vedanud“ SAAVUTUSMOTIVATSIOON - Dweck (1999/2006) mõttemustrite teooria (mindset): *valdamisele orienteeritud eesmärgid (mastery) *esitusele orienteeritud eesmärgid (performance) EMOTSIOONID - intensiivsus - polaarsus - kestus KLASSIKALISED EMOTSIOONITEOORIAD - James-Lange teooria *põhjus: motoorne ja füsioloogiline reaktsioon *tagajärg: subjektiivne emotsioon stiimul > erutus > emotsioon - Cannon-Bardi teooria *talamus: kui aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon stiimul > talamus > erutus ja emotsioon - kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer) *hinnang *emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus stiimul > erutus > hinnang > emotsioon EMOTSIONAALSE KÄITUMISE OSAD (Mesquita ja Frida) - sündmus - sündmuste kodeerimine (alandus, solvang, oht...) - hinnang (vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) - füsioloogiline reaktsioon - tegevusvajadus *emotsiooni väline avaldamine (miimima, žestid, näoväljendused..
kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab säilitada tasakaalu Uss ja tätrakesed hoolitsevad automaatsete liigutuste eest Poolkerad tegelevad tahteliste liigutuste kontrolliga
Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi. Kesknärvisüsteemi haigused: entsefaliit ajupõletik, dementsus vaimne haigus, epilepsia. Aju ehitus: Väikeaju liigutuste täpsus, tasakaal. Vaheaju 1) Hüpotalamus juhib sisenõrenäärmete talitlust ja 2) talamus värav suurajju Hormoonid toimivad aeglaselt, kuid mõju on pikemaajalisem kui närvidel. Hormoone toodavad sisenõrenäärmete rakud. Ajuripats ehk hüpofüüs: toodab kasvuhormooni, õnnetunnet. Kilpnäärme hormoon on türoksiin, mis reguleerib ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre/pankreas toodab insuliini ja glükagooni. Neerupealised adrenaliini. Adrenaliin kiirendab südamerütmi, suurendab pupille, hingamine kiireneb. Munasarjad östrogeen, munandid testosteroon
kontrollib käe ja näppude täpseid liigutusi, samal ajal kui teised motoorsed juhteteed kontrollivad keha asendit ja reguleerivad spinaalseid reflekse. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. Mitmete funktsionaalsete süsteemide närviringid läbivad ühtesid ja samasid ajustruktuure. Näiteks paljud sensoorsed süsteemide perifeersed retseptorid proijtseeruvad ühele või mitmele piirkonnale seljaajus, ajutüves ja talamuses. Talamus saadab projektsioonid esmasesse sensoorsesse koorde, mis proijtseerub teistesse ajukoore piirkondadesse. Sellepärast üks ajustruktuur võib sisaldada mitmete funktsionaalsete süsteemide komponente. Igal tasemel toimub informatsiooni transformatsioon ja ühe tasandi väljund funktsionaalses süsteemis on sama, milline oli sisend. Informatsioon võib võimenduda või nõrgeneda süsteemi ühel kindlal tasandil sõltuvalt looma virgeoleku tasemest. Igal tasemel saavad neuronid
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4. Täiskasvanuga sarnane jooksu kinemaatiline struktuur kujuneb ( kirjutada eluaastad) 5-6 eluaastasesk saamisel. 5. Lapse kehamõõtmete (pikkuse, kehamassi) järsku suurenemist puberteedieas nimetatakse kasvuspurdiks. 6. Teadusharu, mis uurib organismi motoorsete funktsioonide muutumisi vananemisel on
4. 3 aju struktuuri, millest need koosnevad ja nende funktsioonid. · Ajutüvi asub seljaaju ülemises otsas, mis on kõige primitiivsem aju kiht. Tagab põhilisi instiktiivseid reaktsioone ja põhilisi elus olemise protsesse. Ajutüvi koosneb : Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet Sild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju ja talamus ülekande jooned, suunavad infot edasi eesajju. · Ajukoore alused struktuurid Limbiline süsteem imetaja aju. Emotsioonide ja mptiivide kujundamine, õppimine ja mälu. Alateadlik infotöötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömne, joomine, seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte
Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE
tähelepanu ning une ja ärkveloleku rütmi · Väikeaju tasakaalu hoidmine ja liigutuste kontrollimine; toetab ka ruumilist mõtlemist, helide eristamist ning meeleelundite signaalide ühendamist · Keskaju meeleolu ja motiivide kujundamine, info vahendamine eesajju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest: · Talamus toimib vahejaamana tajutud info edastamisel ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus
Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid. Kesknärvisüsteemi talitlus. Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid
Automaatsete liigutuste juhtimine ja orienteerumisrefleksid (pea ja silmade pööramine heli ja valguse 48. mis on keskaju erinevate osade ülesandeks? NS slaid 48; anat lk 198 suunas, pupilli ahenemine)) 1. talamus e tundekühm 2. metatalamus e 2 paari põlvikkehasid 3. hüpotalamus e tundekühmude alune 49. nimeta vaheaju 3 tähtsamat koostisosa? anat lk 198 piirkond Talamus on tundlikkuskeskus, mille kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info 50
