Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira vastu pole endised. Elvira peab end rumalaks, et uskus DJ-d ja lubab talle, et taevas karistab teda. 4. stseen: Don Juan võtab nõuks asuda armuasju korraldama. 2. peatükk 1. stseen: Mere ääres. Kohtuvad Pierrot ja Charlotte (paar). Pierrot räägi Ch...
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta elas mõnda aega Prantsusmaal ja Itaalias, hiljem läks ta Antwerpi, kus 1551 aastal teda
kinnitatud suundmikrofoni, mida hoiab helioperaatori assistent. See on raske ja täpne töö, sest mikrofon ei tohi kunagi kaadrisse sattuda. Tuulemüha sattumist mikrofoni aitab vältida tuulekate (,,koer"). Vahel salvestatakse kõnet ka näitlejate külge kinnitatud rinna- ehk raadiomikrofonidega. Taustahelisid salvestatakse ka ümber võtteplatsi paigutatud mikrofonidega. Pärast platsisalvestust toimetatakse salvestatud materjal heliosakonda, kus failid märgistatakse stseenide, duublite jm kaupa. Kui müra või mõne muu häiriva asjaolu tõttu pole võtteplatsil salvestatud heli kvaliteetne, tuleb näitlejatel tekst stuudios uuesti sisse lugeda. Seda nimetatakse järelhelindamiseks.
suurim ehituskunsti meistriteos. Kummaline vaatamisväärsus, konstruktsioonilt veider, aga fantaasiarohke ja toretsev. Moskva Kreml vanavene linnakindlustuskunsti tuntuimad müürid. Skulptuur ei olnud Venemaal populaarne. Õigeusu kirik suhtus sallimatult "paganausu ebajumalaid" meenutavatesse skulptuuridesse. MAALIKUNST Kaunistati mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume. Nagu Bütsantsiski,oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosi näeb nt Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa ("Vladimiri Jumalaema"). Põhimõte ja tehnika pärit Bütsantsist. Teemadeks lisandusid aga ka kohalikud legendid ja pühakulood see toob kaasa ka mustade jõudude kuradi kujutused. Kuulsaim maalija Theophanes Kreeklane, tema maalitud pühakud olid sügavamõttelised ja targad.
akadeemilise formalismi · Oli romantismi vastand (romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada) HONORE DAUMIER GUSTAVE COURBET "Transnonaim'i tänav 1834" "Kohumine ehk tervist härra Courbet " VEEL TUNNUSEID · Maaliti seda, mida nähti · Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati · Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid · Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone · Toone ei asendatud erksamate või harmoonilisematega · Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas ILJA REPIN "Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile" REALISTID · Prantsusmaal: Gustave Courbet, Jean-François
kaasa kõneleda või puhtalt kohustusest. Milline lugeja olen mina? Mina olen konkreetne-emotsionaalne tüüp. Raamatuid lugedes otsin ma samuti emotsioone ja tundmuseelamusi. Näiteks lugedes raamatut ,,Looking for Alaska" seostasin ma ennast Alaska tegelasega kes on veidi metsik, tujukas, ettearvamatu ja salapärane tüdruk. Üks liik minust huvitub eriti armastusest, selle mitmesuguseist vormidest. Teisalt huvitub aga jõuliste stseenide kirjeldus, nagu ohjeldamatu rõõm, viha, hirm, ägedus, põlastus, mille mõju suurendab minus üldiselt elulisi funktsioone. Lisaks pakuvad mulle huvi peale nimetatud meeleliigutuste kirjelduste perekondlikud ja rahvuslikud tunded, kirjeldused, mis puudutavad nende õnne ja õnnetusi. Siis veel sellised tunded, mis arenenud looduse ja maailma vaatlusest, isiku ja ühiskonna suhetest ja enese hingeelu vaatlemisest, nagu kõlbelised, esteetilised, intellektuaalsed ja usulised tunded.
· Uspenski kirik Moskvas · Alates 15. Sajandist on säilinud kõrge telgitaolise katusega puukirikuid (nt Kizi saarel). · Vassiili Blazennõi kirik Moskvas (madalad käigud ja galeriid, mõjutused vanavene puuarhitektuurist, taimemotiivilised maalingud) · Moskva Kremli müürid Maalikunst: · Kirikute siseruumide kaunistamine mosaiikide, freskodega · Bütsantsist võeti üle tehnilised võtted, seinamaalide süsteem. · Piiblilugusid illustreerivate stseenide, figuuride paigutus täpselt kindlaks määratud · Ikoonimaal (,,Vladimiri jumalaema") · 14.-15. Saj algul kahe suuna bütsantslku ja kohaliku vaheline võitlus · Bütsantsi kunstnik THEOPHANES KREEKLANE (pühakud-sügavamõttelised ja targad. Maalide üldmulje dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad rohkem heledumedusel kui värvidel, hoogsad vabad pintslilöögid. Sisuks enamasti traagiline lõhestatus ja karmus)
Kuna James on jäljekütt, siis Edwardi kaitsereaktsiooni tõttu saab tema kinnisideeks Bella hävitamine. James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt. Soovitan raamatut lugeda neil, kellele meeldib armastus, põnevus ja fantastika. Endale meeldis sisuliselt raamat hulga rohkem, sest filmis oli liiga palju stseene muudetud ja välja jäetud.
tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas samal ajal kiidulaule imperaator Anastasiosele ja ka erinevaid retoorilisi ülesandeid, mis hõlmasid endas Euripidese tragöödia stseenide kirjeldusi ja sketse Aphroditest, kes leinas Adonise järele. Kuuenda sajandi lõpus kogus ja muutis advokaat, poeet ja ajaloolane Agathias erootilisi epigramme sama külma rahuga, nagu kristlikke ja isegi paganlikke poeeme. Ignatios, Tarasiose õpilane, kaasajastas Platoni dialoogi ikoonide teemal oma teoses ,,Life of the Patriarch Nikephoros," mis on nutikalt põiminud kristlikku ja klassikalise kirjanduslikkuse meetodid.
1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked interjörid idamaiste vaipade, pärlite ja turbanitega ning samuti inimesed. Eripäraks on äärmiselt selge ülesehitus, mis on geomeetriliselt väga täpne ja korrapärane. Looming Figuurid tema maalidel kalduvad vaikelulisusele.
· Keskaja teater on alguse saanud kirikust. · Kiriku seinte vahel toimusid liturgilised jumalateenistused, liturgia kujutas seda, et vaimulik kandis ette piiblilugusid, nende elavamaks muutmiseks esitas koor ka laule, tekkis omamoodi dialoog vaimuliku ja koori vahel, vahest esitas vaimulik küsimuse ka rahva poole ja tekkis dialoog inimeste ja vaimuliku vahel, dialoogidest arenes välja draamaelementidega stseenide esitamine, milles kujutati piibliepisoode. · Kui stseenide sekka hakkasid ilmuma kuradid keelati kirikus ära seesuguste etenduste andmine ja näitlejad kolisid kiriku esistele platsidele. · Mida jumalavallatumaks muutusid näidendid, seda kaugemal kirikust neid esitati.(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine.
Realsim oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile?
Ka Sofi Oksaneni sõnakasutus on taolise raamatu kohta täiesti sobilik. See on põhjamaiselt käre ning raamatus on stseene mida autor kirjeldab väga elutruult. Raske oleks leida inimest, kes ütleks ausalt kätt rinnale pannes, et "Puhastus" on igav raamat. Paljudele tundub teos kindlasti ropuna ja julmana, kuid tegelikult see oligi elu. Kõik oligi täpselt nii nagu raamatus kirjeldatakse. Elu oligi selline ning kõige parem seda inimestele selgeks teha ongi läbi julmade stseenide. Näiteks on raamatus kirjeldatud väga palju julmust kuid ka seda, mida võib teha armastus inimesega. On inimesi, kes on valmis armastuse nimel tegema kõik, mida tüüpiline harju keskmine inimene ei oskaks uneski näha. Näiteks lasi Aliide oma õe ning õe lapse küüditada, sest ta armastas oma õe meest Hansu. Lõpuks mõistab Aliide, et Hans ei armasta teda ning laseb tal konkus ära lämbuda. Ma pole ei enne ega peale raamatu lugemist veel millegi nii julma ning südametuga kokku
elektriliinid, ehitusplatsid ja Tokyo tehnotaristu. Neist fotodest ammutas ta inspiratsiooni ,,Neon Cenesis Evangelioni" keskkonna Neo Tokyo-3 loomiseks. Anno mahukast fotokogust oli seal esitatud vaid väike osa. Koji Morimoto on animaator ja rezissöör. 1986. aastal kaasasutas ta Studio 4°C, kus töötab praeguseni. Alates 1990. aastatest tegutseb Morimoto peamiselt lühifilmide ja muuskavideote vallas. Tema stiili iseloomustab vormide, tegelaste ja stseenide iselaadi varamu. Oma filmides taaskasutab ta läbivalt samu elemente ja töötab nende põhjal välja uusi tegelasi, liikumisi ja maastikke. Koji Morimoto on üks väheseid rezissööre, kes on tehniliselt suuteline kõik filmi tootmisetapid ise teostama. Ta joonistab visuaalitahvleid, piltstsenaariume, kaadrikompositsioone, tausta võtmekaadreid ja loob mõnikord ise ka terveid filmilõike. Takashi Watabe on kontseptsiooni- ja kaadrikompositsioonikunstnik. Tema ehitiste ja
Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid. Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad, kuidas visuaalne tähelepanu tegutseb. Üldiselt on visuaalne tähelepanu kaheetapiline protsess. Esimeses etapis jaotub tähelepanu ühtlaselt üle väliste visuaalsete stseenide ja informatsiooni töötlemine toimub paralleelselt. Teises etapis on tähelepanu suunatud konkreetse ala visuaalsesse stseeni ja töötlemine toimub järjestikusel kujul. Tähelepanu vajadus Tähelepanu vajadus tähendab, et sa naudid teistelt saadud tähelepanu.Mõnel juhul võib tähelepanu vajadus tuua kaasa raskusi. Tähelepanu vajadus võib olla tahtlik või tahtmatu. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ..
leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud.
leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud.
Vastavalt igapäevavajadustele kujundati välja erinevad nõude tüübid. Näiteks hüdria oli veenõu, kyathose abil mõõdeti veini hulka ja lebest kasutati pesu-ja keedunõuna. Erinevad nõude tüübid jagunesid laias laastus viide rühma: Veininõud Jooginõud Tualettnõud Hoiuanumad Majapidamisnõud Temaatika: Algsed geomeetrilised kujundid arenesid ajapikku järjest keerukamateks vormideks ja jõudsid lõpuks välja oskuslikult loodud mütoloogiliste ja ajalooliste stseenide, pidustuste, spordivõistluste, igapäevaste toimetuste, töötavate käsitööliste ja erootika kujutamiseni. Keraamika valmistamine: Keraamilised anumad treiti valmis potiketradel ning pärast seda kinnitati nende külge reljeefsed detailid ja sangad, mis olid valmistatud vormide abil. Saviesemete kuivamine toimus välioludes. Pärast seda käisid esemed läbi kergest eelpõletusest, mille järel teostati poleerimine ja dekoori pealekandmine.
Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim ja atellaan kujutasid tüüpmaske, mis paistsid silma jämeda huumori, traditsiooniliste ja korduvate koomikavahendite poolest
õnnelikeks saada. Olgugi et selleks nad vajavad täiesti erinevaid asju, aga just see püüdlus ühineb neid. Cela tegelaskujud, kelle iseloome ta edukalt avastab detailide abil on Madridi kohvikukülastajad. Kirjanik kasutab detaile kirjeldamisel, aga ta luuab portreid mitu kriipsudega, ei nämmuta ja ei paku lugejale ainuõiget varianti. Nendest fragmentidest kujuneb Madridi elu pärast kodusõja lõppu. Lühike stseenide ja dialoogide abil kirjanik edastab päris realistlikult tolle koha ja aja õhkkonda. Inimesed ilmuvad ja vaevalt kokku puutudes kaduvad linna hiiglasuures tarus. Kohtuvad kohvikus, vahetavad paar sõnu, armastavad ja tülitsevad sel lühihetkil kui autor laseb neid lavale ja loovutavad kohta teistele. Mõned jäävad meelde, teised ainult täiendavad taru üldist tunnet. Lugesin, et kriitikud heitsid Celale ette, et ta lihtsalt kavandab tegelaste iseloomi, ei lase lugejal
I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm II Andante con moto – topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul. Rõõmus tänutunne pärast tormi“ Theater an der Wieni interjöör (1825). Siin toimus 22. XII 1808 neljatunnine Beethoveni autorikontsert, kus lisaks muudele teostele kanti esimest korda ette ka V ja VI sümfoonia Üheksas sümfoonia d-moll (1822-24)
Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871
Enim kirjutas Verdi romantilisi oopereid. Tema loodud muusika oli üsna keerulise ehitusega, see nõuab näitlejatelt tingimata suurt hääleulatust ning pingetaluvust, mistõttu nad peavad olema omal alal väga professionaalsed. ,,Rigoletto" on G. Verdi ooper kolmes vaatuses F. M. Piave libretole Victor Hugo näidendi ,,Kuningas lõbutseb" ainetel. Sel perioodil, kui ,,Rigoletto" loodi oli ooperipublik küllaltki konservatiivne. Nad olid väga kriitilised stseenide ja muusika ülesehituse suhtes. Verdi aga arvas, et ooperi vallas ei peaks kõik olema piiritletud ja, et karaktereid võiks käsitleda palju laiemalt ning lasta oma mõttel lennata. Just seetõttu kirjutaski ta ooperi, mis koosneb täielikult duettidest ja milles puudusid ooperile omased suured ja meeleolukad lõpuansamblid. Ta uskus, et tegevus peab arenema loomulikul kujul ning nii tulevad karakterid ja nendele iseloomulikud jooned paremini esile
