IV loengu konspekt Error ja exception. Error on selline, mille puhul kasutajal pole midagi teha (paneb programmi töö seisma), aga exception on selline asi, mille puhul kasutaja saab parandada, nt kui ta on sisestanud numbri asemel tähe vms. Programmikoodi saab panna try+catchi sisse ja sees kasutada throw exceptioneid, milled siis catch kinni peab püüdma (kõigi exceptionitega ei pea tegelema, nt runtimeexception...). Kui ise exceptioneid kasutada, siis panna exceptioniks mitte lihtsalt exception, sest see on kõigi exceptionite ema, vaid mõni täpsem madalama klassi exception. Kõrgema klassi exception püüab kinni ka kõik madalama taseme exceptionid. Saab ise teha madalamate tasemete exceptioneid, sel juhul nad peavad extendima mõnda kõrgema taseme exceptionit. Spetsiifilisemad exceptionid peab catchima eespool, muidu kui üldisem catchitakse juba ära, siis spetsiifilisemat enam käima ei panda. I/O...
docstxt/13703453350834.txt
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõpp...
SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2. Programmeerimiskeelte põhitüübid 8 3.3. Programmeerimiskeele semantika ja süntaks 9 Page 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 1.1 TARKVARA - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara
Uurimistöö Juhendajad: Kersti Jankovski Paavo Viilup 1 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Projekt progeTiiger 4 1.1. Code Acadamy 5 1.2. Eestikeelse programmeerimise e-õppekeskkonna kasutatavus 5 2. Mis on JavaScript? 5 3. Teiste kasutajate arvamused programmeerimise e-õppest 6 4.Minu teadmised enne õppima asumist 6 5. Praktiline õpe Progetiigri e-õppe keskkonnas 7 5.1 Sissejuhatus JavaScripti 7 5.2 Funktsioonid 9 5.3 For-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.4 While-tsüklite kasutamine JavaScriptis 9 5.5 Käsuvoog 10 5.6 Andmestruktuurid 10 5.7 Objektid I 10 5.8 Objektid II 11 KOKKUVÕTE 12
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .........................................................
· 32 bitti piksli kohta Igale 8 bitti punase,rohelise, sinise ja alfa jaoks. Graafika programmeerijad tahtsid kasutada paremaid andme tüüpe, näiteks ujukoma andme tüüpe, et võimaldada effekte nagu HDR-pildindus. Paljud GPGPU rakendused nõuavad ujukoma täpsust, mis tuli koos vastava videokaardi DirectX9 spetsifikatsioonile. GPGPU Referaat 2010 3. GPGPU JA GPU PROGRAMMEERIMISE KONSEPTSIOON 3.1 GPGPU programmeerimise kontseptsioone GPU on spetsiaalselt mõeldud graafika jaoks, seega on GPU väga piiratud operatsioonide ja programmeerimise osas. Oma olemuselt on GPU tõhus lahendadades probleeme, mida saab lahendada kasutades voog töötlust. Riistvara saab kasutada ainult teatud kindlal viisil. Ideaalsed GPGPU rakendused on suure andmekogumiga, kõrge paralleelsusega ja minimaalse sõltuvusega andme elementide vahel. 3.2 GPU programmeerimise kontseptsioone 3.2
· Upper-CASE- kasutatakse tarkvara loomisprotsessi esimeste etappide juures kasutajanõudmiste kirjapanemise ja disainimise hõlbustamiseks. · Lower-CASE-tööriistad, mis võimaldavad hilisemates etappides aidata programmide kirjutamist, testimist ja vigadeotsimist. VBA Antud moodulis käsitletakse sissejuhatust programmeerimisse rakenduste arendussüsteemi Visual Basic (VBA - Visual Basic for Application) baasil Exceli keskkonnas. Siin tutvustatakse programmeerimise ja Visual Basicu' põhivõimalusi. Tahaks rõhutada, et käsitlus ei ole orienteeritud Exceli programmeerimisele vaid tegemist on programmeerimisega Excelis. Samal ajal omandatakse ka peamised võimalused VBA-toega rakenduste loomiseks Excelis ja teatud määral ka teistes nn dokumendipõhistes rakendustes. Ka ei ole põhieesmärgiks VBA, kui programmeerimiskeele õppimine, vaid programmeerimise aluste omandamine objektipõhistes ja objektorienteeritud süsteemides.
tundma uusi tekkinud võimalusi ning kasutama neid omaenese eesmärkide saavutamisel. Agendile lisatakse lisainformatsiooni selle kohta, milliseid vahendeid ja võimalusi saab ta kasutada. Kuidas agent toimib, on suuresti tema enese teha - seda omadust nimetatakse proaktiivsuseks. Enamasti kasutatakse eesmärkide püstitamiseks ning lahendamiseks aastakümneid tehisintellektimaailmas kasutatud planeerimise tehnikaid ning algoritme. Nüüd lisatakse need agentidele. Seega võib väita, et programmeerimise tehnoloogiad arenevad intelligentsete moodulite kasutamise suunas ning aastakümnete pärast kujutab tavaprogrammeerimine vaid eesmärkide püstitamist, mis iseenesest ei pruugigi väga lihtne olla. Nende täitmine seevastu toimub arukate agentide poolt, mis ise otsivad optimaalse, olgu see siis majanduslikult või arvutuslikult, lahenduse püstitatud probleemile, kaasates samas teisigi agente arvutusoperatsioonide teostamiseks.
erialale Tööportaalide otsing meie erialale sobivate tööpakkumiste Eliise Seling http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?job_id=210920&w=1 AS3 programmeerija Töö kirjeldus: - Flashis ActionScript 3-s e-kursuste programmeerimine, - Koostöö projektijuhtide, manuskripti kirjutajate, disainerite ja teiste kaastöötajatega. Nõudmised kandidaadile - Actionscript 3 hea tundmine, senine flashis programmeerimise töökogemus - Huvi programmeerimise vastu ning soov ennast arendada - Inglise keele oskus arusaamise ja enese väljendamise tasandil - Töötahe, kohusetundlikkus, põhjalikkus, täpsus ja ausus Töökoha moodulid · Arvuti graafika · Grupi töö tarkvara · Projektijuhtimine · Programeerimisealused · Digitaal tehnika · Mikroprotsessorid ja kontrollerid http://www.cvkeskus
Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL-litsentsiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