Peaaju kolmetine jaotus: · Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum). · Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust. · Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline susteem oma erinevate osadega. Seljaaju struktuur · Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment. · Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või
Väikeaju kahjustustega kaasnevad lihastoonuse langus, tasakaaluhäired ja lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada täpne liigutus 4) Keskaju Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni analüüsimine, nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja
Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140 Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine-külgmine vagu, tagumine-külgmine vagu, selgmine juur, kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv(hallaine), eessarv, tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion 149. Nimeta peaaju osad. Suuraju poolkera, mõhnkeha, talamus, epifüüs, keskaju, väikeaju, piklikaju, hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad Piklikaju mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv keeleneelunärv, X uitnärv, XI lisanärv, XII keelealune närv
Keskaju: funktsioonid Kõige väiksem peaajuosa Punatuum reguleerib tugimotoorikat ning lihaste toonust, ta on normaalseid asendeid tagavate reflekside (asendireflekside) keksuseks IV paari ( plokinärvi ) и III paari ( silmaliigutajanärvi) tuumad Subkortikaalsed kuulmiskeskused, nende abil toimuvad akustilised orienteerumisrefleksid Subkortikaalsed nägemiskeskused, nad osalevad optilistes orienteerumisrefleksides Vaheaju Epitalamus Talamus Subtalamus Hüpotalamus Metatalamus Talamus ehk tundekühm Kokku ligikaudu 40 tuuma, kuhu koonduvad erutused peaaegu keha kõikidest retseptoritest (keha üldine tundlikkus) Kõikide tundlikkuse liikide, v.a.haistmine, koorealune keskus Aju peamine informatsioonikeskus (teadete vastuvõtmine, sorteerimine ja koordineerimine) Koorealune kuulmis- ja nägemiskeskus Hüpotalamus Sisaldab 32 paari tuumi, mis on vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemateks koorealusteks keskusteks Keskuste kaudu reguleeritakse
Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine)
Keskaju neuronid omavad olulist tähendust motoorse süsteemi komponentide seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis
seostamisel, iseäranis on see seotud väikeaju, basaalganglionite ja suuraju poolkerade ühendamisega. Keskajus asuvad kuulmis- ja nägemissüsteemi ümberlülitusneuronid. Mitmed keskaju piirkonnad on seotud silma ekstraokulaarsete lihastega ja moodustavad olulise juhtetee silmaliigutuste kontrollimiseks.Keskajus asub pupillirefleksi keskus. 34. Vaheaju ehituslikud ja talituslikud iseärasused. Hüpotalamus. Talamus. Talamus ja hüpotalamus moodustavad koos vaheaju. Talamus on vajalik lüli sensoorse informatsiooni vahendamiseks (jättes kõrvale haistemeele) perifeersetelt retseptoritelt ajupoolkera sensoorset informatsiooni töötlevatesse aladesse. Talamusel on valiv ja modulatoorne funktsioon sensoorse informatsiooni vahendamisel. Talamus otsustab ära missugune osa sensoorsest informatsioonist jõuab neokorteksisse, s.o. meie teadvuse tasemele. Talamus integreerib ka motoorset informatsiooni, mis pärineb väikeajust ja
enne võistlust) Parasümpaatiline haru- taastab ognismi puheoleku(kõik on korras, rahustab meid) AJU EHITUS Seljaaju ülemises otsas on ajukivi Kõige ´´pirmitiivsem´´aju ´´kiht´´ :reptiili aju Tagab põhilisi instinktiivseid protsesse Ajutüvi koosneb: Pikliaki(medulla oblongata) reguleerib hingamist Sild(pons) reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une- ja ärkveloleku rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte
Virgatsained 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead Peaaju osad. Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa, mis koosneb piklikajust (medulla), ajusillast (pons) ning väikeajust (cerebellum).Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11
Suuraju poolkerade koor e korteks Otsmiku- e frontaalsagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiiru- e parietaalsagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimu- e temporaalsagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kukla- e oktsipitaalsagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Ajutüvi Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine
signaale selja-ja peaajju Eferentsed: pea-ja seljaaju saadavad signaale näärmetesse ja siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju · vaheaju talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus.) 30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)? Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine 31. Seleta lahti `tagajärje seadus' [Law of effect]. Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine
evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Evolutsioonilise arengu üldised põhimõtted Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolu...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määram...