aasta müügisaalsit välja tulnud, kuid millel puudub tõnapäeva masinatega võrreldes igasugunegi stiil, võimsus ja mugavus. Me ostame asju, mida me tegelikult ei vaja. Me omame asju seni, kuni need omavad meid. Me kardame kõike, mis võib meid meie turvalisest elust välja kiskuda, seega - me oleme hästi vaikselt, et miski ei saaks halvasti minna. Suurepäraselt oli filmis kasutatud lähikaadreid, mis tekitasid sellise kerge hirmu naha vahele ja samas süvendasid huvi. Kakluse stseenide ajal oli ikka näha lähemalt alati ka verd ja rusikaid, mis mõndadel hetkedel tekitasid kerge iiveldustunde, kuid asi võis ka olla minu nõrganärvilisuses. Tugevalt andis vürtsi ka helidemäng, muusikana oli kasutatud nii sõnadega soundtracke kui ka lihtsalt instrumentaalseid pisut pehmemaid palasid, mis aitasid pinget kruvida. Eriti siis kui äri hakkas kehvemini minema ja oli just see hetk, kus kõige põnevam,
Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel
erinevaid hingeseisundeid, eriti valu, kannatust, igatsust. Harmooniavallas oli 17. sajandi suurimaks eeskujuks Claudio Monteverdi. Ooperi sünd. Ooperizanri sünd 1600 aasta paiku mõjutas oluliselt kogu järgneva sajandi muusikat. Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3. muusikaliste stseenide ja pantomiimiga renessansiaegsed koolinäidendid ja õukonnaetendused, eriti sajandilõpu Firenzes, kus kasutati toretsevaid kostüüme ja dekoratsioone, samuti lavatehnikat. Hiljem barokile iseloomulikke tüüpstseene , nagu jumalate laskumine lavale, tulevärgid jms. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdi't ( 1567-1643) , kes sai alghariduse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15-aastaselt andis välja oma
ümberkorraldused Palamuse koolimaja ümber, sest suur osa võtteid pidid toimuma just 6 seal. Nii kerkis koolimaja juurde uus saun, parandati koolimaja trepp, jõele ehitati purre, kiriku kõrvale ilmusid lasipuud, valmistati koolimajale uus silt jne. Filmivõtted toimuvad kahes etapis- talvel ja suvel. Suurt segadust tekitas see, et esimesel etapil mängis Tootsi Riho Siren ning teisel Aare Laanemets. Algas talve stseenide ümberfilmimine suvel. Abiks selle ettevõtmise juures oli Harry Rehe, kes oli filmi peaoperaator ning lume tegemiseks kasutati tuletõrjevahtu. Filmivõtted oleksid selle pärast peaaegu seisma jäänud. Viimane kaader filmiti 30. oktoobril 1969. Kui fimi montaaz lõplikult valmis algas helilooja Veljo Tormise töö. Nagu Arvo Kruusement, annab ka Veljo Tormis ,,Kevadele" osake iseendast. Tema tööks jäi filmimiseks vajalike palade leidmine ja lindistamine
Minu arvates oleks saanud laval olevaid ehitisi veelgi suurepärasemalt ära kasutada- see oleks lisanud tähelepanu püüdvat effekti ning dramaatilisust. Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi. Rambivalgus oli alati suunatud voodile, isegi kui see oli tühi ning tegevus toimus mujal. Muidugi käib see väide vaid nende stseenide kohta, kus kasutati voodiga lavakujundust. Valgustuse puhul oli ka see häiriv, et vahel jäi näitleja täielikult varju ning kui ta laulis, ei saanud aru kes laulab ega näinud tema miimikat ja liikumist. Näitlejate poole pealt oli mulje üsnagi positiivne. Minu lemmikuks oli Jassi Zahharov, kes sai oma osaga imeliselt hakkama. Ta oli täielikult usutav ning suutis publikuni edasi kanda kõiki emotsioone, mis tema tegelasele kohased. Sama saan öelda Kadri Kipperi kohta. Kuigi see oli tema
Maalikunst Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Etruski maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. Kuid kunagi ei kujutata inimesi rääkimas, see vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Skulptuur ja saviesemed Nagu maalide puhul taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid,