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar
VAHEAJU – DIENCEPHALON JAOTUS 1. Epithalamus (A1) 2. Thalamus dorsalis - thalamus(AB2) Sulcus hypothalamicus (ABD5) 3. Thalamus ventralis – subthalamus (A3) 4. Hypothalamus (AB4) külgosad tugevasti arenenud põhi ja lagi on õhukesed siseõõneks on III vatsake – ventriculus tertius (ABCD6) EPITHALAMUS - mediaalsele küljele paigutunud OSAD Habenulaarsüsteem - vanem kui talamus - sisaldab haistmisteid, mis ühendavad madalamaid haistmistsentreid ajutüve hallainega - stria medullaris (BC7) medulaarjutt paikneb talamuse dorsaal- ja mediaalpinna piiril - trigonum habenulae (C8) ratsmekolmnurk eelmise jätkuks tahapoole projetseerub nucleus habenulae - comissura habenularum (CD9) ratsemtenide ühendab habenulaarsüsteemi vasakut ja paremat poolt Corpus pineale (CD10) - käbikeha
ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks. 2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Peaaju jaguneb: Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku Tagaaju, mille osadeks sild ja väikeaju Keskaju Vaheaju, mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus Suuraju ehk otsaju, mille osadeks suuraju poolkera, millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku) Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg; perifeerne ns.pdf Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg) Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks.
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Tagaajus asetsevad nt hingamis-, südametalitluse ning kaitsereflekside keskused. (Väikeaju ülesandeks on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.) Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused (pea ja silmade pööramine vastuseks valgusärritusele, pupilli ahenemine valgusärrituse korral) ning kuulmiskeskused (akustilised orienteerumisrefleksid pea pööramine ootamatu heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112
Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele.
63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus. * suuraju, mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Asendi järgi eristatakse peaajus kolm osa: * ajutüvi, mille moodustavad piklikaju, sild, keskaju ja vaheaju; * väikeaju; * suuraju poolkerad. 64. Suuraju osad, mõhnkeha. Lk 200/201. Joonis tuleb töösse. (kopeerib joonist 146). Tsentraalvagu(2) jagab suuraju poolkera otsmikusagaraks(8) ja tagapool olevaks kiirusagaraks(4). Pretsentraalkäär(1) on
peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime, õppim., mot., koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused, orienteerumisrefleks; vaheaju - talamus (kõrgeim koorealune sens. info keskus), põlvikkehad (nägemis- ja kuulmiskeskus), hüpotalamus (veget. NS) eksist. keskus, regul. ainevah., kehatemp., toitekäit., hüpofüüs, vee/soolade tasak., homöostaas; retikulaarformatsioon - ärkvelolek, tähelepanu- ja orient.reakts., kehaasend, lihastoonus; limbil. süst. - toite-, kaitse- ja seksuaalkäit., emots.; suuraju - pretsentr. käär (motoorika), posttsentr. käär (sensoorika), mõhnkeha (valgeaine plaat poolk
kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus Talamus infovahetuskeskus ajukoorega, info liigub n-ö 'üles alla'. Hüpotalamus seotud liigi ja indiviidi säilitamisomadustega, nagu toitumine, joomine, seksuaalkäitumine. Arvatakse, et mõjutab ka agressiivsust. Mandelkeha inimese emotsionaalsuse keskus, sealt tulevad inimese tunded ja hoiab üleval huvi elu vastu. Ajuripats närvisüsteemi osa, seal toimub hormonaalsete ainete tootmine (ka kasvuhormooni). Mõhnkeha ühendab kaht ajupoolkera omavahel.
Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas. • Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa. • Prefrontaalkorteks
· subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS · SUURAJU · VAHEAJU · AJUTÜVI · VÄIKEAJU KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad (basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks, väikeaju,
väät valgenide kõhtmine juur mediaanlõhe 149. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju (6) b) Tagaaju, koosneb sillast (7) ja väikeajust (5) c) Keskaju (4), millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus (3), metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju (1), mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast (2). *nr. 8 - ajutüvi, nr. 9 - hüpofüüs 150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaajunärvide tuumad: a) Piklikaju hallaines paiknevad IX-XII peajunärvi tuumad: IX - neelunärv, X - uitnärv, XI - lisanärv, XII - keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon. b) Tagaaju:
4) paanikasüsteem ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit.
4) paanikasüsteem – ei osata reageerida Emotsioonide areng H. Harlow katsed ahvidega (1950) - Kaks ema, metallist andis süüa ja teine oli lihtsalt pehme – kiinduti pehmesse, aga süüa upitati teistelt, pehme juurde mindi, kui oli hirm, paanika Kontaktivajadus Emotsiooniteooriad: James-Lange teooria – emotsiooni tekkimise põhjus on motoorne ja füsioloogiline reaktsioon, tagajärjena tunneme subjektiivset emotsiooni Cannon-Bard – emotsioonid on seotud ajuga: kui talamus aktiveerib ajukoore, siis tekib emotsioon ja inimesel ise pole mingit mõju oma emotsioonide üle Kognitiivsed emotsiooniteooriad (Schachter ja Singer) – atributsioon(olukorra tunnetamine), kui reageerime, hakkab süda peksma aga olenevalt situatsioonist – emotsioon on tunnetuse ja vastava füsioloogilise erutuse tulemus Paaripäevane imik eelistab vaadata inimnäole sarnast objekti. Negatiivse emotsiooniga nägu leitakse kiiremini üles rahvamassist kui posit.
· subkortikaalne tasand teostub koorealuste tuumade, vaheaju ja ajutüve struktuuride talitluse alusel asendirefleksidena ja automatiseerunud liigutustegevusena PEAAJU TOPOGRAAFILINE JAOTUS *suuraju *vaheaju *ajutüvi *väikeaju KÕRGEMA MOTOORIKA KESKUSED Kortikaalne tasand: · assotsiatsioonikorteks · premotokorteks · suplementaarne motokorteks · motokorteks Subkortikaalne tasand: · põhimiktuumad(basaalkanglionid) · väikeaju · talamus · vaheaju · ajutüvi LIIGUTUSTEGEVUSE PLANEERIMINE · Motoorse tegevuse planeerimine toimub assotsiatsioonikorteksis, kus formeerub ettekujutus (taju) eelseisvast motoorsest tegevusest · Selleks vajalik informatsioon saabub sinna nii limbilisest süsteemist, kus toimub organismi eluliste vajaduste teadvustamine kui ka teistest ajustruktuuridest LIIGUTUSTEGEVUSE PROGRAMMEERIMINE · Liigutustegevuse programmeerimist teostavad premotoorne ja suplementaarne motokorteks,
(3) Episoodilises mälus isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse; konkreetne, isiklik > sotsiaalne MÄLU PATOLOOGIA: mäluhäireid ja patoloogiaid saab jaga kaheks: (1) püsivad ja ajutised; (2) orgaanilised ja funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2.4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust)
keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus. Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks. *Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu
jagunemine 35 Segment – seljaaju osa, millest väljuvad eesmised ja tagumised juured, mis moodustavad seljaajunärvi paari. Seljaaju segmente on 31: 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluusegmenti ja 1 õndrasegment. 151) Nimetage peaaju osad 1) PIKLIKAJU 2) TAGAAJU – koosneb ajusillast ja väikeajust 3) KESKAJU – millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus 4) VAHEAJU – mille moodustab talamus, metatalamus ja hüpotalamus 5) SUURAJU – koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast Asendi järgi eristatakse 3 osa: ajutüvi, väikeaju, suuraju poolkerad 152) Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktisonaalsed keskused, peaajunärvide tuumad PIKLIKAJU – piklikaju hallaines paiknevad 9-12 peaajunärvi tuumad (neelunärv, uitnärv, lisanärv, keelealune närv) Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon. Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus. Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus. Talamuse neuronitel on seos hästi paljude teiste aju piirkondadega ja osaleb paljude funktsioonidega. Nt retseptoritel võetakse vastu signaalid, mis kodeeritakse keerulisemaks, ja saadetakse seejärel aju eri piirkondadesse. Lisaks sellisele spetsiifilisele infotöötlusele, on ta oluline ka virguse, tähelepanu ja teadvuse tagamisel. Talamus on
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Tundlikkuse juhteteed I – I neuroni keha (spinaalganglionis, seljaaju segment, tagumine juur, närvipõimik, perifeerne närv). Tundlikkuse juhteteed II – vt slaidi külgväät, eesmine väät, tagumine väät(seljaaju, piklikaju). Tundlikkuse juhteteed III – ajukoor, sisekihn, talamus, ajusild. Kahjustussündroomid – perifeerse närvi kahjustus (koos tundehäirega motoorikahäire, sageli kaasnevad valud, tundehäire süveneb distaalselt, üksiku närvi kahjustusel konkreetse innervatsiooniala tundehäire, trauma). Närvipõimiku kahjustus (kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia v anesteesia vastaval innervatsioonialal, valud, kompressioonisündroomid, trauma).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