sisustust samuti sai palju infot seintel olevatelt freskodelt. Peamised andmed etruskide maalikunsti kohta tulenevad hauakambritest. Maaalikunstnike loodud freskod on iseloomulikud lihtsuse poolest. Samuti värvikontrastid, realistlikus ja tegelaste liikumise kujutamine, kuid maalidel ei kujutatud inimesi kunagi rääkimas. See soov kujutada liikumist, viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile. Nagu maalide puhul oli ka skulptuuris tähtis realismi. Ka skulptuurikunst oli matmiskombestiku teenistuses. Valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi, see oli pehmem materjal ja seda oli lihtsam kujundada
ainult Zara teab, aga ei oska Aliidele tunnistada. Kõrvaltegelastena lasub suur roll Aliide õel Inglil, tema tütrel Lindal ning Ingli mehel Hansul, kes Aliide arvates kuulub talle, ent Hansu purunematu armastus Ingli suunas ei saa sel kunagi juhtuda. Samuti mängivad suurt rolli ning lisavad põnevust ka Paša ja Lavrent, kes on Zara nö ‘’karjused’’ ning ‘’omanikud’’, kes läbi graafiliste stseenide ning võikate kirjelduste näitavad oma dominentsi ning tähtsust. Selliste tegelaste olemasolu polnud vastuvõetamatu, vaid see on reaalsus. Ma tundsin neid emotsioone, mida Hans tundis, kui temalt rööviti kõik, kuna julges olla südi eestlane ning hakata vastu sellele, mida tema ei uskunud. Ka Paša ja Lavrenti salakavalikkus ning jõhkrus on tõeline: seda näitab kasvõi fakt, et sundprostitutsioon on jäädavalt jõuline
"Pähklipureja". Etenduses esitati klassikalist muusikat nagu näiteks Eugene Onegin: Waltz kui ka rokilikumat muusikat nagu Aleksandr Sitkovetsky "Camels" või kitarrimuusikat nimega "Zello". Muusika oli väga võimas, rütm oli kord rahulikum kord tempokam. Dünaamika oli vaheldusrikas, ning harmoonia oli heakõlaline. Esitati vene rahvuse muusikat. Lavakujundus oli väga minimalistlik. Kogu etenduse vältel oli laval õige rohkem kaks tooli, vahel ka kitarr või laud. Jõulisemate stseenide ajal täitus lava ka suitsuga. Etenduse energia sai kätte baleriinide sünkroonis tantsimisest, mitte lavale toodud interjöörist. Võimust andis ka kindlasti juurde tantsijate arvukus, sest neid olid tohutult palju. Kostüümideks olid väga igapäevased riided, mehed polnud sukkpükstes ega naised baleriinidele omastes kleitides. Olid kas süsimustad siidkleidid või mustad ülikonnad, või jällegi väga kaasaegsed seelikud ja T-särgid koos pearättidega. Etenduses oli tehtud
Samuti ei mänginud Fausti osatäitja minu jaoks välja raamatu karakterit, kes oleks Margarete heaks teinud ükskõik mida, vaid tundus natuke ükskõikne tema suhtes. Esinejate tase oli üldiselt aga suurepärane. Ooperilauljate ja kabareetantsijate etteasted olid eriti nauditavad. Lavastust oli raske jälgida ja mõista, sest jäin kogu aeg paralleele raamatust otsima. Arvan, et kui ma poleks Goethe teost paar nädalat varem lugenud, oleks kogu süžee veelgi arusaamatumaks jäänud. Stseenide vahetus ei olnud eriti sujuv ning kogu teos oli pigem osadeks jaotatud, kui ühtne tervik. Esinejad olid küll väga head ja kostüümid hästi läbi mõeldud, kuid üldpilt ja mulje ei jäänud kahjuks siiski nii hea nagu olin lootnud. Minu vanematele meeldis aga kogu etendus väga ning midagi suuresti negatiivset nad välja tuua ei osanud. Erimeelsused tulenesid ilmselt meie vanusevahest ning võib-olla oligi etendus mõeldud natuke vanematele inimestele kui mina.
mustas, on paha ning kõik, kes on hea ja kurja vahepeal, on hallid. Väga huvitav loominguline lähenemine oli ka kostüümide õmblemisel. Nad olid nii multifunktsionaalsed kui ka sarnanesid lavakujundusega: näiteks see, et kostüümide peal oli kirjas tasku koha peal TASKU ning nööbid oleksid kui kriidiga joonistatud. Ekspositsiooni puudumisel olid abiks ka tegelaste selja peal kirjas olevad nimed, mis tegi stseenide jälgimise tunduvalt lihtsamaks. Valgustuse koha pealt ei saa mainida Anastassia Sevtsenko midagi märkimisväärset. See oli läbi terve etenduse ühesugune ning minu jaoks ei muutnud lavastuse meeleolu. Muusika ,,Misantroobi" näidendis üldse puudus. Näitlejate grimm oli üks esimestest asjadest, millele vaatajate pilk pöördus kuna see oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased
hakkasid tuntust koguma ja lõpuks oli neil võimalus tervele rahvast täis staadionile kontsert anda. Samal ajal plaanis nende mänedzer Vooland, peale suurte rahade kätte saamist ära kaduda ning poisid tühjade kätega jätta. ,,Boybandis" kõlanud lood on kõik pärit väga erinevatest aastakümnetest, alates 80ndatest tänaseni. Muusikalis esitati enamasti pop- ja rokkmuusikat, mis on poistebändidele igati omane. Kava juures köitis mind väga lugude mitmekülgsus ja näitlejate ning stseenide kiire muutumine ja kohanemisvõime. Kõik käis väga loomulikult ja professionaalselt. Minu isiklikuks lemmikuks oli The Beatles popurrii, sest olen alati Biitlite muusikat armastanud. The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritannianst pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ampluaa oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning psühhedeelsest muusikast bluusini. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni.
Psühhoanalüüs ja kirjandus. Piltide Flüchtigkeit, põgusate piltide vaheldus. Impressionismis nt üks pilt, mida kirjeldatakse. Pildid psühhoanalüüsis võivad väga kiiresti vahelduda. Kirjanduses ka võivad väga põgusad momendid kirjeldatud olla või vahelduvad pildid kiiresti.. See seostub ka unenägude vaheldumisega. Oleme ühes kohas ja järsku täiesti teises. Hämarolek une ja ärkveloleku vahel. Ei ole arusaada, kas kirjeldatakse unenägu või reaalset tegevust. Piltide või stseenide vahelised assotsiatiivsed seosed. Unenägija või vaataja roll vaatlejana, kes ei saa ise midagi mõjutada. Artur Schnitzler (1862-1931) Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga. Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult. Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks
scheiden) Bachi seades. Aga ka dodekafoonia, jazz; kollaažiprintsiip (eri stiilide „kokkukleepimine“). Väga suur esituskoosseis: 16 laulu- ja 10 kõnerolli, 100-liikmeline orkester pluss klaver, klavessiin, celesta, orel jne. 1 Teatrist lähtuv mõtlemine ilmneb mõningate stseenide simultaansuses – nende tegevus toimub laval samaaegselt: II v. 2. stseen (vt videokava) – peategelanna kodanikuneiu Marie ja teda võrgutav Desportes; samal ajal Marie vanaema, meespeategelase Stolziuse ema ning Stolzius. Tegevus toimub Prantsusmaal ja Flandrias. Rikka galanteriikaupmehe Weseneri tütar Marie armastab noort kangakaupmeest Stolziust, ent Wesener ei anna nõusolekut nende abiellumiseks. Marie’d võrgutab aadlik Desportes
kasutamine, tegelaste suurem individualiseeritus. Menandros (342-292 ekr)- komöödia meister,,Äralõigatud palmik" ARHAILINE AJAJÄRK (3-2 SAJ EKR) Plautus (250-184 ekr)-"Kullapott", ,,Hooplev sõjamees", Terentius (195-159 ekr)- ,,Vennakesed" KULDSE AJAJÄRGU PROOSA (1 SAJ EKR) Caesar (100-44 ekr), Cicero (106-43 ekr) KULDSE AJAJÄRGU LUULE (1 SAJ EKR) Vergilius (70-19 ekr)- ,,Bucalico", ,,Georgica", ,,Aeneis" Omane: dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine, tugevate tunnete ja lüüriliste meeleolude põimumine, neg. kangelasi ei esinenud. Horatius (65-8 ekr). Eleegia- armastusluule zanr Roomas Ovidius (43 ekr- 18 pkr)- ,,Tähtpäevad", ,,Muundumised" HÕBEDANE AJAJÄRK (1-2 SAJ EKR)- Rooma ühiskonna moraalne allakäik. Kirjanduses süvenesid langus- ja pettumusmeeleolud, ka kriitiline suhtumine kaasaja ühiskonda. Petronius (surm 66 ekr)-,,Satiricon"- satiiriline toes (parim)
Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Nendelt oodati objektiivsust. Nad maalisid seda, mida nägid. See oli akadeemilise kunsti pooldajatele vastumeelt. Nende arvates olid maalidel kujutatud asjad kunsti jaoks alaväärtuslikud ja labased (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseen). Kaasaegsete stseenide kujutamisel hakati kasutama seni ainult ajaloomaalile omast suurt formaati. Populaarsed olid jutustava süeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Hollandi realism Jätkuks barbizoonlastele tegutses aastatel 18701890 Madalmaades Haagi koolkond, mille
populaarsuse seetõttu, et oli ainuke skulptuur mida näidati ka rahvale. Peale vaha ja pronksi oli kasutatud ka teisi materjale. HUVITAVAID FAKTE Degas ja Manet olid pärit jõukatest aristokraatlikest perekondadest ning said ka omavahel hästi läbi. Nemad olid ainukesed inimesed impressionistide grupist, kes said endale lubada võidusõitude maalimist. Mööda Itaaliat reisides ja vaadeldes klassikaliste kunstnike töid, saavutas Degas edu ajalooliste ja piiblipõhjalise stseenide maalimisega. 1861 aastal maalitud Jephtha tütar oli maal, mis Edgarile esialgse tuntuse tõi. Tänu rikkusele sai ta oma oskusi arendada ja pikapeale ka joonistada inimesi. Tänu sellele sai ka tellimustöid teha perepilte. Kõige rohkem on ta siiski tuntud baleriini teoste poolest. 1870ni oli tal raske leida oma nissi. Paljud baleriinid on osaliselt piltidelt välja lõigatud, millega on raske saavutada pildile vajalikku liikumist, aga Edgar saab sellega hakkama.
Enamus lugusid mõjuksid hästi asetatuna unenägude konteksti, kuid raamatus on sellistest ulmelistest juhtumistest saanud ebatõenäoline reaalsus. Meeste– ja naistevahelisi suhteid on raamatus käsitletud üpris mahukalt ja seda juba kohe raamatu alguses looga “Kui Herman õitseb”, mille seksuaalne käsitlus tundub esmapilgul oma vulgaarsuses ja äkilises keelekasutuses üpris ehmatav. Keel, mida autor on selliste stseenide kujutamise tarvis otsustanud kasutada, on väga kujundlik ja pakub suurt kontrasti raamatu enamasti hoopiski akadeemilist (kuid ka iroonilist ja humoorikat) joont hoidvale keelekasutusele. Autor kasutab väljendeid nagu “armuihas naise hiiglaslikud valged tuharad”, “juubeldav kürb” (vihjates mehe genitaalidele) ja “poeemanda kuum üsk” (“Kui Herman õitseb”, lk 16). Selline keelekasutus tundub kõrvutatuna autori keelekasutusega teistsuguste
Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis araabiapärast mustrit ning mulle isiklikult meenutas tegelikult kogu lava korraga Türgi sauna kujundust. Kuid see oli teiselt poolt ka väga veetlev just nende stseenide jaoks, mida seal läbi viidi. Ruumiga andis palju mängelda ning näitlejad kasutasid selle potentsiaali täielikult ära. Esimese vaatuse alguses köitsid mu tähelepanu eriti vabrikutöölised ning nende peresid kehastavad inimesed. Kuna mul on kombeks leida vigu pisiasjades, jälgisin ma igaühe tegevust väga suure tähelepanuga. Mida rohkem ma jälgisin, seda huvitavam tundus mulle see, kuidas ka lihtrahva osatäitjateks olid väga oskuslikud näitlejad. Tõesti oli ainuüksi
Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aitab esile tõsta riim ja luuletuse jagunemine värssideks. Proosateksti rütmi saab kujundada nt.sarnaste lauseliikmete või lausete kunstikavatsusliku kordamisega, loo tasandil avaldub rütm nt. stseenide ja kokkuvõtlike lõikude vaheldumises. Tegelane-kirjanudsteaduslik mõiste teoses tegutseja märkimiseks. Kirjanduslikuks tegelaseks võib olla inimene, inimtaoline olen, isikustatud loom, asi või nähtus. Varem oli kombeks kõnelda kirjanduslikust kangelasest(hero). Seoses kirjanduse eemaldumisega mütoloogiast ja psühholoogilise käsitelu süvenemisega asendub kangelaslik mõõde lihtsalt tegelase tegevusega,
helistikemuutused jne) olid võetud hilisrenessansi madrigalist (Marenzio,Gesualdo, Monteverdi) (1). Varane ooper erineb olulisel märal intermeediumist. Siin on tähelepanu keskmes dramaatiline lugu. Kogu etendus on muusikaline. Lauldakse uues maneeris retsitatiivselt. Lisaks sellele on Peri kasutanud lühikesi stroofilisi aariaid ja madrigalilaadseid ansambleid stseenide lõpus, homofoonilisi koore tantsude saateks, instrumentaalseid ritornelle. 17. sajandi keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnast Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637. Aastal avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano (seni olid ooperietendused toimunud aadlipaleedes). Valitud aristokraatide asemel andsid seal publikuna tooni kodanlus ja kaupmeeskond. Kuni 1700. aastani tegutses linnas 16 ooperimaja, kõrgajal koguni seitse teatrit ühel ajal
suunatud punane valgus, mis koos lindilt tuleva kahinaga teeb vaatajale selgeks, et tegu on tulekahjuga. Peale selle on värvilist valgustust kasutatud õuduste stseenis, kus sinise valgusega püütakse luua adekvaatne atmosfäär õudusjuttude rääkimiseks. Külm sinine valgus teeb lavaruumi kõledaks ja õõvastavaks ning selle abil rullub laval lahti laste kujuteldav õudustetuba. Tavalist nö päevavalgust, mil kõik neutraalsed prozektorid on suunatud lavale, kasutatakse stseenide ajal, kus ükski märk ei vaja eraldi rõhutamist. Ainukesed prozektorid, mis põlevad kogu etenduse aja, on punktvalgustid redelite kohal. Hetkedel, mil ei põle ühtki teist valgusallikat, on lava atmosfäär intiimne, veidi unenäoline ning seisev-mõtlik (näiteks Nirksilma unenäo-stseen). Kõige huvitavamat valguslahendust on kasutatud etenduse lõpus, kui Atticus peab oma monoloogi ning ülejäänud tegelased istuvad rippuva valge riide taga, millele on tagantpoolt suunatud
......................10 1.2.3. Muusika tutvustab tegelasi, kohti ja asju.......................................................10 1.2.4. Sotsiaalsed, kultuurilised, geograafilised ja ajalised viited...........................10 1.2.5. Tegevuse iseloomustamine............................................................................11 1.2.6. Liikumise illustreerimine...............................................................................11 1.2.7. Stseenide ja montaazide ühendamine............................................................11 1.2.8. Vaataja ajataju muutmine...............................................................................11 1.2.9. Ruumi ja tegevuse mõõtmete tajumine..........................................................11 1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine......................12 1.2.11. Vastuolude tekitamine...........................................
tõelisuse ja käegakatsutavuse atmosfäär see, tänu millele lugeja suudab õigemini, on sunnitud «Protsessi» tõsise näoga lugema. See on toosama «kafkalik», teravalt väljajoonistunud, paranoiline, kahtlustustest ja takistustest umbne atmosfäär, mis sellest hoolimata igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele sarnaneb Kafka vahest kõige rohkem sümbolistide suurele ees- kujule Edgar Allan Poe'le, siis teda kummitavast pedantismist vaba-
Pilt : Reljeef "Lõvi ründab kuningas Assurbanipali" (mõned näited) Lõvitapmine oli rituaal, mida võis sooritada ainult kuningas ning see oli tema võimu sümboolseks demonstratsiooniks. Inimesi on kujutatud külgvaates, kuigi vahetevahel on nende õlad siiski pööratud otse ning ei ole kasutatud perspektiivi saavutamiseks nn vähendamise tehnikat. Linnade piiramise, lahingu- ja jahistseenides on siiski tihtipeale perspektiivi, mis moodustus peamiselt objektide stseenide kaupa üksteise peale kuhjamises, kuid vahest ka diagrammiliste ja linnulennult vaadete abil. Reljeefidel kujutatud inimesed olid päris kohmakad. Väga hästi antakse edasi detaile - käte ja jalgade lihaseid, relvi, riietust jne. Kuid anatoomia seisukohalt ei ole täpsed. Kogu kujutavale kunstile on omane üldistamine ja stiliseerimine, eriti valitsejafiguuride juures. Kõrvale jäeti inimeste isikupärased tunnused ja loodi üldistatud tüüpe (st valitseja kui niisugune)
kaubalinn. Ka Novgorodi ehitati Sofia katedraal 13 kupliga, kuid see põletati varsti maha. Hoone taastati veidi tagasihoidlikumalt- viielöövilise ristkuppelkirikuna. Novgorodile on iseloomulikud 12.-13. sajandi nn. ühe uulitsa kirikud. Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Kirikute siseruume kaunistati mosaiikide ja freskodega-. Nagu Bütsantsiski, oli piiblilugusid illustreerivate stseenide ja figuuride paigutus kindlalt määratud. Mosaiike ja freskosid näeb nt. Kiievi Sofia katedraalis. Ikoonimaal on vanavene kunstis väärtuslikuim osa. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad
annaabi.ee 
